Jahiseadus (0)

Jahiseadus
Käesolev seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud.
Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele.
Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit.
Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani
Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine , tabamine või surmamine.
 Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine.
Lubatud jahipidamisvahendid on:
 1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv;
 2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit;
 3)püstol ja revolver;
 4) jahivibu;
 5) püünis;
 6) peibutis ehk peibutusvahend;
 7) jahikoer;
 8) piirdelipp.
Tulirelv peab olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras.
 (2) Lubatud jahipidamisviisid on:
 1) hiilimisjaht;
 2) varitsusjaht;
 3) peibutusjaht;
 4) ajujaht ;
 5) otsijaht;
 6) urujaht ;
 7) uluki püüdmine.
Seltskond Kolkakülas võtab ühel kevadpäeval napsu. Neil tekib isu liha järele ning otsustatakse minna jahile. Ott leiab kapinurgast vanaisa vana jahipüssi, Jassil on käepärast automaat, mille on saanud kaitseliidust , Tõnn toob välja taldrikrauad. Hämarduvas metsas seltskond hajub. Ott näeb põõsastes mingit liikumist ja tulistab. Kostab Tõnni kisa ja .... Ott on pihta saanud oma kaaslasele .
1.Milliseid jahiseaduse punkte seltskond Kolkakülast rikub?
* Jahipidamine keelatud vahenditega – jahipidamiseks on keelatud kasutada täisautomaatrelvi ja taldrikrauda. Vajalik on relvaluba.
* Jahiloata jahipidamine
* Jahitunnistuseta jahipidamine
* Jahipidamine keelatud viisil või keelatud kohas
* Keelatud on jahipidamine inimesele ohtlikul viisil: purjus peaga jahipidamine ??
2. Milline karistus neid selle eest ootab?
Keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Jahitunnistuseta jahipidamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Jahiloata jahipidamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
3. Kuidas oleks pidanud seltskond tegutsema, et mitte rikkuda seadust?
Seltskond poleks tohtinud enne jahipidamist alkoholi tarbida. Nad oleks pidanud jälgima jahipidamise ohutusnõudeid. Kõik seltskonnaliikmed peaksid omama jahiluba ja –tunnistust. Nad oleks pidanud kasutama ainult jahiks ette nähtud ja lubatud relvi .
Näide:
2005. aastal tulistas endine põllumajandusminister Andres Varik metsseajahti pidades oma jahikaaslase jala vigaseks. Õnnetus juhtus Pärnumaal Paikuse vallas, kui kogemata jahikaaslast tulistanud endine põllumajandusminister tulistas 27-aastast jahikaaslast mõlemasse jalga. Eriti rängalt sai viga parem jalg. Andres Varik rääkis prokurörile, et ta oli varitsuses, kui nägi välja jooksmas kaht metssiga . Ta tulistas, kuid ei tabanud. Hiljem kuulis ta samast suunast krabinat, nägi tumedat kogu ja tulistas uuesti. Kuulis seejärel karjatust ning jooksis õnnetuspaika.