PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid. Läbi muusika kuuleme lugusid meist endist. Need lood on aga sõltuvalt inimestest väga erinevad.[1] Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kui tähtsaks hindavad muusikat PJG 6-7.klasside
Riisa raba Pärnu-Jaagupi Riisa raba ehk Sorkuni raba Pärnu-Jaagupi on eriline asub Pärnumaal Tori vallas. koht just kõrsikute pärast. Riisa õpperada on 4,8 Nimelt valmistatakse neid kilomeetrit pikk. Õpperada ainult siin, teistes Balti kulgeb läbi maalilise raba riikides neid ei toodeta. ning rajale jääb 8 puhkekohta Pärnumaa ja vaatetorn. Õpperada on võimalik läbida ratastooli ja noortele lapsevankriga kuni esimese
ÕF BRS Anti Bertel, Merko Susik, Ott Reppo Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 11. klass Juhendaja: Mari Suurväli 2012/2013 Õpilasfirma BRS asutamise dokumendid Õpilasfirma BRS asutamiskoosoleku protokoll Pärnus 10. Oktoober 2012 Osa võtsid: Anti Bertel, Ott Reppo, Merko Susik Koosolekut juhatas: Anti Bertel Protokollis: Ott Reppo Päevakord: 1)Õpilasfirma toote või teenuse valimine 2)Õpilasfirma tegevjuhi valimine
Kristjan Raud Kristjan Raud sündis 22.oktoober 1865 Kirikukülas, Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kristjan oli üks esimesi Eesti kunstnik. Teme vend oli eesti kunstnik Paul Raud. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Kristjan Tartus ja Peterburis õpetajana. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest.
Riisa raba Pärnu- Jaagupi Rada asub Tori vallas Pärnu-Jaagupi Pärnumaal rahvariided. Kirju ja on 4.8 m pikk seelik, must vest, valge särk,vastlad. Pärnu maakond frosthotel.ee mis on huvitav Pärnu Pärnu Jõgi noortele Jõe pikkus on 144 See on Pärnu vana km
9.klass 2014 Tootsi SISUKORD Haljala monument ..................................................................................... lk 3 Väike-Maarja monument................................................................................ lk 3 Kadrina monument .................................................................................... lk 4 Viru-Jaagupi monument .............................................................................. lk 4 Kuusalu monument ..................................................................................... lk 5 Märjamaa monument ......................................................................................................... lk 6 Orava monument ................................................................................................................. lk 6 Ambla monument ...................
istuda ja puhata istuda ja puhata puhkekohtadel ja puhkekohtadel ja nautida nautida rabavaikust rabavaikust ning ronida ning ronida vaatetorni. SOURCE: WIKIPEDIA.COM vaatetorni. Pärnu-Jaagupi Pärnu Pärnu-Jaagupi Pärnu on ilus ja on väike alevik huvitav linn. Pärnu on Põhja- Eesti suvepealinn. Pärnumaa Siin võivad saada vallas. Siin elab unustamatu kogemuse üle 1000 nii vanemad, kui ka inimese. nooremad. Pärnu Turistidel siin tähtsaim palju vaadata ei vaatamisväärsus on
ühistöö õhtud, kus nad üheskoos veimevakka valmistasid. Iisakus öeldi, et jaagupipäeval läheb raudnael rohtu ja külm kivi jõkke. Maagiline tava Naised pöörasid käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid ehk pööraksid. See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale maitse. Jaagupipäeval visati aida lakke kolm rukkipead, et salved vilja täis saaksid. Eestis on Jaakobusele pühendatud kihelkonnad ja Kirikud Viru-jaagupi kirik Pärnu jaagupi kirik Kasutatud kirjandus http://uuseesti.ee/12593 http://kultuuriaken.tartu.ee/? form=taht&docid=22 http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/011502,43 00 http://www.ilm.ee/index.php?41815 http://www.lastekas.ee/index.php? go=jutt&news_id=708
sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA Abruka saar Tõstamaa Kohtla-Nõmme Väätsa küla Käravete Suure-Jaani Kadrina vald Lohusuu Vastse-Kuuste Navesti jõgi Tütarsaared Vana-Võidu Toila linn Väinameri Viru-Jaagupi 4
KEILA KOOL KRISTJAN RAUD Referaat Autor: Mario Kallaste, 11R klass Keila 2012 SISUKORD ELULUGU Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus . Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis, edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. Juba varases lapsepõlves olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi polnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja oli ka vanaema, kelle juures nad päris tihti elasid. Temalt on pärit nende huvi müstika, muinasmaailma ja rahvatarkuse vastu.
