kui henri XIII oli tõsine luterliku õpetuse vastane, siis hiljem läks ta ühe paavstiga tülli ja tüli tõttu lahutas inglismaa sellest kirikust. paavst ei lubanud henril abielu lahutada Narva ja jaanilinna vaade 1856 Käsitöö ja manufaktuurid Narva jõel on kosk, sellega on probleem tänapäeval, et seda saab veega täidetuna näha vaid mõni päev aastas, vesi neist mööda juhitud ka vanasti ehitati sinna mitmeid tööstusi, et kose jõudu ära kasutada tsunftil põhinev käsitöö linnades, tsunftid spetsialiseeruvad kitsatele valdkondadele kose äärsed manufaktuurid meenustasid tänapäevaseid tehaseid uusi tsunfte lisandus
NARVA Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinn- Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa kesasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool. Narva linna pindala on 68,95 km²[4], sh linna põhiosast eraldatud ja Vaivara valla territooriumiga ümbritsetatud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindalad on vastavalt 5,08 km²[5] ja 0,58 km². Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib
Second level publitsist Third level Kivilõhkuja pojana Fourth level Kolis perega Narva(1902) Fifth level Töötas apteekriõpilasena (1909) Siuru Tarapita(1921-1922) Ajakiri Looming (1946-1952) 08.07.1952 Koolipõlv Viljandi õigeusu kihelkonnakool (1898-1901) Jaanilinna õhtukool (1909) Orjolis eksternina gümnaasium (1915-1918) Saraatovi ülikool (1918) Tartu ülikooli õigusteaduskond (1922- 1928) ja (1934-1937) Luulekogud Üksinduse saartele(1918) Carmina Barbata(1921) "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"(1925) "Ummiklained"(1930) "Karmid rütmid"(1934) "Lilla elevant"(1923) "Epigramme"(1944) Fakte Saraatovi ülikooli lõpetamise järel töötas Alle Eestis lühemat aega ametnikuna, ajakirjanikuna ja lektorina ning pärast TÜ lõpetamist
Elulugu Sündis 31. augustil 1890. aastal Viljandis, kivilõhkuja pojana 1902. aastal kolis perega Narva 1909. a sõitis Venemaale, kus töötas apteekriõpilasena Umanis ja Simbirskis. Aastal kuulus rühmitusse Siuru, 19211922 Tarapita kirjandusrühmitusse. 19461952 oli ta "Loomingu" toimetaja August Alle suri Tallinnas 8.07.1952 Koolipõlv 18981901 õppis Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis 1909. a. õppis Jaanilinna õhtukoolis 19151918 õppis Orjolis eksternina gümnaasiumis 1918. a. Saraatovi ülikool (lahkus sealt kodusõja tõttu 19221928 ja 19341937 õppis Tartu ülikool õigusteaduskonnas Looming Esimeseks trükiluuletuseks oli " Lumehelbed ", dateeritud 16. septembriga 1911 " Siuru " väljaandel ilmus 1918. a. hilissügisel luuletaja esikkogu " Üksinduse saartele luuletaja esikkogu " "
kujunenud ka kaubaasula, kuid ometi ei antud sellele linnaõigusi enne 1345. aastat. Põhjuseks võis siin olla Tallinna kartus konkurentsi ees, mis hiljem nurjas ka Narva vastuvõtmise Hansa liitu. Linnavalitsemine ● Narva asus Taani kuningriigi valitsemisaladel ● Narval oli lübecki linnaõigus aastatel 1345 – 1585 ● Lübecki õigus tähendab seda, et Narva linnakodanikel on samad õigused, mis Lübecki linnakodanikel. Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik ● Kirik ehitati 15. saj. Lõpus või 16. saj. Keskpaigas ● See on väike paekivist harukordne hoone kitsaste ruudukujuliste akendega. ● Kirik kuulub praegu õigeusuliste. ● Praegu toimuvad seal regulaarsed jumalateenistused Kasutatud kirjandus ● ● https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCbecki_%C3%B5igus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskaeg ● https://et.wikipedia
