Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ise kirjutatud regivärss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
regivärss, voodist, dusi, riideNovellett Ma ärkan, nagu alati, selgi hommikul äratuskelle valju pinisemise peale. Kiire käeliigutusega panen helina kinni ning sunnin ennast voodist tõusma ning ruttan rätikut võttes vannituppa. Vannitoas lukustan vaikselt ukse, võtan riidest lahti ning panen jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene. Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi. Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas vedeleva koolikoti ning lahkun korterist. Õues on pakane ning kuigi mul on seljas vaid õhuke sügisjope, ei ole mul külm
Kiira: Ah soo! See on ju tore, kui tervis juba nii korras, et saab ravi kodus jätkata. Paul: Saab jah! Miks ei saa! Aga, tead, Kiira, mul üks mure ka. Kiira: No mis mure Teil on? Äkki saan aidata? Paul: Kui see kojuminek ees, siis oleks vaja ennast korda ka teha, aga ega mul need käed veel nii hästi sõna ei kuula, et saaks ise pesemise ja habeme ajamisega hakkama. Kiira: Mis mure see nüüd on! Küll ma aitan. Paul: Jah, jah! Ma tõusen kohe voodist üles. Kiira: Ärge äkilisi liigutusi tehke! Teil olid ju probleemid ka vererõhuga. Proovige ikka rahulikult toimetada. Ma aitan Teil püsti tõusta. Paul: Aitäh, hea laps. Aitäh. Kiira: Istuge ratastooli! Ma sõidutan Teid dusiruumi. Nii saame kiiremini. Dusiruum. Vee solin ja muud spetsiifilised helid. Kiira: Nii. Nüüd olete küll kojuminekuks puhas. Juuksed on pestud, silmad on ka puhtad, hambaproteesid lausa läigivad!
Lindgren Kokkuvõte ,Teemad ( leiate mida otsite ) ,Hulkur Rasmuse kirjeldus, lugemiskontroll. Rasmus on väike poiss, kes elab lastekodus. Tal on seal head sõbrad, kuid talle ei meeldi sealne õhkkond. Juhataja on väga kuri ja ei saa aru, kui raske Rasmusel on. Kord tulid lastekodusse kaks korralikku inimest. Nad tulid endale last valima. Kõik lastekodu lapsed pesid end seepärast korralikult ära ja panid end ilusti riide. Katsuti ka korralikumalt käituda. Proua ja härra olid tõesti väga hoolitsetud ja heade kommetega. Nad istusid pargis koos juhatajaga pingil ja jälgisid lapsi. Rasmus lootis nii väga, et valitakse tema, et tema saab koos nende kenade inimestega elama hakata ja võib tunda nende hoolitsust. Poiss püüdis endast igati head muljet jätta, kuid alati, kui ta seda teha proovis, läks kõik untsu ja ta näis nii kohmakana. Tundus, nagu ei teaks ta headest kommetest midagi
sekkusid. Hiljem öösel hakkasid poisid kahe uue õppejõu kulul nalja tegema ja laulsid toas ja tegid lärmi. Kui aga õpetaja tuppa jõudsid, siis oli seal vaikus ja keegi ei teadnud midagi. Siis vahetasid õpetajate viinapudeli veepudeli vastu, mis ajas õpetajad omavahel sõimama, kui ka see rahunes, siis koputasid poisid poole ööni õpetaja ukse peale, kuni ühel õpetajal üle viskas ja läks tõmbas poisse voodist põrandale, kuid ta tõmbas ka ühe sellise poisi põrandale, kes tõesti ka magas ega saanud asjale pihta. See aga hakkas vastu võitlema õpetajaga, mille tulemusel lõhkusid kapi otsas seisvad Goethe ja Shilleri kipskujud ja lae all rippuva luige. Selle peale tuli korrapidajaks määratud Tigapuu ja koristas puru ja killud kokku. Õpetajad läksid oma tuppa tagasi ja läksid magama. Õpilastele ei andnud ikka veel rahu ja nad hakkasid alguses mööda seina kõrgust
