2) kõrgharidusega insener ja arhitekt, kellel on maastikukujundaja lisapädevus. (3) Haljastusprojekt ja istutusjoonis ning nende muudatused kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga ning istutuse asukoha linnaosa valitsusega, lisaks Tallinna Kommunaalametiga, kui istutustöö tehakse teemaa haljasalal. § 3. Üldised nõuded (1) Puule tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks. (2) Vastavalt istutuskohale määratakse istiku liik ja suurus ning võra ja juurestiku tüüp. Liikide valikul välditakse monokultuuride teket. Tänava- ja pargipuudeks sobivate istikute soovituslik nimekiri on lisas 1 Tallinna tänava- ja pargipuude istikute soovituslik nimekiri. (3) Istikute vahekauguse määramisel lähtutakse nende liigiomasest võra ja juurestiku suurusest lisa 2 Istikule vajaliku kasvuruumi määramise nõuded järgi. Lisas 2 esitatud nõudeid ei rakendata, kui:
Aiamaa peab enne viljapuude istutamist olema tasandatud ning kividest ja kändudest puhastatud, Väheviljakale mullale antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi või veetakse peale viljakat mulda. [13] Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega
kodulehekülje peal. Teenuste hindasid ei ole neil ka ära toodud, see natuke häirib. 13. Teie isiklik arvamus puukooli kohta? Tundub asjalik, eriti on see vajalik et saab rentida taimi. Ehk siis näiteks minu arust kohvikutel kellel on suve terrassid siis nii tore ju et nad saavad omale rentida taimi. Arvan et samuti tore on see et ma ei pea hakkama algusest peale ise kasvatama taimi, vaid kui mina ostan siis saan nagu valmis istiku juba ja mis on juba konkureerimisvõimeline. 14. Millise kvaliteediga taimi puukool pakub? Vääna Puukool pakub enamasti mullapalliga istikuid.
13.Längistutus. Kiilistutuse üks varjante mida tehakse paepealsetel muldadel ja rähksetel muldadel. Längistutusel tehakse istutuskõplaga 45 kraadi all lõhe, kuhu istutatakse männiseemik ning lõhe vajutatakse kinni sarnaselt kiilistutusega. On soovitatav et taim jääks ladvaga põhjakaarde. Längistutuse puuduseks on juurestiku ebaühtlane areng viltuse asendi tõttu. 14.Labidaauku istutamine. Augu põhja tehakse huumusmullast koonus, mullele toetuvad istiku laiali asetatud juured, peale puistatakse ka huumusmulda. Augu kohta peab jääma kerge küngas, mis on talltud jalaga kinni. Muld vajub hiljem maapinnaga tasaseks. Augud peavad olema piisavalt suured, muidu võib vihm uhtuda juured paljaks ja taimed kuivavad. 15.Potitaimede istutamine. Potitaimede istutamine on kõige vähem aega nõudev töö. Taimi tuleb enne istutamist kasta, turbatuub peab olema veest läbi imbunud. Taim asetatakse istutustorusse, toru surutakse
maapealne osa üleni mulda jääks. Muldapaneku koht tähistatakse nt.pulgaga, ning soojustatakse 20cm paksuselt puulehtede või aiaprahiga. Kevadel istutatakse taimed kasvukohale esimesel võimalusel, kui muld seda lubab (aprilli lõpus või mai alguses). Paljasjuurne istik istutatakse enne pungade puhkemist alates aprilli lõpust. Taim pannakse mulda endisest kuni 10cm sügavamale, sest siis saab ta taastuda mulda jäänud pungadest, kui mingil põhjusel hävivad istiku ülemised pungad. Esimesel kasvusuvel areneb viinapuul juurestik. Teinekord kasvab ka mõni üsna tugev võrse, mis sügiseks eriti pikalt valmida ei jõua. Vaja on, et tema koor enne külmi vähemalt paari punga pikkuselt korgistuks. Põua ajal vajab taim paaril korral tugevat kastmist, väetada pole vaja. Piisab ajutisest toest, mille külge võrsed seotakse. Lehekaenaldes tekkivad ennakvõrsed kärbitakse pärst esimest või teist lehte. Augustis
Sellesse sajandisse jääb ka suurim krahh veinivalmistamise ajaloos, nimelt jõudis selle sajandi seitsmekümnendatel Põhja- Ameerikast viinapuutäi. Tekkinud probleemist saadi üle oskusliku pookimistegevuse läbi. 19. sajandil töötati välja ka Prantsusmaa apellatsioonide süsteem, mis pani Euroopas aluse tavale märkida pudelile kas tegu on tava- või kvaliteetveiniga. Veinide ajalugu PHYLLOXERA elik juuretäi: Väike kollane juuretäi, hävitab istiku juurestiku . 1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest.
