Jaan Tätte Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991)
Kallavere Keskkool Referaat JAAN TÄTTE Autor: Kerttu Nairismägi Juhendaja: Hille Oona Maardu 2013 1. Sissejuhatus Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks
Kontserdipäevik Jaan Tätte ja Marko Matvere ,,Tulemine" Elor Lember Juhendaja: Malle Veske Kuressaare 2010 Jaan Tätte Jaan Tätte on 46 aastane Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Rolle linnateatris on olnud tal täpselt kakskümmend. Lavastusi on Jaanil kaks, ning ise kirjutatud näidendeid on üheksa. Raamatuid on ta välja andnud kolm ja osalenud on ta viies filmis. Jaan tättel on välja antud 5 albumit. Esimene neist on ,,Majakavahi Armuhüüd," kus teeb kaasa ka Marko Matvere. See on 2002. aasta album ja seal on ainult seitse lugu. Teine album on ,,Mine mine," albumil on 16 lugu, ning see on 2001. aasta oma.
........................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära lavastused, raamatud ning näidendid. Jaan Tätte on saanud ka mitmeid tunnustusi, millest referaadis ka juttu tuleb
Jaan Tätte sündis 24ndal märtsil, Viljandis. Ta õppis 1982-84 Tartu Riiklikus ülikoolis bioloogiat ja seejärel 1985-86 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1990. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 14. lennu näitlejana. Tätte töötas seejärel Tallinna Linnateatris 1990-2003 näitlejana, alates 2003 aasta septembrist aga näitekirjanikuna. Ta on mänginud ka filmides. Tegeleb laulude kirjutamisega ning aeg-ajalt kannab neid ka ise ette. Sõidab merd ja armastab väga Vilsandi saart. PILT: ''Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil laevas on käinud, räägivad, et on esimest korda. See ehmatab
.....................................................................................................9 4.1 Looming................................................................................................................9 4.2 Teoseid..................................................................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................11 1. JAAN TÄTTE Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna
Kontserdiarvustus 4. augustil kell 21.00 toimus Võru- Kubja laululaval Jaan Tätte hüvastijätu tuuri ,,tuulevaiksel ööl" kontsert. Nimelt läks Tätte sügisel ümbermaailmareisile ja 4. augustil laulis ta Võrus koos sõprade; Marko Matvere, Udupasuna, Liisi Koiksoni ja Maarja-Liis Ilusaga nö hüvastijätuks eestlastele armsaks saanud laule. Minu ootused olid enne kontserti väga kõrgele seatud ja milleski pettuma ma õnneks ka ei pidanud. Kontsert oli väga, väga hea. Selles mõttes, et Matvere ja Tätte olid lihtsalt suurepärased ja seda mitte ainult vokaalse ja pillimängu poole pealt, vaid ka vahepealsed nö jututunnid olid super, moodustades koos muusikalise osaga unustamatu terviku.
