Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jaapani muusika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, koto, biwa, shamisen, trumm, jaapanis, flööt, shakuhachi, popmuusika, muusikastiil, pillid, jaapanisse, jaapanlaste, trummid, rütm, kannel, samuraid, rahvalaulud, kyoku, lastelaulud, instrument, taiko, muusikastiilid, iidne, mõjutusi, neilt, kaasmäng, instrumendid, õukonnas, populaarsed, shinto, 1603, jaapanlased, muusikale, kalastamineÜheks Jaapani kultuuri iseärasuseks on viis kuidas erinevate maade kultuurilised elemendid eksisteerivad külgkülje kõrval harmoonias, mõjutades koos kohalikku kultuuri ja luues seega uue kultuuri. Muusika ei ole erand. Jaapanlaste igapäevases elus mängitav ja kuulatav muusika on väga mitmekesine: traditsiooniline Jaapani muusika, Jaapani poplaulud, Westerni klassika, ameerika poplaulud ja nii edasi. Alguses esitati muusikat vaid kontserditel ja teatrites, kuid tänu telerile ja raadiole ning mitmetele helisalvestusseadmetele on muusika saanud jaapanlastele igapäevaseks osaks nende elust. Jaapani muusika ajaloost Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega.
Jaapani muusika 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Jaapani muusika...................................................................................................3 Jaapani muusika ajalugu..................................................................................... 3 Traditsiooniline Jaapani muusika.......................................................................4 Gagaku...................................................................................................................4 Instrumendid......................................................................................................... 5 Keelpillid........................................................................................................................................ 6 Löökpillid........................
Rakke Gümnaasium Jaapani Muusika Mairis Õispuu 25.09.2010 Sissejuhatus Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika. Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid endiga kaasa oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida,
....................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 4 Keskaeg............................................................................................................... 4 Hilisem ajalugu.................................................................................................... 4 Traditsiooniline jaapani muusika............................................................................. 5 Moodne jaapani muusika........................................................................................ 6 Popmuusika......................................................................................................... 6 Kunstmuusika...................................................................................................... 6 Muusikainstrumendid................................................
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT JAAPANI MUUSIKA LIINA KANARBIK 7. KLASS RAKKE 2009 1 SISUKORD Sisukord .................................................................................................. LK 2 Sissejuhatus Jaapani muusikasse............................................................. LK 3 Traditsiooniline Jaapani muusika............................................................. LK 4 Muusikainstrumendid-keelpillid.............................................................. LK 4 Keelpillid-Koto........................................................................................ LK 4 Keelpill Biwa........................................................................................... LK 5 Löökpillid................................................................................................. LK 5
Laagri kool Jaapani muusika referaat Laagri 2010 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................3 Jaapani muusika ja Traditsiooniline Jaapani muusika .....................................4 Gagaku.................................................................................................5 Pillid ja Rahvalaulud.................................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Lisad......................................
Jaapani muusika Sisukord Sisukord.............................................................................................................lk.3 Sissejuhatus........................................................................................................lk.4 Jaapani muusika.................................................................................................lk.4 Jaapani muusika ...............................................................................................lk.5 Jaapan ...............................................................................................................lk.6 Kokkuvõte..........................................................................................................lk.7 Kasutatud kirjandus............................................................................................lk.8 Lisa....................................
