Ettekanne Birma faasan (0)

Ettekanne
BIRMA FAASAN

Sissejuhatus
Birma faasan ( Syrmaticus humae) on lennuvõimetu jahilind, mis kuulub kanaliste suurimasse faasanlaste sugukonda. Faasanlaste sugukonda kuulub umbes 50 liiki ja nendest tuntumad on hiina kuldfaasan ja tiibeti kuldfaasan, mida inimesed pidasid ilu pärast. Tuntuim jahifaasan on Phasianus colchicus, mida kasvatatakse paljudes maadel poolmetsiku jahilinnuna.
2. Leviala .
Põhiline leviala on Kesk- Ida ja Kagu Aasia, Hiina ja Jaapan, kuid inimene on aidanud faasanitel levida kõkidesse maailmajagudesse. Nad on pelglikud ja elutsevad raskesti ligipääsetavates kohtades, põhiliselt dšunglites ja mägistel aladel, kuid nad ei talu karmi talve ja sügavat lund. Jahifaasan on kohastunud elama ka inimese poolt loodud maastikel.
Birma faasan paikneb põhiliselt tamme-männimetsade ja kasegametsade raiesmikel, mis paiknevad mägistel aladel ja veekogude lähedal, kuid mitte kõrgemal kui 2500 meetrit merepinnast
3. Liigi kirjeldus, toitumine ja pesitsemine.
Isaslinnu kõrgus on kuni 90 cm ja kaal on vahemikus 975 - 1080 grammi, emaslinnul kõrgus kuni 60 cm ja kaal vahemikus 650 – 850 grammi.
Emaslind kasutab enda varjamiseks ümbrusega kokkusulavat sulestikku, kuid isaslind on väga kirju sulestikuga ja omab jalgadel teravaid kannuseid, mida kasutab võitlemiseks teiste isaslindudega oma pesitsemispiirkonna kaitsmisel.
Lind toitub väga mitmekesiselt, põhiliselt puuviljadest , seemnetest, lehtedest, pungadest, juurtest ka putukatest ja ka väikestes roomajatest.
Veebruari kuus faasanite talvised karjad hajuvad pesitsuspiirkodadesse. Isaslind valib välja oma lemmikkoha, mida pidevalt jälgib ning meelitab sinna 2-3 emaslindu, ühega neist moodustab isaslind paari. Pesa luuakse varjatud kohas maapinda kraapidud augus, mis on seest kaetud pehmete lehtede ja sulgedega. Emaslind muneb pessa 3 kuni 12 muna ja haub neid vahetpidamata 25 kuni 28 päeva, jättes pesa ainult söögiajaks. Isaslind valvab pesa pidevalt. Linnupojad kooruvad munadest hästi tugevatena ja neid kaitseb tihe sulestik ning nad on võimelised kohe ise toitu nokkima. Linnupojad on täiskasvanuks saanud 4-5 kuuga.
4. Liigi kaitsmine
Liiki ohustab levialadel elu ja pesitsuspaikade hävitamine inimtegevuse tulemusena, mis, seisneb metsaraiumise ja küttimise hoogustumises.
Birma faaan on kantud kaitstavate liikide nimistusse ja nn Looduse Punasesse Raamatusse ja liigi kaitsmisega tegelevad mitmed tuntud imiesed ja asutused.
5. Kasutatud kirjandus;
1.„Laste Loomaentsüklopeedia“ Tõlge eesti keelde Eesti Entsüklopeediakirjastus,
Tallinn 2001.a
2. „Õpilase Loomaentsüklopeedia“ Tõlge Eesti keelde Kirjastus Varrak , Tallinn 2006.a
3. „Õpilase Teadusentsüklopeedia“ Tõlge Eesti keelde Kirjastus Varrak, Tallinn 2004.a
4.“ ENE“ Kirjastus „Valgus“, Tallinn 1987.a
6. Kasutatud lingid;
1. www.gbwf.org/pheasants/ ; 2. www.rbd.or.id/ ; 3. www. loomaaed .ee/ ;
4.www.birdlife.org/datazone/ species / ;
5.www.arkive.org/species/GES/ birds /Syrmaticus humiae/; 6. http://wikipedia.org/ ;
Mõningaid pilte erinevatel autoritelt Birma faasanist
Male Hume 's pheasant
© Tom Gardiner / World Pheasant Association
Male Hume's pheasant, front view
© David Tipling / www.osfimages.com
Male Hume's pheasant
© David Tipling / www.osfimages.com
Hume's pheasant, side view
©  Stephen Dalton / www.nhpa.co.uk
Male Hume's pheasant, rear view
©  Kenneth W. Fink / www.ardea.com
Male Hume's pheasant with wings spread
© Jean Howman / World Pheasant Association
Close up of a female Hume's pheasant
© Jean Howman / World Pheasant Association
Female Hume's pheasant
© Gary Robbins / World Pheasant Association