1980. aastal). Samal päeval, kui Anne-Ly lõpetas, sündis Elmol esimene tütar Saara. Ta mängis punk-bändis ,,Pelikan", mis loodi 1977. aastal. See oli Tallinna 37. Keskkooli ansambel. Elmo mängis seal basskitarri. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen ; http://ruja.ee/#/Teema/926/ ; Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) 1982. aastal lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepaeriala. Elmo on öelnud, et ta läks rätsepaks õppima, kuna ei julgenud teatrikooli minna. Ta kartis, et ta enesehinnang võib saada tugeva löögi, kui ta sisse ei saa. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1982-1983 õppis Elmo Nüganen Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist . Samal aastal, mil ta sellesse kooli õppima läks, olid katsed ka teatrikooli, aga ikka veel ei julgenud ta minna. 1983. aastal pärast kõrgkooli esimest kursust tuli Elmol minna sõjaväkke kaheks aastaks. 1988
isegi märulifilmist võib leida stseeni, mis on pühendatud armastusele. Inimese jaoks on armastus, mehe ja naise vahelised suhted olnud alati üks suur müsteerium. Tegelikud peame õnnelikud olema, et meie meeli aeg ajalt sellised tunded valdavad. Armastus on üks suur inspiratsiooniallikas, eriti loomeinimestele. Marie Under poleks Marie Under, kui tema looming ei sisaldaks kergelt sensuaalse alatooniga või meelierutavaid luuletusi. Jaan Tätte ei oleks Jaan Tätte, kui ta ei räägiks romantilistest hetkedest meeste ja naiste elus. Minu üks lemmikutest kirjanikest on Paulo Coelho. Minu lemmik raamat tema kõikidest teostest on Alkeemik. Ma leian, et see raamat avas mu silmad. Kui lõpetasin selle lugemise, panin rohkem tähele enda ümbritsevat ja ka erinevaid märke ning sümboleid. Kõik, mis meil on vaja teada, on meie ümber olemas, kui me oskame vaid vaadata ja märke tähele panna. Kui ma olen millegagi kimpus, siis ma mõtlen sellele, et
2001 Elisabeth Goldtberg - W.A. Mozart / Fr.W. Weiskern "Bastien ja Bastienne", diplomilavastus 2001 · Claire - D. Auburn "Tõestus", 2002 1 · Veera - A. Tsehhov "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", 2002 · Fenetska - I. Turgenev "Isad ja pojad", 2002 · Laure Carlier - C. Magnier "Vaene kunstnik!", 2003 · Pille - J. Tätte "Kaotajad", 2003 · Sonetska, Nobunaga, Geisa - V. Pelevin "Tsapajev ja Pustota", 2003 · Rita - U. Lennuk "Boob teab", 2004 · Anna van Gogh - N. Wright "Vincent", 2004 · Õde - F. Kafka "Metamorfoos", 2004 · Osatäitja - W. B. Yeats / J. Rohumaa "Impro 3 - Punane Hanrahan", 2005 · Esitaja - Eesti teatri laulud, 2005 · Tiina - A. H. Tammsaare / E. Nüganen "Karin. Indrek
Olla või mitte olla? „Mõni hetk on elus ilusam, kui teine. Mõni hetk on kohe väga, väga ilus,“ olid Eesti laulja Jaan Tätte esimesed sõnad laulus „Ilus hetk“. On päevi, mil ollakse õnnelikud ning tänulikud elu eest. Tihti lausutakse sõnu, et kui tore on olemas olla ning sealjuures tuntakse rõõmu iga pisiasja juures. Samuti leidub aegu kurbuse, viha ja masenduse jaoks, mida on Tätte oma laulus kirjeldanud nii: „Mõni hetk on elus valusam, kui teine. Mõni hetk on kohe väga, väga valus.“ Nende sõnade peale tekib tihti tunne, et milleks üldse elada.
