Gioachino Antonio Rossini (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

ppt

Gioachino Antonio Rossini

Bel canto stiili üks suurimaid esindajaid Bel canto - laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus  Elulugu Sündis Pesaros, Itaalias muusikute perre. Tema isa, Giuseppe, mängis sarve ja oli tapamajade inspektor. Tema ema, Anna, oli laulja ja pagaritütar. Tema vanemad hakkasid Rossinit varakult muusikaliselt treenima, kui ta oli 6-aastane, mängis ta isa ansamblis trianglit.  Rossini isa oli Prantsuse revolutsiooni poolt ja aktsepteeris kui Napoleoni väed Põhja- Itaaliasse saabusid. Kui Austria taastas vana korra (1799) saadeti Rossini isa vanglasse kuni 1800 aastani. Koos emaga kolisid nad Bolognasse(Rossini isa liitus nendega hiljem). Ema teenis elatist lauljana erinevates teatrites.  Sellel ajal oli Rossini jäetud ilma hooleta ning vanaema kasvatada, kellel oli poisi õpetamisega raskusi. Bolognas jäi Rossini lisaks vanaemale

Muusika

16

docx

GIOACCHINO ROSSINI

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP 14) Albert Lumera GIOACCHINO ROSSINI Referaat Pärnu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.GIOACCHINO ROSSINI ELULUGU JA LOOMING......................................................4 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 7 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU.............................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Gioachino Antonio Rossini (29. veebruar 1792 Pesaro – 13

Muusika ajalugu

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

· Ballaadid · Skertsod · Klaveriprelüüd (26, tuntuim ,,Vihmapiiskade prelüüd") · 17 laulu, eriti tuntud on 1 neist: ,,Soov" Terenc Liszt (1811-1886) Pianist, dirigent, muusikakirjanik. Ungarist pärit. Euroopa üks haritumaid inimesi ja suurimaid muusikuid, aga tegelikult polnud tal kooliharidust. Tema esimeseks õpetajaks tema isa, kes mängis tsellot. 8-aastasena viis isa ta Viini helilooja ja pedagoogi Karl Czerny juurde. Hakkas teda õpetama, tasuta. Õppis ka Antonio Salieri juures. 1822 toimus Liszti esimene avalik kontsert, esines pianistina, publik sattus suurde vaimustusse, lisas vürtsi see, kui Liszt kohtus viiuldaja ja helilooja N. Paganiniga, see andis inspiratsiooni talle, otsustas saada heaks klaverimängijaks. Hakkas harjutama 6 h päevas ja harima ennast klassikalise kirjanduse ja luule vallas. Muutus legendaarseks kujuks, kangelaseks. Kõige edukam pianist. Annetas palju kontserdi tulust heategevuseks. Suure osa oma elust reisis ringi

Muusika

22

doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

) Muusikalise proosa ilmingud 19. sajandi lõpukümnenditel (20. sajandi algsues Schönberg). 7. Romantismi küsimus: Romantism muusikas pigem maailmavaade kui stiil. Kasutab klassitsismi vahendeid, ka vorme. Zanrid. Romantism ja biedermeier (biidermeier; 1815-1848, väikekodanlik idüllilis- turvaline eluhoiak). (Selle kohta on olemas omaette konspekt.) Traditsiooniliselt räägitakse 19. sajandist kui romantismi sajandist: 1800-1830 vararomantism (Schubert, Weber, Rossini jt., omaette küsimus on Beethoven), 1830-1850 (või umbes 1870) kõrgromantism (Schumann, Liszt, Wagner jt.) ning siis hilisromantism (Bruckner, Mahler, R. Strauss). Aga 19. muusikast on võimalik rääkida ka ilma kogu sajandit romantiliseks nimetamata. 19. sajandit läbivad teatud tendentsid, mis iseloomustavad selle aja muusika arengut, on siis tegemist Schuberti, Wagneri või Brahmsiga. "Romantilisi" perioode aga võib esineda ka Viini

Muusika ajalugu

6

docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

Väga head muusikalised karakterid. Tänapäeval üks maailma mängitavamaid oopereid. Charles Gounod (1818-1893) on lüürilise ooperi esindaja. Lüürilises ooperis väljenduvad subjektiivsed elamused, lüürilised pihtimused, aluseks klassikalised kirjandusteosed - "Romeo ja Julia", "Faust"- K: "Juveeliaaria" ­ Margarete imetleb ehtelaegast, mille Mefisto tema ukselävele on asetanud. Itaalia Gioacchino Rossini (1792-1868), kelle esimesed ooperid on veel klassitsismiideedest kantud. "Sevilla habemeajaja" ­ Beaumarchais` komöödia alusel (ka Mozarti Figaro pulm, samad tegelased), Figaro on siin habemeajaja ja tutvub alles krahviga, kelle juures ta Mozarti ooperis teenistuses on. Koomiline ooper (opera buffa) K: Figaro aaria "Wilhelm Tell" ­ helilooja viimane ooper, opera seria. K: Avamäng Gatano Donizetti (1797-1848) ­ ooperid "Lucia di Lammermoor", "Armujook"

Muusika

32

doc

Giuseppe Verdi

3  Ka Verdi muusikalised arusaamad ja muljed avardusid. Nii nagu paljudes teistes Itaalia linnades, tegutses ka Bussetos filharmooniaühing. Professionaalseist muusikuist koosnev orkester andis linnaväljakuil regulaarseid kontserte, saatis sissesõitnud ooperitruppide etendusi, ühingu president aga ­ kohalik toiduainete- ja veinikaupmees ning flöödimängija Antonio Barezzi ­ aitas metseenina muusika arengule jõudumööda kaasa. Carlo Verdist lugupidav mees märkas tema sihikindla ja karakterilt tugeva poja andekust, avas talle oma maja uksed, andis kontoris tööd ning võimaldas maestro Ferdinando Provesi juures õpinguid alustada. Verdi kui isiksuse ja muusiku kujunemisel mängis valitsevat reziimi tauniv ning itaalia vabadusvõitluse ideesid kalliks pidav Barezzi suunavat osa. Ta kasvatas ja süvendas noorukis

Muusika

14

doc

Fakte muusika ajaloost

kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette ­ oopereid. Klassitsismiajastul (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 ­ 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 ­ 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 ­ 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. Romantismiajastu ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 ­ 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid.  Richard Wagner (1813 ­ 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19

Eesti keel

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Es-duur klaverikontserdi. Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 1770­1792 Bonni periood (kujunemisaastad). 1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost. 2. 1792­1802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 1802­1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)