NASTIK Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks
Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Usuti, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune.
toredat musta-valgekirjut sulestikku. Seejärel pöördub ta emase juurde tagasi sageli uuesti ähvardades, jookseb siis aga jällegi saba ja tiibu laitutades mnema. (Tinbergen, 1984). Üsna harva juhtub, et emasloomad etendavad paarimismängus juhtivat osa ja et peamiselt neist sõltub seksuaalkäitumise edukas tulemus. Niisuguse ebatüüpilise käitumise erilaadseks näiteks on jaanalindude paarimismäng, kus isased on pigem kositavad kui kosijad ja seda vaatamata asjaolule, et nende sulestik on tunduvalt toretsevam fakt, mis üldiselt viitab seksuaalsele agressiivsusele (Tinbergen, 1978). Kuigi emased käituvad isastest vähem dramaatiliselt, on neil paaritumismängus väga oluline osa. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole nad isaste ihade passiivseks objektiks, vaid on loomuldasa ettevaatlikud ja teevad väga selget vahet, kellega paarituda. Nende seisukohast on
Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75
veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline,
Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas. eranditult taimsest toidust. Parm Isased isendid toituvad õietolmust ja nektarist, mõned liigid ka kõdunenud taimejäänustest. Keha võimas, lapiku kujuga, kohanenud kiireks lennuks. Emased isendid toituvad verest, nende suised on võimsamad kui sääskedel ja võivad tungida läbi paksu naha. Sääsed Sääski tuntakse kogu maailmas vereimejatena.
Angerjas kuulub sõõrsuude hulka. (Sõõrsuud moodustavad omaette klassi luukalade ja kõhrkalade kõrval). Ta on maduja kehaga ja poolparasiitne eluviisiga. Ta sarnaneb veidi luukaladega, kuid tal puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu. Suu asemel on tal suulehter. Suulehtri serval ja keelel asuvad arvukad hambad. Nende abiga raspeldab ta lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt. Emased kalad kasvavad Eestis kuni 110 cm pikkuseks ja isased kuni 50 cm. Kehamass sõltub soost ja vanusest. 10...11 aastaga kasvavad emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5..
üsna kokkuleppeline. Polügüünia esineb näiteks enamikul imetajatel; o o polüandria (mitmemehepidamine), kus üks emane paarub mitme isasega, igal isasel aga on vaid üks emane sigimispartner Jaguneb analoogselt polügüüniale. Polüandria on võrreldes polügüüniaga suhteliselt harv nähtus, esineb lindudest näiteks mõnedel kurvitsalistel; o o polügünandria (segaabielu), kus nii emased kui ka isased paaruvad mitme partneriga, seega segu polügüüniast ja polüandriast. Esineb näiteks teatavail lindudel; o o promiskuiteet (valimatu paarumine), kus mingeid kindlaid paarisuhteid üldse ei esine ja paarumine toimub valimatult kellega juhtub. Promiskuiteet (ja ka polügünandria) iseloomustab näiteks paljusid kalu. Paarumissüsteemid ja vanemhoole tüübid
Kartuli-kiduuss Eliise Hendrikson 8b klass Kartuli-kiduuss kollane kartuli-kiduuss kahvatu kartuli-kiduuss ümarussid kuulub ohtlike taimekahjustajate nimekirja avastamisel rakendatakse kohustuslikud tõrjeabinõud peremeestaimed on enamasti maavitsalised, põhiliselt kartul,tomat ja baklažaan põhjustab suuri saagikadusid Emased ja isased Isased on ussikujulised silmaga nähtamatud, ca 1200μm pikkused Emased on ümarad läbimõõduga ca 450μm mooniseemnesuurused tsüstid paksenenud kestaga siseorganid on degenereerunud, sisaldades sadu mune Tunnused kahjustusele viitavad kidurakasvulised alad põllul mugulate arvu ja suuruse märgatav vähenemine tsüstid vabanevad ning pudenevad mulda mullas võivad olla elujõulised ~6-12
vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib süüa öösel, varahommikul ja õhtul Pojad · Sündinud elevandi poeg kaalub 110 kg · Poeg on sündinuna 90 cm pikk · Suguküpsus 14-15 aastaselt · 4-5 aasta jooksul sünnitab elevandi ema 1 poja · Tiinus kestab 22 kuud · Kui poega ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks Huvitavat · Elevandid elavad karjana · Eluiga kuni 70 aastat · Isased kaaluvad kuni 6 tonni, emased kuni 4 tonni · Kui elevant tunnetab ohtu muudab ta oma helikõrgust või on tasa · Elevant on imetaja · Täiskasvanud isased elavad eraldi karjadena Sugulasliigid · India elevant ( Elephas maximus ) Kasutatud kirjandus · Looduse entsüklopeedia · Loomade elu (7 köide/ imetajad) · Images.google.ee
Jääkarud on ohustatud liik ja paljudes kohtades on nad kaitse all. 4 Jääkaru Jääkaru, ladinakeelse nimetusega Ursus maritimus, on loomaliik karulaste sugukonnast karude perekonnast. Jääkarud elutsevad polaaraladel, kus nad saavad hülgeid jahtida. Jääkarusid on leitud Ameerika Ühendriikidest (Alaskalt), Kanadast, Venemaalt, Taanist (Gröönimaalt) ja Norrast. Nad ei ela lõunapoolkeral. Jääkaru on suurim maismaal elutsev kiskja. Isased isendid võivad kaaluda 250-770 kg, emased isendid kaaluvad seevastu ainult pool sellest massist. Püsti tõustes võivad isased jääkarud olla 2,5 kuni 3 m kõrgused. Polaarelanikud on kohanenud ideaalselt eluga Arktika külma keskkonna tingimustes. Nad võivad näida suurte ja kohmakatena, kuid tegelikult on nad äärmiselt tugevad, väga kiired ja võimelised läbima pikki vahemaid. Nende jalatallad on kaetud karvadega, see annab stabiilsuse jääl ja lumel liikumiseks
II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised
materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele.
Jaanimardikad pskasloLololo siin nimi Üldine · Emased suuremad kui isased · Emased on tõugud, isased mardikad · Elavad Euroopast Aasiani · Talvituvad · Elavad kivide, kändude vahel · Valgust eritavad elundid (lutsiferiin) · Euroopas 3 liiki 1. Lampyris noctiluca 2. Lamprohiza splendidula 3. Phosphaenus hemipterus Lampyris noctiluca · Enamlevinuim · Emane: Tiivutu 15-20 mm Pruuni värvi, roosakas nahk
AAFRIKA ELEVANT: kuulub londiliste seltsi ja elevantlaste sugukonda. Aaf-elev on maismaa suurim ja tugevaim imetaja, samas on ta üks leebemaid. Elab püsivates perekondlikes rühmades. Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad suguküpseks saavad.Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi. Nad saavad loa läheneda emaste karjale vaid emaste jooksuajal. Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Söövad lehti, rohtu, peenemaid oksi, puuvilju. Hangivad toitu londi abil ja pistavad suhu kus nad toidu väheste hammastega peenestavad. Kui elevant jääb korraga oma hammastest ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub tavaliselt 70. eluaasta paiku. Päevas söövad ära u 225kg taimi ja joovad kuni 136 l vett