3. veebruaril sai 2. löögiarmee käsu murda sakslaste kaitse lõuna ja põhja pool Narvat ning arendada edu Rakvere suunas. Suuri lootusi pandi ettevalmistatavale mereväelaste dessandile Meriküla juures. Pealetungivate vägede sihiks oli piirata ümber ja hävitada Narva rindel tegutsenud väeosad. 5. ja 6. veebruaril püüdsid vastase väed ületada Narva jõe ülemjooksul Omuti küla juures. Hetkekski ei raugenud võitlused vahetult Narva suunal. Kõik Jaanilinna hõivamise katsed olid lõppenud edutult. Saksa väejuhatus püüdis teha kõik selleks, et vältida nõukogude vägede läbimurdmist Eestisse. 07. veebruaril 1944 toetas Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots mobilisatsiooni läbiviimist Eestis, kutsudes lahingulippude alla kümneid tuhandeid eestlasi. Oli alanud Teine Eesti Vabadussõda. 08. veebruaril 1944 toodi Neveli rindelt ära ja suunati Narva rindele 20. Eesti Diviis. Ka major A.Rebase ja
Loodusobjektid Eesti kroonil Allar Org 9.b klass 1-kroonise pangatähe on kujundanud Urmas Ploomipuu, selle suurus on 140x69 mm ja see on kollakaspruunides toonides.Kupüüri tagaküljel on kujutatud vaadet Toompea lossile. 2-kroonisel on kujutatud vaadet Tartu Ülikoolile. 5- kroonise rahatähe kujundas Vladimir Taiger, selle suurus on 140x69 mm ja selle põhivärv on oranz. Kupüüri tagaküljel on kujutatud vaadet Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele. 10-kroonisel on kujutatud vaadet Tamme-Lauri tammele Urvastes. 25-kroonisel on kujutatud vaadet Vargamäele. 50-kroonisel on kujutatud Estonia teatri hoonet Tallinnas. 100-kroonisel on kujutatud vaadet Põhja-Eesti paekaldale. 500-kroonine on lilla põhitooniga ja sellel on kujutatud suitsupääsukest Eesti maastiku taustal. 1-kroonise väljalaske aasta on 1992. 2-kroonise väljalaske aastad on 1992,2006 ja 2007. 5-kroonise väljalsake aastad on 1991,1992 ja 1994
pangatähtede läbivalgustamisel. 2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. Karl Ernst von Baer (1792-1876) Eesti antropoloog, looduseuurija ja geograaf Vaade Tartu Ülikoolile (1632) Paul Keres (1916-1975) Eesti maletaja, rahvusvaheline suurmeister, silmapaistev maleteoreetik Vaade Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele Jakob Hurt (1839-1907) Eesti folklorist, usu- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane Vaade Tamme-Lauri tammele Urvastes Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjandusklassik Vaade Vargamäele Rahatähe esiküljel on Eesti helilooja Rudolf Tobiase (1873-1918) portree. Vinjett rahatähe tagaküljel kujutab Estonia teatri hoonet Tallinnas. Lydia Koidula (1843 1886) Eesti luuletaja ja näitekirjanik Vaade Põhja-Eesti paekaldale
3p ● Maailma ajaloos: Kolumbus avastas Ameerika, hispaanlased vallutasid viimase Pürenee ps asuva mauride riigi ● Eesti ajaloos: venenelased rajasid Narva Hermanni kindluse vastu, teisele poole Narva jõge Ivangorodi ehk Jaanilinna 4. Kummal fotol on protestantliku, kummal katoliku kiriku interjöör? Põhjendage oma seisukohta ühe argumendiga. 2p Foto nr 1: protestantliku kiriku interjöör Põhjendus: kiriku sisustus värvikas ja mitmekülgne Pilt nr 2: katoliku kiriku interjöör