Kristjan Raud Kristjan Raud oli Eesti kunstnik. Ta sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paul Raud, kes oli samuti kunstnik. Vendade kooliaeg algas 1874. aastal Koervere külakoolis, kus nad õppisid vaid ühe aasta. Edasi õppisid nad 1875.-1878. aastal Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878.-1881. Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. 1883
Renessanss arhitektuuris Perioodid • 13. ja 14. sajand eelrenessanss • 15. sajand varanerenessanss • 16. sajand kõrgrenssanss Kuulsamad ehitised • Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore • Giotto kampaniil • Firenze baptisteerium • Palazzo Vecchio • Ponte Vechhio Näited Eestist • Purtse vasallilinnus • Mustpeade maja • Pärnu-Jaagupi kirik • Kiltsi mõis
KRISTJAN RAUD (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn)oli eesti kunstnik. Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. 1899
Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool KRISTJAN RAUD Referaat Koostaja: Indrek Kuusk 9.Klass Juhendaja: Õp. Ulvi Unt Kambja 2014 Kristjan Raud Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli
Paul Raud Paul Raud (sünninimi Paulus Raud; 23. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru- Jaagupi kihelkond – 22. november 1930 Tallinn) oli eesti kunstnik. Sündis kunstnik Kristjan Raua noorema kaksikvennana Viru- Jaagupis põlises talupoja perekonnas. Õppis aastatel 1874-1875 Koeravre külakoolis, 1875-1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878–1881 Rakvere kreiskoolis ja 1881–1886 Tartu reaalkoolis[1]. Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas
Nt Maria Underi töö Ants .L oli maapaos Soomes . Avaldas ka reisikirju ( avaldas reisi muljeid) Nendel aastatel aga palju maastik maale. !913-1932 töötas Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogika. Hiljemalt joonistas ta lilli. 19032 sulges aedvelje kooli sestpeale töötas ta Taeblas Kadariku talus. Kirjutas loomingu kirjas ka mälestusi. Laikmaa looming pedagoogi organiseerimisi. Olulised tööd. Maria munder Talvemaastik (Paul Raud) Kristjan Raud 1865-1943. Viru Jaagupi kihelkonnast pärit. Ta Õppis Viru Jaagupi kihelkonna koolis. Rakvere keisrikoolis ja siis Tartu reaalkoolis, 1887 lõpetas Tartu esimese õpetajate seminari. Pärast lõpetamis töötas Peterburis õpetajana. Ta läks edasi õppima kunsti ( Peterburi kunstide akadeemiasse) 1893-97. Ta täiendas veel ennast. Ta käis Münheni akadeemias ( saksamaal) 1901-1903. Ta tuli kodumaale tagasi ja töötas Tartu reaalkoolis kunstiõpetajana . 1904 Rajas oma nimelise ateljee kooli.
