Oliver Kihu Antonio Lucio Vivaldi Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Ta õppis viiulit isa käe all. Sellegipoolest pandi ta 15-aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. Vaheaegadega oli ta seal tegev aastatel 1703–1740. Sealse orkestri ja koori viis ta nii kõrgele tasemele, et lapsi tuldi spetsiaalselt kuulama ka välismaalt. Alates 18. sajandi teisest kümnendist, mil sonaatide ja kontsertide kirjutajana tuntud Vivaldi ka vokaalmuusikat looma hakkas, hakkas ta peamiselt ooperite lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. Kuid juba järgmisel aastal Vi...
Niccolo Paganini '' Caprice No.24 in A minor'' 19. sajandi algul muutus olulisemaks tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Muusikal oli tihe seos kunsti ning kirjandusega. Pöörduti fantaasiamaailma, huvituti erinevatest rahvakultuuridest ning oma maa rahvaloomingust. Muusikas loetakse kogu 19.sajandit romantismi ajastuks. 19. sajandi heliloojatepere oli rikkalik. Nende seas oli heliloojaid, kes tõid muusikasse jõulisi uuendusi. Nende seast leidus ka silmapaistvaid heliloojaid, kes astusid edasi sammhaaval. Nii kujunesid ka 19.sajandi virtuoosid, kes olid oma ala parimad. Üks nendest oli Niccolo Paganini. Niccolo Paganini oli Itaalia helilooja. Ta sündis 27.oktoober 1782. aastal Genoa linnas ning suri 27.mail 1840. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiuli- soolosid mängida. Umbes kolmeteist aastaselt hakkas ...
Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt. Meeslauljate hääleliigid on: (4) Meeshääled alates kõrgeimast: kontratenor (barokiajastul kastraat), tenor, bariton, bass. Primadonna on ooperi nais peaosaline. Ooperilaulu, kus peategelane väljendab oma mõtteid ja tundeid, nimetatakse aari...
OOPERI RIIGID Itaalia Maa, mis on ooperi sünnimaa. 18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni. Lähemalt Itaalia ooperist: 1)aasta jooksul kolm hooaega 2)Juhtis impressario 3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868) Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa.Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kava...
Barokiajastu Heliloojad Rebekka Vainov 10b Claudio Monteverdi 15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia Ta oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. Oma eluajal oli ta õukonnas laulja, viiuldaja – Pärast seda kirikus dirigent ja preester Ta maeti Frari kirikusse. Antonio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin. Ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim teos kannab koondnime: “ Neli aastaaega” -"Le quattro stagioni“. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomi...
Ooper 19.ndal sajandil Kirjeldage, milline oli romantismiajastu ooper? Mis linnast sai 19.ndal sajandil ooperi pealinn? Milline oli ooperi ainestik? Tolleaegne ooper reageeris ühiskondlikele sündmustele ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ...
Giuseppe Verdi Referaat Tartu 2016 Sisukord 1. Giuseppe Verdi............................................................................................... 2 2. Lapsepõlv ja haridus...................................................................................... 3 3. 1834-42: esimesed ooperid............................................................................4 4. 1843-53: kuulsuseaastad...............................................................................5 5. 1860-1901: lõpuaastad..................................................................................5 6. Roll Itaalia ühendamises................................................................................6 1. Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10.oktoobril 1813.aastal Le Roncole külas, mi...
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vo...
MUUSIKA NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6. Bass-bariton –...
Renessansiajastu muusika Mis on renessanss? Mõiste `'renessanss" tuleneb sõnast `'taassünd'' See sõna võeti kasutusele Itaalias, 16. sajandil Renessanss tähistas tagasipöördumist See ajastu hõlmab ajavahemikku 14.- 16. sajand Ilmalik muusika Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna Jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga Keskaja ja renessansi muusika võrdlus Keskaeg Renessanss muusika seletamine teost saab seostada kindla matemaatika abil, sest see, mis autoriga on õige, on ka ilus ilmalikud zanrid määravad anonüümne looming kunstmuusika stiili kirikumuusika kooskõladeks tertsid ja sekstid kooskõladeks on kvindid, partiid komponeeritakse kvardid, oktavid korraga partiid ...
Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähe...
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (muusika, kirjandus, tants, kujutav kunst, näitekunst). Libreto ooperi tekst, tuleneb itaaliakeelsest sõnast libretto, mis tähendab raamatukest. Ooper algab avamänguga (sissejuhatus ooperile, orkester koos dirigendiga, kõlavad peamised motiivid ooperist). Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria. Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel. 2 inimest duett; 3 inimest tertsett; 4 inimest kvartett; 5 inimest kvintett; 6 inimest sekstett; 7 inimest septett; 8 inimest oktett; 9 inimest nonett Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavateg...