Lumesõda lõppes suure pidusöögiga. Laiusel korraldati peale lumesõja erinevaid üritusi. Mitmeid kordi käis Karl XII Eesti talupoegade pulmas, millest ühed peeti isegi Laiuse lossis. Rootsi sõdurid olid ka mitmetele eesti lastele ristiisadeks. Legendi kohaselt istutas Karl XII enne lahkumist pastoraadi aeda kolm pärna, millest üks kasvab seal praegugi. 1701. a mais lahkus Karl XII Kuramaale. Põhjasõja lõpp (kuni 1721) 1704.a vallutas Peeter I Tartu, Narva ja Jaanilinna. 1708/09.a tungis Karl XII Venemaale ning ühendas Ukraina vabastamiseks jõud kasakahetman Mazepaga. Talv osutus Karl XII vägedele raskeks- levisid taudid ning toimusid pidevad venelaste kallaletungid. 1709.a said Karl XII väed Poltaava lahingus lõplikult lüüa ning kuningas ise põgenes Türgisse, kus sultani abiga piirati sisse Peeter I väed. Kuna venelased olid nõus loovutama Aasovi kindluse, said nad loa vabalt lahkuda. 1710
sõlmitud Brest - Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laial rindel taanduvate saksa vägede järel, kuid kindel käsk oli see, et kindlasti hoiduda relvakonfliktidest Saksa keisririigi armeega. 28. novembril ründas Punaarmee kahe diviisi jõududega Eestit sooviga taastada Nõukogude võim Eestis. Toimus Narva lahing. Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna. Lahingule eelnes 22.novembril 1918 toimunud katse linn vallutada, see katse löödi aga linnas olevate Saksa vägede poolt tagasi. Iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga aitasid Eestit paljud välisriigid, 20. novembril avaldas ka Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas anda sõjalist abi. Eesti vajas väga sõjalist abi, sest Eesti kaitseväe koostamine oli alles alanud ja rindele suudeti saata ainult 2000 meest ilma ainsagi suurtükita
nominaali: Nimiväärtus Põhivärv Esikülg Tagakülg Välja antud 1 kroon kollakaspruun Kristjan Raud Toompea loss 1992 Karl Ernst von 2 krooni sinakashall Tartu ülikool 1992,2006 Baer Narva jõgi koos Narva 5 krooni oranz Paul Keres ja Jaanilinna 1991,1992,1994 linnustega Tamme-Lauri tamm 10 krooni punane Jakob Hurt 1991,1992,1994,2006 Urvastes Anton Hansen 25 krooni roheline Vargamäe talu 1991,1992,2002,2007 Tammsaare
uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Eesti on kasutusel praegu 1; 2; 5; 10; 25; 50; 100 ja 500 kroonised. Raha esiküljel on tuntud inimene ja taga näiteks hoone või kuulus paik. Väärtus Esikülg Tagakülg 1 kroon Kristjan Raud Toompea loss 2 krooni Karl Ernst von Bear Tartu Ülikool 5 krooni Paul Keres Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinna kindlusega 10 krooni Jakob Hurt Tamme Lauri tamm Urvaastes 25 krooni Anton Hansen Tammsaare Vargamäe talu 50 krooni Rudolf Tobias Estonia teater 100 krooni Lydia Koidula Põhja Eesti paekallas 500 krooni Carl Robert Jakobson Suitsupääsuke Eesti rahasüsteem
38. AASTA 1944 SÕDA JÕUAB TAAS EESTISSE 1944 aasta jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldsepealetund. Vastase löögist vapustatud suures vähemuses Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Tegelikult vältas võitlus Narva pärast ligi seitse kuud. Esialgu näis olukord kujunevat katastroofiliseks. Saksa väejuhatusel piisas võitlusvõimelisi üksusi ainult Jaanilinna tugiala hoidmiseks, mitte aga kogu Narva jõe kaitseliini mehitamiseks. Kuid ka punaarmee vajas väikest pausi ning seda aega kasutasid sakslased abivägede paiskamiseks Narva alla. 30 jaanuar kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilistasiooni, mida sedapuhku asisid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma vastu sissetungivatele venelastele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on esmajärgulise tähtsusega ülesanne.
