Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi
..2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juures. Betoonisegu Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid, · Värvilised dekoratiivmördid, · Eriotstarbelised mördid. Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub.
vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniks. Betoonid jaotatakse klassidesse survetugevuse järgi. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15*15*15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28- päevast kivinemist 20 kraadi ja 95- 100 % niiskuse juures. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: 1. Sideaine, tavaliselt tsement. 2. Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) 3. Jämetäitematerjal(normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) 4. Vesi 5. Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid: 1. Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. Parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid 2. Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. 3. Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil, külmade ilmade korral.
survetugevus 20-50 MPa, veeimavus 10-20 % Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiivsed elemendid , KIPSIKIVI kihiline, väikseteraline, Mohs'i pinnakõvadus 1,5-2 , tihedus 2200-2400 , välitingimustes mittepüsiv Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiiv elemendid, suur valtkond- tooraine ehituskipsi ja portlandtsemendi valmistamisel natuke DOLOKIVI tihedus 2350-2520 , survetugevus 60 -120 MPa, veeimavus 2-20% Kasutusala jämetäitematerjal, siseviimistlus, dekoratiiv elemendid SETTEKIVIMID B)MEHAANILISED SETTED Kivimid, mis on tekkinud teiste kivimiliikide lagunemisel Jagunevad:1)sõmerad setted: *jämetäitematerjal-kruus (>5mm) *peentäitematerjal-liiv (<5mm) 2)tsementeerunud setted:liivakivid, brechad ja nende konglomeraadid SETTEKIVIMID C)orgaanilised setted(organogeensed Kivimid, mis on tekkinud vees elanud taimede või loomsete organismide jäänustest või nende elutegevusel tekkinud produktide jäänustest. Nt. lubjakivi
....3 Sissejuhatus................................................................................4 Mullbetooni jagunevused,vahtbetoon,gaasbetoon..................5,6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud materjal.....................................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoonid. Materjal on otsitud internetist. Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mullbetoon Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500..
Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. · Veevajadust vähendavad ja töödeldavust paranavaid plastikfikaatoreid ja superplastifikaatoreid. · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. · Külmumist taksitavad lisandid ,mida kasutatakse värske betooni külmumise kasutatakse värske betooni külmumise vältimise
Lubi-kips kuivsegud Plussid Odavus Kerge ehitada ja viimistleda Kiire kivinemine Hügieenilisus Halb soojajuhtivus Dekoratiivsus Väike tihedus ja mass Miinused: Väike vee- ja niiskuskindlus Haprus Väike tugevus Tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid Betoone valmistatakse: Aurutamisega Normaalkivinemisega Autoklaavimisega Betooni koostisosad: Sideaine, tavaliselt tsement, Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid Raudbetooni olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevaid survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised Ringikujulised Seinaelemendid : Seinaplokid Seinapaneelid Monteeritavad vahelaed Armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid
....................................................................6 Esimene plokirida............................................................7 Kasutatud materjal...........................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoon. Oma referaadi tegemisel kasutasin internetti. Referaadis räägin natuke lähemalt mullbetoonist, kus seda kasutatakse jne.. Mis on mullbetoon? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/kuupmeetrit) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/ruutmillimeetrit. Mulletoonid
Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada? Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Merevett ei tohi, kui on sarrused ja kui soola sisaldus ületab 2%. 4. Betoonis kasutatav jämetäitematerjal- mida võiks eelistada ja miks? Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse: 4…8, 8…16, 16…32 ja 32…64mm. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja
betoonivalu kestvust; · Müra ja vibratsiooni vähenemine; · Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; · Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; · Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. Betoonisegu on kõrgevoolavusega ja seda iseloomustatakse betoonisegu laialivalgumisega. 9) Korebetoon - kergbetooni liik, milles puudub peentäitematerjal (liiv). Mullbetoon - kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal (kruus). 10) Keemilised lisandid betoonisegule Plastifikaatorid- veevajadust vähendavad lisandid · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid · Õhku manustavad lisandid · Veehoidvust tõstvad lisandid · Tardumist kiirendavad lisandid · Tardumist aeglustavad lisandid · Kivinemist kiirendavad lisandid · Hüdrofobiseerivad lisandid.