ESIMENE OSA Zarathustra eeskõne 1 Kui Zarathustra oli kolmkümmend aastat vana, jättis ta oma kodumaa ja oma kodumaa järve ning läks mägedesse. Siin nautis ca oma vaimu ja üksindust ega väsinud sellest kümnel aastal. Viimaks aga muutus teiseks ta süda, - ja ühel hommikul ta tõusis koidukumal, astus päikese ette ja kõneles talle nõnda: ,,Sina suur taevakeha! Mis oleks su õnn, kui sul poleks neid, kellele paista! Kümme aastat sa oled tõusnud üles mu koopani: sul oleks küllalt saanud oma valgusest ja sest teest ilma minuta, mu kotkata ja mu maota. Kuid me ootasime sind igal hommikul, võtsime sinult su külluse j;i õnnistasime sind selle eest. Vaata! Ma olen küllastunud oma tarkusest, nagu mesilane, kes korjanud liiga palju mett, ma tarvitsen sirutuvaid käsi. Ma tahaksin annetada ja välja jagada, kuni kord jälle rõõmsaks MI; ivad targad ini
Jalutasime, vestlesime ja tundsime rõõmu ühest ilusast päevast. Korraga oli ees porilomp. Tahtsin näidata oma osavust ja mehelikku julgust ja ütlesin:"Mina siit küll üle saan, aga katsu, kuidas sina saad". Neid sõnu üteldes oli mu välejalgne tütarlaps üle lombi jõudnud, mina aga kukkusin mudasse. Selle peale naersime mõlemad. Aga siiski jäi mulje, et ma teda oma skeptilisusega olen solvanud. Kohe tuli mulle meelde regivärss:"Ärge naerge neidusida, teotage tüttarida". Istusin männi alla ja skitseerisin laulu valmis ja alles siis liikusime edasi. On küll palju aega mööda, kuid ikka tuletame meelde:"Mina siit küll üle saan, aga katsu, kuidas sina saad". 1932. a. sai Saar Hüpassaare talu pärisomanikuks ja asus sinna elama. Tema teoste enamik on valminud just seal. Ester Mägi, Saare õpilane, on kirjutanud: "Mida tähendas Saarele Hüpassaare, seda märkasin eriti kevaditi
Mida ma teen vabal ajal arvutis. See on päris huvitav küsimus , et mis ma teen vabal ajal arvutis , kui täiesti aus ja konkreetne olla siis ma ise ka ei teagi ega saa aru mida ma teen selles arvutis. Ma ei ole üldse arvuti inimene eriti , ma ei ole sellised nagu mõned arvutisõltlased , et nii kui koolist või töölt koju jõuan , et siis kohe jooksuga arvuti taha ja hakkan mingit mängu kähku mängima või midagi muudsellist imelikku värki. Mina olen selline inimene , et mina lähen arvutisse siis kui mul on midagi vaja teha , midagi kindlat vaja teha , mul ei ole sellist vajadust , et ma peaksin arvutis istuma tunde päevi nädalaid või isegi kuid. Mina lähen arvutisse näiteks siis kui mul on selleks vajadus ja kui mul on selleks võimalus , ma usun , et ma ei ole ka selle pärast selline arvuti sõber , et ma juba väiksest peale olen kasvanud ilma arvutita ja ma olen oma elu jooksul väga vähe arvutit kasutanud.
IKE Millal ta tuleb? KIOKO Mis siis? IKE Üks soe duss kuluks ära. Aga ma vist ei jõua, ega? Kioko ei vasta. IKE Vabandust. Ma ei tunneta sündsuse piire. KIOKO Ei, mine. IKE Jah. KIOKO Dusi alla. Siis mine. IKE Aitäh. Ike riietub lahti ja läheb vannituppa dusi alla. Kioko vaatab Ike riideid, uurib neid. Särgil on üks nööp kadunud. Kioko 19 otsib sahtlist nööbi, niidi ja nõela, asendab selle. Ike tuleb dusi alt. KIOKO Ma parandasin selle ära. IKE See on teist värvi. KIOKO
teeb vigade paranduse. Selle põhjal J sooviks- ei teeks Liisa kulul halba nalja, ei jätaks Liisa vihikut lilleriiuli alla vedelema. -5.Emaga on tõeliselt raske, kui ta varasemalt hüsteeritses ja karjus, siis nüüd ta ainult arvab, et teda kõik süüdistavad ja nutab kogu aeg, Kui J küsib kus ta sinine triiksärk on ja ärgu ema võtku tema toast- mida ta on oma rahadega remomtinud ja ise koristab- tema riideid ja ei viiks pesusse vaid J toob mustad riide ise ära. Kuid nüüd jälle eme arvab, et mis kurja ta siis jälle tegi, kui pluuse ära pesi ja miks poeg temaga nii käitub. J teab, et kui ema juba nutab ei aita midagi, ta ei kuula ühtegi J selgitust vaid J peab teda kallistama, mis on poisile sellises ema seisundis väga vastik, aga ta teeb seda ikkagi ja kutsub ema kööki teed jooma. Kuigi J- le ei meeldi piimaga tee on see hetkel isegi hea, uuesti üritab J selgitada, et see särk pole tähtis, aga ema ei ole võimeline kuulama
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli
ülipikk ss heliliste l, m, n, r järel: valss, pimss, seanss, ressurss, renessanss; 4. kui liide algab sama tähega, millega sõna lõpeb: õhkkond, rõhkkond, keskkond, modernne Harjutav etteütlus Jutud petliku loomuga ametniku mõttetust nõudlikkusest ja absurdsest kokkuhoidlikkusest olid jõudnud korralikkude kodanikkude kõrvu. Läbi matjast klaasist akna paistis tünja mehikese siluett. Hajameelne professor oli dokumente allkirjastades end kogemata tusiga määrinud ja pidi nüüd dusi alla minema. Noore lauljatari fänkond ilmutas ebasõbralikkust kontserdil viibijate suhtes. Kui töötajail puudub distsipliin, peab töö organiseerija midagi efektset ette võtma. Aferist armastab tihti bluffida. Salkkond kaslasi oli loomaiast välja pääsenud ja hirmutas tänavatel ringi hiilides kartlikke tallinlasi. Akrobaat arreteeriti, kahtlustatuna anekdootlikus atentaadis. Bravuurne arhitekt ehmus, kui selgus, et ta on materiaalselt vastutav materjalide hoidmise eest
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
Tehnika minu elus Läbi ajaloo on mitmed inimesed üritanud midagi uut ja vajalikku valmis meisterdada. See on neil ka õnnestunud ja viinud tänapäeva ühiskonnas innovaatiliste leiutisteni. Areng on olnud meeletu viiamse saja aasta jooksul. Tehnika arengule on kõvasti kaasa aidanud sõjad. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Kuid kuidas see mõjutab minu igapäevaelu? Igal koolipäeval äratab mind äratuskell. Ilma selleta oleks minul võimatu ärgata õigel ajal. Peale piinavat äratust loivan ennast kööki ning avan kraani, kust voolab külm vesi, millega loputan oma näo ning täidan veekeetja. Klõpsti tänu imelisele elektrile ja tehnikale kannus läheb mõne minuti pärast vesi keema
..Adeele... Alexa: Oota! Mida sa just ütlesid? Marc: Ah? Mida? Adeele või? Alexa: Oi! Issand, mis patu ma küll korda olen saatnud! Marc: Alexa? Alexa: Andesta mulle, kulla venna! Ma ju ei teadnud! Marc: Mida ei teadnud? Alexa: See Adeele oli ju siin... Marc: Mida?! Ta oli siin? Meie kodus? Päriselt? Nii et ta on mulle andestanud! Kus ta siis on? Adeele? Ada! Alexa: Selles asi ongi...Ma saatsin nad minema...mõlemad, nii ema kui Ada... Marc: Mida?! Mida sa küll teinud oled?! Marc tõuseb voodist ja tormab välisukse poole, ent Alexa katkestab ta tee. Alexa: Ära ole rumal, Marc! Kas sa tõesti arvad, et saad ta veel kätte? Pealegi läheb jahedamaks äikesetorm on tulekul! Sa külmetad, saad kopsepõletiku ja sured! Ära mine! Palun sind, jää siia, minu juurde! Mina ei reeda sind ealeski! Mäletad. Kui õnnelikud me koos olime? Marc: Vaiki parem, sest ma ei taha su sõnu kuulda kah mitte! Alexa: Aga Marc! Marc: Astu eest! Alexa: Ei! Ema läks, kas nüüd tahad sinagi minna?
Marie Underi luuletuste analüüs: Luuletus "Ema laul" Antud luuletuses on juttu ema soojusest ja hellusest oma järglase vastu.Laps on sündides nii abitu ja vajab veel vanemate hoolt.Meil kõigil on esimesel eluperioodil väga oluline turvatunne ja tasakaalukus,mida suudavad pakkuda ainult pereliikmed.Luuletus toob minus esile nostalgilisi meeleolusid ja mõtteid oma varasemast lapsepõlvest.Kui oleme noored,elaksime justkui läbi oma vanemate.Nemad proovivad meile õpetada tähtsamaid elutarkusi ja iseseisvust.Luuletuse edasistes lausetes räägitakse inimeste suuremaks sirgumisest ja sellest,et mida aasta edasi,seda enam peab noor ise otsuseid langetama,jõudma oma elus selgusele ning kogema valu.Ema peab jätma lapse laia maailma avastama,et viimane saaks oma elust sellised õppetunnid,mida anda edasi ka oma järglastele.Arvan,et antud luuletus on kindlasti väga sügavamõtteline ja ilus ning ka luuletuse pealkiri on vastav.Me oleme kõik elus otsijad ning küsimus on selles,kas
Jällegi midagi veidrat – Gregor Samsa ei olnud niivõrd hirmunud oma metamorfoosist putukaks, vaid pigem kartis ta oma ülemust, kes oli ebaausalt karm ja häirivalt täpne. Ukselt kostus õrn koputus. „Gregor,“ hüüdis ema, „kell on kolmveerand seitse. Kas sa mitte ei soovinud kuhugi minna?“. Mees soovis kõike seletada, kuid antud olukorras pidi ta piirduma vaid lausega:“Jah, ema, jah, aitäh.“ Lihtne oli tekk enda pealt maha visata. Kuid end voodist püsti ajada, oli ilmselgelt raskem ülesanne, kuna ta oli niivõrd lai. Oleks ju võinud kasutada oma käsi ja jalgu, et keha tõugata, kuid selle asemel oli tal ainult väikesed jäsemed, mis vaid siblisid erisuunades. Ta lükkas, kõigutas ja pusis, lüües end voodiäärt ära. Samsa tundis uue kehaga valu ning õppis, et see võib olla tõsiselt ebameeldiv. Mees märkas, et kell on seitse ning seejärel lubas:“Ennem kui saab veerand kaheksa, ma pean kindlasti olema voodist väljas
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
efektseks lõpuks; Indreku mälestusest tekkinud tugevat siirast tunnet tajub Tiina, ta afekteerub poisi edaspidise mõtlematu tõotuse najal kõrgeimal määral - ja sünnib ime. Kiviga viskamine kauges lapsepõlves annab veel tugevama lõpu ,,Tõe ja õiguse" III-s ja IV-s osas (1931, 1932). III-s osas see tõuseb esile sünge minevikuneedusena (lk. 387), kui Indrek peale 1905. a. revolutsiooni sündmusi on tulnud taas Vargamäele: ema on piinades haige, surm on möödapääsmatu, voodist tõusmist ei ole, kuid surm ei tule. Ja siis, et ema elukoormat kergendada, et täita ta tahet, annab poeg emale mürki sisaldavat rohtu nii suurel määral, et ema vaibub igavesse unne. Ta lahendab oma minevikusüü ema vastu, olles õiglane ema suhtes, kuid eksides Jumala seaduse vastu: sa ei tohi tappa. Läheb tõeks Indreku kahtlus: ,,Kas ehk siinilmas üldse ei saa midagi heaks teha?" (lk. 387) ja edaspidises elus lasub ema surm Indreku hingel ikka mingi saatusliku sammuna
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja .............................................................
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
uurida, leidis paberi seest raske ja õhukese noatera, mis meenutas kergelt seatapupussi, mida veidi uuris ja siis sinna tagasi pani, sest see ei olevat tema asi - tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud - tütar mattis oma nuku Manni maha kontpuu juurde vahele - tütar ja ema (HILDA) läksid linna, tütar esimest korda elus, panid end ilusti riide, linna mindi bussiga, kuhu tulid ka ema kooliõde Laine ja tema tütar Ann, bussijuhiks oli Ants, keda kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama - läksid külla Sennile, kellel oli taks, jäid ootama Heinot, kes koju jõudes väljastaks emale seanahatõendi
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse taha Tiki noorem t
,,Läänerindel muutusteta" Erich Maria Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane; südamlik ja abivalmis poiss Müller- kannab kotis veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Albert Kropp- väikekasvuline, tema peanupp jagab poistest kõige paremini Leer- kannab habet ja tal on suur poolehoid ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Poisid on üheksateistkümneaastased, ja kõik ühest ja samast klassist vabatahtlikutena sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, istub saledana laua äärde ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam meestest Detering- talupoeg, kes põhiliselt oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, tark, nelikümmend aastat vana, sini
Ja ometi on too kummaline mees lihtne maamees, kes pole mingit haridust saanud ja võib öelda, et ta pole isegi kodukülast palju kaugemal käinud." Ka Mart Saares hõõgus juba varakult eriline kiresäde muusika vastu. Ta jutustas ise: "Vaevalt viieaastaselt olin pulmas. Mind pandi magama. Kuulasin siiski harmooniat. Septakordid köitsid mind kangesti. On jäänud meelde. Simlimängijad tõmbasid kvinte." M. Saar, kes jutustamise ajal lamas haiguse tõttu voodis, tuli voodist välja, läks klaveri juurde ja mängis selle, mis talle oli kõrvu jäänud ette. Umbes samas eas, nagu helilooja edasi jutustas, käis ta kord isaga onu juures külas. Seal oli vanaisa poolt tehtud orel. "Isa mängis siis seal. Ta improviseeris. See jättis unustamatu mulje. Nädalate viisi vaevas, ei saanud lihtsalt rahu ei öösiti ega päevade viisi. See oli unustamata. Nii haarav. Hakkasin isa paluma, et telliks mulle oreli. Isa rääkis Toru-Jakobile.
Siiski leitakse poisi taskust sinine tablett, mille ta sai kunagi sõbranna käest. Ära visata ta seda ka ei raatsinud ja nii jäigi see teksade taskusse. Ta lasti küll vabaks, kuid kästi mõne nädala pärast koos vanematega tagasi tulla, et tabletiasjast rääkida. Isa tuleb talle jaoskonda järele. Johannes küsib ema kohta. Isa oli seal käinud nädal tagasi. Ema oli olnud täiesti läbi, ei käi kodust väljas, ei tõuse isegi voodist püsti. Pärast väikest pausi ütleb isa, et nii ei saa enam jätkuda. Jällegi mööduvad soojad suvepäevad Riinaga. Käes on aeg minna politseisse. Johannesel kästi kindlasti tulla koos mõlema vanemaga. Jaoskonna poole sõites oli poiss magama jäänud ning virgus äkki autos. Vanemad olid kadunud. Varsti tulid nad jaoskonna uksest välja ja kõik olevat korras, poiss ei saanud aru, mis toimub. Ema ja isa koos, tableti asi lahendatud. Koos
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
annaabi.ee 