või rändasin ka siis kui magasin. Ei tea, kas jaksan oma reisipauna kanda, kolm südant, mis ei ole jahtunud ja mida ma ei raatsi ära anda, on vaikselt minu pauna mahtunud. Ei tea, kas merele ma teel või randa, kuid tean, et kallas kaugel veel. Mu räbaldunud saabas kraabib kanda ja paadi põhi läbi laseb vee.“ Istusime rahulolevalt soojade tekkide sees, vaatasime päikesetõusu ja hakkasime kaasa ümisema. Me olime päästetud. Kasutatud kirjandus: 1) Jaan Tätte „Tuulevaiksel ööl“ 2) Giovanni Boccaccio „Dekameron“ 3) Charles Baudelaire „Päeva lõpp“ 4) William Shakespeare „Hamlet“ 5) Ernest Hemingway „Vanamees ja meri“ 6) Marina Neri „Hõrgud ja ahvatlevad koogid2 7) Jaan Tätte „Minemine“
doktorikraad. Ta soovis muuta inimeste olukorda Maal paremaks, püüdes edasi anda oma tarkuseteri. Kahjuks aga Faust ei leidnud, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta oli väga tuntud teadlane ja tal oli palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustas ta oma ülejäänud elu pühendada elu mõtte otsingule. Jaan Tätte on öelnud, et tavaliselt inimesed elavad mõttega: "Elame kõigepealt selle elu kuidagi ära ja siis vaatame, mis edasi saab". Kahjuks peab konstateerima, et Tättel on õigus. See on tõepoolest üsna levinud arusaam. Inimesed ei teavita ennast, mida kõike nad suudaksid korda saata, mida ja kuidas võiks saavutada, kuidas teha õigeid valikuid jne. Nad nurisevad oma ootustele mittevastava elu üle, aga kui neile pakkuda võimalusi sellest pääseda või seda parandada, siis leitakse muudkui
üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib suusamütsi tutt on umba vinge tema rippumine läheb mulle hinge ja haikud meeldivad, nii enda omad kui võõrad. Lemmikud Runnel, Trubetsky, Kivisildnik, Vanapa, Rahman, Ruitlane, Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni. Mis on kõige mõnusamad tegevused elus? Kõige mõnusam on muidugi niisama vedelemine, kahjuks ma ei oska seda eriti hästi. Muide, ma olen mõelnud, et ka jooksmas sh maratoni käin ma just sellepärast, et siis on natuke rohkem õigustust niisama vedeleda. Pealekauba - jooksmine ongi niisama vedelemise vorm, mis on huvitavam, kui niisama vedelemine. Sest sittagi sa joostes aastaaruannet teed vms Aju puhkab ju ......
II. "Käekäik"(1973) III. "Selges Eesti keeles"(1974) IV. „Armastuskirjad“(1975) Juhan Viiding I. „Ma olin Jüri Üdi“(1978) II. „Elulootus“(1980) III. „Tänan ja palun“(1983) IV. „Osa“(1991) Kes oli Juhan Viiding? Või võiks hoopis küsida, mis oli Juhan Viiding? Just mis, sest minule tundub Juhan Viidingu olemasolu kuidagi äärmiselt paradoksaalne. Ma ei tea miks, aga vaadates Eesti filmiarhiivi pilti, kus Juhan Viiding koos Jaan Tätte ja Marko Matverega laulab, tekib umbusk selle pildi tõesusesse, just nagu selle inimese reaalne eksistents näib äärmiselt vastumeelsene ja mõistmatuna. Juhan Viiding on jäänud minu jaoks lugudesse, raamatutesse ja luuletustesse, kust ta ei ole suutnud läbi murda. Ja ma usun, et põhjus on tema eriilmeises olmuses. Võib alustada tema omapärasest iseloomust, julgusest ja tahtest erineda ning teha asju teistmoodi. Siinkohal võiks
allegooria 3. „Oli sügis“ Oli sügis. Auras udurähma. Tulin kõrtsist, pää täis õlleähma. Tühjas pargis tummalt seisid puud. Olid kõledad kui roiskund luud. Lehte liuglevat veel nägin uttu, Mutta kontsaga ma lõin ta ruttu, Mutta kontsaga ja nutsin siis, Nutsin, kuni politsei mu viis … 7. Kinnisvormid „Vana sepp“ – sonett 14 värsirida 4-4-3-3 11 silpi reas 8. Graafilised võtted ja iseärasused Graafilised võtted puuduvad. Luuletusele Simmanil on Marko Matvere kirjutanud muusika ning Jaan Tätte esitab seda. Tsükli „Pohmeluslikke mõlgutusi“ esimene osa on Ruja laulu „Ah, ma teadsin …“ sõnadeks. 9.Minu arvamus See luulekogu erineb luulekogudest, mida ma varem lugenud olen. Alguses oli raske luuletusi mõista, sest kasutatud oli sõnu, millest ma aru ei saanud. Samuti oli mainitud erinevaid ajaloolisi ning mütoloogilisi tegelasi (nt. Caracalla, Meduusa, Lethe), kellest mul enne aimu polnud. Lisaks sellele