Gerd Kanter Eli Paul 8c Supervisor: Marje Maasen 2015 Personal information ● Height- 1. 96 m ● Weight- 127 kg ● Own record- 73. 38 ● He got married with Liina Pärtel on 7th of October in New Zealand ● He have a son Kristjan. He born on 20th of March in 2014 Early life ● Born in Tallinn, Estonia on 6th of May in 1979. ● After the first class he went to Vigala. ● Studied in Vana-Vigala School . ● He attented high school at Pärnu-Jaagupi. ● He studied business in Tallinn University of Technology. Career ● His first coach was Ando Palginõmm ● He made his first Olympic appearance in 2004. ● First gold medal in 2005 in Universiade in Turkey ● “15 sammu võiduni” , “Everything is possible!” ● Estonian best sportsman in 2007, 2008, 2011 ● His coach is Vesteinn Hafsteinsson from Island Medals ● 4 gold medals ● 5 silver medals ● 3 bronze medals http://bit.ly/1PdE2Vh http://bit
Eespere karjapoiss lõhkus tamme ära, kuna Pearu uputas Eespere maid. Nn sõda Pearu ja Mardi vahel. Pearu laseb Andrese koera maha, kohus näeb võrdsena maha lastud koera ning Pearu söödud tetresid. Pearu veab koera laiba enda maale, nagu oleks see seal maha lastud. Andres tahab tõega õigust nõuda, ei lähe läbi. Tagapere sauna Madis kaevas Andresele uue kraavi. Juss ja Mari said lapse, poisi. Krõõt saab tütre. Pearu ja tema sulase Jaagupi tüli. Jaagup kaitses Pearu eite, Pearu hakkas Jaagupit kiusama. Jõuti kohtuni, ei aidanud. Kõrtsis tehti kokkulepe. Algas uuesti Jaagupi piinamine. Pearu mõtles kaval olla ja läks Eesperre kaebama, Jaagup sai 50 piitsahoopi karistuseks. Pearu oli vihane, et Jaagup Eesperre oli pakku pugenud. Hiljem sai Pearu peksa, arvatavasti Jaagupi omadelt, Andres viis Pearu tuppa, kus see mitu kuud kosus. Mardist sai Matu. Pearu eit tuleb Eesperre pakku, Pearu lärmab ja tahab oma eite tagasi
KRISTJAN RAUD (1865-1943) Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis
eraldi praostkonnad Eesti- ja Liivimaa kubermangus: · Tallinna praostkond (Toomkogudus, Keila, Jüri, Jõelähtme, Harju-Jaani, Kuusalu, Ambla, Kose kihelkond); · Paldiski 1. praostkond (Rapla, Juuru, Hageri, Nissi kihelkond); · Paldiski 2. praostkond (Harju-Madise koos abikirikuga Ristil, Märjamaa, Kullamaa kihelkond); · Rakvere 1. praostkond (Rakvere, Kadrina, Haljala, Viru-Jaagupi, Simuna kihelkond); · Rakvere 2. praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond); · Paide praostkond (Paide koos Anna abikirikuga, Türi, Peetri, Koeru, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Järva-Madise kihelkond); · Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); · Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); · Haapsalu 3
Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku Linnad- Rakvere (17097 el.), Tapa (5776 el.), Tamsalu (2236 el.) Ajalugu ja tänapäev Rakvere (1226) Tapa (1926) Tamsalu (1996) Rakveres asub ordulinnus, mis on olnud muinas-Viru üks suuremaid linnuseid Tänapäeval töötab linnus muuseumina Rakvere ordulinnus Looduskaitsealad
Siis saabus aga Vargamäele haigus, millesse lapsed hakkasid surema. Ka Orul surid kaks nooremat last. Peagi surid Mäel Juku, Kata ja Anna. Mari arvas, et jumal karistab teda Jussi surma eest. Mari mõtles tihti Jussi peale. Ta ei olnud temast üle saanud ja Andres sai sellest aru. Andres ja Mari muutusid teineteise jaoks võõramaks. Eespere sulane Jaagup oli teise küla talutütresse Roosisse ära armunud. Ta käis aeg-ajalt Roosi juures. See aga külapoistele ei meeldinud ja peksid Jaagupi vaeseomaks. Eespere tüdruk Miina ravis Jaagupi haavu. Peagi ootas ta Jaagupi last. Kuna nad Jaagupiga laulatatud ei olnud, siis oli see patt. Andres ei tahtnud, et tema lapsed asjast aru saaksid ja ajas Miina ära. Jaagup võeti aga kroonusse. Pooleteise aasta pärast lasti Jaagup kroonust välja tervist parandama ja ta läks Miina ja oma poja juurde. Eesperre võeti sulaseks endine karjapoiss Mart, mis Pearule sugugi ei meeldinud. Eesperes ehitati uusi lautasid