BARKOKKMUUSIKA Muusikaajaloo referaat Autor: Klass: Juhendaja: Käsitletud teemad 1. Keskaja ja baroki võrdlus 2. Barokk ajastu muusikazanrid 3. Barokkooper 4. Tuntumad heliloojad 5. Kastraatlaulja 6. Farinelli 7. Farinelli ja Händel- mis neid seob Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muu...
REFERAAT BAROKKMUUSIKA SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................... lk 3 Kui võrrelda keskaja muusikat ja barokkmuusikat......................................... lk 4 Barokkooper..................................................................................................... lk 5 Barokiajastu heliloojad............................................................................. lk 6-7 Barokiajastu muusikazanrid............................................................................ lk 8 Fuuga............................................................................................................... lk 9 Kastraadid..................................................................................................... ...
Referaat G.Verdi kui vabadusvõitleja ja lüürik Katrin Zaitseva 11.A klass Tallinna Laagna gümnaasium Tallinn 2013 1.Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Tema roll Itaalia muusikas oli väga tähtis kuna tema muusika olio seotud vabadusvõitlusega ning Itaalia ühendamisega.Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 1...
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Es...
Kordamine 19.sajandi alguse muusika 1. 19.sajandi muusikaajaloo periodiseerimine Keskaeg 5.-13.sajand Renessanss 14.-16.sajand Barokk 17.-18. sajandi I pool 1830-1890 Romantism Stiilide paljusus-20.sajand Romantism jaguneb veel: vara-,kõrg- ja hilisromantismiks. 2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus). Levinud loodusega seotud temaatika(torm,äike,tuul,mässav meri). Armastatakse müstikad(trollid,vaimud,teispoolsus). 4. 19.sajand muusikas-mida tuli uut?juhtivaim muusikažanr?Teoste temaatika/teemad? Heliloojad? Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud,mida hakkati kkondama tsüklitesse.Hakati kirjutama väikevorme klaverile.Sümfoonilises muusikas tekkkis sümfooniline poeem,l...
Barokk Sigrid Saaremäe Barokk ● Sai alguse Itaalias ● 17.-18. saj ● Barokk (barocco) ebakorrapärase kujuga pärl ● Iseloomulik Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Kirjandus ● Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, ● Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Arhidektuur ● sümmeetria, paraadlikkus, ehisdetailide (maskaroonide, teokarbimotiivide) rikkus ● Eesti arhitektuuris(1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni.) ● 1970-dest aastatest segunes barokk juba klassitsismi elementidega ● Hilisbarokk / varaklassitsism ● Kadrioru loss, Palmse mõis, Laupa mõis Maalikunst ja kunstnikud ● Soojad, küpsed toonid ● Teravate piirjoonteta ● valguse ja varju kujutamine ● Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada...
Vararenessanss (14.saj) 14. sajandi muusika Ars Nova Prantsusmaa · Tekkis uus muusikastiil ars nova, mille ladinakeelne tähendus on uus kunst. · Stiili alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. · Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. · Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. · Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud a viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Trecento ...
Ooper Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema ning seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi šüsee lahti libretoks. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis omakorda jagunevad piltideks ja need oma korda stseenideks. Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone seetõttu treenivad nad oma häält nii, et see kostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Barokiajastust on ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, kes on ooperi naispeategelane. Dirigent, kes on nähtav orkestriaugust juhatab kogu etendust. ...
Luunja Keskkool Referaat Jean Baptiste Lully Koostaja:Marek Sarov 10. klass Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................ 3 Elulugu ................................................................................................... 4 Lapsepõlv ................................................................................................ 4 Teenistus õukonnas .................................................................................... 4 Pereelu .................................................................................................... 5 Surm ...................................................................................................... 5 Looming ..................................................................................
1 Felix Mendelssohn-Bartholdy 18091847 Romantismi klassikalise, konservatiivsema suuna esindaja. Mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraldaja ja suunaja. 1829. a. kõlas Berliinis Mendelssohni initsiatiivil ja dirigeerimisel, ligi 100 aastat pärast teose valmimist, Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on mõjutanud Händeli ja Bachi kontrapunktistiil, Haydni ja Mozarti muusika vormiselgus ja tasakaalustatus, Schuberti laululisus, Weberi rahvalikkus. Mendelssohni muusikas on tunda mitmetele kaasaegsetele heliloojatele (Spohr, M...