Hekki istutamisel tuleb kaevata kraav mille sügavus on 0-40 cm ja laius 40-50cm. Kraav kaevatakse vähemalt paar nädalat enne istutamist, et tagasi asetatav muld tiheneks. Tagamaks põõsastelekohanemise uute oludega, tuleks luua optimaalne kasvutingimuse. Mida nooremaid taimi me istutame, seda vähem kahjustavad nad istutamise tagajärjel, hakkavad paremini kasvama ja nende eluiga on pikem. Peale istutamist tuleks põõsad tagasi lõigata 1 /2-2/3 istiku pikkusest, et põõsas hakkaks võimalikult madalalt hargnema ja paremini võrsuma - ühe mahalõigatud haru asemel kasvab 3-5 uut. Mida enam on võra juba hargnenud, seda vähem võib tagasi lõigata. Hekki pügamine Hekki võib lõigata 2korda aastas peale seda kui ta on saavutanud sobiva kõrguse. Sama aasta võrsed jäetakse lõikamisel alles 2-3 cm. 4 Heki Hooldus Kevadel puista põõsaste vahele kiht komposti. Sügisel võib puistata põõsaste ümber
Valgusnõudlike puistute iseharvenemine toimub kiiremini kui varjutaluvate puistute. Ülesanne 2. Puuliikide valgusnõudlikkus. Erinevate puuliikide 1-aastaseid seemikuid kasvatati taimlas peenardel. Igat liiki kasvatati kahes variandis: a) täisvalguses b) 50% valgustatuse juures. Vegetatsiooniperioodi lõpus määrati kõikide taimede kuivmass. Hindasin saadud masside järgi puuliikide valgusnõudlikkust ning reastasin puuliigid valgusnõudlikkuse järgi. 100 istiku kuivaine aastane Puuliik juurdekasv (g) Järjestus valgustatuse Juurdekasvu juures vähenemine % 100% 50% Siberi lehis 83,2 37,2 55,3 2 Arukask 246,1 142,8 42,0 3
ei koguneks lume- ega vihmavett. Kuna augu kaevamisel osa mullast ,,ära kaob" , tuleb selle täitmiseks võtta kõrvalt lisamulda. Istutamisel hoitakse istikut ühe käega õiges kõrguses nii, et lõpus oleks haavaistiku juurekael sama sügavalt mullas nagu taimlas. Mulda tuleb harkis sõrmedega juurte vahele suruda, et ei jääks tühimikke ja lõpuks mulda jalaga pealt kergelt tihendada. Mulda ei tohi istiku ümber sõtkuda, eriti niiske maa korral, see tihendab liigset mulda ja kaob mulla õhustatus.Vead: · Auk tehakse liiga väike juurte mahutamiseks, see peab olema vähemalt 30 cm läbimöödus ja 25 cm sügav. · Väikese augu korral ei paigutu juured küllalt sügavale ja need võivad vihmaga paljaks jääda. · Istik istutakse liiga sügavalt, nii eet isegi alumised oksad on mullaga kaetud · Juured jäävad kahekorra või käänduvad maapinna poole tagasi
kasvulaadiga põõsaid. Kasvukohtadeks on peamiselt niiskemad segametsad, kaldavõsastikud, 5 jõekaldad ja ojade nõod. Kasvukoha mullad on tavaliselt sügavad ja huumusrikkad. Talvel on ta meil külmakindel, talub hästi varju, kuid ei talu põuda ja madalat õhuniiskust. 4. Tööde mahud 4.1 Taimmaterjal Tabeli koostasin www.juhanipuukool.ee hindade põhjal. Nr. Eestikeel Ladinakee Sordinime Istiku Kogus Ühik € Kokku € ne lne tus suurus tk nimetus nimetus (cm) 1. Torkav Picea - 200 1 127,50 127,50 kuusk pungens € € 2. Jaapani Abies - 125/15 1 54,90€ 54,90€ nulg veitchii 0
Kärpimine: ÜHEAASTASTEST OKSTEST EEMLADATAKSE OSA TUGEVKÄRPIMINE- EEMALDATAKSE ½ OKSAST KESMINE KÄRPIMINEEEMALDATAKSE 1/3 OKSAST NÕRK KÄRPIMINE EEMALDATAKSE ¼ OKSAST Tagasilõikamine: Mitmeaastastest okstest võetakse osa ära. Harvendamine: Oksa või oksaharu täielik väljalõikamine Erinevad lõikamisviisid: Istutusjärgne tagasilõikus Noore võra kujunduslõikus Võra hoolduslõikus e. sanitaarlõikus Noorenduslõikus Istutusjärgne tagasilõikus Istiku võra tasakaalustamine juurestikuga Sügisel istutatakse puud lõigatakse tagasi kevadel Valitakse 3-4 põhioksa millest hakatakse võra kujundama Noore võra kujundamine: Valitakse istikul peaoksad välja (3-4 tk) Ülemise võraharude tipud alustamisest kõrgemale umbes 2+0-30 cm vahedega Eemaldatakse katkised, täiesti püsti kasvavad oksad , võra sissepoole kasvavad oksad, rööpastest okstest üks Paneb aluse võrakujule Teise aasta lõikus
Selle järgi ei tohi olla istikutel viirushaigusi, vaarikalesta, kedriklesta ja vaarika- pahksääse pahkasid. Paljasjuursete istikute juurestik peab olema hästi arenenud, narmasjuurtega, maapealse osaga tasakaalus ning oluliste vigastusteta. Müüa lubatakse vaid ilma lehtedeta s.t. sügisel pärast kasvu lõppemist ja kevadel kuni lehtimiseni. Istikul ei tohi olla kuivamistunnuseid. Nõuistik peab olema hästi juurdunud, nõu maht peab vastama istiku kvaliteediklassile. Vaarikaistikud jaotatakse kahte kvaliteediklassi: 1. klass- maapalne osa vähemalt 40 cm ja varre läbimõõt 5 cm kõrguselt vähemalt 6 mm 2. klass- vastavalt 30 cm ja 5 mm Nõuistiku juurepalli maht peab kõigil istikutel olema vähemalt 1 liiter. Foto 4. Vaarika istik KOKKUVÕTE Vaarikate kasvatamise ja sellega seonduvale olen pühendanud viimasel ajal palju aega. Küll teoreetilisel kujul
juurekael jääks 1 cm sügavusele, istutuskiil vajutatakse teistkorda maasse vähemalt istutuslõhe sügavuseni sellest 5 cm kaugusel ning surutakse kinni kõigepealt taime juurte alaosa, tõmmates kiiluvart esmalt enda poole, kiilu kolmas ja neljas kord maasse vajutades surutakse kõik lõhed kinni. Labidaauku istutamisel istutatakse ka paljajuursed taimed, augu põhja tehakse huumusmullast madal koonus, millele toetuvad istiku laialiasetatud juured ja neile puistatakse peale samuti head mulda ning aetakse auk kinni ülejäänud mullaga. Istutuskõblaga istutades lüüakse kõblas hooga vertikaalselt maasse, seda koos mullaga enda poole tõmmates moodustub püstseinaga auk, mille vabaks jäänud seina vastu pannakse paljasjuurne taim, kõbla august välja võttes vajub muld vastu taime, mis järel see kinni surutakse. Suletud juurestikuga ehk potitaimed on need mis on laiemas kasutuses, enamikus
Sobiv istutusaeg on varakevad ning taimed tuleks istutada ridadena. Ahtalehisele mustikale tuleb jätta taimede vaheks reas 0,5 m ja reavaheks keskmiselt 1,5 m, kuna mustikad vajavad suhteliselt palju ruumi ning nii on hiljem lihtsam taimi paljundada (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). Istandiku rajamisel võib kasutada ühe-aastaseid kasseti-, kahe-aastaseid potitaimi või kilerullides taimi. Kui istiku oksad ei ole korralikult harunenud, siis lõigatakse oksad 5-10 cm pikkuseks, soodustamaks uute okste kasvu. Kasvuhoones kasvatatud taimed vajavad enne avamaale istutamist karastamist ja kasvukohale istutatakse pärast öökülmade ohu möödumist. Septembris enam ei ole soovitatav istandikku rajada, kuna oht talvekahjustusteks on sel juhul suurem. Potid või kassetid uputatakse enne istutust korraks vette, et mullapall oleks täielikult märg.
võib kasvada liiga laiaks või ka ka kõrgeks. Et anda igale põõsale võimalikult head kasvutingimused , on neid vaja lõigata ja sel kombel nende arenemist kontrolli all hoida. Ilupõõsate oskuslik lõikamine suurendab nende õiterohkust, lehestiku lopsakust, annab noori värvikaid võrseid ning lükkab edasi põõsaste vananemist. Sellega saab ka majandusliku kasu, sest põõsaid pole vaja nii tihti välja vahetada. Istutuslõikus Istutuslõikus on vajalik noorele põõsale, mida pole istiku kasvataja poolt lõigatud või mille oksad ei ole piisavalt harunenud. Selleks lõigatakse ladvast maha 2/3 või kärbitakse oksi 10-20 cm eelmisest lõikekohast kõrgemalt. Istutuslõikus ergutab põõsa harunema maapinna lähedalt. Sellise lõikamise jaoks on parim aeg kevad. Kui taim istutatakse suvel või sügisel, kärbitakse seda alles järgmisel kevadel. Kujunduslõikus Vigastatud oksad lõigatakse ära ja kui oksad on vähe harunenud, saab võrsete arenemist
Igat liiki kasvatati kahes variandis: täisvalguses ja 50% valgustatuse juures (peenra kohale asetati vari). Vegetatsiooniperioodi lõpus määrati kõikide taimede kuivmass. Hindasin saadud masside järgi puuliikide valgusnõudlikkust ja reastasin nad varjutaluvuse järgi (valgusnõudlikkuse järgi), st.kõige varjutaluvam on nr 1, kõige valgusnõudlikum on nr 13 (tabel 2). Tabel 2. Puuliikide jaotus valgusnõudlikkuse järgi 100 istiku kuivaine Juurdekasvu aastane juurdekasv (g) vähenemine järjestus Puuliik valgustatuse juures % 100% 50% Siberi lehis 83,2 37,2 55,29 12 Arukask 246,1 142,8 41,97 11 Harilik mänd 175,4 112 36,15 10
mulda orgaanilist ainet. Alumised oksad painduvad saagi raskuse tõttu maha ning multš takistab marjade määrdumist. Hoiab ära mullakooriku tekke, parandab õhustatust ning vee absorbeerumist ja liikumist pinnases. Savisel pinnasel paraneb õhustatus, liivasel aga niiskuse säilimine. Istutamine Istandiku rajamisel võib kasutada üheaastasi kassetitaimi, kaheaastasi potitaimi või kilerullides juurdunud taimi. Kui istiku oksad ei ole korralikult harunenud, siis lõigatakse need 5-10 cm pikkuseks, soodustamaks uute okste kasvu. Kasvuhoones ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale pärast öökülmade ohu möödumist. Mullapalliga taimi võib istutada vegetatsiooniperioodi jooksul. Septembris ei ole enam soovitatav istandikku rajada, sest siis on suurem on talvekahjustusteks. Enne istutamist tehakse kindlaks, kas muld pole liiga kuiv.
3.1 Juurestik Joonis 1 Maasikas on rohtne maa-aluse varrega risoomiga püsik. Noor juurdunud maasikataim koosneb hästi harunenud narmasjuurestikust, juurekaelast ja sellel asetsevast lehekodarikust lühivõsust.(Joonis 1). Risoom võimaldab maasikal kui rohtsel taimel üle elada karmid talved. Ühtlasi säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta alustab kevadel varakult kasvu. Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb mulla pinnal lehekodarikuga lühivõsuga. 7 Iga risoomiharu lõpeb ladva ehk terminaalpungaga, millest areneb õisikuvars õisikuga, mis pärast saagiaega sureb. Risoomi kasvu jätkavad üha uued külgharud. Seejuures risoom ülemisest osast kasvab, alumisest, vanemast osast aga alatasa kõduneb. Risoomil võivad uued harud areneda sama aasta pungadest, talvitunud pungadest või ka uinuvatest pungadest vanadel risoomidel.