.................................. 5 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 7 LISA.................................................................................................................... 8 KASTUTATUD KIRJANDUS.................................................................................. 10 SISSEJUHATUS Kristjan Raud oli eesti kunstnik, kes sündis 22. oktoobril 1865. aastal Kirikukülas, Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kunsti hakkas ta alles õppima 1893. aastal, 2 kui Kristjan astus Peterburi Kunsti Akadeemiasse. Saanud maalide eest raha, läks ta edasi õppima 1897. aastal Saksamaale Düsseldorfi. Tol ajal ta just unistas maalida aga joonistas ikka söega. 1898. aasta suvel käis ta koos venna Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta Saksamaale tagasi, nüüd juba Münchenisse
Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht Kristjan Raud · Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. · 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. · Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana.
Kristjan Raud Elulugu Sündis 22. okt.1865 Viru-Jaagupis Tal oli kaksikvend Paul Raud Ta oli abielus Elvira Tichleriga, kellega tal oli 1 tütar ja 2 poega Oli väga tuntud kunstnik, ka tema vend Paul Raud oli kunstnik aga ta jäi oma suurema venna varju Oli Taru Tütarlastegümnaasiumis joonistusõpetaja On avanud oma stuudiokooli Suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas Õpingud Alustas Koervere külakoolis, edasi Viru-Jaagupi kihelkonna koolis, Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga 1892-1897 õppis ta Peterburis Kunstiakadeemias 1897-1898 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1899 Müncheni kunstikoolis, kus ta hakkas harrastama sümbolisimi, uusromantismi ja juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid Aunimetused 1922 - Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1943 - Eesti Rahvamuuseumi auliige
Kristjan Raud 22.okt. 1865 19.mai 1943 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu · Kristjan Raud sündis 22.oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus(kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana
Madis Aavik Kullamaa Keskkool 12.klass Kristjan Raud(1865-1943) Elukäik Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu I Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias (18931897), Düsseldorfis ja Münchenis (18991903). Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartus reaalkoolis õpetajana. Kristjan Raud töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste
● Äntu Sinijärv ● Porkuni järv Äntu sinijärv Neeruti maastikukaitseala ● Lääne-Virumaal ● Kuulub Natura 2000 Kadrina, Rakvere ja võrgustikku Tamsalu vallas ● 1271 ha ● 1957 a. (kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosas paiknevaid oose ja mõhnastikku) Asustus ● Suurimad maa-asulad on : Aaspere, Kadrina, Hulja, Lepna, Sõmeru, Näpi, Piira, Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi kõrgustiku alal asuvad ka järgmised linnad: Tapa, Rakvere, Tamsalu, mille arengus on olulist osa etendanud raudtee Inimmõjud ● Loodusrajad - matkamine ● Telkimine ● Erinevad ehitised (majad,tööstused jne) Tänan kuulamast !