Plastsus ( mõõdetakse mm-s) ja paigaldatav. 8. Raskebetooni kivistumise iseloom? 9. Kivistunud betooni füüsikalised omadused. MAHUMASS: raskebetoon 200-2500 kg/m3 POORSUS: on 3-15%, VEEIMAVUS: 2- 8%. Oluline on teada, et ta on tulepüsiv materjal, tulekahjus tugevus langeb. 10. Betoonisegu paigaldamine ja hooldamine. 11. Kuidas jagunevad kergbetoonid? 12. Milline koostisosa puudub kergbetoonis võrreldes raskebetooniga? Puudub jämetäitematerjal. 13. Milline koostisosa puudub kergbetoonist võrreldes raskebetooniga? Puudub peentäitematerjal. 14. Raudbetooni koostis materjalid ja nende ülesanne liitmaterjalis? 15. Millised raudbetoon detaile kasutatakse ehituses? Postid (läbi ühe või kahe korruse) ja riivid. 16. Millest koosnevad mördid? Koosnevad SIDEAINEST, VESI JA PEENTÄITEMATERJALID. 17. Kuidas mördid jagunevad? MÜÜRIMÖRDID (pannakse kivide vahele seintesse, mis läheb kandeseintesse) ja
peenusega ja sobilik betooni valmistamiseks (c) RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistaiseks kasutatava liiva soovitusliku terastikulise koostise piiride järgi sobib katsetatud liiv viimistluskrohvi valmistamiseks, sest sõelasid läbinud katseproovi massi % jäävad etteantud vahemikesse (vaata LISA 1) 7. Kasutatud kirjandus a) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/kruus_liiv.html b) http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf lk. 5 p. 5.3.1.2. Jämetäitematerjal c) http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf lk. 4 p. 5.3.1.1. Peentäitematerjalide omadused LISA 1. Läbind, % Sõela ava, mm Ülemine Alumine Katsetatud piir piir liiv 4 100 95 99,7
killustik on raskebetooni jaoks sobilik. Killustiku tühiklikkus on 48,7%, killustiku terade tiheduseks 2590,6 kg/m3. Killustiku veeimavus on 1% killustiku massist. 7. Küsimused 1. Killustiku valimisel betooniks tuleks vaadata, et kõikide killustiku omaduste tase oleks kõrge. Eelkõige on vajalik valida sobiva terasuurusega killustik, sest oluline on terad betoonis pakkida võimalikult tihedalt, kuid vähima tsemendi ja vee kuluga. Mida tugevam on killustik, seda tugevam betoon tuleb (jämetäitematerjal moodustab 70% betooni struktuurist). Samuti ei tohi nõeljate terade hulk olla suur (mitte üle 50%). 2. Killustiku fraktsioonid, mida kasutatakse betoonisegudes on 4-16 mm, 16-32 mm, 32-64 mm. 3. Killustik peab betooni valmistamiseks olema terasuurusega, mille ülemiseks mõõduks D on 4 mm ja alumiseks terasuuruseks d on 2 mm. 4. Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus. Mida väiksem on puistetihedus, seda nõrgem on valmistatav betoon. 5
..4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min. Mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%.
- kiire kivinemine - hügieenilisus - halb soojajuhtivus - dekoratiivsus - väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid
Kvaliteet oleneb hooldusest. Spetsialistid hooldavad. Kinni kaetud betooni kasta 12 korda päevas 1015 päeva jooksul. Kivistumine toimub esimestel päevadel kiiremini. Esimese nädalaga saavutab 2/3 oma tugevusest. Kahe aasta möödudest 2 korda tugevam. ERILIIGID: KOREBETOON puudub peentäitematerjal, on jämeda struktuuriga (valupind). MULLBETOONID kerged, ülikerge struktuuriga, puudub jämetäitematerjal. 1. Vahtbetoon 2. Gaasbetoon(alumiiniumpulber). RAUDBETOON liitmaterjal (betoon + teras), R/B tähis. Töötab survele. Neg: suurekaaluline. 1. Monteeritav 2. Monoliitne (valamine toimub ehitusplatsil kohapeal) pannakse sisse terasarmatuur. 1. Tavaline 2. Eelpingestatud pinge antakse armatuurile, saavutab suurema kandevõime. Betoon kaitseb terast tule ja korrosiooni eest
ja lisandite koguste, temperatuurireziimide ja segamisaegade kohta. Objektile tarnitava asfaltsegu tootmisraportid tuleb esitada asfalditehase tootmisjuhi poolt allkirjastatuna insenerile kaetud tööde akti lisana. Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. Asfaltsegudes kasutatav jämetäitematerjal tarnitakse, ladustatakse ja doseeritakse valmistusprotsessis fraktsioonide kaupa. Asfaltsegudesse või bituumenitesse doseeritavate lisandite käitlemisel, hoiustamisel ja doseerimisel tuleb lähtuda lisandi tootjapoolsetest nõuetest. Kui lisandi tootja on ette näinud soovitusliku või minimaalse doseeritava koguse, siis alla selle koguse ei tohi lisandit doseerida. Sideained säilitatakse termomeetriga varustatud mahutites markide kaupa
.2600 k g/m3 *kerge 8002100 k g/m3 Betooni klassid Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse: Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse, veepidavuse jms järgi. Tavalise normaalse BETOONI koostisosad on: *Sideaine, tavaliselt tsement *Peentäitematerjal *Jämetäitematerjal *Vesi *Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: *Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad *Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid *Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid *Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonisegu. Täitematerjal Täitematerjalid Täitematerjale on betoonis kuni 70%
standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist: *tellismüüritise mört 9...13cm, *paekivimüüritise mört 4...6cm, *raudbetoondetailide monoliitimise mört 3...4cm, *krohvimört 8...13cm. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Veehoidvus - on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda 9 mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist
Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; Lühendada betoonivalu kestvust; Müra ja vibratsiooni vähenemine; Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. 53. Mida loetakse korebetooniks? Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Tsementi lisatakse nii palju, et täitematerjali terad oleksid kaetud, kuid et terade vahed oleksid täitmata. 54. Mida loetakse mullbetooniks?
Täitematerjal võib olla looduslik, tehislik või taaskasutatav Looduslik täitematerjal – looduslik mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Tehistäitematerjal – mineraalne täitematerjal, mis on saadud tööstuslikult termiliste või muude muundeprotsesside tulemusena. Täitematerjali terasuurus – täitematerjali määratlus alumise sõela d ja ülemise sõela D avamõõtmete alusel (d/D) Jämetäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde d on suurem või võrdne 2mm Peentäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised – täitematerjal, mille osakesed läbivad 0,063 avadega sõela.
kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi
Kasutades katsesõelu jagatakse esmalt fraktsioonideks ja sõelutakse iga fraktsioon eraldi. Arvutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Proctor katse liivadele: Tihedusvorm valitakse D suuruse järgi. Valmistatakse erineva veesisaldusega seguportsjonid iga portsjoni tihendatakse ÜKS kord kolme kihina. Iga proov segatakse erinevate veekogustega- nt liiva ja kruusa puhul sobib veesisaldus 4..6%. Jämetäitematerjal: ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde on suurem või võrdne 2mm. Peentäitematerjal: D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt o,063 mm avadega sõelale jäävatest teradest. Fraktsioneeritud täitematerjal kas peen või jäme bituumen (nafta varud, looduslik asfalt, gilsonit, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumenid ja modifikaatorid, kummibituumen; bituumeni
rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 13. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulle tekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni kasutusalad: • Konstruktsioonides, kus on nõutud väike kaal: katuste tasanduskihid, põrandad. • Teedeehituses vanade kommunikatsioonitrasside (sidekanalid, torustikud jne.) täitmisel.
Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mördisse vajumise sügavuse järgi ( cm - tes) Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist: - tellismüüritise mört 9 13 cm, - paekivimüüritise mört 4 6 cm. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem kui näiteks betoon ( hea betooniliiv on kuni 5,0 mm; siia hulka kuulub ka looduskivimüüritise mört). 11 veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulga vett. küllaldane veehoidvus on vajalik selles, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. samuti võivad kuivad kivid imeda
Hüdratatsioon täidab osad kapillaarpoorid. 12. Betoonide täitematerjalid, põhiterminoloogia EVS-EN 12620 järgi Täitematerjal: teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Võib olla looduslik, tehislik või korduvkasutatav. Looduslik: mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Tavaline täitematerjal: mineraalne täitematerjald, mille osakeste tihedus on 2000...3000 Peentäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D <4 mm Jämetäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D>4 mm ja alumine mõõde d >2 mm Fraktsioneerimata täitematerjal: jäme-ja peentäitematerjalide segu Filler: täitematerjal, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela, mida võib lisada ehitusmaterjalidele teatud omaduste saavutamiseks 13. Piirangud täitematerjalides Konstruktsioon piirab kasutatava täitematerjali maksimaalset terasuurust: peab olema: väiksem, kui ¼ konstruktsiooni minimaalsest mõõtest
· Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. 4 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsement, · peentäitematerjal (harilik kvartsliiv), · jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad · Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid · Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral.