Praegune keiser on Akihito ja praegune keiserinna on Michiko. Kultuur Nagu kogu jaapani kultuur, nii ka jaapani kirjandus ammutab jõudu mitmest allikast - äratuntavad on muistse hiina kirjanduse mõjud, mitmesugused Läänest pärit elemendid ja muidugi Jaapani oma põlised traditsioonid. Ajaloolised kirjandused on: Kojiki ja Manyoshu Taketori Monogatari, Genji Monogatari ja Makura-no Soshi Kokinshu Heike Monogatari ja Taiheiki Jaapani muusika Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika.Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast.Üheks jaapani kultuuri iseärasuseks on viis, kuidas erinevate maade kultuurilised elemendid eksisteerivad külg-külje kõrval harmoonias, mõjutades koos kohalikku kultuuri ja luues seega uue kultuuri. Traditsioonilised jaapani
Jaapani muusika Jaapanlased naudivad paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayokyoku'ks. Inimesed ei naudi seda vaid kontsertidel ja raadiosttelerist, vaid laulavad seda ka kodudes ja baarides karaokena. Kayokyoku peamised stiilid kujunesid välja hilistel 1910ndatel ja läbi 1920ndate. Nüüdisajaks on see muutunud tänu muu maailma popmuusika mõjudele. Nende uute stiilide meloodiad on kõrgematasemelised ja rütm on rohkem artikuleeritud tugeva elektroonilise trummiga. Popid on siiski ka Ameerika jazz ja popmuusika ja latiinomuusika. Viimasel ajal on üha rohkem võitnud populaarsust rock, soul ja folk läänemaadest ja seda eriti noorema generatsiooni seas. ~~~ Paljud hel
skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkoige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele. Religioon Nagu eelpool on mainitud valitses Jaapanis Budism ja Shinto usk. Ametlikult sai budism alguse 6.ndal sajandil, kui Koreas asuva riigi Backche delegatsioon saabus Jaapanisse. Saatkonna külastusel toodi kingituseks buddha kujusid ja hiina-keelseid budistlikke tekste. Buddhismi tõi Jaaapanise kaasa kahestumise, tekkis mitu nö parteid: pro-budistlik, mille ees oli Soga suguvõsa ja anti-budistlik, mille eesotsas oli Nagatomi. Kohe tekkis parteide vahel äge võitlus, mille ajendiks oli võimujanu
see 1.5 %. Osa neist on sulandunud tänapäeva tavaellu, kuid osad on jäänud truuks oma rahva kommetele ja eluviisile. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi ja juhitakse tuul sobivasse suunda. · Dreamtime ehk unenäoaeg saavutatakse püha instrumendi didgeridoo puhumisel. Unenäos tehakse kunstiteoseid, mis tulevad välja väga huvitavad, Need kunstiteosed jutustavad nende ajaloost. · Didgeridoo, gong, trumm, bumerang, tsuring · Tsuringa- Nn sahinapuu, instrument mida keerutatakse nööri otsas ja millega saavat mõjutada loodusjõude Hiina- Hiina kultuur on üks vanemaid maailmas. Hiina mütoloogia on segu samanismist, budismist, taoismist ja konfutsianismist.Vanim säilinud müütide kogu pärineb 2. sajandist eKr. Hiina muusika, mis on valdavalt ühehäälne, toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile pentatoonikale. Hiina muusika on alati kokku kuulunud luule-, tantsu-, näite- ja
JAAPAN Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid kaasa endiga oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid, et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige. Ehk oleks nende maade kultuur veelgi kõrgem, kui nad poleks olnud nii jonnakad ja kangekaelsed. Kuid mongoliidne rass teiste suhtes tolerantsust ei tunnistanud ja nii nad jagelesid
...............5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1. JAAPANI KULTUURI AJALUGU....................................................................6 2.2. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG......................................................7 2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG...............................................8 3. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID, MITTEVÕITLUSKUNSTID, KUNST, HAIKUD, MUUSIKA JA KEEL................................................................................................10 3.1. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID........................................................................10 3.2. JAAPANI MITTEVÕITLUSKUNSTID...........................................................11 3.3. JAAPANI KUNST.............................................................................................12 3.3.1. JAAPANI MAALIKUNST...............................
monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda võõrmõjusid sulandades endaks on eriline. Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi. 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Geograafia Jaapani kohta Pinnamood Jaapanis Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on TÅkyÅst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid
Üldrahvalikuks sai sel ajal puidust ja elevandiluust pisiskulptuuride netsuke'de (ill 6) nikerdamine. Jaapani pargikunst väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Kalligraafia Jaapani üheks atraktiivsemaks kunstiliigiks võib pidada kalligraafiat (ill 5), mis jaapani kirjasüsteemi omapära tõttu on stiiliderohke ja võimaldab suurel hulgal variatsioone ka tehnilisest küljest. Jaapanis kasutusel hiina märgid võeti umbes VIII sajandil üle selleks, et teksti foneetiliselt üles märkida; korealaste eeskujul loodud manygana'ks nimetatud kirjasüsteemi abil pandi kirja luuleantoloogia "Manyshu" (u 759). Juba IX sajandil loodi jaapani oma foneetilised tähestikud, millest ühe (hiragana) märgid on tervikliku hiina märgi lihtsustatud kujutised, teise tähestiku (katakana) märkideks on aga hiina märgi ühest osast tekkinud märk
Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295, 2008. aasta septembri lõpuks 36 276 ja 2009. aasta septembris 40 399. Linnarahvastik 77% Maarahvastik 23% Usutunnistus: Sintoiste budiste 76%
aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto , budism, vähesel määral on ka muhameedlasi, kristlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat).