." Eesti paberrahad on 1 kroonine, mille esiküljel on Kristjan Raud, kes oli kunstnik, kes illustreeris rahvuseepose ,,Kalevipoeg" ja tagaküljel Toompea loss, mis varasemalt oli Väike linnus. 2 kroonisel rahatähel on esiküljele loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer ja tagaküljel on Eesti esimene ülikool-Tartu Ülikool. 5 kroonisel on esiküljel maletaja Paul Keres ja tagaküljel kujutatud Narva jõge ning Narva ja Jaanilinna linnust. 10 kroonisel on esiküljel rahvaluule- ja keeleteadlane Jakob Hurt ja tagaküljel on Eesti suurima ümbermõõduga puu - Tamme-Lauri tamm. 25 kroonisel on kujutatud üht Eesti tuntumat kirjanikku Anton Hansen Tammsaaret ja tagaküljel Tammsaare kodutalu Vargamäel. 50 kroonisel on kujutatud heliloojat Rudolf Tobiast ja tagaküljel on Estonia teater. 500 kroonisel on kujutatud Eesti esimeste kooliõpikute väljaandjat ja
2 krooni sinakashall Karl Ernst von Baer Tartu ülikool 1992, 2006, 2007 Narva 5 krooni oranz Paul Keres 1991, 1992, 1994 jõgi koos Narva ja Jaanilinna linnustega 1991, 1992, 1994, 10 krooni punane Jakob Hurt Tamme-Lauri tamm Urvastes 2006, 2007 Anton Hansen 1991, 1992, 2002,
3 Elulugu August alle sündis 31. augustil 1890. aastal Viljandis kivilõhkuja pojana. Allel tuli tänu isa viinalembusele hakata taludes juba seitsmeaastasena karjaseleiba teenima. 1898- 1901 õppis tulevane kirjanik Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis, paistes silma kirjatöö- ja joonistusandega. Pere kolis 1902. aastal Narva. Hiljem töötas ta ketruspoisina Kreenholmis, õppides samal ajal Jaanilinna õhtukoolis, kuni 1909. a. kevadel sooritas eksternina gümnaasiumi IV klassi eksamid ja sõitis Venemaale, kus töötas apteekriõpilasena Umanis ja Simbirskis. 1910. a siirdus Alle Vilnosse. Seal elatus ta algul juhutöödest, õppis mõnda aega maalikunsti, astus siis ühte katoliikliku internaati, kus siis korraliku koolituse antiikkeeltes, ajaloos ja klassikalises kirjanduses. Ühtlasi omandas ta poola keele, mis
kunstikultuur 20. sajandi alguseks tasapisi oma mõjujõu, ent meie kunsti ühe arenguliinina on jälgitav kuni Teise maailmasõja puhkemiseni. Lisad Eduard Karl Franz von Gebhardt, Rikas mees ja vaene Laatsarus (1865). Õli lõuendil, 88,9 cm x 75,57 cm. Crocker Art Museum Sacramentos. Eduard Karl Franz von Gebhardt "Eesti talumees". Õli paberil. 19x25 cm Eduard Karl Franz von Gebhardt, Naise portree. Eskiis. Õli paberil. 40x30 cm Karl Ferdinand von Kügelgen, Jaanilinna linnuse varemed, 1818 Karl Ferdinand von Kügelgen, "Vaade Tallinnale Maarjamäelt suhkruvabriku juurest", 1827 1831 Karl Ferdinand von Kügelgen, Maastik Hämeenlinna lähedal, 1819 Kasutatud materjal 1. Vahtre, L., Eesti kultuuri ajalugu - lühivaade, Tallinn, Virgela, 2000. lk 21 2. Digikogu, Abel, T., Baltisaksa periood kunstis http://digikogu.ekm.ee/baltisaksa/article_id-22 3. Miksike, Baltisaksa kunst http://www.miksike
Järvamaa, Harjumaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikkuseid rööv- ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses ümbritsevatel aladel tekkivate riiklike ühendustega. Need kujutasid ohtu eestlaste iseseisvusele. Umbes 11.sajandil jäeti väiksemad linnused maha ja hakati rajama suuremaid ning võimsamaid ringvall-linnuseid. Vallid olid pikad ja kõrged, praegugi on Varbola Jaanilinna vall 580 m pikk ja 8-10 meetri kõrgune. Hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Mõne linnuse sissepääsu kaitseks rajati koguni mitme väravaga pikem väravakäik. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Samuti olid olulised sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad kandis ka raudtraadist rõngassärke. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka
kunstikultuur 20. sajandi alguseks tasapisi oma mõjujõu, ent meie kunsti ühe arenguliinina on jälgitav kuni Teise maailmasõja puhkemiseni. Lisad Eduard Karl Franz von Gebhardt, Rikas mees ja vaene Laatsarus (1865). Õli lõuendil, 88,9 cm x 75,57 cm. Crocker Art Museum Sacramentos. Eduard Karl Franz von Gebhardt "Eesti talumees". Õli paberil. 19x25 cm Eduard Karl Franz von Gebhardt, Naise portree. Eskiis. Õli paberil. 40x30 cm Karl Ferdinand von Kügelgen, Jaanilinna linnuse varemed, 1818 Karl Ferdinand von Kügelgen, "Vaade Tallinnale Maarjamäelt suhkruvabriku juurest", 1827 1831 Karl Ferdinand von Kügelgen, Maastik Hämeenlinna lähedal, 1819 Kasutatud materjal 1. Vahtre, L., Eesti kultuuri ajalugu - lühivaade, Tallinn, Virgela, 2000. lk 21 2. Digikogu, Abel, T., Baltisaksa periood kunstis http://digikogu.ekm.ee/baltisaksa/article_id-22 3. Miksike, Baltisaksa kunst http://www.miksike
kaugusel. Hotelli King tubades on puitpõrandad ja sepistatud mööbel. Talvel on vooditel suletekk. Tubades on ka tasuta WiFi-ühendus ja privaatne vannituba, kus on soojendusega põrand. Hotelli King restoranis serveeritakse rahvusvahelisi roogasid. Talvel saab kaminatule ääres einestada. Olemas on ka linnavaatega söögisaal. Lisatasu eest on hotellis King võimalik kasutada Soome ja Türgi saunasid. Vastuvõtt on avatud ööpäevaringselt. Maantee E20 ja Jaanilinna linnus on mõlemad vähem kui 1 km kaugusel. Hotelli juures saab tasuta parkida. Keskmine hind öö kohta: 32 Kokkuvõte. Töö oli küll mahukas ja aega nõudev, aga mitte nii raske kui alguses tundus. Lisaks sai uusi teadmisi maakonna kohti kuhu ise pole veel minna jõudnud. Kasutatud allikad. https://www.booking.com https://www.wikipedia.org/ https://www.tallinn.ee/ http://idaviru.ee/ https://www.visittallinn.ee/ https://reisile.postimees.ee/ https://www.google.ee/
sajandi alguses ning suhtlemine soomlaste ja virumaalaste vahel oli niivõrd tihe, et tervet Eestit kutsutakse siiani soome keeles Viro. Narva jõgi on juba kaheksasada aastat olnud kahte tsivilisatsiooni ida- ja läänekristlust eraldavaks jooneks. See on jäänud ka kokkupuutepunktiks, kus täna moodustavad ühtse sõjaloolis-arhitektuurilise paari Eesti poolel kõrguv 13. sajandil taanlaste poolt rajatud kindlus ning Vene poolele alles 15. sajandil ehitatud Jaanilinna kindlus. Põlisele piirilähedusega kaasnevale ohule viitab ka kindlustatud ehitiste arvukus teel Narvast Tallinna. Lisaks Narva Hermanni kindlusele jäävad tee äärde Toolse ja Rakvere linnus ning Purtsesse 1533. aastal rajatud kindluselamu, samuti Vao ja Kiiu tornlinnused ning Jõhvi, Lüganuse ja Haljala kindluskirikud. Kuigi Narva sai linnaõiguse juba 1345. aastal, saabus suurim õitseng alles 17. sajandi lõpus, kui Rootsi kuningas asus tules hävinud linna üles ehitama.
Eestlased nim enda naabreid ka maakondade järgi: sakalasteks, virulasteks, järvalasteks, saarlasteks jne.. Rahvas ja ülikud 3. Kõik inimesed olid võrdsed. tähtsamaid küsimusi arutai ühiskoosolekutel. Seal valiti ka vanemaid, kelle võim on piiratud. Sõjaline tase 4. 11.sajandi paiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused . suuremad kerkisid lääne-eestis ja saaremaal. Nt: Varbola Jaanilinna vall on 580m pikkune ja praegugi kohati 8-10 m. mõnede linnuste sissepääsu kaitseks ehitati mitmeid väravaid ette. Püstitati k kaitsetorne. Relvastusel oli tähtsal kohal odad, viskeodad nii suured kui väiksed tõhusamaks relvaks oli sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusi ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastuses olid kilbid ja kiivrid, rikkamad kandsid aga raudtraadist valmistatud rõngassärke
sajandi alguses ning suhtlemine soomlaste ja virumaalaste vahel oli niivõrd tihe, et tervet Eestit kutsutakse siiani soome keeles Viro. Narva jõgi on juba kaheksasada aastat olnud kahte tsivilisatsiooni ida- ja läänekristlust eraldavaks jooneks. See on jäänud ka kokkupuutepunktiks, kus täna moodustavad ühtse sõjaloolis-arhitektuurilise paari Eesti poolel kõrguv 13. sajandil taanlaste poolt rajatud kindlus ning Vene poolele alles 15. sajandil ehitatud Jaanilinna kindlus. Põlisele piirilähedusega kaasnevale ohule viitab ka kindlustatud ehitiste arvukus teel Narvast Tallinna. Lisaks Narva Hermanni kindlusele jäävad tee äärde Toolse ja Rakvere linnus ning Purtsesse 1533. aastal rajatud kindluselamu, samuti Vao ja Kiiu tornlinnused ning Jõhvi, Lüganuse ja Haljala kindluskirikud. Kuigi Narva sai linnaõiguse juba 1345. aastal, saabus suurim õitseng alles 17. sajandi lõpus, kui Rootsi kuningas asus tules hävinud linna üles ehitama.