10.KOLM PÄEVA; MEIE KODU Arvs. ja ases. Kirjut. nimisõnast lahku N:neli tundi, minu sõber, pool õuna(poolkuu), teie töö. 11.EESTIMAA-Sõna -maa kirjutame eelneva sõnaga kokku. N: Saaremaa, Saksamaa, Lapimaa. 12.LÕUNA-EESTI-Ilmakaare kirjut. Kohanimega kokku sidekriipsu abil. N:Kagu-Aasia, Ida-Virumaa, Põhja-Ameerika 13.VIRU-NIGULA, VÄIKE-MAARJA Kui üks kohanimi täpsustab teist või I sõna on omadussõna kasutame sidekriipsu N: Järva-Jaani, Suure-Jaani,Väike-Maarja,Viru-Jaagupi 14.KADAKA TEE-tänavate, väljakute,teede, turgude nimed kirjutame lahku N: Vabaduse puiestee, Lai tänav, Nõmme turg (Keskturg) 15.EMAJÕGI- Kui pärisnime esiosa eraldi kohanimena ei kasut. Kirj Kokku. N: Munamägi, Metsakalmistu, Pelgurand, Vahemeri, Hirvepark. 16. PÄRNU JÕGI- Kui nime esiosa esineb eraldi kohanim. kirjut. Järg. Sõn.Lahku N: Pihkva järv, Tartu linn, Jõgeva maakond 17.ARVSÕNAD -sada -kümmend------Kokku, ülejäänud lahku -teist
5. Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone 6. Eppingi torn 7. Hellemanni torn 8. Hobuveski 9. Kadrioru Kunstimuuseum 10. Kadrioru park 11. Katariina käik 12. Kiek in de Kök 13. Mustpeade Maja 14. Neitsitorn 15. Niguliste muuseum 10 minu kodukoha tähtsamad paigad 1. Eliisabeti kirik 2. Lydia Koidula Memoriaalmuuseum 3. Punane torn 4. Pärnu EAÕK Issandamuutmise kirik 5. Pärnu Muuseum 6. Pärnu Uue Kunsti Muuseum 7. Pärnu vanalinn 8. Pärnu-Jaagupi Koolimuuseum 9. Pärnu-Jakobi kirik 10. Tallinna väravad 15 riiet minu kapis 1. Amisu 2. Cropp 3. Esprit 4. Fishbone 5. H&M 6. Lindex 7. Mango 8. Miss Sixty 9. Nike 10. Reserved 11. Seppälä 12. Terranova 13. Vero Moda 14. Vila 15. Zara Collection 15 toiduainet külmakapis 1. Hapukoor 2. Hapukurgid 3. Herned 4. Jogurt 5. Juust 6. Kalapulgad 7. Ketsup 8. Majonees 9. Munad 10. Pett 11. Piim 12. Sink 13. Sulatatud juust 14. Või
Ta oli üleolev, käitus kõigiga nagu oma alamatega.Naisega nad koos kirikus ei käinud. Oli suhteliselt ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja. MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM Cheopsi püramiid Referaat Juhendas : Tiiu Muhu Koostas : Monika Jürgens PÄRNU-JAAGUPI 2009 2 Üldine tutvustus Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat
Kristjan Raud Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Kirikukülas, Viru- Jaagupi kihelkonnas ja suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas. Ta oli eesti kunstnik. Tal oli kaksikvend Paulus, kunstnikunimega Paul Raud. Kristjan Raud on tuntud tänu oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustele. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4
Ta osales mitmete seltside tegevuses ning tal on suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Pole kahtlustki, et ta on olnud Eesti jaoks väga oluline persoon, kuid mis on siiski see, mis jäädvustas ta igaveseks meie ajalukku ning miks on ta eeskujuks kunstnikele üle maailma? Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Viru- Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875- 1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-1881 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883. a. jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana
Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Õpinguaastad Iseseisvuseelsetel kümnenditel sai Eestis aktuaalseks eri kultuurimõjude küsimus. Kunstnik Kristjan Raud pidas eesti kultuuri tähtsaimaks lätteks rahvuskultuuri, hinnates kõrgelt selle ilu, lihtsust ja omapära. Ta lähtus rahvuslikkusest kogu oma tegevuses. Jaan ja Henriette Loviisa kaksikpojad Kristjan (Kristian) ja Paul (Paulus) sündisid 22. ja 23. X 1865 Viru-Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas. Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan Raud läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Kristjan Raud õppis Peterburi (1893-97), Düsseldorfi (1897-98) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-03). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut.