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...
Ooper 19. sajandil Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooper oli 19. sajandil üks juhtivaid muusikažanre. Publiku huvi ooperi vastu oli vaga suur. Ooperis käidi rohkem kui sõnateatris. 19. Sajandi ooperi pealinn oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperi ettekanneteks, esmajoones raha. Pariisist ooperitellimuse saamine tähendas, et helilooja on jõudnud rahvusvahelise tunnustuseni. ITAALIA Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis oopereid. Oopereid esitati seeriatena, see tähendab kavva võetud ooperit mängiti nii kaua, kui publikut jätkus. 19. Sajandi esimesel poolel oli tavaks, et helilooja müüs oma ooperi impressaariole, kusjuures honorari sai helilooja kätte alles pärast kolmandat etendust. Ooper võis läbi kukkuda mittesobivate lauljate, peaosatäitjate tujude, nõrga libreto (sisu), aga ka liiga julgete uuenduste tõttu, mida publik vastu ei võtnud. ...
Guillaume de Machaut Johannes Ockghem Joos de Momper Leonardo da Vinci (~1300-1377) (~1410-1497) (1564-1635) (1452-1519) * Teostest säilinud: * 15. sajandi II poole * Flaami päritolu * Itaalia maalikunstnik, - 23 motetti tähtsaim Madalmaade maastike maalija. arhitekt, slulptor ja - ilmalikud laulud helilooja * Maalis nii insener. - missatsükkel "La * Ta oli samuti fantaasiarohkeid pilte * Tuntuim teos "Mona messe de Nostre Dame" suurepärane laulja. kui realistlikke pilte. Lisa" (1508) * Ars nova väljapaistvaim...
19. Sajand oli Euroopas ooperikunsti kuldaeg Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumused Pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süzeede poole Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer ...
ROMANTISM- Poliitiline olukord segane, kasvav linnastumine, viimane ühtne esteetiline ajastu ROMANTISMIS ESTEETIKA-rahvusliku enedeseteaduse tõus, üksikisik ja tema läbielamised, unistuste-ja fantaasiamaailma, müstika, kangelaslikkus, loodusihaldus, vastandus valgusajastule. ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. ...
GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) Helilooja sündis Saksamaal Halles. Tema isa, õukonnakirurg, oli siis juba 63-aastane ja suri 12 aasta pärast. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Noor Weissenfelsi hertsog, kuulnud tema improvisatsioone, soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjää...
Zizzle RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16.SAJ) 14. sajandil hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Huviorbiiti kerkis kiriku- kammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Sellel sajandil elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus muusikas avaldas just ilmalikes zanrides. Kui renessansiajastu kujutavas kunstis oli tooniandev Itaalia, siis muusikas olid selleks Madalamaad. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ,klavessiin ja klavikord, viola da gamba,pommer, krummhorn ja tsink.Esimesed kirjapandud teosed pillidele olid vokaalmuusika seaded või vabad fantaasiapalad.Ansamblimuusikast olid populaarsemad tantsud, mida mängiti ka kui seltskonnamuusikat. Peale nooditrükiteh...
Renessanssmuusika Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ...
kool Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Referaat nimi Tartu 2012 Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks olid sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Ta valiti Ühendatud Itaalia esimese parl...
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak, Aivo Joost GEORG FIREDRICH HÄNDEL Õpetaja: Elo Üleoja Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID.................................................................................. 5 3. HÄNDELI LOOMING...................................................................................................... 6 3.1 Händeli ooperid......................................................................................................... 6 3.2 Händeli oratooriumid................................................................................................. 6 3.3 Veemuusika ja tulevärgimuusika...................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Maria Laur MT-09A GIACOMO ANTONIO DOMENICO MICHELE SECONDO MARIA PUCCINI Referaat muusikaajaloost Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 Lapsepõlv ja noorus.........................................................................................................4 Esimene edu.....................................................................................................................5 Kriis.................................................................................................................................6 Triptühhon ja lõpetamata Turandot.................................................................................6 Stiilist.............
1 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused 1. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest: Rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon,… 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis. 3) Jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit 4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esin...