linnaõigused, kuid oletatakse, et Narva sai linnaõigused juba kuningas Valdemar III ajal.1346. aastal läks Narva linnus Liivi ordu valdusse ja kastell ehitati ümber konvendihooneks. Jõepoolsele küljele lisati kaevudansker. Teine dansker ehitati lääneseina. Konvendihoone eri tiivad ühendati sisehoovi ümbritseva puitgaleriiga.Pika Hermanni torni kõrgendati 15. sajandi lõpul ja 16. sajandil, et saada parem ülevaade 1492. aastal rajatud Jaanilinna linnuses toimuvast.1. aprillil 1558 algas Narva pommitamine Jaanilinnast. 11. mail puhkes Narvas suur tulekahju. Vene väed kasutasid segaduse ära ja vallutasid linna, kuid linnust vallutada ei suutnud. Linnuse kaitsjatega saavutati kokkulepe ja neil lubati vabalt lahkuda.1559–1581 oli linnus Moskva tsaaririigi valduses.6. septembril 1581 vallutasid rootslased Narva, hõivasid linnuse ja kohandasid vana konvendihoone läänetiivas asunud refektooriumi asehalduri residentsiks
Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni linn Baltikumi suunas.
Taigeri kavand 500 krooni. 1-kroonise kupüüri esiküljel on kujutatud Eesti rahvusliku kunsti suurkuju Kristjan Rauda ning tagakülge ehib vaade toompea kindlusele. 2-kroonilistel näeme embrüoloogia rajajat Karl Ernst von Baeri, kelle sidemeid Eestimaaga ilmestab ka rahatähe tagaküljel kujutatud Tartu Ülikooli peahoone. 5-kroonine rahasedel on pühendatud maletaja Paul Keresele, kelle portree ehib esikülge, tagaküljel on vaade tema sünnilinnale Narvale koos vastasasuva Jaanilinna (Ivangorodi) kindlusega. Eesti rahvusliku ärkamisaja suurkuju ning rahvaluulevaramu looja Jakob Hurt on jäädvustatud 10-kroonisel pangatähel, mille tagakülge ehib Tamme-Lauri tamm. Kirjanik Anton-Hansen Tammsaare vaatab meid 25-krooniselt rahalt, mille tagaküljel sümboliseerib tema loomingu mõtet kirjaniku sünnipaik. 50-kroonisel rahatähel on Eesti helilooja, koorijuhi ja organisti Rudolf Tobiase portree ning tagaküljel meie ooperi-ja balletiteater Estonia
tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal. Stolbovo rahu lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613 kuni 1617 toimunud Rzeczpospolita ja Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas. Lahingutegevuse käigus Rootsi ja Vene vägede vahel Soome lahe idaosa valdamise pärast toimunud nn. Ingerimaa sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaakoos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-KarjalagaKäkisalmi lääni. Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 16561658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga see piir muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja kehtis kuni Põhjasõjani Pietari Brache- rootsi ja soome sõjaväelane, soome kindralkuberner. Pärast hea sõbra Karl Gustav II surma asus tegelema ka poliitikaga
4. Hansa-Liidu allakäik 16.sai I poolel ja Karl V probleemid 5. Moskva tõus idas ja ,,Vene oht": - Ivan III (Moskva suurvürst 1462-1505) ühendas Vene vürstiriigid Moskva alla ja lõpetas vasallisüültuvuse Kuldhordist 1480 - 1478 Novgorodi alistumine (ehk Ingerimaa ja Ida-Karjala Moskva alluvusse) ja 1494 Novgorodi Hansa kaubahoovi sulgemine (tapmised ja küüditamised) - 1492 Narva vastaskaldale algas Ivangorodi (Jaanilinna) piirikindluse ehitamine I Venelased tungisid Vana-Liivimaa sisealadele 1482 ja sõlmitud vaherahu pikendamine 1493 II Venelased ründasid Rootsi Soome idapiiri (1495-97) III Liivi Ordu rünnak ja venelaste vasturünnak 1501 ja Ordu edukas vasturünnak 1502 ja 1503 vaherahu kuni 1558 Vana-Liivimaa sõja eelõhtul - Vana-Liivimaal majanduslik õitseng 16.saj I poolel (kaubandusmonopol polnud Venemaa huvides)