ka naine dresscode, alla vasakule kirjutatakse riietus, dresscode,märge vastamise kohta nt P.V aeg mis ajaks vastata tuleb ja kuhu teada anda, R.S.V.P, A.S.A.P, Regrets only, vihjed üritusele, võib kirjas olla ka et toimub õhtusöök kellegi kulul,kutsel võib lisatud olla kutsele, ka osavõtu maks võib kirjas olla, Tere Kallis sõber Kalle ! Oled kutsutud minu Lauri Lahtvee 18-ndale sünnipäevale, mis toimub 25.juulil algusega 19.00. Sünnipäev toimub Kundas aadressil Jaagupi 5. Õhtusöök toimub sünnipäevalise kulul, süüa ja juua saab nii palju kui jaksad. Õhtut juhib Gert Tuul, kavas on erinevad tantsud ja seltskonna mängud. Dresscode: suvine ja mugav. Regrets only . nr: 5873637
Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmevöölisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanim neist on Amba ja Koeru, mis said juba 13. sajandil läänetorni. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avarama ruumimõjuga, kuid kesklöövi üleosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14. sajandil Keila. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodarkirikuid(Viru-Jaagupi, Haljala). Tallinna kolme suure kiriku - Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune - esialgul väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14. sajandi ilme on säilitanud ainult Põhavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tallinna kirikutest on kõrgeim Oleviste, mille kesklöövi kõrgus on 31 meetrit,torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 meerti kõrgusele
kõrval jõe kaldal Lääne praostkonna vaimulik laulupäevl. Kirikule kingiti kirikutorni sini-must-valge lipulaid, valged altarikatted ja esiuksest altarini ulatuv põrandavaip. Elekter saabus kirikusse 1971. aastal. See andis kirikulistele uue hoo sisse. Nüüd peeti eelnevaga võrreldes rohkem jumalateenistusi ja remonditööd kulgesid ladusamalt. 1975 aasta 28. septembril peeti esimene kuldleeri jumalateenistus. Need olid õpetaja Buschi viimased õpilased, teenis kuldleerilaps Viru-Jaagupi õpetaja Madis Oviir. Ka tornikujude asukoht on palju muutunud. 1950 aasta novembris võttis Kogudus maha torni küljes olevad graniidist talupoja ja sõduri kujud ning mattis need kirikuaeda. 1975 kaevati torni kujud välja ja viidi Haapsalu koduloo muuseumi. 1988 aasta 11. mail torn- monumendi kujud paigutatakse torni külge tagasi, puhastatakse lubjast nimetahvlid , avatakse Vabadussõja rist plekikatte alt. 1990. aastal paigaldati kiriku välisseintele
ikkagi nagu kaksikud. Nagu vennad Rauad oma erinevuses puutuvad samas õige mitmes punktis ikkagi kokku.2 Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada nende kunstnike elu ja loomingut. 1 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php 2 URL http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 3 ELULUGU Lapsepõlv Jaan ja Henriette Loviisa kaksikpojad Kristjan (Kristian) ja Paul (Paulus) sündisid Viru- Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas.3 Kunstnike isa töötas karjamõisas väljavahina. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja isa muretses neile vesivärvid juba enne kooliaega, mis sellel ajal polnudki eriti tavaline.4 Haridustee Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894
Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Hakkas tegelema kettaheitega 17-aastaselt. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis,Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna TehnikaÜlikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Juba treeningute alguses mõistis ta, et kui ta tahab edasi areneda tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et see, mida sa teed, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem
loodusteaduslikke ning etnograafia-alaseid uuringuid. 1836 1849 teenis Wrangell Peterburis laevastikus. Läks erru viitseadmirali auastmes ning kolis elama Virumaale Roela mõisa, mille ta oli oma perekonnale juba varem ostnud. Pärast abikaasa surma 1854. aastal töötas ta kuni 1864. aastani Venemaa mereministeeriumis, olles aastatel 1855 1857 minister. Oma viimased eluaastad 1866 1870 veetis Wrangell Roela mõisas. Ta suri Tartus venna peret külastades ning on maetud Viru-Jaagupi surnuaiale. Lisaks Wrangeli saarele on Ferdinand von Wrangelli järgi nimetatud mäemassiiv, laht ja neem Alaskal. Ferdinand von Wrangelli nime kannab 1999. aastast Roela põhikool Lääne- Virumaal. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_von_Wrangel http://en.wikipedia.org/wiki/Christopher_Columbus
Eesti-Jaani,Oleviste 19. Millsed on Euroopa ja Eesti kõrgeima torniga kirikud? Eesti-Oleviste Euroopa-Ulm 20. Kuhu korraldati ristisõdu (linn)? Mitu neid oli? Millal? 21. Kuidas nimetatakse Normandia rannikul asuvat kuulsat kloostrikompleksi, Prantsusmaa üht tuntumat vaatamisväärsust? Saint Michel 22. Tooge 5 näidet Eesti kohanimede kohta, kus need on saanud selle kohaliku kiriku (pühaku) järgi? Viru-Nigula,Kadrina,Viru-Jaagupi,Simuna,Väike-Maarja 23. Kus asub Eesti suurim kirik( võib-olla ka Baltimaade suurim)? Tallinnas(Oleviste) 24. Millisele pühakule pühendasid ristisõdijad vallutatava Liivi- ja Eestimaa? Neitsi-Maarja 25. Milline on Saksa kirikutele iseloomulik tunnus? 26. Kelle kuju asus keskaegsete Saksa ja Prantsuse linnade raekoja platsidel? Roland 27. Kuidas nimetatakse kiriku idapoolses otsas asuvat kabelite rida? Kabelilööv 28. Seletage mõisted : 1. fresko-monumentaalmaal 2
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine
Kooli nimi Gerd Kanter ,,15 sammu võiduni'' Essee Sinu nimi Sinu klass Tallinn 2014 Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna Tehnika Ülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Ta on abielus Liina Pärteliga. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ja korvpall, kuid 17-aastasena hakkas tegelema kettaheitega. Paljud treenerid arvasid alguses, et temast ei saa asja kuna ta alustas ketta heitmisega ebatavaliselt hilja, kuid Gerdil oli tahtmist ja soovi näidata neile, et nad olid valel arvamusel.
Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa läksid moemõjutustega kiiremini kaasa ja hiljem levisid need mõjutused ka lõuna poole. Põhja-Eesti Põhja-Eesti piirkonda kuulub 32 kihelkonda: Alutaguse, Ambla, Anna, Hageri, Haljala, Harju-Jaani, Harju-Madise, Iisaku, Juuru, Jõelähtme, Jõhvi, Järva-Jaani, Järva-Madise, Jüri, Kadrina, Keila, Koeru, Kose, Kuusalu, Lüganuse, Nissi, Paide, Peetri, Rakvere, Rapla, Risti, Simuna, Türi, Vaivara, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja. Põhja-Eesti oli piirkond, mis võttis kõige kergemini uuendused omaks ning sealt edasi levisid uuendused ka ülejäänud Eestisse. Tallinna ümbruses levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond ning naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Põhja-Eesti rahvariiete kõige iseloomulikum joon oli, et naised kandsid varrukateta särki ja selle
Tema nime kannavad näiteks väin Jaapani ja Kamtsatka poolsaare vahel, üks liblika- ja üks taimeliik ning Kuu kraater. Ferdinand von Wrangler oli meresõitja ja maadeuurija, kes sooritas uurimisretki Põhja- Jäämeres ja tegi palju olulisi avastusi. Ta kandis esimesena kaardile ühe Põhja- Jäämeres asuva saare, millele 1867. aastal anti tema nimi. Wrangleri nimi on veel lahel, mäel ja neemel Alaska rannikul. Elu lõpul elas ta Rakvere lähistel Roela mõisas ja on maetud Viru- Jaagupi kalmistule. Peale aadlike on ka teised Eestist pärit inimesed merd sõitnud ja palju seigelnud. Väga huvitava elulooga on August Maasik (1887-1976), kes sündis Eestis, kuid elas Kanadas, sõitis laevadel merd, osales teadusreiseidel ja tegutses Alaskal ka kullaotsija ning mere-ja lennuhädaliste päästjana. Masik River- jõgi, mis voolab Banksi saarel Kanada põhjarannikul on just tema järgi nime saanud. Kokkuvõte