Milline on Eestis lubatud maksimaalne veoki mass (liikluseks ilma erilubadeta) - 44t Mis on KS (katendis) kompleksstabiliseerimine Mis on normkoormus - ehitise normaalsetele ekspluatatsioonitingimustele vastav suurim koormus. (10t telg paarisrattal, rehvisurve 0,6 Mpa) Mis on pindamine ja millist efekti annab - kattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega jämetäitematerjal ja/või peentäitematerjal ning rullitakse; pindamine võib olla ühe- või mitmekihiline Mis on tehnoloogiline kiht katendis, kas ja kuidas arvestatakse tugevusarvutuses - kui on vaja liivalusel enne killustiku panekut vaja liikuda, siis kasutatakse õhukest killustiku kihti et ehitus transport seal liikuda saaks, seda ei arvestata tugevusarvestuses. Samuti kiht , mis hoiab ära killustiku segunemise liivaga.
Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeglustuda 1,5 korda Termiline töötlemine Kivistumise kiirendamiseks kasutatakse betooni a) eelsoojendatud täitematerjali ja vett b)termilist töötlemist atmosfääri rõhul c) autoklaavimist LIIV Kõige parem krobeliste teradega mäeliiv Liiva mahumass on 1500..1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30..40% Teralist kooostist kontrollitakse sõelumisega KILLUSTIK Peamine jämetäitematerjal Eestis lubjakivikillustik, harvem graniit ja dolomiit Max jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Teralist koostist kontrollitakse sõelumisega Graniitkillustiku survetugevus peab oleam 80, paekillustikul 30 N/mm2 VESI Peab olema joogiveekõlbulik Merevett võib kasutada, kui soolade sisaldus ei ole suurem 2% Plastus
2.1. Mördi plastsuse määramine Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist: *tellismüüritise mört 9...13cm, *paekivimüüritise mört 4...6cm, *raudbetoondetailide monoliitimise mört 3...4cm, *krohvimört 8...13cm. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda
..4,0 mm või 0,14...5,0mm. Mida mitmekesisema jämedusega liiv on seda tihedam taon ja seda vähem kulub betoonile tsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemikud ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse:5...10, 10...20, 20...40, ja 40...70mm või 4...8, 8...16, 16...32, ja 32...64mm. Tihedama killustiku saamiseks segatakse sageli erinevaid fraktsioone kokku. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte
..4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min. Mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%.
Täitematerjalid moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- keramsiit ehk kergkruus. Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse: • Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; • Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad. Jämetäitematerjal- killustik, kruus Tolmu-, muda- ja savisisalduse piirang suurem kui liivas (jämetäitematerjali suurem sisaldus betoonis), orgaaniliste lisandite sisalduse piirang, nõeljate ja plaatjate terade sisalduse piirang. Betoonis kasutatav killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatav kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest. Betooni survetugevuse ja paindetugevuse suhe sõltub kasutatavast
valemiga: R28=A*Rt(T/V- C) Kergbetoonide mahumass on 500...1800kg/m ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/m.C Sideaine ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8 ... 1:15. Kergbetoone kasutatakse põhiliselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke,harvem monoliitseid seinu.Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid , jämedusega 0,3...2,0 mm Mahumassi järgi jagatakse mullbetooni 3 gruppi: - isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, - konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi - konstruktsioonibetoon (900...1200kg/m3) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm2. Mullbetoonid koosnevad sideainest,
Komplektis on järgmise ava suurusega sõelad: 0; 0,063; 0,125; 0,25; 0,5; 1; 2; 4; 8 ja lisasõel 5,6mm (EN). Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele. Igale sõelale jäänud liiv (osajääk) kaalutakse ja väljendatakse see kogus protsentides liiva kogumassist. Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid. Kogujääk on liiva kogus protsentides, mis antud sõelast läbi ei läinud. Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver, mis peab jääma standardse välja sisse. Jämetäitematerjal- killustik, kruus Tolmu-, muda- ja savisisalduse piirang suurem kui liivas (jämetäitematerjali suurem sisaldus betoonis), orgaaniliste lisandite sisalduse piirang, nõeljate ja plaatjate terade sisalduse piirang. Betoonis kasutatav killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatav kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest. Betooni survetugevuse ja paindetugevuse suhe sõltub kasutatavast
Mida tihedam on liiv, seda vähem kulub betoonile tsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et see täidaks liivaterade vahelised tühimikud, kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga. Killustiku tootmise jäägiks on tehisliiv. Mõnikord kasutatakse betooni 106 valmistamisel ka tehisliiva. Killustik. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga. Tsement jääb nende külge hästi kinni. Killustiku maksimaalne jämedus ei või olla suurem kui 1/3 valatava betoonkihi paksusest. Samuti ei või nad olla sarrusraudade vahest suuremad. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku. Harvem kasutatakse graniit- või dolomiitkillustikku. Kruus. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad. Tsement jääb nende külge kinni halvemini. Kruusbetoon on nõrgem kui killustikbetoon.
IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30 Hinnalisa betoonile 290kr/m³ 26. Kergete betoonide kasutamine ning vahtbetoon, gaasbetoon, korebetoon Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõiga rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20. Kui kasutada tavalist killustikku, siis on korebetooni tihedus 1500...1800kg/m3, keramsiitkruusa puhul aga 600...1000kg/m3.
- kiire kivinemine - hügieenilisus - halb soojajuhtivus - dekoratiivsus - väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid
42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust . Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (M1...M15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Mördi liigist sõltuvalt valitakse proovikehade hoidmise keskkond
2; 4; 8 ja lisasõel 5,6mm (EN). · Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele. Igale sõelale jäänud liiv (osajääk) kaalutakse ja väljendatakse see kogus protsendides liiva kogumassist. Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid. Kogujääk on liiva kogus protsentides, mis antud sõelast läbi ei läinud. · Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver, mis peab jääma standardse välja sisse. · Jämetäitematerjal- killustik, kruus Tolmu-, muda- ja savisisalduse piirang suurem kui liivas (jämetäitematerjali suurem sisaldus betoonis), orgaaniliste lisandite sisalduse piirang, nõeljate ja plaatjate terade sisalduse piirang. Betoonis kasutatav killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatav kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest
..2000kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/mK. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega. Kasutusalad: soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjal; seinaplokid, monoliitsed seinad, mõnikord sarrustatud konstruktsioonides (sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga). Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega, et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Kasutusalad: seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna) 29. Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt
kerge ehitusmört o < 1500 kg/m3 (perliit jt. kerged täitematerjalid) 2. otstarbe järgi müüri- pinnakatte eriotstarbelised (akustilised, veetihedad, röntgenikiirgust takistavad jms) 3. sideainete järgi tsement, lubi, kips, kukersiit- jms mördid segamördid Sideaine valik toimub olenevalt margist, kivistumise- ja ekspluatatsiooni tingimustest (temperatuurist to, suhtelisest niiskusest ). Sideaine kulu ehitusmörtides on kõrgem kui raskebetoonis, kuna siin puudub jämetäitematerjal. Markeeritakse: - survetugevuse järgi (0,4; 1; 2,5; 5; 7,5; 10; 15; 20; 25) külmakindluse järgi (10; 15; 25; 35; 50; 100; 150; 200;300 tsüklit) Harilik tsementmört tugevus on 10MPa. Lubimörtidel 0,4... 1 MPa Mördile esitatavad nõuded: · hea töödeldavus · veehoidvus (lubimörtide veehoidvus on parem kui tsementmörtidel) · ei tohi kihistuda · hea nake aluspinnaga Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse
üldkasutatavate betoonipummpadega, tulekindlam kui tavabetoon, sarnaneb ITB-le, paremate soojus- ja heliisolatsiooni omadustega kui tavabetoon. Kasutusalad: Konstruktsioonides, kus nõutud väike kaal. Teedeehituses vanade kommunikatsioonitrasside täitmisel. Tagasitäidetel teedeehitusel, sadamakaide, tugimüüride tagasitäidetel, kus on oluline põsivus ja kaal. Tagasitäidete puhul on olulisim vahtbetooni mahupüsivus. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10-20mm), et terade vahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitamata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 35
annaabi.ee 