kujusid. 5 India kultuuri edasises arengus etendas olulist osa 16. Sajand, mil tugevnesid märgatavalt muhamedliku kultuuri positsioonid, kuid samuti algas ka euroopa kultuuri sissetung. JAAPAN Tänapäeva Jaapani kultuur on kasvanud kahelt juurelt: 1. Jomoni kultuur (u. 8000-300 eKr). Iseloomustab originaalne ning teadaolevalt maailma vanim nöörkeraamika. Tol ajal elasid Jaapanis ainude esivanemad, kelle päristolu on siiani vaieldav. 2. Yayoi kultuur (u. 300 eKr-300 pKr). Jõudis Jaapanisse koos asukatega idast ning lõunast jaapanlaste esivanematega. · Ainusid on peetud Jaapani põlisasukateks. Ainu mütoloogia järgi tulid nende esivanemad taevast. Ainude päritolu on teadmata ning ainu keelt peetakse isoleeritud keeleks, millel puuduvad teadaolevad sugulaskeeled. Ühe teooria järgi
Löökpillid jagatakse kahte rühma: · Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad) · Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare
See kandus edasi Jaapani aedadesse, keraamikasse. Hiliskeskajal viljeleti ka sõjakirjandust (gunkimonogatari). Suurim selline on ,,Heike lugu", mis ülistab ja idealiseerib samuraisid. 15. ja 16. sajandil arenes teatrikirjandus n-teater, maskiteatri vorm, kus näitleja tegi laval mõningaid minimaalseid liigutusi, lava küljel musitseerisid muusikud ja lauljad. Populaarne tegelane oli Ono no Komachi: motiiv, kus ta areneb deemoniks. Muusikas ja mujal sai oluliseks j-ha-kyu rütm muusika ja näitlemine algas aeglaselt ning arenes järjest kiiremaks. Need osad pidid tekstis olema vastavuses. Üleminek toimus sujuvalt, lausa mitme tunni vältel. 17. sajandil viidi pealinn Edosse, algas Edo periood, eelmodernne periood, mil kultuuris toimus väga suur murrang. Tekkis kaupmeeste ja linnaelanike klass, kes polnud seotud klassikalise kultuuriga. Kujunes uusrikaste seltskond, kes oli valmis meeldiva meelelahutuse 5 eest maksma
JUMALATEENISTUS · ,,kirik" = usklike rühm · Preester · Jumala austamine · Jumalateenistused pühapäeva hommikuti - Pühapäev = kristliku nädala esimene päev (Jeesus tõusis surnust üles) · Peajumalateenistus = missa · Armulaud ehk euharistia ehk püha õhtusöömaaeg - Aluseks Jumala viimane söömaaeg jüngritega - Vein jumala surm - Leib jumala ülestõusmine · Jutlus · Muusika · Palved · Piibli lugemine KIRIK: · Kirik ristikujuline põhiplaan - Torn idas (osutab Jeruusalemma suunas, kus ta elas ja suri) - Õigeusukirikud ruudukujulised, kuppelkatus · Mälestustahvel - Kuju - Kabel · Pult / kantsel - Piibli lugemiseks - Jutluse pidamiseks · Altar · Vitraaz SÜMBOL: · rist - Jeesus suri ristil inimeste pattude pärast
jälgides tekkima hetk joovastust ja kohe järgnema kainus. See joovastus peaks olema jääv. See kulminatsioon saabus Mansur al-Hallaj (suri 922): ,,Mina olen tõde" (ana ala-hagg).Ta mõisteti surma, kuid mitte ainult nende lauste tõttu, vaid ta ei tahtnud kinni pidada kinnise ringi põhimõttest mitte teistele asju välja rääkida. Iblis saatan Dikr (zikr araabia k meenutamine) jumala 99 nime kordamine (peas või kõvahäälselt) Sama kuulamine (muusika kuulamine, tants või muusika tegemine) Metafooriline sufismi tee: ... ja Simurgh legendaarne lind (ei leidnud mitte 30 lindu vaid iseenda) Religioon Rooma Keisr ir iigis 27 eKr Augustusest saab Rooma esimene keiser 476 pKr Rooma Keisririigi lõpudaatum, kukutati troonilt viimane Lääne-Rooma keiser. Sünkretism erinevate jumalate samastamine Kogu Rooma riigi rahvaarv võis olla kuskil 60 000 000 inimese ümber. Traianus (valitses 98-117eKr) tema ajal riigi piirid olid kõige ulatuslikumad.
See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega
ohvritalituse juht lwa hingejuht · Legba, Erzuli, Baron Samedi pärimuse kandja possessioon vahendaja (Mihaly Hoppal) ohverdamine · Demnine Kosterkin 1926-80 houngan/oungan Samanism mambo · Saami samaani trumm · Kolmene maailm: üla-, kesk- ja · Vodou altar allilm · Vèvè/vever · Zombi/Zombie · Aado Lintrop "Samaaniraamat" · Clairvius Narcisse (1995) zombi cadavre (laipzombie) Aafrika usundid · Tetrodotoxin · Elu
mist ja oma esivanemate sugupuu võimalikult täpset mäletamist. Jaapanlased suhtlesid oma jumalatega esialgu lageda taeva all, hiljem templites. Sümbolid mängivad jaapanlase elus iidsest ajast väga olulist osa. Eriti tähtis oli impe- raator, tema perekond ja kõik õukonnaga seotu. Imperaator oli ka sintoismi peapreester. Oluline sümbol on jaapanlastele ka bambus. Üks olulisemaid ja pühamaid loomi oli Jaapanis kilpkonn. Ta oli pikaealisuse ja tarkuse sümbol, sest olevat oma kilbil esimesena inimestele toonud salapärased märgid, millest hiljem kujunesid hieroglüüfid. Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Tema aluseks olid ranged esivane- mate kultuse nõudmised. Vanemate austamine on väga tähtis. Esivanemate kultus nõudis perekonna järjepidevust ja seetõttu oli abiellumine vähemalt kõigile meesliikmetele kohustus-lik.