Christian Krohg. Ta varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest vooludest. Oskar Kallis (23. november, 1892 1. jaanuar, 1918) oli eesti maalikunstnik. Aastatel 19131916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1912. ja 1913. aastal täiendas ennast Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. Osales kunstiühingu "Vikerla" asutamises (1917). 1918 suri Krimmis tiisikusse. Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti kunstnik. Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel
Miks eurooplased rauda hiljem tundma hakkasid? 3) Kirjelda rauasulatamise protsessi 4) Millal ja kus hakati kohalikult rauda tootma? Millised andmed meil sellest on? 5) Missuguse ajaloolise tähtsusega paik on Ilumägi? Kirjelda leide. 6) Miks võib väita, et eelrooma rauaaja lõpupoole oli Läänemere piirkond rahutu? 7) Mis aastast pärineb muistsete eestlaste esimesi linnuseid? Nimeta linnus. 8) Millist infot annab ajaloolastele Virumaal asuv Uusküla? 9) Mida ütlevad Jaagupi tarandkalmed matmiskombestiku kohta? (3) 10) Nimeta 3 keskmisel rauaajal toimunud ühiskondlikku muutust! 11) Milline on keskmise rauaaja uurituim linnus? Kirjelda arvatavat elu selles. 12) Kuidas erinevad kivivarekalmed eelnenutest? 13) Nimeta noorema rauaaja suurim muutus Läänemere piirkonnas. 14) Kuidas olid Eesti ala muinasaja lõpuks asustatud? 15) Kirjelda Jõuga kääbaste hauapanuseid! 1) Rauaaeg on ajalooperiood, mis algas raudesemete kasutuselevõtuga
Gerd Kanter Date of birth: 6. May 1979 Lenght: 196 cm Personal record 73.38 (4. september Helsingborg, 2006) Trainer: Vésteinn Hafsteinsson (Island) Other: Estonian male athlete (2007, 2008, 2011) Gerd Kanter is an Estonian discus thrower. Gerd spent his childhood in Tallinn. After graduating the first class he went with parents from Tallinn to Vana-Vigala. He started to study in elementary school in Vana-Vigala. High school Gerd graduated already in Pärnu-Jaagupi. After graduating it he went to study to Higher School of Economics, Business Management and received his diploma in June 2001. Now he is completing Estonian Business School. Kanter residences are in Tallinn and in the field of Vigala Tiduvere village. His first coach was Ando Palginõmm. In the time of studies business management his coach was Helgi Parts. Their collaboration was short, because the coach's health was deteriorated. Then he practiced alone for about six months
..................................................................................................................... .................. 5 4. Pildid............................................................................................................ ......................................... 6 5. Kasutatud kirjandus...................................................................................................... ...................... 7 Elulugu Raud õppis Viru-Jaagupi koolis, Rakvere kreiskoolis ja Tartu reaalkoolis (tegi tööd ka Tartu reaalkoolis tööd õpetajana). Ta lõpetas 1887. aastal Tartu Õpetajate Semianri, mille järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai ta Peterburi Kunstite Akadeemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni Kunstiakadeemias. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas
annaabi.ee 