1792 langes monarhia, kehtestati vabariik, muutus Euroopa poliitiline kaart. 1830-ndad tööstuse kiire areng, minnakse üle vabrikutootmisele, tekib tööstur ja palgatööline, meeleavaldused. Linnastumine muudab inimmassi psühholoogiliselt anonüümsemaks. 1848 Revolutsioonid, mille tulemuseks peab olema demokraatia. Kandvad ideed: Vabadus, võrdsus, vendlus. Muusika jaotub kaheks: kriitiline realism püütakse elu kainelt analüüsida ja kritiseerida võõrnähtusi, areneb satiir ja karikatuur, muusikas areneb Venemaa. Romantism On valdav Euroopas. Romantism on väga vastuoluline nähtus, üheltpoolt võideldakse romantistlike ideede nimel, samas ollakse skeptiline, esile tõuseb tundlikkus. Romantismi meelisteemad: armastus, öökultus, surm kui pääsemine, surm kui kannatuste kulminatsioon, loodus (mets ja meri). Heliloojate mõtteviis muutus, see on poeetiline, toetub tunnetele. 19. saj eksisteerivad kõrvuti erinevad suunad: Kirikumuusika, Suu...
Georg Friedrich Händel Briti alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich Hendel oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse.Sündinud 23. veebruar 1685 Halle, Magdeburgi hertsogiriigis.Surnud 14. aprill 1759London, Suurbritannia kuningriigis. Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weisenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi raamatus esinev väide on aga hiljem ümber lükatud. Hä...
Gioachino Antonio Rossini Isikuandmed Nimi: Gioachino Antonio Rossini Sünniaeg ja –koht: 29 veebruar 1792, Itaalia - Peraso Surmaaeg ja – koht: 13 november 1868, Prantsusmaa - Passy Helilooja vanemad : Isa, Giuseppe, mängis metsasarve ja oli tapamajade inspektor. Ema, Anna, oli laulja ja pagari tütar. Perekonnaseis: 1822 abiellus Isabella Colbran’iga, kes suri 1845.aastal. 1846 abiellus Olympe Pelissier’iga. Hariduskäik: 1806.aastal õppis tšellot Cavedagni juures Conservatorio di Bolognas. Loomeperioodid, elukäik : 18.aastaselt kirjutas esimese ooperi - La cambiale di matrimonio. 21.aastaselt oli Itaalia ooperi eeskujuks. 20 veebruaril 1816 esitati Rossini kõige kuulsam ooper - Le Barbier de Séville 1815-1823 lõi helilooja 20 ooperit. 1824.aastal sai temast muusikaline direktor Théâtre des Italiens’is Pariisis. Pariisis lõi Rossini 2 ooperit - Le comte Ory ja Guillaume Tell Looming: Ad...
NICCOLO PAGANINI Niccolò Paganini sündis 27. oktoober 1782 Genovas ning suri 27. maiL 1840a.Ta oli Itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta paistis silma oma aja tunnustatuima viiulivirtuoosina. Niccolò õppis samuti juba 5-aastaselt mandoliini ja 7-aastaselt viiulit mängima. Tema muusikaalsus avastati kiiresti ja ta sai korduvalt stipendiume viiulitundide võtmiseks. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiulisoolosid mängida. Umbes 13-aastaselt hakkas Paganini isaga Itaalia linnades kontserte andma. Tema võimed ületasid peatselt kohalike õpetajate omad ning Niccolò ja tema isa reisisid Parmasse, kus leidus võimekamaid viiuldajaid. Välimus oli Paganinil väga omapärane ning paljudele hirmutekitav. Luuletaja Heinrich Heine, kes käis Paganini kontserdil 1829...
OOPER Muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid KUNSTIRIIKER : KIRJANDUS , NÄITEKUNST , TANTSU JA MUUSIKA KUNST . Ooperis ei ole muusika ainult taustaks vaid tal on määrav osa . Sündmuste ja tunnete kajastamisel . MÕISTED: LIBRETO muusikaline lavateose sisu . Ooper algab insturmentaalse avamänguga . 17. sajandil pidi avamäng looma publikul üleval meeleolu . PROLOOG - kus tegelased hakkavad tudvustama toimuva hakkavat . Vaatluste vahel on vaheajad . EPILOOG Järelesitus . AARIA Soolaul . RETSITATIIV Jutustav kõnelaul enne aariat . ANSAMBEL Mitme tegelase üheaegne laul . DUETT Kui kaks (2) inimest laulavad . Sageli kõlab kõrvuti SOOLOPARTIIDEGA ka koor mis etendab lavastuses rahvast . Koori ülesandeks massist tseenides anda . Ooperis teevad kaasa BALLETIRÜHM . Suurte ballet ooperite sünnimaaks on 17- 18 saj PRANTSUSMAA JA PARIIS . Orkestril on ooperis väga tähtis osa...
