50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkairii
Õppematerjali autor
Jahiseadus Seaduse tutvustus Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus § 3. Jahimaa (1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. (2) Jahimaa hulka ei kuulu: 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. § 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipid
Jahiseadus Seaduse tutvustus Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata. Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust. Jahimaa mõiste Jahimaa on jahiu
· karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. · § 61. Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu ja -struktuuri rikkumine · (1) Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu või -struktuuri rikkumise eest · karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. · (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, · karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. ET OLLA SEADUEGA KOOSKÕLAS: · OLE KURSIS: · Jahiseadus · Metsaseadus · Looduskaitseseadus · Relvaseadus · Erinevate määrustega · Euroopa õigusaktidega · Ja austa loodust. RIKKUMISED · § 6. Maaomaniku õigused jahinduses · Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras: · 1) korraldada oma maal väikeulukijahti; · 2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal; · 3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;
Küsimus 1 Paralleelrevaloa korral võib relvaomanik anda relva ja laskemoona üle Õige Hindepunkte Valige üks: 1.00/1.00 a. paralleelrelvaloas märgitud isikule üleanmidse-vastuvõtmise akti alusel Alustatud laupäev, 19. november 2022, 16.08 b. paralleelrelvaloas märgitud isikule lisadokumene vormistama, kui ta teeb seda mistahes Olek Lõpetatud relvamüügi kohas ning see fikseeritakse vastavas raamatus Lõpetatud esmaspäev, 21. november 2022, 17.47 c. paralleelrelvaloas märgitud isikule lisadokumente vormistamata, kui ta teavitab sellest kirjalik
Alkoholiseadus Vastu võetud 19.12.2001 jõustumine 01.09.2002 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. § 2. Alkohol (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 m
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS Kätlin Muru Internetikohvik Äriplaan Juhendaja: Ille Kukk Pärnu 2009 Sisukord Lk. 1. Noorte internetikohviku äriplaan 3 2.1 Turg 4 2.2 SWOT analüüs 5 2.3 Tulevikuplaanid 6 2.4 Majanduskeskkond 7 2.5 Tootmisprotsess 8 2.6 Tootmistegevus 8 2.7 Internetikohviku sisseseade 9 2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad 12 2.9 Teenuse kvaliteet 13 2.10 Turustamine
Relvade hoidmine, kandmine ja kasutamine. Karistused. Raivo Pehk 2006 KAITSELIIDU TEGEVLIIKME ELUKOHAS KAITSELIIDU JA ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta materiaalse vastutuse lepingu. 4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi oma elukohas raudkapis (relvakapis)
Loomakaitseseadus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima farmis nälgib ja külmetab teist talve 260 lehma-vasikat, kelle üheks omanikuks on Euroopa Liidu hollandlasest põllumajandusnõunik, ka Eestis mitut europrojekti juhtinud Allard Andela. Põima farmi saabudes hoiatas eesseisvast kõva hais. Jõudes noorloomade kinnipidamispoolele ootas ees ca 50 looma, kes inimesi nähes hakkasid kõval häälel endast märku andma. Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad. Oli ka täiesti apaatseid mullikaid, kes vaevu tõstsid pilgu, lamades ise märjas virtsavees. Kõik nad olid märjad, mustad, kõhnad. Kõige kurvem oli valge-pruuniga 4 kuune vasikas, ilmselgelt kurnatud ja vaevatud olekuga. Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 56-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest rippumas, kõle ja külm. Kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid