Eesti heliloojad: M. Härma(,,Kalev ja Linda"), R. Tobias (,,Johannes Damaskusest"), V. Tormis, L. Sumera, R. Rannap. Sonaat XVI sajandi algul tähistati sõnaga sonata (it.k. helisema) pillidel mängitud palasid. Kindlate tunnustega zanriks kujunes see XVIII sajandil Viini klassikute F. J Haydni, W. A. Mozarti, L. van Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on kolmevõi neljaosaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. Tsükkel, mille iseseisvatel osadel on kindel karakter. Sonaaditsükkel: I kiire (allegro) tsükli põhiosa II aeglane (andante, adagio) III tantsuline (allegretto) enamasti menuett, hiljem skertso (kolmeosalises jäetakse see osa ära) IV kiire (presto) finaal I osa on alati sonaadivormis: I Ekspositsioon Jaguneb peateemaks (energiline, ühes helistikus), sidepartiiks, kõrvalteemaks (rahulik, teises helistikus) ja lõpupartiiks. Selle käigus esitletakse kahte kontrastset teemat.
14.saj tekkisid esimesed sotsioloogilised uurimused Ibn Khalduni, Platoni ja Aristotelese teoses. Järgnes 18.saj lõpu "Soti valgustusajastu" ja Adam Smith, David Hume ning Adam Ferguson. Sotsioloogia sünniks vajalike eeltingimuste hulka kuulusid nii traditsiooonide nõrgenemine, arusaama tekkimine, et sotsiaalne kord pole jumaliku päritoluga, kui ka suurenev sotsiaalne mitmekesisus. Modernsus. Moderniseerumine võimaldas lihtsa traditsioonilise ühiskonna killustumine esile kerkida iseseisvatel indiviididel, keda vähemalt abstraktsel tasandil peeti võrdseteks. Samaaegselt egalitaarsuse levikuga tekkis ka ideoloogia mis seda õigustas, ning need kaks nähtust toeatsid teineteist vastastikku. Egalitaarse individualismi esilekerkimine muutis nii ühiskonna ülesehitust (eriti mis puudutab suurenenud vabadust eraelus ja suurenenud piiranguid avalikus elus) kui ka meie nägmust oma ideedest ja väärtushinnangutest. Anoomia ja ühiskondlik kord
Sellisel üle mitme maa reisimisel võib tuua kaks olulist vaatlustulemust. Esiteks traditsionaalsed lähenemised seiklusele risk ja ebakindlus on praegugi olemas ning teiseks on selge, et enamus Aasia maade läbisõiduteedest on enamasti rajatud ääremaadele, mitte sisemaale. Ääremaadel on Euroopa südamest tulevatele inimeste jaoks põnev ja tavaelust erinev olemus. Aktiivne puhkus ei ole aga osa kommertslikust riigist-riiki reisimisest. Iseseisvatel välismaa reisidel, kus mõned aktiivsed tegevused on alternatiivseks transpordivõimaluseks, on mõningad spetsiaalsed oskused vajalikud. Tavaliseks reisiks puhkuse eesmärgil aga pole mingeid erilisi oskusi vaja. Walle teadusuuring toob välja, et seiklusturistil ja kogemuste otsijal on veel teisigi motiive peale traditsionaalsete seiklusturismi motiivide. Nad mõlemad otsivad teadmisi ja kogemusi rohkem kui vastandavad omi oskusi ja kompetentsi riskile.