tema töö jäänud ilma suure tunnustuse ning tähelepanuta. Minu eesmärk on tutvustada Lembit Petersoni elu ja tööd lähemalt. Referaat valmis erinevate internetiallikate ning mitme aritkli ja intervjuu põhjal. Töö koosneb kahest peatükist. 3 1. ELULUGU Lembit Peterson, sündinud 18. augustil 1953, on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Abielus Mare Petersoniga, kellega tal on kuus last. L. Peterson on lõpetanud 1971. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal (7. lend). (http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson) Pärast keskkooli proovis ta Tartu Ülikooli ajakirjandusse, kuid kuna konkurss oli väga suur, siis ta ei pääsenud sisse. Seejärel asus ta lühikeseks ajaks
Soomest. 1995 III Viljandi folk toimus 20.07-23.07. Sellel folgil lisandusid pillilaat, mis oli geniaalne mõte. Laadalt võis iga soovija enesele pilli osta, aga pilli oli ka kohapeal parandada. Sel aastal esindasid Viljandi folgil Eestit ansambel "untsakad," "Alle-aa," "Ummauudu," Aivar Teppo, Jaan Söödi Projekt, "Väikeste lõõtspillide ühing," "Folkmill," "O'lala," "Helbi koor"(Setu), "KI-RE-KA-KU," Johansonid" ning Tätte ja Matvere koos Kukerpillidega.Välismaalt enim armastatud artist oli "Slobo Horo" Soomest. 1996 IV Viljandi folk toimus 25.07-28.07. Seekord nii päeval kui ka öösel, 96 tundi järjest. Tasulistele kontserditele müüdi 9800 piletit ja kutsetega külalisi registreeriti 260. 80% folgilistest oli kohale saabunud teistest eesti linnadest: pärnust, Tartust, Tallinnast ja mujalt. Esinejate arv kasvas juba 102-ni. Välisesinejaid oli 8-st erinevast Euroopa riigist
31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid. Olav Ehala on lõpetanud Tallinna Muusikakooli aastal 1969 ja kompositsiooni eriala aastal 1974. Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna.
vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis
Uute aegade saabudes lasi Kaugver ennast Eesti Komiteesse valida, avaldas sahtlisse jäänud noorusromaanid ning elas kaasa Lehtse maja sisseseadmisele. Ega ta kirjutamistki lõpetanud: mälestusteos "Peotäis tolmu" ei jõudnudki enam kirjaniku eluajal ilmuda. 1990. aastal olid Kupra kirjastuse tiraazid nii suured, et Kaugverist sai enne surma veel tõsiselt rikas mees. "Mul on kohe päris õudne mõelda, kui palju mul raha on," öelnud ta asjade käigu üle imestades tütrele. Raimond ei suutnud keelduda kolleegidele laenamast ka neile, kel vana võlg tasumata. JÕUKUS OLI ÕIGUPOOLEST saabunud juba 80ndate algupoolel, kui Kaugver igal aastal bestselleri avaldas. Naljatades olevat ta siis armastanud öelda, et soovib oma abikaasale muretu vanaduspõlve kindlustada. Paraku ei antud sel soovil täituda. Läbinisti optimistlik oli Kaugver ka haiglas oma viimast võitlust pidades