ümber emase ja võtavad sisse erinevaid asendeid. Tihti juhtub ka nii, et tantsimisest hasarti sattunud isane demonstreerib oma liigutusi hoopiski teiste isaste ees. Harilikult lõppeb see aga süütu kokkupõrkega. Peale tantsimise köidetakse veel emase tähelepanu võrku väristades, enda jõuline trummeldamine vastu rindmikku, emaste urgudesse sisenedes ja ka jäsemeid rütmiliselt lüües vastu puukoort. Isased toovad ka emastele pulmakingitusi, milleks võib olla mõni putukas. Mõnikord toovad isased emasele söödava putuka asemel pulmakingiks võrguniitidesse pakitud kivikese, mis on partneri endi huvides petmine. Loomulikult ei puudu ka isaste vahel konkurents, mille käigus isased kas tantsivad või trummeldavad vms võidu. Põhimõtte poolest käib inimestel asjad samamoodi. Inimestel on küll see
marju Mesilaste ja herilaste tähtsus Mesilased Herilased Inimestele: Hävitavad taimekahjureid Mesi Õistaimede tolmeldajad Vaha Looduses: Õistaimede tolmeldaja d Paljunemine Mesilased- Mesilasema paaritub kord elus ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Lesed ainult paaritumiseks Herilased- Sügisel lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased langevad talveunne. Sipelgad- Peale pulmalendu isased surevad, emased munevad sügaval pesas. Sipelgad Elupaik Tunnused Mullast või Lüliline keha taimejäänustest kokku Kuni 10mm pikkused kantud pesakuhilates Sipelgad Toituvad Kaitsekohastumused Teistest putukatest Tugevad lõuad ja Lehetäide magusast sipelgamürk nektarist ja taimemahlast Seemned Sipelgate tähtsus
Paradiisilind Paradiisilinnud on oma nime saanud kauni sulestiku järgi ja nad on kõigist lindudest tähelepanuväärseimad. Paradiisilinnud elavad põhiliselt Uus-Guineal. Nende fantastilised pulmatantsud on maailmas kordumatud. Isased paradiisilinnud uhkustavad imekaunite värviliste sulgedega, mis võivad olla kummalise kujuga: kerajad, narma- ja lehvikutaolised jne. Liigid erinevad üksteisest suuruse, noka kuju, eluviiside ja värvuse poolest. Sellele vaatamata kuuluvad kõik paradiisilinnud ühte ja samasse värvuliste seltsi. Toitumine Paradiisilinnud hangivad toitu harilikult puude otsast. Üksikutel liikidel on toidu suhtes erinevad nõudmised
uurivad iseseisvalt ümbrust. Kolme kuu vanuselt viib ema nad urust välja veega tutvuma. Vesi kohutab alguses noorukeid. Ehmunult vaatavad nad kuidas ema sellese sukeldub. Kuid varsti libistab üks poeg end ema järel vette ja teinegi tuleb tema sabas. Algul rabelevad pojad niisama, kuid varsti oskavad nad juba korralikult "koera" ujuda. Fakte saarmast. Nimetus: Saarmas; teaduslik nimetus Lutra lutra. Kuuluvus: Kõik saarmad kuuluvad kärplaste sugukonda. Mõõtmed: Isased saarmad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Emased on kuni 1 meetrised. Kaal: Isased kaaluvad kuni 11,3, emased kuni 7,3 kilogrammi. Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi.
oma esimesed sammud ja uurivad iseseisvalt ümbrust. Kolme kuu vanuselt viib ema nad urust välja veega tutvuma. Vesi kohutab alguses noorukeid. Ehmunult vaatavad nad kuidas ema sellese sukeldub. Kuid varsti libistab üks poeg end ema järel vette ja teinegi tuleb tema sabas. Algul rabelevad pojad niisama, kuid varsti oskavad nad juba korralikult "koera" ujuda. Fakte saarmast. Nimetus: Saarmas; teaduslik nimetus Lutra lutra. Kuuluvus: Kõik saarmad kuuluvad kärplaste sugukonda. Mõõtmed: Isased saarmad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Emased on kuni 1 meetrised. Kaal: Isased kaaluvad kuni 11,3, emased kuni 7,3 kilogrammi. Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi.