RISTSÕNA KÜSIMUSED 1. Sõna „Taassünd“ itaalia keeles? 2. Klaveri eelkäija 3. „Renessanss“ prantsuse keeles? 4. Kuidas nimetatakse pilli, mis oli oboe eelkäija? 5. Mis on Orlando di Lasso ladina keelne nimi? 6. Kes hävitas 1475-1477 aastatel sõjas Burgundia? 7. Mis muusikastiil tekkis 1320-1380 aastatel Prantsusmaal? 8. Üks väljapaistvaim Inglismaa helilooja? 9. Kes oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja? (Ainult perekonna nimi) 10.Kuidas nimetatakse 3-häälset polüfoonilist laulu, kus alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teiseteisesele jahti? 11.Kuidas esitati tavaliselt tantse? 12.Kes oli kõrgrenessanssi olulisim helilooja? (Ainult eesnimi) 13.Mis tekkis madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? 14.Milline kontsertmissa kasvas välja keskaegse kirikliku tarbemissa rüpest? 15.Kes vallandas 1517. Aastal protestantliku reformatsiooni? 16....
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Ta jätkas õpinguid eratundides, kuid naasis peagi Bussetosse. ...
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kal...
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi refo...
Ansambel Vox Clamantis - vanamuusikaansambel, kuhu kuuluvad muusikud, keda huvitab gregooriuse laul. Ansambel loodi 1996. aastal. Ansambel Rondellus - Eesti vanamuusikaansambel. Rondellus alustas tegevust 1993. aastal eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Viljandi linnakapell - Viljandi Linnakapell on Eesti vanim varajast muusikat viljelev ansambel. Ansambel Hortus Musicus - vanamuusikaansambel, Ansambli repertuaaris on keskaja ja renessansi muusika. Vanamuusika festivalid Viljandis - aastast 1982 toimuv vanamuusika festival; ühtlasi Eesti samataolistest vanim Haapsalus - sai alguse 1994. aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega Fuuga - on polüfoon...
Gioachino Antonio Rossini Madli Allikas Eleri Laanemets 11.A Tartu Tamme Gümnaasium 1792-1868 Itaalia helilooja Kirjutas (koomilist) ooperit, vaimulikku muusikat, kammermuusikat ja klaveripalasid 39 ooperit Teda kutsutakse Itaalia-Mozartiks Ajaloo üks populaarsemaid ooperi heliloojaid Bel canto stiili üks suurimaid esindajaid Bel canto - laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus Elulugu Sündis Pesaros, Itaalias muusikute perre. Tema isa, Giuseppe, mängis sarve ja oli tapamajade inspektor. Tema ema, Anna, oli laulja ja pagaritütar. Tema vanemad hakkasid Rossinit varakult muusikaliselt treenima, kui ta oli 6-aastane, mängis ta isa ansamblis trianglit. Rossini isa oli Prantsuse revolutsiooni poolt ja aktsepteeris kui Napoleoni väed Põhja- Itaaliasse saabusid. Kui Austria taas...
KORDAMISKÜSIMUSED: BAROKK 1). Barokkajastu stiili üldiseloomustus. Sõna barokk tähendab kummaline,veider. Tuleb portugali keelest ja tähendab erakorraline pärl. 17.saj. ja 18.saj. olid Euroopa kuninga võimu ja suurte õukondade ajastu. Proffessionaalsed kunstnikud ja muusikud töötasid eelkõige õukondades. Barokkajastu kunst oli väljendusrikas, veidi liialdatud ja teatraalne. Barokkstiil saab alguse arhitektuurist ehk kujutatud kunstist. Järjest enam hakati huvituma muusikute tasest/meisterlikkusest. Barokkajastul tekib virtuooside kultus. Püüti inimest mõjutada emotsionaalselt. Barokk stiil tõi ka muusikasse palju uut. 2). Barokkmuusika uued jooned ja nähtused. Barokkajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ülesanneteks esinemine külalistele, efektsed kondserdid kaubalinnade peakirikutes, muutsid võimalikuks demonstreerida linna jõukust ja hiilgust. Vokaalmuusikaga võrdsele kohale tõuseb ka instrumentaalmuusika. Muusikas hakkab esik...
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn. Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm toodi Pe...
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ...
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...
Kooli nimi... RETSENSIOON Kontsert EMTA kammersaalis Õpilase nimi klass 2015 Mina käisin 17. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kuulamas keelpillide ja löökpilli kontserti. Esinesid viiuliga Hans Christian Aavik ja Kati Meibaum, vioolaga esines Liisa Välja, Tsellot mängis Marten Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Zukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mä...
annaabi.ee 
