See koostati, mängiti ja kanti edasi vaid pimedate naiste ja tüdrukute poolt. Kõrgemas militaar- ja jõukamas kaupmeeste klassis õpiti seda osana kultuurilisest haridusest. Edo perioodil rajati kaks Sokyoku koolkonda: Ikuta ja Yamada. Yamada koolkond rõhutas rohkem vokaalset osa. Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone
Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. (1) 5 Pillid Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). (1) Shamisen Shamisen on teatud liiki kolmekeelne lauto, mis toodi sisse Hiinast 16. sajandi keskel. Algul võeti see kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus see geisade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki
.................................................................................. LK 2 Sissejuhatus Jaapani muusikasse............................................................. LK 3 Traditsiooniline Jaapani muusika............................................................. LK 4 Muusikainstrumendid-keelpillid.............................................................. LK 4 Keelpillid-Koto........................................................................................ LK 4 Keelpill Biwa........................................................................................... LK 5 Löökpillid................................................................................................. LK 5 Yamato....................................................................................................... LK 6 Pilt Yamato trummitrupist......................................................................... LK 7 Puhkpillid............................................................
Jõgede peamised toiteallikad on mägedel sulav jää. Veetaseme kõikumine jõgedes sõltub kliimast (aastaaeg) kevadel ja sügisel on jõgede veetase suurem kui suvel ja talvel, sest sügisel sajab palju vihma ning kevadel sulab jää. Talvel aga jõed külmuvad ning nende veetase on madal. Suvel kliima on soe ning jõgede vesi aurub (veetase madal). Jaapani suurimaks järveks on Biwa järv nii ruumalalt (27 500 m³) kui ka pindalalt (670.3 km²). See paikneb kirdes Kyoto linnast. Selle sügavus on 103.58 m. Biwa on üks vanimatest järvedest maailmas, see on tekkinud ligi 4 miljonit tagasi. Pindala suuruselt teine Jaapani järv on Kasumigaura (167.6 km²). See järv asub 60 km kaugusel Tokyost. Mõlema järv vesi on värske ja seda kasutatakse joogiveena pajudes Jaapani linnades.
Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. (2) Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. See oli Edo ajajärgu (1603 - 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 - 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone
Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instrumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. (K.Sepp) Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. (Samast) Shamisen Shamisen on teatud liiki kolmekeelne lauto, mis toodi sisse Hiinast 16. sajandi keskel. Algul võeti see kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus see
Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda. Biwat mängitakse kasutades suurt elevandiluust või puust trillerit, nagu mängitakse banzot.
haridusest. Edo perioodil rajati kaks Sokyoku koolkonda: Ikuta ja Yamada. Yamada koolkond rõhutas rohkem vokaalset osa. Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. koto BIWA Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid 6 nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat
Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi tase mängib Jaapani maastikupildis ja Kolmas tase jaapanlaste elus väga suurt rolli. Neljas tase Viies tase Biwa järv (Biwa-ko) Biwa järv on Jaapani suurim järv. Asub e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Honsh saare keskosas Shig prefektuuris tase Kyto linnast kirdes. Kolmas tase Biwa on Baikali ja Tanganjika järel maailma Neljas tase vanuselt kolmas järv. Biwa järve vanuseks
tammidega, et varustada rohkem kui 30 miljonit Tokyo Shinano jõgi 5 elanikku veega. Pikkuselt kolmas Jaapanis voolav jõgi on Ishikari (268 km), mis algab Ishikari mäelt ja voolab läbi Asahikawa ja Sapporo ning suubub Vaiksesse ookeani. Jaapani suurimaks järveks on Biwa järv nii ruumalalt (27 500 m³) kui ka pindalalt (670.3 km²). See paikneb kirdes Kyoto linnast. Selle sügavus on 103.58 m. Biwa on üks vanimatest järvedest maailmas, see on tekkinud ligi 4 miljonit tagasi. Pindala suuruselt teine Jaapani järv on Kasumigaura (167.6 km²). See järv asub 60 km kaugusel Biwa järv Tokyost