katse). Väljarände ja tagasituleku teema. Tugevalt Eesti ja välismaa vastakuti asetatud. Urmas Vadi ,,Neverland" üritatakse läbilõiget erinevatest ühiskonna gruppidest ja sotsiaalsetest tasanditest. Avaneb panoraamne lõik praegusele Eestile. 4-5 põhitegelast, keda vaadeldakse. Mitmesugused erinevad küsimused üles tõstatatud: keskealine motivatsiooni kriisis vaevlev mees, pensioneerunud vanem naisterahvas, kes on näitleja, Eesti venelase karakter jne. Tegelaste valik pole suur, kuid erinevate nurkade alt näidatakse nüüdis-Eestit. Probleemikeskne romaan: pessimism, mis levib nii maailmas kui ka Eestis. See on ka selle romaani üheks põhiliseks jõuks erinevad kinnismõtted iseloomustavad neid tegelasi ja minevikus juhtunu juhib nende valikuid. Kui suurt romaani vaadata, siis see on vadilik lähenemine, koomiline vaade. Rahvalik-paroodiline, kaasahaarav "tontidega" võitlemise lugu. 3
Ühel täiesti tavalisel päeval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine püüdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis
Ühel täiesti tavalisel päeval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine püüdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis
nukumuuseumi rajaja. Tuleb Tartusse tagasi koos perekonnaga, poliitiliste pöörete ajal lülitub ka tema poliitilistesse protsessidesse. Ta on ka esimeses parlamendikoosseisus 90ndate alguses ning peab ka ühe perioodi vastu (erinevalt Krossist). 90ndate keskpaigas taandub ta suurest poliitikast – väiksesse poliitikasse jääb (Tartu linnavolikoguliige jne). Rohkem hakkavad omineerima väikesed identiteedid ja identiteediotsingud. Ta on öelnud, et ta polegi eesti kirjanik vaid Võru ja poolakirjanik. Väga markantne keele ja muude valikute ilming on tema blogi (jaankaplinski.blogspot.com). Oma blogis ta reeglina eesti keeles midagi ei kirjuta – soome, vene, inglise, võru keeles, aga eesti keeles midagi. Vastandumised hakkavad silma ka mitmel moel – äärmuslikult rõhutatud rahvuslikkusega kaasa ei lähe. On räägitud ka sellisest kahe suure Tartu kirjanik mõttelisest opositsioonist – rahvuslikkuse ja rahvusliku
Jaan ja Anni said salaja kokku, neil oli palju ühist, Annile meeldis kuulata kuidas Jaan loeb, neile mõlemale meeldisid loomad ja nad mõlemad meeldisid loomadele ka. Jaan kohtus Anniga esimest korda suvel aias jalutades ja käis öösiti Annile salaja raamatuid lugemas Üks öö ilmusid tema ukse taha poised kolmekesi ning ütlesid et tahavad peavarju ööseks, võtsid viina ka kaasa, et toredam oleks , kuigi Jaanväga ei tahtnud trügisid poised sisse ja käskisid Jaanil ka jooma hakata(ülejäänud pere magas) kui nad olid joonud ütlesid nad et neil on vaner varastatud hobusega, tahavad toda Jaani juurde jätta, kuid Jaaan polnud nõus ning ajas nadminema. Peale seda otsiti Jaani talu läbi kuna vargusest oli tatatud. Varguses kahtlustamine ajas Jaani väga endast välja kuna ta oli olud terve elu väga aus ning tundis et tale tehakse ülekohut
Luule Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi.
varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga valel on lühikesed jalad. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud. Muidu on Jaan aus mees, temale on kõige tähtsam just ausus. Kuna Jaanil tööd polnud, polnud ka raha. Esiteks viidi laadale lehm. Lapsed nutsid, aga süüa oli vaja. Lehm müüdigi hädise seitsme rubla eest maha, sest kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna teekäijad, kes osutusid hoopis Kõverkaela- Jukuks ja Naarikvere-vanaks. Tuli välja, et need tahtsid Jaani juures peita oma varastatud kraami. Esmalt söödi-joodi, siis tehti alles juttu, miks tuldi.
