Isikunimed Isiku- või pärisnimed kasutatakse saksa keeles 0-artikliga. See tähendab, et artikkel on kui ei kirjutata välja. Nt: Max, Marcus, Käändelõpp on ainult genitivis. Vaatamata soolisele kuuluvusele, saavad kõik nimed genitivis -s lõpu. Genitivi asemel võib kasutada eessõna von+D. Die Arbeit von Mark Die Arbeit von dem Vater Mark Marks Arbeit Die Arbeit des Vater Mark der Vater Marks Arbeit Kui isikunimi koosneb mitmest nimest siis on genitivi lõpp -s ainult viimasel nimel. Karl-Robert Jakobsons Buch Kui isikunimi lõpeb -s, -ss, -x, -z, siis kasutatakse kõnekeeles von+Dativ, kirjakeeles kasutatakse isikunime lõpus ülakoma. Die Mutter von Max ...
Suure tähe Väikse tähe lühend lühend Kirja- Lühendi lõppu ei Lühendi lõppu ei Kirjutatakse välja 1-3 Kasutatakse kõiki või pane punkti ega pea punkti panema( vokaalini. mõningaid konsonante. vahe- sidekriipsu. (v.a v.a juhul kui sõna Punkti ei pea panema. mägid 6 isikunimede langeb kokku mõne Sama reegel Sidekriipsu kasutatakse lühendamisel) teisega) vaid keeruliste liitsõnade Nt: NATO, USA, E- Nt: õpet; fil puhul. Nt: v.a (va) ; n-ö; t T. Tamm Nt: mnt, jrk- nr,
koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .......................................................... 7 3.2.2 Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 19181940 ................................... 7 3.2.3 Isikunimekorraldus Nõukogude ajal .....................................
Nimeseadus korrasteb lapsele nime andmist sünniakti koostamisel, uue isikunime andmisel. On toodud ära nii perekonnanimele esitatavad nõuded (2. peatükk, §6) kui eesnimedele esitatavad nõuded (2. peatükk , §7). Antud seadus sätestab ka isikunime ühtse kasutuse alused ja kehtestab võõrkeelest nime ümberkirjutuse reegled. Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti- ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutuse reegleid. Võõrkeelsete isikunimede kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjareeglitele. Näiteks Liisy peab vastama hääldusele ehk siis olema Liisi. Võõrapäraste nimede puhul tuleks mõelda , mida toob see kaas lapsele kui nimi on naljakas või ebaharilik. Ometi ei saa mõned inimesed sellest aru ja siis omgi võimalus lapsel suureks saades oma mime muuta uue isikunime andmine isiku soovil, milleks peab olema mõjuv põhjus. Abiellumisel on võimalus valida ühiseks perekonnanimeks ühe
sõnadega: following, same 4. 1) ilmakaared- the west 2) muusikariistad- Do you play the violin? In the evening In the country Listen to the radio In the street Go to the theatre What is the time? On the right Tell the truth o ARTIKLIT LOENDAMTUTE NIMISÕNADEGA ÜLDISELT EI KASUTATA: Iron is heavy History is boring o ARTIKLI TARVITAMINE PÄRISNIMEDEGA: Tavaliselt ei kasutata isikunimede ja geograafiliste nimedega artiklit. Where is Tom? Big Ben is is in London. Erandid, millel on THE: 1. Jõgede, merede, ookeanidega The Baltic Sea, The Thames 2. Mäeahelikud The Alps Kuid mäetippude puhul ei ole. 3. ajalehed The Sun, the Postimees 4. teatrid, kinod The Ekraan, the Vanemuine 5. hotellid, laevad the Ritz, the Titanic 6. The United States the United Kingdom the Republic of Estonia 7. mitmuses olevad perekonnanimed The Browns The Johnsons
võõrkeelest ümberkijutamise reeglid. Isikunimi on isiku ametlik nimi, mis kantakse seadusega sätestatud juhtudel rahvastikuregistrisse ning koosneb eesnimest ja perekonnanimest. Isikunime andmine on isikunime esmane dokumenteerimine Eesti haldusorgani või kohtu poolt. Isikunime kohaldamine on isikule välisriigis väljaantud dokumenti kantud isikunime dokumenteerimine Eesti haldusorgani või kohtu poolt, rakendades vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede teistest tähestikest ümberkirjutamise reegleid. [Nimeseadus 2005, §3] Eesnimele esitatavad nõuded: -võib koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest; -võib koosneda kohaldamisel ühest või mitmest nimest; -võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena; -eesnimeks ei ole võimalik anda nime mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade
· Õuduste aeg · Sõduritee viib Stalingradi rindele · Pataljon Neveli lähistel ... · Harald Riipalu esimene suur lahing · Harald Riipalu teine suur lahing · Rahu keset sõda · Harald Riipalu kolmas suur lahing · Viimased kuud Eestimaal · Pärast kodumaal lahkumist · Harald Riipalu Inglismaal · Lahkumine · Kes oli kolonelleitnant Harald Riipalu? · Rahvas austab oma vapraid poegi · Isikunimede register ... · "Kui võideldi kodupinna eest .Mälestuskilde sõjaaastatest 1944" · Mälestuskilde sõjaaastatest 1944 164leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites mälestusteraamat. Tutvustus : Autor, kolonelleitnant Harald Riipalu, sai Auvere all ja Sinimägedes Punaarmee vastu peetud lahingutes üles näidatud vapruse eest Saksa Raudristi Rüütliristi. Sisukord: H.Riipalu elulugu Saateks Lugejale
Sama pikk kui sissejuhatus (u 2-3 lauset, 1/10 tst). Peab sisaldama vastust sissejuhatuse pstitatud probleemile. Vid korrata teemaarenduse mtteid Ei tohi sisaldada uut infot. Vib pstitada uusi ksimusi. 8. igekiri Kirjuta loetava kekirjaga. Iga lause on tislause, st sisaldab tegusna. Ligud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Vldi snu kik, alati jne. Vldi slngi, simu, vingumist. Mtle koha- ja isikunimede igekirja peale. Lpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud ksimus vi sissejuhatuses pstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kik ligud puutuvad teemasse?
Probleemipüstitus Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, sõnasta see ikkagi ümber Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist Jää teema raamidesse Teema arendus Sobiv pikkus kolm lõiku Ära karda oma arvamust selgesõnaliselt kirja panna Pane alati kirja ka vastuargumendid Väldi slängi, sõimu, vingumist Mõtle koha ja isikunimede õigekirja peale Meetodid I Sissejuhatus Üks seisukoht + näited + isiklik arvamus Teine seisukoht + näited + isiklik arvamus Süntees = järeldus, uus seisukoht + näited Kokkuvõte Meetodid II Sissejuhatus Esimene teemavaldkond, positiivne ja negatiivne, näited, järeldus Teine teemavaldkond, positiivne ja negatiivne, näited, järeldus Kolmas teemavaldkond, positiivne ja negatiivne, näited, järeldus Kokkuvõte Näited Näited on üksnes argumentidele kaalu
gobelään, amper, morse. Müütilised olendid: Vanapagan, Erandlikult väikese algustähega Vanemuine, Mars. usundinimetustes: luteri usk, buda usk, muhamedi usk. Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks suure tähega: Andresed ja Pearud, uus Jaan Talts, tundsid end Robinsonidena. Loodusnähtustele antud nimed isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, taifuun Alice. Isikunime täpsustav täiendosa suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kaval- Ants, Pime-Kaarli, Julk-Jüri, Sauna- Madis. Kui täiendosa käändub – lahku: Suur Tõll. Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe, kirjutatakse lahku: matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, balleti Toots, Abeli Kiir. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendeis: Browni liikumine, Gregoriuse kalender,
JUUDIT JA OLOVERNES (HOLOFERNES) VIII sajandil eKr sai Lähis-Ida kõige võimsamaks riigiks Assüüria. Pikki aastaid kestis juudi rahva võitlus assüürlastest vallutajate vastu. Peagi oli pool juutidega asustatud maast, põhjapoolne Iisraeli kuningriik Assüüria valduses. Vähe sellest - paljud juudid küüditati Mesopotaamiasse. Siiski jäi Juudamaa (lõunapoolne osa kunagisest Kaananimaast), mille pealinn oli Jeruusalemm, veel mõneks ajaks iseseisvaks. Kuid ka Mesopotaamias endas toimusid samuti suured muudatused. Aastal 625 eKr kuulutas assüürlaste poolt anastatud Babüloonia end iseseisvaks ja nii tekkis Uus-Babüloonia ehk Kaldea riik. Selle riigi kõrgpunktiks oli kuningas Nebukadnetsar II valitsemisaeg (604 - 562 eKr). Seda kuningat tuntakse meil ka Nabucco nime all, sest see mesopotaamlane kannab sellist nime G. Verdi samanimelises ooperis. Nebukadnetsar II ajal vallutati ka Jeruusalemm, purustati juutide kõige püham paik - Saalomoni tempel ...
Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile. Võid korrata teemaarenduse mõtteid Ei tohi sisaldada uut infot. Võib püstitada uusi küsimusi. Õigekiri Kirjuta loetava käekirjaga. Iga lause on täislause, st sisaldab tegusõna. Lõigud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Väldi sõnu "kõik", "alati" jne. Väldi slängi, sõimu, vingumist. Mõtle koha- ja isikunimede õigekirja peale. Lõpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud küsimus või sissejuhatuses püstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kõik lõigud puutuvad teemasse? Arutluse hindamine Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane · valdab teemat; · oskab teadmisi kasutada; · oskab võrrelda, seostada; · oskab analüüsida, põhjendada; · oskab teha järeldusi; · oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta;
1950-1967 oli J. Mägiste Lundi ülikooli soome-ugri keelte dotsent. Tema algatusel loodi ülikooli juurde soome-ugri keelte instituut koos erialase raamatukoguga. 1967. a siirdus J. Mägiste vanaduspuhkusele (Eva Saar 2015). 2. Balti etümoloogiad Julius Mägiste teadusliku pärandi suur osa on läbi aegade olnud etümoloogia ehk sõnade päritolu, algupära uurimine. Teadlase poolt käsitletud uurimisteemad ulatuvad murde (nt Rosona) üksikkäsitlustest tuletusõpetuse, lastekeele, isikunimede ja õigekeelsusküsimusteni. Mägiste Etümoloogia alastes uurimustes on algusest peale olnud eriline koht just balti etümoloogiatel. Huvi selle valdkonna vastu avaldub kahes suunas. Ühelt poolt on Julius kriitiliselt hinnanud asjaomases kirjanduses käibivaid balti etümoloogiaid ja pakkunud alternatiivseid lahendusi, kuid teiselt poolt esitanud ka uusi balti etümoloogiaid (Lembit Vaba 2001).
· mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut. · Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks käsutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d 'Artagnanid, uus Jaan Talts. · Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kiusling, tartüff, frits, mats. · Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille. · Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks-Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime-Kaarli. · Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, Pinna Napoleon.
Arvatavasti sai tema järgi mäe nimeks Meegomägi ja küla nimeks Meegomäe. Sealsed talupojad aga nimetati meegomannideks. Vanu kirikuraamatuid uurides selgub, et kahte Meegomäe talu (praegused Kaarna ja Reiali) on nimetatud Augumäe taludeks. Arvatavasti selle augukujulise süvaoru pärast, mis nende maadel asub. See nimi võiski olla kohal enne Meegomäe nime saamist. Kust tuli aga nimi Meego? Seda ei leia Eesti, Rootsi, Läti ega Leedu isikunimede raamatutest. Samas on Meegomägi ka Viitinas. Seal olevat see oma nime saanud selle järgi, et sinna olevat maetud Rootsi kindral Meego. Vastseliina lähedal on Meeksi- nimeline asula, mille veel vanem nimi olevat olnud Megositz. Ehk näitab see, et sealgi on kunagi tegutsenud Meego- nimeline isik? Kes oli siis see Meego, kelle jäljed on Liivimaal veel siin ja seal nähtavad. Tõenäoliselt oli Meego katoliku preester, kes saabus koos ristisõdijatega meie maale rahvast paganausust
o ümber kirjutatud: Shangai, Tõkyõ, Almatõ; KOKKULEPPELISED – ajalooliselt kujunenud, mittereeglipärased nimed (väike hulk, ent tuntud nimed): - omanimed – Turu (Turku), Pihkva (Pskov), Ojamaa (Gotland); - tõlkenimed: Tulemaa (Tierra del Guego), Uus-Meremaa (New Zealand), Ülemjärv (Lake Superior). On vahe, kas tõlgitakse pärissisu või mitte. Sageli tõlgitud värvustega seotud kohanimesid, suurustega seotud. Kohanimede puhul on tõlkimine harv, isikunimede puhul harvem. Tõlkida saab ilukirjanduses. Esimesed tõlkenimed Piiblist, ka maailma kohanimede atlasest, geograafiaõpikust. Rohkem tõlgitud saarte, saarestike, järvede nimesid; o mugandnimed: Pandžab (Punjab), Doonau (Donau), Sambia (Zambia), Tüüringi (Thüringen). Nimed, mis on eesti kirjaviisiga sobitatud, kuid mitte tõlgitud, häälikuliselt äratuntavad.
Demokraatia taastamise vastumeelsus põhjustas ka 1936. aasta sügisel Tartus õpilaste rahutusi , mis viisid kokkupõrgetesse politseiga ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse laialisaatmisega. Organiseeritud opositsiooni puudumine hädaolukorras hõlbustas Pätsi reformide läbiviimist. Päts valitses enamasti presidendi dekreetide kaudu, sest Riigikogu oli vaja tõeliste seaduste vastuvõtmiseks. Majandus kasvas ning arendati välja infrastruktuur, tööstus ja haridus. Toetati isikunimede eestikeelsust , kõige silmapaistvam näide on siseminister Karl August Einbund, kes muutis oma nime Kaarel Eenpalu. Päts allkirjastas ka dekreedi, et 1935. aastal tuua Tartu Riigikohtu Tallinnasse, kuigi kõik peale ühe kohtuniku hääletas selle vastu. Pärast riigipööret kaotas Riigikohus palju oma volitusi ja ei suutnud jälgida demokraatlike põhimõtete rakendamist riigis. Päts asutas ka Tallinna Tehnikainstituudi 15. septembril 1936 teise ülikoolina Eestis. Riigikohtu kaotamine
jumalanna), samuti teatakse et Thoril oli hiiglasnaise Jarnsaxa-ga kaks järeltulijat, Magni ja Modi, Sif iga koos sündis neil tütar Thrud. Magni, jõu ja tugevuse jumal, oli kokkuvõtted tugenam kui Thor ise. Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor viikingiaegse Skandinaavia kõige populaarsem jumal. Thori austasid ka orjad. Levinud oli Thori vasara kujulise ripatsi kandmine amuletina, arvatavasti oli selle kombe eeskujuks risti kandmine kristlaste seas. Thori nime kasutati sageli isikunimede osana ja paljud sellised nimed on Skandinaavias siiamaani käigus. Thori nime esineb sageli ka kohanimedes. (3) -9- Thor oli väga populaarne Islandi Kolonistide seas, kes olid põgenenud Põhja-Norrast odinlike tegude eest. (Cotterell, 2001, lk 176) 3.4 Baldur Tuntakse veel nimede Balder, Baldr all. Baldurit painasid alati halvad unenäod mille järgi Asgardi jumalad püüdsid ära arvata tulevikku. Teda nimetati ka n.ö
kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut (Jeruusalemma Ahhasveros). Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. Poisid tundsid end saarel Robinsonidena. Ja Saulused said Paulusteks. -- Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kvisling, tartüff, frits, mats. Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie, Grace, Helen jne. Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, frits, mats, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement, napooleonikook. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga
lihtsalt on Karmeni nägu!" - Martin: "Minu nime ema lihtsalt teadis." - Elina: "Mina sain oma nime selle järgi, et nimekalendris oli 10. veebruar, minu sünnipäev, minu nimepäev." - Kristian: "Olen rahul oma nimega. Mulle pandi see nimi sellepärast, et ma sündisin jõuludel ja inglise keeles on christmas jõulud ja christmas sarnaneb Kristianiga." (Ibid) 20 3. NIMEKORRALDUS EESTIS 3.1. Isikunimede kujunemine Eesti eesnimede kohta on andmeid 12.- 13. sajandist alates. Tol ajal kasutusel olnud läänemeresoome hõimude nimesüsteemi kuulunud muistsed isikunimed asendusid 16. sajandi lõpuks ristiusustamisega kaasa tulnud nimedega, enamasti laenati nimede lühikujud ja neid mugandati (Mari; Jaan). Laennimed moodustavad meie eesnimistu püsikihistuse. 19. sajandi keskpaigaks hakati laennimedele eelistama võõrapäraseid nimesid, mis jäid ülekaalu 20.
ning Dublin Core'i kasutamist inforessursside kirjeldamisel); ·EVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri. (Standard esitab kirja kui doku- mendiliigi elemendid nende loetelu, määratlused, selgitused, vormistamise nõuded ja asukoha kirjal); ·EVS 8:2008 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas. (Standardis esitatakse koodi- ja vastavustabelid ning kirjeldatakse eesti keele reegleid ja tavasid arvude, isikunimede jm kirjutamisel). JUHISED, HEA TAVA JA PAREM PRAKTIKA Dokumendisüsteemi väljatöötamisel ja arendamisel on abiks mitmesugused juhised: ·Riigikantselei juhised (,,Dokumendihalduse metaandmete loend", ,,Juhis dokumendiliigi XML andmekirjelduse koostamiseks"); ·Rahvusarhiivi soovituslikud juhised dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamiseks. Dokumendihalduse alusdokumendid (asjaajamiskord, jaos 6.2 kirjeldatud dokumentide loetelu) peavad peegeldama organisatsiooni doku-
See saab olla lühendil, mille viimane täht lõpeb häälduses kaashäälikuga: K ja R-i nõusolek, EL-i valitsusjuhid. Kas sõnu Eesti Vabariik võib lühendada? Sobimatu on lühendada EV president, EV valitsus, EV 75. aastapäev. Olenevalt kontekstist tuleb EV asemel kirjutada Eesti Vabariigi või riigi või polegi riigi nimetamine tarvilik. Kuidas kirjutatakse ladinakeelsed lühendid? Ladinakeelsed lühendid on tsitaadid, kirjutatakse kaldkirjas: P. S. post scriptum Isikunimede lühendamine Nimetähti võib kirjutada punktita kokku või punktiga lahku: RK, R. K. Kui lühendatakse ainult eesnime, siis tuleb eesnimetähe (-tähtede) järele panna punkt: E. Vilde, T-R. Viitso. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE NE- JA LINE-OMADUSSÕNA * meetrilaiune, mäekõrgune, sajanditepikkune, rahuaegne, laupäevaõhtune, jõulueelne, linnadevaheline, omavalitsustevaheline, heledavärviline 17
Sama raamatu täiendus on ,,Terminiõpetus" 2007. Termineid saadakse tuletades, liitmisel, sõnale uue tähenduse andmisel, tehiskeelendi loomisel, laenamise jne. Oskuskeeltel on tänapäeva maailmas suur roll ja nad on väga kogu aeg tekib uusi teadusvaldkondi ja käibesse tuleb uusi mõisteid ja mõistevälju. Nimekorraldus- nimekorralduses on väga suur roll rahvusvahelisel koostööl ja juriidilistel aspektidel, sest nimed ületavad kergesti riigipiire. Põhjalikult on uuritud kohanimesid, isikunimede ja ärinimede uurimine on hoogu saanud alles viimasel ajal. Nimekorraldus tegeleb eestikeelsete kohanimede ja võõrnimede eestikeelse kuju normimisega, ka eesti nimede rahvusvaheliste kirjutusnõuete koostamise ja levitamisega. Praegune juhtiv nimekorralduse spetsialist on Peeter Päll. ,,Nimekorralduse analüüs" 2002. Keeleõppekorraldus-see hõlmab nii emakeele kui võõrkeele õpet. Selle probleeme uuritakse seoses keelekontaktidega ja mitte-eestlastele eesti keele õpetamisega
Hornungist 19.saj alguseni parandatud kirjakeele ajaks. Periodiseerimisel saab aluseks võtta ka algselt rahvakeele baasil arenenud eri kirjakeeled Põ- ja Lõ-Eesti murrete alal ja hilisem ühine kirjakeel, mis kaasnes rahvuse kujunemisega 19.saj II poolel. H. Laanekase periodiseering 1) 13.-16.saj Säilinud on 1 raamatu katked (Wandradti-Koelli katkekismus 1535), ehkki teateid on ~10 trükise kohta. Säilinud ka 13 käsikirjalist allikat, lisaks koha- ja isikunimede kirjapanekud. Eesti kirjakeele algus seondub reformatsiooni ja trükikunsti levikuga 16.saj. Algusest peale kujunesid Eestis paralleelselt 2 kirjakeelt: Põhja-Eestis tallinna ja Lõuna-Eestis tartu kirjakeel. Vanima perioodi tallinakeelsed tekstid on peamiselt alamsaksa kirjaviisis, kus leidub nii lääne- kui ka idapoolsete murrakute sugemeid. Tartu tekstides leidub ladinapärast kirjaviisi ning katoliiklikule kirjasõnale omaseid poolapäraseid jooni
Paljusid motiive saab omistada Uuele Testamendile, apokrüüfilisele kirjandusele, teiste maade legendilauludele ja kirikumaalidele. "Piiskop Henriku surmalaulu" on nimetatud soome rahvuslegendiks. Runos esineb skandinaavi rüütliballaadile omane kolmik: suursugune isik, tema noor teener ja hobune. Sõnastus pigem kohmakas kui lennukas. On aru saada, et looja ei taotle kristliku muinasjutu jutustamist, vaid kõiki pisiasju tundva krooniku mainet ( suur kohanimede ja isikunimede hulk). Proletaar-kristlik deklaratsioon ilmneb jõuliselt ja akumuleerunult runos "Viru ori ja isand". Põhimudeliks kontrast ja kordus. Põhimõte selles, et ori sureb ja taevasse jõudes koheldakse teda kui isandat, seetõttu, et elus tegi ta palju tööd, orjas teiste heaks ja sai vähe istuda. Suurel isandal on aga vastupidine olukord, taevas saab kuuma tooli, toop tule ja tõrvaga. See oli eriti populaarne pärisorjuse alal Soome lahe lõunapoolel.
üheselt määratleda. Praktikas võib öelda, et nime ja mittenime eristamine põhineb kokkuleppel. Oleme öelnud, et mõnedel objektidel on nimed, mõnedel ei ole. Kokkulepe võib erineda keeliti. Inglise keeles on nädalapäevadel nimed, eesti keeles on nimetused. Nimi vs nimetus. Nimi nimetuse allosa. NIMEDE LIIGITUS. Objekti tähtsuse ja suuruse järgi. Mikro- ja makro (toponüümid.) Kronoloogiline liigitamine tuleb ette kohanimede ja isikunimede puhul. Nimekihistused tunnustega. Päritolu järgi. Nimede analüüs keelsuse järgi (kas eestikeelsed või muu) Primaarsed või sekundaarsed. Primaarsed nimed tulevad üldnimest, sekundaarsed nimed tulevad omakorda nimest (Pühajõgi ja Pühajõe tänav sekundaarne), arbitraarsed on väljamõeldud nimed. Tekkeviisi järgi: loomulikud ja tehislikud. Tehakse vahet, mis on rahvasuus tekkinud või mingi komisjoni ettepaneku puhul pandud. Struktuuri järgi: lihtnimed ja liitnimed, tuletised.
Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. Poisid tundsid end saarel Robinsonidena. Ja Saulused said Paulusteks. Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kvisling, frits, mats. Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie, Grace, Helen jne. Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga
noorte lemmikraamatuteks on Harry Potteri lood ei ole meieni seni ühtegi kirjanduslikku analüüsi sel teemal jõudnud. Kas ei pea juhendavad õpetajad seda kirjanduseks või on see noorte silmis midagi mis kooli ei puutu ... EESTI KEEL Ka keeleuuringutes jäävad noored valdavalt oma keskkonda släng ja ebatsensuursed väljendid noorte seas, sõnavara telefonivestlustes, folkloor, mis levib e-kirjadena, sotsiaalmeedias ja internetis kasutatav keel, aga päris palju ka isikunimede ja kohanimede analüüsi, mitmeid eesti keelt mõjutanud aspekte ja sündmusi ,,euroeesti" keel, ,,arvutieesti" keel, Johannes Aaviku keeleuuendused, kultuurimõjud ja eesti keele kasutus erinevatel ajastutel, leksikaalsed suhted vene ja eesti keele vahel. Paljud neist teemadest on ilmselt ette antud eesti keele olümpiaadiks koostatavateks uurimistöödeks, sest igal aastal mõned teemad korduvad. Aga alati on olnud ka põnevaid originaalteemasid. KUNST, MUUSIKA
Need lood tõukuvad ka minigtest teistest kultuuris ringlevatest tekstides, imagodest või filmidest. Ennekõike rahvakultuuris ringlevatest materjalidest. Seal ühendatakse täiesti erineva tasandi märgid, isikud, protsessid. Näiteks paneb ta Poola allveelaeva juhiks ilukirjandusliku kapten Nemo. Nii segatakse ajaloolist fiktsioonilisega. See kõik on omavahel sünteesitud. Sellist tüüpi kirjutamisviisi demonstreerib väga hästi raamatu lõppu lisatud isikunimede register. Esiteks see osutab sellele, et tõepoolest sellel raamatul on mingi ajalooraamatu pretensioon. Samas on seal näha, kuidas vahelduvad ajaloolised isikud väljamõeldud isikutega, nt Alliksaare järel tuleb Ali Baba. See materjal, millest Kivirähk teksti kokku paneb, on küllaltki ajastukeskne, see tähendab, et huumor töötab selle Eesti nüüdiskirjandus
mängimiseks restorani ja ööklubi pianistilt Rudi Treimanilt, kes andis ka Avarmaale mitu The Melody Maker’i aastakäiku. Nagu Avarmaa väidab, oli sel ajal Tartus “džäss õhus” (ibid). Tartu 1930. aastate teise poole džässmuusika kohta annavad põgusa ülevaate ühe sealse too- nase noore muusiku Robert Tilgari päevikud, mis äratavad usaldust juba oma vormistamise täpsusega: leheküljed korralikult nummerdatud, rohkesti kuupäevi ja I osa lõpus koguni kor- rektne isikunimede register. Kahtlemata on see vaid üks tahk seal toimunust, kajastades seda koolipoisi vaatevinklist, kuid ei maksa unustada, et ka suur osa Tallinna džässorkestritest alustasid koolide orkestritena. Lisaks mainitud allikatele avavad Tartu 1930. aastate teise poole džässorkestrite tegevust ka Kaarel Tuberiku 103 käsikirjas memuaaridest, Ovid Avarmaa, Alfred Benderi 104 ja mitmete teiste intervjuudest ja kirjavahetusest kogutud andmed. 3.4.1.1
annaabi.ee 