Kodanike esimene voorus poliitikas on seepärast kuulekus ja kohusetunne. Machiavelli Vabadusekäsitus Enamike jaoks suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See võimalik siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis, aga vabariik eeldab kodanikuvoorust püsimajäämine sõltub seaduste täitmisest. Mis puutub partikularisismi, siis Machiavelli kombineeris aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad on loomupärases konfliktis. Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks vajalik staatuse ehk riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne. Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Erasmus Voorusliku käitumise koodeks
2. Ajalugu 1946. aastal moodustasid läne osariikide suuremate spordihallide (kõige kuulsam: Madision Square Garden New Yorgis) omanikud uue korvpalli föderatsiooni BAA (Basketball Association of America). Kuigi ABL ja NBL olid varem proovinud luua suurt liigat oli BAA esimine, kes hakkas mange korraldama ainult suurte linnande suurtes halides. Kohe esimestel aastatel oli BAA liiga mängude ja meeskondade tase kõrgem konkureerivates liigades olevatel meeskondadel ja iseseisvatel meeskondadel nagu näiteks Harlem Globetrotters. Sellest said aru ka teiste liigade meeskonnad ja nii liituski 1947. aasta ABLi finalist Baltimore Bullets BBAga ja võitis järgmisel hooajal tiitli. 1948. aastal liitus liigaga NBLi võitja Minneapolis Lakersi, kes võitis järgmisel aastal uue liiga tiitli. Esimene mäng toimus 1. novembril 1946 Torontos kohalikku Toronto Huskiesi ja New York Knicknockersi vahel. 3. augustil 1949
Kümnevõistlus Trey Hardee Ashton Eaton Leonel Suárez 8607 8505 8501 USA USA Kuuba Naiste tulemused Naiste jooksudes võitis Venemaa seitse kuldmedalit, nende järel Ameerika Ühendriigid kuue kuldmedaliga. Kõige edukam sportlane oli Alyson Felix, kes võitis kaks teatejooksu kulda ning hõbeda ja pronksi iseseisvatel aladel. Esimesel võistluse päeval said Keenia sportlased hämmastava tulemuse, võites kõik kuus medalit kahel alal. Keenia sportlased olid paremad pikamaajooksudes, samal ajal kui Jamaica ning Ameerika Ühendriigid said liidriteks sprintimises. Naiste tulemused jooksudes: Ala Kuldmedal Hõbemedal Pronksmedal 100m jooks Carmelita Jeter Veronica Campbell- Kelly-Ann Baptiste 10
Arist retseptsioon keskajal (Aquino Thomas): pol elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogum inimesi, kes ühinenud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks. Humanistid: Riigi säilitamine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Machiavelli: ühendas aristotelismi ja stoitsismi: maailma pol korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt A.Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Ülim eesmärk on riigi säilitamine, parimaks vahendiks ekspansioon, sest võim sõltub teiste riikide võimu suurusest. 6 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus absoluutne 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid
Aquino Thomas (13. saj.): poliitilise elu põhivormiks "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Humanistid (15.-16. saj.) - stoitsism: "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks". Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Machiavelli: (aristotelism + stoitsism). Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad loomupärases konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni. Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodin'i suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme. Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega.
Aristoteles polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Cicero riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ja ühise hüve edendamiseks Aquino Thomas pol. elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid; kogukonnad peaksid elama harmoonias humanistid riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise Machiavelli maailma pol korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad üldise hüve valitsejate ja kodanike ülim eesmärk on riigi säilitamine selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni suveräänsus on kõrgeim võim mingi territooriumi üle kaks dimensiooni: sisemine: legitiimse võimukasutuse monopol välimine: iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin Jean Bodini suveräänsusteooria
tänapäevast monarhiat nagu Prantsusmaa on võimalik muuta vabariigiks: vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud. + arutlus inimeste ebavõrdsusest Machiavelli Machiavelli ideed: o Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj
vorm · Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj): poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid; need kogukonnad peaksid elama harmoonias · Stoik Cicero (1. saj eKr): riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks · Niccolo Machiavelli (1469-1527): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve; need on loomupärases konfliktis; nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine; selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 1 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Võim relatiivne, sõltub teiste riikide suurusest, pidev kasvamine. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on võib riigis. Moodsa riigi põhitunnus. 1) Sisemine – Poliitilisele võimule kuulub vägivalla monopol ehk legitiimse võimukasutuse monopol
karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Humanistid (15.-16. saj) stoitsism: ,,riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks". Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. 1 Machiavelli aristotelism + stoitsism. Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad loomupärases konfliktis. 3) Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4) Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme - Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega
kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. sajandil humanistide poolt. (Cicero: "Riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ja ühise hüve edendamiseks.") Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Moodsa riigi põhitunnus on suveräänsus, st kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Sellel on 2 dimensiooni: sisemine (legitiimse võimukasutuse monopol, vägivalla monopol), välimine (iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin) 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid
saj.): poliitilise elu põhivormiks "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Humanistid (15.-16. saj.) - stoitsism: "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks". Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Machiavelli: (aristotelism + stoitsism). Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad loomupärases konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme
SUUREKS EELDUSEKS. Eeldus, kus fikseeritakse S suhe M-ga nim väikeseks eelduseks.Järelduses fikseeritakse S suhe P-ga. Suure eelduse termini P nim suureks terminiks ja väikese eelduse terminit S väikeseks terminiks. Neid ühendavat terminit M, aga keskterminiks. SKEMAATILISELT → 2.Lühikategooriline süllogism- ehk entimeem on järeldus, kus üks mõeldavatest osadest -eeldus või järeldus – on vahele jäetud. Kõigil iseseisvatel riikidel on oma PS Eesti on iseseisev riik Eestil on oma PS Polüsüllogism ehk liitsüllogism- nim kahte või enamat kategoorilist süllogismi, mis on seotud üksteisega nii, et üks nende järeldustest muutub teise eelduseks. Polüsüllogismid liigitatakse progressiivseteks ja regressiivseteks. Progressiivne polüsüllogism- See järeldatakse üldreeglitelt üksikfakti poole. Eelneva süllogismi järeldu on järgneva süllogismi suur eeldus.
Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. saj. humanistide poolt: Stoik Cicero (1. saj. eKr): "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Machiavelli ideed: o Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
Rooma ideederetseptsioon. Stoik Cicero : riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" Macchiavelli Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja. 1513 ,,Il principe" (Valitseja) 1531- ,,Discorsi e. Arutlused Titus Liviuse Roma ajaloost" Ta tagandati võimult seoses Medicide võimu taastamisega Firenzes. Machiavelli ideed Väitis, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel aga erinevad A. Thomase harmooniast riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. Kontekst : Itaalia sõjad 1494-1559- tagajärg paljude suurte linnriikide iseseisvuse häving. Tema poliitiliste käsiraamatute eesmärgiks on õpetada, kuidas riike säilitada, et nad ei kaotaks iseseisvust. Mõiste ,,riik" areng 1. sajand polnud ühtset mõistet riigile. Olid mõisted nt kuningriik, vabariik, keisririik.
vorm Aristotelese retseptsioon keskajal. Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj.): a. poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias Machiavelli ideed : Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
ja karistab kurjategijaid, kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogu inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve ededamiseks. Humanistid: Riigi säilimine on vajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. 1 Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Nii valitsejate kui kodanike ülim eesmärk: riigi säilimitamine. Selleks võim. Ainuvõimalik vahend säilimiseks - ekspansioon. Valitseja: Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse Kuna heal halbade keskel on raske püsima jääda, siis ,,sestap on oma võimu säilitada tahtval valitsejal tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada
“Meie oleme riik” 1531 “Discorsi e. arutlused Titus Liviuse Rooma ajaloost” Riik kui abstraktne süsteem Machiavelli rahvusvahelisest korrast Moodne “riik” on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus valitsemissüsteem. põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida Erinevalt Aquino Thomasest: loomupärane konflikt nende vahel administreerivad/valitsevad inimesed. Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559. Prantsusmaa interventsioon, linnriikide Alamate kohustused “riigi”, mitte valitsejate või teiste alamate suhtes
Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. 1 Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 34. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on võib riigis. Moodsa riigi põhitunnus. Sisemine Poliitilisele võimule kuulub vägivalla monopol ehk legitiimse võimukasutuse monopol
· Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja, läks tülli Medicitega, pagenduses kirjutas poliitilise pragmatismi käsiraamatuid. · 1513 "Il principe" (Valitseja) kuidas vürstiriigid peaksid oma elu korraldama · 1531 "Discorsi e. arutlused Titus Liviuse Rooma ajaloost" kuidas vabariik peaks toimima Machiavelli ideed · Ühendas need alged (aristotellism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Harmoonia ei ole saavutatav. Kõik kogukonnad tegutsevad oma huvides. Rahvusvaheline areen on riikide vahelise võitluse areen. · Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving. Linnriigid otsisid abi Euroopa dünastilistest kuningriikidest (Saksamaa, Prantsusmaa). Nood
Joonis 2. Gagné andekuse ja talendi diferentseeritud mudel. Vt ka GAT education (2009, Ed D. Eyre) II kd, lk 195. Hulk autoreid on andekuse avaldumist mõjutavaid faktoreid kirjeldanud veelgi detailsemalt, kuid neiski on peamine eelduste, isiksuseomaduste ja keskkonna koosmõju. Andekuse nn Müncheni dünaamilises mudelis (Ziegler & Heller, 2002) tehakse vahet suhteliselt iseseisvatel võimetel (intellektuaalsed võimed, loovus, sotsiaalne kompetents, praktiline intelli- gentsus ehk elutarkus, kunstilised, kehalised ja muusikalised võimed), mis on olulised tulemuse saavutamiseks mingites konkreetsetes valdkondades. Nende kõrval on võetud arvesse ka mittekognitiivseid isiksuse omadusi (stressitaluvus, saavutusmotivatsioon, õpistrateegiad, testiärevus, kontrolli
registreerimiskaardi esitamisega registreerijale. Registreerija saadab registreerimiskaardi registri andmete korrigeerimiseks registripidajale kuu viiendaks päevaks. § 11. Põhikirjade ümberregistreerimine Kui muutuvad ühingute tegevust reguleerivad õigusaktid, võib seadusega ette näha vajalike muudatuste tegemise ühingu põhikirjas ning põhikirjade ümberregistreerimise. Seadusest tulenev ümberregistreerimine põhineb iseseisvatel menetlusnormidel. Kui ühingu põhikiri vajab muutmist, peab vastava ühingu organitel olema põhikirja muudatuste ettevalmistamiseks ja otsustamiseks piisav ümberregistreerimise tähtaeg. Nii näiteks ei võimalda mittetulundusühingute seadusega kehtestatud 30 tööpäevane ümberregistreerimise tähtaeg, mille kulgu arvestatakse mittetulundusühingute seaduse jõustumise päevast, enamikul juhtudel teha muudatusi ühingute põhikirjadesse viimastes sätestatud protseduurilises korras
registreerimiskaardi esitamisega registreerijale. Registreerija saadab registreerimiskaardi registri andmete korrigeerimiseks registripidajale kuu viiendaks päevaks. § 11. Põhikirjade ümberregistreerimine Kui muutuvad ühingute tegevust reguleerivad õigusaktid, võib seadusega ette näha vajalike muudatuste tegemise ühingu põhikirjas ning põhikirjade ümberregistreerimise. Seadusest tulenev ümberregistreerimine põhineb iseseisvatel menetlusnormidel. Kui ühingu põhikiri vajab muutmist, peab vastava ühingu organitel olema põhikirja muudatuste ettevalmistamiseks ja otsustamiseks piisav ümberregistreerimise tähtaeg. Nii näiteks ei võimalda mittetulundusühingute seadusega kehtestatud 30 tööpäevane ümberregistreerimise tähtaeg, mille kulgu arvestatakse mittetulundusühingute seaduse jõustumise päevast, enamikul juhtudel teha muudatusi ühingute põhikirjadesse viimastes sätestatud protseduurilises korras
annaabi.ee 