arendamisele? ,,Vikerkaar", ,,Keel ja kirjandus", ,,Looming". 32. Nimeta teatrietendus, mida viimati vaatamas käisid. Kes oli autor ja mis oli nähtu peamõtteks? Viimati käisin vaatamas C. Gorostiza etendust ,,Vana tango", mille peamõtteks oli unistuste edasilükkamine määramata ajaks ja arutelu selle üle, miks koheldakse inimesi, kes julgevad oma unistusi täide viia, hullude ja imelikena. 33. Nimeta viis fakti J. Tätte loomingu kohta. J. Tätte looming on väga mitmekülgne: ta on tegelenud lavastamise, nätlemise, näitekirjanduse, laulutekstide kirjutamise ja kirjandusega. 34. Nimeta viie teose pealkirjad A. Kivirähki loomingust. Millele on ta oma loomingus keskendunud? Iseloomusta tema kirjutamislaadi. ,,Rehepapp, ehk, November", ,,Vargamäe vanad ja noored", ,,Vanamehed seitsmendalt", ,,Mees, kes teadis ussisõnu", ,,Kaelkirjak". A. Kivirähk on oma loomingus keskendunud eesti inimesele ja tema vigadele läbi huumoriprisma
härra Pärn viis Jaani enda juurde diivanile istuma ja pakkus talle teed. Jaanile meeldis üliõpilane, sest härra Pärn kohtles teda kui täiskasvanut. Jaan nuttis üliõpilase õlal ja nad said headeks sõpradeks. Kuu pärast Jaani ema surma võeti Jaanilt korter ära. Jaan kolis oma asjadega lahkete naabrite kojanaise ja kojamehe juurde. Osad asjad viis ta aga üliõpilase juurde, sest nad said üliõpilasega hästi läbi. Jaan aitas kojanaisel koristada, puid lõhkuda ja vett lüüa. Kuid Jaanil tekkis uus küsimus: "Mida ma oma eluga peale hakkan?" Ta läks üliõpilase juurde ja üliõpilane ütles talle, et ta peab hakkama varsti ise oma elu korraldama ja seadma. Seda, mida üliõpilane ütles, pidas ta alati tähtsaks ja ta korrutas endale seda tihti. Varsti jäi kojamees kahjuks haigeks, ning ei olnud seda, kes raha sisse tooks. Neil läks elu raskeks ja Jaan püüdis leida endale jooksupoisi tööd. Tal see ei õnnestunud, sest 12-aastaseid lapsi ei tahetud tööle veel võtta
Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased. Neil polnud raha, sest Jaanil polnud tööd. Nad müüsid lehma seitsme rubla eest maha, et süüa osta. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tahtsid Jaani juurde peita oma varastatud kraami. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Õieti tegi, sest peagi saabusid tema sauna üle vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga, kes oli Anni isa ja kellele mitte ei meeldinud see, et Anni ja Jaan omavahel lävisid. Midagi ei leitud. Sauna saabus ka Anni, kes isa minema ajas.
kirjanikukarjäärist. Lisaks nüüd hiljuti on Mihkel aluse pannud ka poliitikukarjäärile riigikogu liikmena. Mihkel Raud on üks vähestest Eesti multitalentidest, kes tegutseb paljudel aladel, on silma paistnud oma professionaalsusega ja pälvinud üldsuse silmis tunnustuse. Neid multitalente on meie väikeses Eestis vähe, lisaks Rauale võib veel multitalendiks kutsuda järgnevaid inimesi: Mart Sander (laulja, näitleja, lavastaja, saatejuht, dirigent, kunstnik), Hannes Võrno (saatejuht, moekunstnik, humorist), Hardi Volmer (filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja, muusik), Jaan Tätte (näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja) jne. Ühiskond vajab selliseid mitmekülgseid ja rahva silmis kõrgelt hinnatud multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele. Multitalendid rikastavad meie ühiskonda ja seda heas mõttes.
Hektor", 2000) Ehk on lihtsalt nii, et ma võtan teisi inimesi tõsiselt, kuulan neid tõemeeli. Mida, nagu elus järjest rohkem kogesin, eriti tihti ei juhtugi: enamasti me ei kuula teisi, vaid ainult ennast. Kui sedagi - ("Silm. Hektor", 2000) 3 2. LOOMING 2.1 Ülevaade loomingust Jaan Kaplinski on rahvusvaheliselt tunnustatuim ning enim võõrkeeltesse tõlgitud elusolev kirjanik Eestis. Jaanil on välja tulnud rohkem kui 40 raamatut, nende hulgas nii romaane, eluloolist proosat, luuletusi, esseistikat, näidendeid, kui lasteraamatuid. Kirjaniku teoseid on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse. Kuulsaks sai Kaplinski luuletajana. Tema esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. aastal noorte autorite kassetis. Juba selles raamatus võib ära tunda autorile omase hoiaku. Loomingu suurteks mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