Valka kogunes esimene Vana-Liivimaa maapäev, osa võtsid ordu, läänimeeste 1422 (mõisnike), vaimulike ja linnade esindajad; maapäevast sai Vana-Liivimaa elu juhtiv organ. 1433 Suur tulekahju Tallinnas. 1464 Katk Tallinnas, ellu jäi kolmandik linnaelanikke. 1474 Valmis Tartu toomkirik. 1480–81 Liivimaa esimene sõda Vene (Moskva) riigiga. 1492 Venelased ehitasid Narva jõe paremale kaldale Ivangorodi (Jaanilinna) linnuse. 1500 Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini. 1501–02 Liivimaa teine sõda Vene (Moskva) riigiga. 1504–05 Katk Eestis. 1507 Liivimaa talupoegadel keelati relvakandmine. 1515–20 Mitu katkulainet Eestis. 1523 Reformatsiooni algus Eestis. 1524, 14. Tallinna kirikute rüüstamine. september 1525, 7. ja Tartu kirikute rüüstamine; jaanuaris dominiiklaste väljaajamine Tallinnast. 10. jaanuar
2. löögigrupeering koondus lõunasse. Ostrovi grupp. 4 kütipolku, 1 ratsapolk, soomusautod, 2 soomusrongi. Lisaks Läti kommunistlik kütibrigaad. Grupeeringu suuruseks oli ca 5000 aktiivset võitlejat. Ostrovi grupi peamiseks ül-ks oli hõivata Pihkva ja jätkata edasitungi piki Pihkva-Võru-Valga-Riia raudteed. Pärast Võru vallutamist pidi osa neist suunduma Tartu suunas ja jõudma Jõügeva-Põltsamaa kanti ning alustada sidet Jamburgi grupiga ning nendega ühinema.) Jaanilinna platsdamil seisis kaitses venelaste eest ainult üks saksa rügement. Revolutsioon oli neidki haaratud, kuid nad olid ülemustele kuulekad. Samuti olid nad üsna hästi relvastatud. Punaarmee polgud kaotasid ca 300 meest ja polkude riismed tõstsid mässu. Mäss lõppes tulemusteta, sest samal ajal saabus Viljandi kommunistlik kütipolk ja surus mässu maha. Jamburgi grupeering lähipäevadel siiski võitlusvõimeline ei olnud. Eesti riigikaitse sai organiseerumiseks lisaaega, kuna eesti
Varem järvest välja voolanud Härjapea jõgi - keskaegse Tallinna tööstuse tuiksoon - on täies ulatuses torustatud ja voolab kogu ulatuses maa all, suubudes merre. Narva veehoidla on meie suurim tehisjärv. Järv asub Narva jõel Narvast lõunas Eesti ja Vene piiril. Veehoidla rajati 1950. aastatel seoses hüdroelektrijaama ehitamisega. Veehoidla kaldad on madalad, kaldajoon sopiline. ((Foto: Narva kosk Kreenholmis on veerohke üksikutel päevadel aastas. Valdavalt juhitakse jõgi Jaanilinna poole, Venemaal, paiknevasse elektrijaama.)) Küsimused 1. Nimeta Eesti vesikonnad ja veelahkmealad. 2. Nimeta tekstis nimetatud jõed, nende lähe ja suue. 3. Analüüsi tekstis toodud tabeli järgi Eesti jõgede pikkusi, valglate suurusi ning vooluhulki. Millest tekivad jõgede vooluhulga erinevused? 4. Nimeta tekstis nimetatud järved. Millised jõed on nende sissevoolu-, millised väljavoolujõed? 5. Nimeta kaks Eesti kõige järvederohkemat piirkonda. Põhjenda nende järvederohkust. 6