171 Haljastus 1711 Kasvumulla vedu 1685 m3 0,1 4,32 2,34 11223 1712 Muru külvamine koos väetise lisamisega 1123 m2 0,3 8,05 4,1 13645 1713 Keerdmänd 13 tk 51,13 665 1714 Lookjas mägimäni istiku istutamine 4 tk 4,00 17,9 17,9 52 352 1715 Arukask 3 tk 41,55 125 1716 Suureleheline pärn 4 tk 166 664 1717 Pihlakas istutamine mullapalliga 3 tk 4,90 77,34 64,87 427
Aiamaa peab enne viljapuude istutamist olema tasandatud ning kividest ja kändudest puhastatud, Väheviljakale mullale antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi või veetakse peale viljakat mulda. Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega
siis hakkab see kiiremini mõjuma. Paljudele aiataimedele sobiv pH on 66,5. Happeline muld (näiteks pH 5) sobib põõsasmustikatele, rododendronitele ja okastaimedele. (http://www.kekkila.ee) 2 Tomati keskkonnanõudlusest Tomatit on 1a soojalembesed taimed. Kasvu ja arengu erinevatel perioodidel on erinevad nõudmised välistingimustele. Nad võivad kasvada ja vilju kanda pika päeva ja pideva päevavalguse korral. Lühikest päeva vajab ainult istiku staadiumis. Vee vajadus on päris suur. Neile on niiskust eriti vajalik õiepungade moodustumise ajal. Kui sellel ajal ei kasteta, siis õied langevad maha ja viljade moodustumise ajal areneb tipumädanik. Veepuudusel pinnases alaneb saagikus, kuigi kiireneb nende valmimine, kuid kuiva ja niiske perioodi järsul vaheldumisel viljad lõhenevad. Sealjuures tomatid ei kannata kasvupinnast, mis on lähedal põhjaveele, sest juured on siis vaevatud
Küüslaugud istutatakse 10 cm vahedega, reavahe olgu 40 cm. Küüned või ette kasvatatud taimed istutakse 58 cm sügavusele. Kui kasvatatakse taliküüslauku, istutatakse küüned kasvukohale juba sügisel. Sügisel istutatakse küüned sügavamale kui kevadel, ning istanduse võib katta paari sentimeetri paksuse aiajäätmekomposti- või koorekattekihiga. (Biolan, 2010) Spargel hakkab saaki andma alles mitme aasta pärast. Taime võib külvata seemnest või istutada peenrale istikud. Istiku kasvatamine enne peenrale istutamist kestab kaks aastat. Taimed istutatakse vakku, mille põhja on pandud huumuserikast komposti. Taimed istutatakse u 40 cm vahedega vähemalt 15 cm sügavusse vao põhja. Istutamisaasta sügisel täidetakse vagu mullaga. (Biolan, 2010) 3.1. Töövahendid taimmaterjali jagamisel Köögiviljade jagamiseks vajalikud töövahendid ei erine oluliselt põhilisest aias kasutatavatest töövahenditest. Valik töövahendeid on toodud alloleval joonisel 3.
Seemnetega paljundatud taimede puudused · Sordid ei anna seemnetega paljundades 100 % emastaimega identseid järglasi. Järglased võivad olla nii põhiliigi, sordi kui ka vahepealsete tunnustega. Emataime omadused säilivad enam püramiid- ja keravormidel ning punaselehiste vormidel. Kollast värvi ja lõhislehelisust antakse edasi halvasti. Sorditunnuseid antakse edasi paremini, kui emastaim kasvab kaugel põhiliigist. Sordiehtsat istiku saamiseks tuleb seemikud sorteerida, lehevärv ilmneb kohe peale idanemist, lõhislehiseid vorme saab eristada 2 4 aastal, püramiid- ja keravormid on eristatavad 2 3 aastal. · Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu küpset istikut samal ajal. · Seemnest paljundades arenevad mitmed puittaimed alguses väga aeglaselt. · Mõnede liikide (pappel, paju) seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega.