Fuji vulkaan Fuji Asukoht · Geograafilised koordinaadid 35 N 21'5" N . · Asub Euraasia mandril. · Jaapani riigis. Asutus tihedus · Fuji vulkaani ümber on väga tihe asustus. Geoloogiline asukoht · Fuji asub Filipiini laama juures ja see laam liigub kokku. Fuji iseloomustus · Fuji kõrgus on 3.776 m, 40-50km ja kraatri sügavus on 250m. · Fuji teised nimed on: Mount Fuji; Fujiyama; Fuji-san. · Kohalikud peavad seda vulkaani pühaks mäeks. Vulkaani pursked · Fuji purskab iga 2-5 saj tagant. · Viimati purskas Fuji vulkaan 1707 aastal. · Fuji on tegev vulkaan Purske tagajärjed · Viimase Fuji purske tagajärjel(1707) tekkis Jaapani kõige suureim järv `'Lake Biwa'' Kasutatu allikad · http://www.sacred-destinations.com/japan/mou · https://www.google.ee/
Pinnamood · 70 % on territoorium · Jaapani jõed on kaetud mägedega. lühikesed, ebatasase · Fuji mägi on kõige pinnamoega, rohkesti kõrgeim ja kuulsaim vooluvett. mägi. · Pikim jõgi on 367 km · Paljud mäed on pikkune Shinano jõgi. vulkaanilised, leidub · 70 % katavad rohkesti territooriumi metsad. kuumaveeallikaid. Fuji mägi kõrgeim tipp 3766 m, kustund vulkaan Biwa järv / biwa - ko Jaapani suurim järv. Kliima · Eristatakse koguni kuut erinevat kliima tüüpi. · Sademeterohke maa. · Lisaks asub Jaapan Vaikse ookeani sündivate troopiliste tormide teel. Sapporo lume festival 2008 Iga - astane üritus Hokkaid saarel, veebruaris Elusloodus · Loomastik pole nii mitmekesine kui taimestik. · Tõeliselt hämmastav on Jaapanlaste looduseasutus, peaaegu nagu usuline hardumus. Roheline faasan Jaapani rahvuslind
Mõisted 1)kana-zshi Need on peamiselt silptähestikus ja väheste hiina märkidega kirjutatud teosed.Puhtalt meelelahutuslikud, õpetlikud, lugeja intellektuaalse valgustamise eesmärgil kirja pandud. 2)ukiyo-zshi- ,,raamatud voolavast maailmast" on nimetus populaarkirjanduse teostele, mida avaldati Osakas Ja Kyotos alates 17.saj lõpust kuni 18.saj lõpuni. 3)Haikai- Tekkis renga-traditsiooni alusel.Meelelahutuslik ja humoorikas.Arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue linnakultuuri vastastikusest mõjust. 4)hokku - Haikaist arenes hokku e haiku kui rõhk seosvärrside ühendamisel nihkus esimesele värsile.Hakati Edo ajal üha enam pidama iseseisvaks luuletuseks. Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d. 5)Kigo- hooaeg , on sõna või väljend, mis on seotud eelkõige hooajaga, mida kasutatakse jaapani luules. Kigo kasutatakse seotud-salm vormides rengaas ja haikus, mis näitab hooajale osutatud salmi. 6)Senry- 17...
J AAPAN Geograafiline asend · Asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. · Lähimad naabrid Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Venemaa · Veekogudest piiravad Ohotskoje meri(põhjas), Vaikne ookean(idas), Filipiini meri(lõunas) ja J aapani meri(läänes) Kuju ja asukoht · Jaapan o n o mapäras e pikliku, kaare s ja kits a kujug a riik. · Jaapan as ub 45°ning 30°laius kraadide ja 149° ja 125° pikkus kraadide vahe mikus . · To kyo g e o g raafilis e d ko o rdinaadid: 35° 41' N, 139° 45 E'. · To kyo as ub Tallinnas t u. 7800 km kaug us e l. Maavara ja laamad · Maavarade s t le idub s e al lubjakivi, väävlit ja kivis ütt. · Jaapan paikne b Euraas ia laama täie s ti ääre alal, pe aae g u ko kku puutude s Vaiks e o o ke ani laamag a. Jaapan paikne b ko lme mandrilava ris tumis ko has . Maavärinad ja vulkaanid · Ig al aas tal re g is tre e ritaks e 7000 ku...
Nendes kohtades leidub palju kuumaveeallikaid. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast. Kõige ulatuslikum on 13 000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik Honshu saarel. Seal asub ka Jaapani pealinn Tokio.Jaapani jõed on lühikesed, kiirevoolulised ning erineva veehulgaga. Ebatasase pinnamoe tõttu on rohkesti vooluvett ning vähe laevatatavaid jõgesid.Saareriigis on palju väga ilusaid järvi. Kõige suurem järv on Biwa järv, see asub Honshu saarel. 70% Jaapani territooriumist katavad metsad. Jaapanis on vahelduv kliima ja sellepärast on ka taimestik vaheldusrikas.Loomastik aga pole nii mitmekesine, kui taimestik. Riigis elab 140 imetajaliiki. Nendest väärivad esiletõstmist jaapani makaak, punakaru, mustkaru ja pruunkaru. 450 linnuliigist on enimlevinud varblane, pääsuke ja laulurästas.Sajandeid kestnud eraldatuse ja välismaalaste sisserännu keelu tõttu kujunes ühtne Jaapani rahvastik
Bunraku näidendid põhinevad sageli tõsielusündmustel ja neil teemadel, mis äratasid tollase publiku kohest huvi. Üheks laia kõlapinda leidnud on ,,Armastajapaari enesetapp" milles on juttu kaupmehe ja prostituudi vahelisest keelatud armastusest. Tihti enesetapuga lõppenud tragöödia oli põhiteemaks nendes näidendites , mis käsitlesid konflikti emotstionaalse kiindumise ja ühiskonnas valitseva moraali vahel (giri ja ningjou). Bunraku-Jruri kanti algselt ette biwa saatel, mis 16saj. asendus shamiseniga. Algul olid nukud lihtsad ja seda hoidis üks nukunäitleja, hiljem kolm. Kabuki alguseks peetakse a.1603, mil Izumi no Okuni Kitano pühamu läheduses ülemeelikuid tantse etendas. Tekkis onna kabuki. Kabukis esitati muusika- ja tantsunumbreid, mille hulgas mängiti ka koomilsi ja dramaatilisi stseene. Niinimetatud naiste- kabuki muutus üsna populaarseks vähemalt osaliselt seetõttu, et esinejad olid ka prostituudid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