Jacobi välispoliitika oli edukas ainult esialgu, sisi jä juba naabrite konfliktidesse, 1658 sooritasid rootslased suure sissetungi Kuramaale.Jacob oli jätnud oma riigikaitse võime unarusse, viimasetel hetkedel andi oma domeeni talupoegade kätte relvad , moodustas 50 kompaniid ja õpetas nad ka välja, kuid need ei suutnud rootsi palgasõduritele vastu seista,1658 sügisel vallutasid rootslased Miitavi , miitavi lossist said kätte hertsog jacobi enda, ja 2 aastat veetis eemal Jaanilinna kindluses.Sõda lõppes 1660 ,pöördus jacob tagasi kodumaale , sõda käis igalt poolt üle, manufaktuurid peatunud, sõjalaevastik rootslaste käes, kaubalaevad euroopa riikide vahel jagatud, Tobacol läks võim tagasi madalmaade kätte, Gambia oli inglaste saagiks.Pidi hakkama kõike taastama ja üles ehitama, diplomaatilised vaidlused mille käigus püüdis tagasi saada oma asju , kuid see ei õnnestunud.Pani uuesti käima manufaktuurid ja kaubalaevastikud, küll oskas
diviis. Kuid oli palju raskusi, puudu oli riietest, tööriistadest, relvadest- kõigest. Pealegi vabatahtlike värbamine ei andnud tulemusi. Tuli kokku vaid 2200 meest (põhjuseks sõjatüdimus ja väike eneseusk). 1. dets läks lahti sundmobilisatsioon ja selleks ajaks oli sõda juba alanud. Punaarmee pealetung: Narva lahing, taandumine Viru rindel, 22. nov marssisid kaks kütipolku Narva peale, lootes et sõjatüdimuses sakslased annavad vastupanuta alla. Seda ei juhtunud. Jaanilinna kaitsev rügement lõi punased polgud puruks. Nov lõpus suunati tähelepanu Narvale ja lõbiosa vägedest koondati sinna. 28. nov varahommik algas suurtükitule ja pealetungiga. Nad löödi küll tagasi, kuid sakslased ja eestlased taganesid. Punaarmee jäi pärast Narvat nädalaks passiivseks. Uus pealetung algas 6.dets, kujunedes kiireks ja edukaks. Tahvavägi üritas vastupanu osutada, kuid ikkagi taandus. Üksteise järel langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu
vallutustest loobuma. 15. jaanuaril 1582 sõlmiti paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu. Liivimaal vallutatud linnused tuli venelastel loovutada Poolale. Rootslased omakorda vallutasid venelastelt tagasi Põhja-Eesti linnused, teiste hulgas 1581. aastal Narva. 10. augustil 1583 Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga said rootslased endile kolm tähtsamat Ingerimaa linnust Jaanilinna (Ivangorod), Jaama (Jamburg) ja Koporje. 1585. aastal läksid Poola ülemvõimu alla ka seni Taanile kuulunud endised Kuramaa piiskopkonna alad. Baltikum jäi nüüd jagatuks kolme krooni vahel: Läti ala tervikuna ning Lõuna-Eesti olid allutatud Poola ülemvõimule, Rootsi sai endale Põhja-Eesti, Taani säilitas oma valdusena Saaremaa. 1590. aastal sõda Venemaa ja Rootsi vahel jätkus. 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepinguga läks Vene-Rootsi piir tagasi Narva jõele
ja paaril korral isegi oopereid, heatasemeline muusikakool 91 , sõjaväe-, Kaitseliidu ja tuletõrje- orkester, mitmed kultuuriseltsid (eesti Ilmarine ja Võitleja, saksa Harmonie, Vene Emigran- tide Komitee Narvas jt (Ojakäär 2000: 185–186)). Üsna arvukalt oli ka tantsumuusikaga lõbustuskohti: hotellide Euroopa ja Peterburg ning raudteejaama restoranid, kohvikud ja restoranid Hawai, Linden, New York, Du Nord, Tammuri kohvik ja Jõekohvik, ohvitseride kasiino, Kreenholmi rahvamaja, Jaanilinna tuletõrje saal jt. Suvehooajal lisandusid Narva- Jõesuu lokaalid: Pauli baar, Franzia, Merekasiino, villa Capriccio, Kuursaal ja Rannahoone kaks saali (ibid). Kuursaali aias oli veel kõlakoda, kus sageli esinesid ka välismaa muusikud. Kui siia lisada erinevate kultuuriseltside ja karskusseltsi peod, siis tuleb tunnistada, et Narvas elati üsnagi aktiivset elu, millest omakorda võib järeldada, et seal pidi olema piisavalt tasemel tantsumuusikuid
annaabi.ee 