Lehekaenlas moodustuvad Palju niiskust Happelisi muldi tuleb lubjata Seemned aprilli keskl külvata Suuremad taimed koristusega. Võiks elada ühe peakesed Kui põud palju kastmist Huumusrikkad keskmise Soovitatav on istikuärist osta muldamine öökülma üle, muutuvad Juurestik sama mis raskusega saviliivmullad. Kasvukohale hiljemalt juuni Palju kasta peakeste maitsvamateks peakapsal Kergemad liivsavi mullad alguseks moodustumise ajal Säilitatakse madalal temp.
*huvitav keemiline koostis mähad, putukkahjustused, leidub 160 riket) *keskkonna suhtes neutraalne *head akustilised omadused *põlemisel eraldub tuhka vähe 1% ca 1 tm saematerjali 2 tm ümarpalki 120 eurot 5 t ha kasvab juurde 1 tm eedenipuud 20 000 eurot 2 milj ha metsa Eestis Karjalakase istik 1,5 eurot Eestis on 51% metsamaa Kuuse istiku hind 0,3 0,1 eurot Kogu maailmas 29% metsamaad (4 miljardit ha) 1 ha mahutab 3000 4000 istikut 1 tm tselluloosi 4-5 tm puitu KUIDAS KASVAB PUU? Puu jaotus: juur, tüvi, võra e kroon Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid.
Lehed tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased (Hansaplant). Õied kobarjates, kuni 3 cm pikkustes väheõielistes õisikutes, roosakad, lõhnavad ja meerikkad (Aiasõber). Annab väga intensiivselt juurevõsu ja metsistub kergesti. Hea hekitaim, mis talub hästi kärpimist, linnatingimusi, saastet, kloriide ja on külmakindel (Aiasõber). On ka hea meetaim. Õitseb väga kaua, juunist septembrini, on praktiliselt haigusvaba (Calmia Istikuäri OÜ). Oktoobris saavad valmis viljad, umbes sentimeetrise läbimõõduga marjad. Need on botaanilises mõttes luuviljad nagu ploomid või kirsid, ainult igas "marjas" on kaks luuseemet. Vilju peetakse natuke mürgiseks (Sander, 2010). Joonis 2. Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (Sander, 2010) 15 Istutamine Eelistab lubjarikast pinnast. Talub mõningast varju. Istutatakse iga 30...40 cm tagant (Calmia Istikuäri OÜ)
karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 – 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 – 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ja vaiguta (Calmia istikuäri OÜ). Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 – 500 aastani. Tavaliselt raiutakse kuusikuid 80 – 100- aastaselt, seega on juba üle 150 aastased kuusikud haruldased. Harilik kuusk kasvab tavaliselt 30, soodsatel tingimustel 50 ja enamgi meetri kõrguseks (Missouri botanical garden). Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta. Enamik juuri paikneb pealmises poolemeetrises mullakihis. Kuuse juured vajavad normaalseks elutegevuseks
võimalik). Vesikasvude äralõikamine võib omakorda soodustada uute kasvude teket, mida ei ole võimalik takistada ja tuleb ära lõigata (Bakker). Mullaviljakuse suhtes pole äädikapuu kuigi nõudlik, kuid eelistatuim oleks kerge ja viljakas vett hästi läbilaskev muld. Kasvukoht võiks olla tugevate tuulte eest kaitsud, soe ja päikseline, et vältida ka külmakahjustusi. Põuaperioodid ei mõju puule halvasti, kuid äsja istutatud taime (eriti paljasjuurse istiku puhul) tuleks usinasti kasta kuni juurdumiseni (Lepik 2012). Kauni võra tõttu võiks äädikapuu ümber jääda veidi vaba ruumi, et puu dekoratiivsus esile pääseks. Mida vanemaks saab puu, seda rohkem ajab ta juurevõsusid, kuid neid saab muruniiduki või trimmeriga kontrolli all hoida. Laiali ajavate juurevõsude tõttu pole äädikapuu hea naaber lillepeenarde ja köögiviljamaa vahetus läheduses ning aiaäärde puud istutades tuleks arvestada ka naabritega (Lepik 2012).
annaabi.ee 