mist ja oma esivanemate sugupuu võimalikult täpset mäletamist. Jaapanlased suhtlesid oma jumalatega esialgu lageda taeva all, hiljem templites. Sümbolid mängivad jaapanlase elus iidsest ajast väga olulist osa. Eriti tähtis oli impe- raator, tema perekond ja kõik õukonnaga seotu. Imperaator oli ka sintoismi peapreester. Oluline sümbol on jaapanlastele ka bambus. Üks olulisemaid ja pühamaid loomi oli Jaapanis kilpkonn. Ta oli pikaealisuse ja tarkuse sümbol, sest olevat oma kilbil esimesena inimestele toonud salapärased märgid, millest hiljem kujunesid hieroglüüfid. Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Tema aluseks olid ranged esivane- mate kultuse nõudmised. Vanemate austamine on väga tähtis. Esivanemate kultus nõudis perekonna järjepidevust ja seetõttu oli abiellumine vähemalt kõigile meesliikmetele kohustus-lik. Perekonnas valitses range hierarhia
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
kasutusv~oimalusi leksikograafilises kontekstis. T¨o¨os kasutan C. S. Peirce m¨argiteooriat ning mitmeid inglise ja jaapani keelseid m¨argis~onastikke. Eesm¨ark on suhteliselt pragmaatiline, p¨ uu¨e luua mingit korda eri m¨argi- s~onastike vastuolulistes seletustes ning esitada m¨argis~onastikule kohane andmebaasi struktuur. Hiina kirjam¨arkide kujunemislugu on ilmselgelt seotud t¨anap¨aeval Hii- nas, Jaapanis ja Taiwanis kasutusel olevate kirjas¨ usteemidega. Tahaksin r~ohutada muistse Hiina m¨argis¨ usteemi globaalset unikaalsust, hiina kirja- m¨argid on ainus kirjas¨ usteem, mis on l¨abi aastatuhandete vastu pidanud muudatustele inim¨ uhiskonnas ning mida 20. sajandi l~opuski veel j¨atkuvalt kasutab u ¨le miljardi inimese. Kanji m¨arkidega samal perioodil v¨alja ku- junenud egiptuse (tekkeaeg u. 3000 a. e.m.a.) ja sumeri (u. 3000 a. e.m.a.) ning hilisem maajade (4. saj
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
Kuid kultuuril on ka väga oluline individuaalne komponent. Üks oluline aspekt: selleks et inimene olla on vaja kasvada kultuurilises keskkonnas. Inimene olemine on kultuuriliselt tingitud. Inimeseks saab, kui ta on keskkonnas üles kasvanud. Seda täiesti bioloogilisel tasandil. nt. peaaju areneb välja alles pärast sündi kultuurikeskkonnas. Kultuur on tähenduste ringlemise integreeritud mudel. - meie keel, meie olmelised harjumused, muusika, uskumused, muu loominguline eneseväljendus. Kõik võivad olla erinevat päritolu ja tüüpi, kuid mõjutavad üksteist ja annavad üksteisele sisendeid, millest tekib kultuuriline tervik. Kultuur on alati õpitud, seda ei saa geneetiliselt edasi anda. Kultuur on alati õpetatav. Kultuur ei ole stabiilne vaid pidevas muutumises. Kultuuril on meie jaoks selline tähendus et ilma selleta ei ole inimeseks olek võimalik. Milles seisneb kultuuri funktsioon?
(ehk võimu) loogikale. Ka turu loogika kehtis ainult oskustööliste osas tööstusaja alguses. Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi saada, oma eneseuhkust tõsta. Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida nii nagu seda vajab võimusüsteem (tooted). Keha treenitakse kauem naudingutele altis olema (seks, muusika, teater jne) Kommenteerib Foucault 1926 1984: Seksuaalsuse ajalugu, Hulluse ajalugu, Vangla sünd - 17-18 sajandil Campbell 1987 The Romantic Ethic and the Spirit of Consumerism Tarbimisele tõmbas romantitsismi mõjutatud uudsuse ja originaalsuse ihalus. Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma. Tänapäeva tarbija on ,,hedonist...kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta
annaabi.ee 
