Jackson Pollocki elulugu (1)

Kambja Põhikool
Ants Rootslane
Jackson Pollocki elulugu
Referaat
Kambja 2013
Jackson Pollock
Jackson Pollocki elulugu
Jackson Pollock elas aastatel (1912 - 1956) ning ta oli Ameerika kunstnik, action paintingu tuntuim esindaja.
Pollock sündis Codys Wyomingis ning kasvas üles Arizonas ja Californias. Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yorki , kus nad mõlemad õppisid Thomas Hart Bentoni käe all, kes oli Ameerika realismi juhtfiguure.
1938. aastal asus Pollock tööle föderaalse kunstiprojekti heaks ja olenemata oma vastuolust sellesse õnnestus tal sinna jääda kuni projekti lõpuni 1943. aastal. Samal aastal toimus New Yorgis ka Pollocki esimene personaalnäitus ja ta sõlmis aastase lepingu tolleaegse New Yorgi kõige prestiižikama kunstikoguja Peggy Guggenheimiga.
Guggenheimi galerii grupinäitusel avastas Pollocki tööd ka kunstikriitik Clement Greenberg , kellele Pollocki hilisem kuulsus suuresti tänu võlgneb.
Mitmed aastad raviti Pollockil alkoholismi ja depressiooni, ning sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega, mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi.
1945. aasta oktoobris abiellus ta oma kauaaegse kunstnikust kallima Lee Krasneriga, misjärel koliti Springsi East Hamptonis New Yorgi osariigis. Elukohaks sai puust maja, mille lähedal asuvast küünist sai peagi Pollocki stuudio .
Küün oli täiuslik stuudio Pollockile, katsetamaks voolava värviga. Ta hakkas lõuendeid põrandale asetama ja leiutas nõnda tehnika, mis sai nimeks dripping ('tilkuv'). Selle tehnika tõttu sai Pollock hiljem nimeks "Jack the dripper." Nimetuse andis ajakiri Time ühes oma 1956. aasta väljaandes.Pollocki loodud tehnika oli ka üheks alusepaniaks action paintingu (' tegevusmaal ') mõistele.
Pollock hukkus 11. augustil 1956. aastal autoavariis. 2006. aasta novembris müüdi Pollocki teos "Number 5" 140 miljoni USA dollari eest. Tegemist oli suurima summaga, mis ühe kunstiteose eest välja käidud.
Kas Juhuslikkus või kord!?
Ajal, mil Jackson Pollock oma teosed lõi, oli kunstis kolm olulist aspekti – ekspressionism , milles oli olulisel kohal kunstniku emotsionaalne seisukoht iseenda ja maailma suhtes, abstraktsionism , mis püüdis üldistada reaalsuse erinevaid struktuure, ning fantaasiakunst, mis nagu inimmeele individuaalne labürint balansseeris kujutlusvõime piiridel, olles spontaanne ja irratsionaalne. Heas kunstiteoses pidi olema korra ja kujutlusvõime kohalolu ning tasakaal – ilma kujutlusvõimeta oleks teos surmavalt igav, ilma vähima korrata liiga kaootiline , ilma tundevarjundita ei tekitaksta meis vähimatki vastukaja. Pollockis oli see kõik olemas.Miks siis ikkagi „heitis Pollock purgi värvi publikule näkku“? Loomulikult mitte sellepärast, et olla oma eelkäijatest veelgi abstraktsem. Pollock pigem nautis värvi ennast. Värv polnud tema jaoks passiivne substants, millega teadlikult manipuleerida , vaid värv oli energeetiline kogum, mille ta sai lõuendile valla päästa. Ta lasi end värvi liikuvusest täielikult kaasa haarata. Värvi viskoossus , liikuvus ja suund lõuendil köitis teda. Ta nautis üha uute värvide kokkupuudet lõuendil juba olevate värvidega. Värvide liikuvuse tulemusel sündis täiesti uus pind, mis asus elama omaenda uut elu. Pollock ei lasknud lihtsalt minna ega andnud end kaose meelevalda, ta suunas värvi liikumist, andes käega pintslile õige rütmi ja suuna. Ta vallutas lõuendi, valitsedes täielikult värvide liikumisi , ta oli sellele kogu hingest pühendunud ning ta katsetas. Vaatles ja katsetas uuesti. Lõuendid olid nii suured, et kogu tema keha oli haaratud sellesse protsessi. Tegevuskunst oligi sündinud. Pollocki teostes väljendus juhuslikkuse täius ning kaoses peituv harmoonia.
See kõik oli omamoodi kosmiliselt matemaatiline, kuigi mitte keegi peale mõne matemaatikaprofessori ei ole pikemalt selle üle juurelnud. Minule oli üllatus näha seda matemaatilise kunsti esitlusel,kus Oregoni Ülikooli füüsik Richard Taylor analüüsis Pollocki maalide fraktaalsust, leides, et Pollocki maalidel esineb kahte sorti fraktaalset liikumist ning kummalgi fraktaalsel liikumisel on omaette dimesioon ning n-ö erinevad kihid . st erinevate värvitoonidega tehtud tasapinnad. Esimene fraktaalne liikumine on tekkinud värvide kallamise protsessis, teine Pollocki enda keha ja jäsemete liikumisel. Pollocki maalidele on võimalik teha fraktaalset matemaatilist analüüsi ning tulevikus eraldada originaalid võltsingutest, sest Pollocki liikumissagedused on väga spetsiifilised – ainult kunstnikule endale omased . Kunstnik ei peagi ise olema matemaatik , kuigi tema teostes kumab vastu matemaatika ilu. Matemaatika on keel või kood, mis võimaldab antud protsessi või nähtust kirjeldada. Ka tigu ei ole matemaatik, kuigi suudab luua täiusliku kuldlõikelise spiraaliga koja. Kummalised seosed vaba maalikunsti ja matemaatika vahel ning debatid selle ümber ei ole kaugeltki veel vaibunud, vaid pigem tõusuteel, käesolev aasta on Ameerika ülikoolides kuulutatud matemaatika ja kunsti aastaks. Jackson Pollocki looming on seetõttu saanud taas tähelepanu osaliseks ja selle vastu tunnevad suurt huvi ning seda analüüsivad lisaks kunstiteadlastele ka matemaatikud.
Pilte Jackson Pollockist ja tema maalidest!
Koostaja :Ants Rootslane