Haukumine sarnaneb vägagi koera omale ning seda võib isegi segi vahel ajada. Selle abil üritavad kapibaarad hoiatada teineteist, samas ka hirmutada kiskjat ning anda emastele märku, et poegade ohutust tagada. Poegade ja emade vahel on omad häälitsused väljakujunenud ning kui poeg peaks mingil põhjusel isoleerima oma vanemast, siis hakkab ta urisema ja vilistama ning rändamise ajal kasutavad nad omalaadset vaikset heli. [], [] Lõhna eritavad nii emased kui ka isased kahest sektorist. Esimene lõhna eritus piirkond on neil koonu peal, mida kutsutakse morilloks ning tagaosas asub teine lõhnaeritus, mis on kestvam ja tugevam. Isased märgistavad alasid hõõrudes oma taguosa karvadega taimi ning tihti ka samal ajal urineerides, et lõhn oleks tugevam ja kestaks kauem. Emased märgistavad tunduvalt vähem ning ilma uriinita. Märgistatud alasid nuusutavad ja vahel maitsevad teised isendid. Isased märgistavad ka emaseid kapibaarasid
● Veekogudest võib sääsevastseid leida peaaegu terve suve. ELUVIIS Sääsk on tilluke kahetiivaline putukas, kärbse ja parmu sugulane. • Harjumuspärane eluviis: Elavad parvedena. • Sääski tuntakse kogu maailmas vereimejatena. • Maitset tunnevad sääsed kõige paremini esijalgadega, kus on palju tundlikke maitsekarvakesi. TOITUMINE • Verest toituvad aga vaid emased sääsed, isased imevad hoopis taimemahlu ning on täiesti kahjutud. • Emased sääsed ksutavad verest saadud valke munade arengus. • Sääsk imeb enda kehaga võrreldes kaks- kuni kolm kord rohkem verd. • Isased sääsed surevad praktiliselt kohe pärast paaritumist. • Enne nõelamist süstivad sääsed haava sisse sülge koos vere hüübimist vältiva ainega. Sääsk ja inimene • Mõningad sääseliigid levitavad raskeid, isegi
Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu.. Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist baktriani küür longu. Emased kaamelid saavad suguküpseks 3- aastaselt. Isased ei osale sigimises enne viieaastaseks saamist. Jooksuaeg algab jaanuaris või veebruaris. Sel ajal toimub isaste vaheline heitlus, mis võib olla raevukas. Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, proovides vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased ja ajavad emased endaga kaasa. Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle aasta
Saba kasutatakse ka teiste tiigritega suhtlemisel. Tiigrid elavad 10-15 aastaseks, vangistuses 16-20 aastaseks. Täiskasvanud tiigrid on suhteliselt üksikud loomad. Nad peavad väga oluliseks oma isikliku territooriumi raadiust ning valvavad seda pingsalt. Indiviidid, kes jagavad territooriumi, on väga teadlikud teineteise liikumisest ja tegemistest. Noored emased tiigrid hoiavad esialgu väga ema ligi, kuid ajapikku nendevaheline distants suureneb. Noored isased tiigrid, seevastu, iseseisvuvad kiiremini ning märgistavad juba oma enda territooriumi. Tiigrite territoorium on tavaliselt 28-78 ruutkilomeetrit, kuigi Ussuuri tiigri territoorium võib olla suurem kui 310 ruutkilomeetrit. Territooriumi suurus sõltub olemasoleva saagi arvust. Erinevad tiigrid võivad järgida samu radu erineval ajal ja isasloomade territooriumil on tavaliselt ka paar emast. Mõlemad, nii emas- kui isasloomad märgistavad oma territooriumi uriini pritsimisega puudele
Võrdluseks: tavalises elektripirnis on need näitajad peaaegu vastupidised. Jaanimardikate kiiratud valgus ei sisalda infrapunast ega ultravioletset spektriosa. Osa troopilisi liike helendab nii tugevalt, et mõne purki pandud mardika valgel saab pimedas raamatut lugeda. Paljudel troopilistel jaanimardikaliikidel helendavad nii emased kui ka isased. Arvatavasti kasutavad jaanimardikad helendust ka vaenlaste tõrjumiseks. Kuid näiteks konnasid pisuke helendus ei ehmata. Nad söövad jaanimardikaid
mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad
21. Milles seisneb putukate tähtsus inimesele (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: saab mett, vaha, siidi, taruvaiku, mürki, taruvaiku, toiduks, tolmendavad kultuurtaimi, Kahju: kahjustavad kultuurtaimi(kapsaliblikas), koduloomi (parmud), inimeste haigused(sääsk), rikuvad toitu (jahumardikas) ja muid materjale (koiliblikas, mööblitoonesepp), 22. Kirjelda mesilaspere elu. 1.elupaik- taru-kärg 2. Mesilaspere koosneb- 1 mesilasema, lesed e isased, töömesilased-sigimisvõimetud emased, 3. pereliikmete ülesanded-mesilasema muneb 2000 muna ööpäevas, isased- ema mesilase viljastamine, töömesilased- vastavalt vanusele on erinevad ülesanded-taru koristamine, ema ja vastsete toitmine, kärgede ehitamine, taru kaitsmine, korjelend 4. toit- suir(õietolmu ja vee segu), mesi 5. mee valmistamine- mesilane tõmbab endale õienektari makku, lendab tarusse, laseb maost välja
see end ka ei kaitseks, üldiselt võib ta olla pikka aega söömata, küüru talletatud rasvavarud aitavad kaamelit näljaaegadel. Vangistuses toidetakse neid datlite, rohu ja viljadega, harvemal juhul ka kala või lihaga. Kui, aga toitu pole saadaval, siis kasutab ta küüru talletatuid rasvatagavarusid, mida külluslikul toiduperioodil ladestati. Üldiselt võib kaamel olla pikka aega söömata, veeta kuni kolm nädalat. 1.3 Poegimine Emased kaamelid saavutavad suguküpsuse 3- aastaselt. Isased ei osale sigimises enne viieaastaseks saamist. Jooksuaeg on jaanuaris või veebruaris. Sel ajal toimub isaste vaheline heitlus, mis on vahetevahel raevukad. Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, püüdes vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased ja ajavad emased endaga kaasa. Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle aasta
Jääkarud on ka suurepärased ujujad nad võivad ujuda kuni 10 km/h. Vette nad libistavad end või hüppavad pea ees. Sukelduvad nad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Vee all on nad võimelised olema kuni 2 minutit. Veest väljudes raputatakse otsekoheselt kasukas kuivaks. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Oktoobris novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Samal ajal sünnivad ka pojad, ema ise aga hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Sündides on pojad 450 kuni 900 g kaaluvad rotisuusused karvata, pimedad ja kurdid. Umbes kolmekuustena läheb ema poegadega esimest korda jahile.
varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ning jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete alaliikide puhul. Põrsad on sündides heledate triipudega, mis tuhmuvad teise ja kuuenda elukuu vahel. Karv saavutab täiskasvanud isendi värvuse esimeseks eluaastaks. Täiskasvanud metssea keha pikkus jääb umbes 90–200 cm vahele ning turja kõrgus jääb 55–110 cm vahele. Saba on 15–40 cm pikk ning metssea kehakaal jääb 44–320 kg vahele. Isased on tavaliselt suuremad kui emased isendid ning isastel on ka 4 kihva, mis kasvavad terve eluea jooksul. Emastel on 6 paari nisasid. 3.Eluiga Metssea eluiga on tavaliselt 9–10 eluaastat, kuid ta võib elada isegi kuni 25 aasta vanuseks. 4.Elulaad Aktiivsus Metssead on üldiselt öise eluviisigia ning aktiivsed peamiselt varahommikuti ja hilisõhtuti. Keskmiselt 4–8 tundi päevas otsivad nad süüa, mis on üldiselt sotsiaalne tegevus koos grupiga
puu juurte all, mõnikord kuusenoorendikus, kus karu kuuskede ladvad kokku painutab. Mahasadavast lumest moodustub koopale kohev külma eest kaitsev katus. Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele.
lõpuni alles pärast viljastumist. Tsütokinees ebasümmeetriline 3 väikest polaarkeha ja 1 küps ootsüüt, kus kõigis on võrdne arv kromosoome Spermatogoonid jagunevad suguküpsuse saabudes testistes mitootiliselt, osa neist alustab meioosi tekivad spermatotsüüdid. Pärast II jagunemist tekib 4 võrdset spermatiidi, mis kõik küpsevad spermideks. 21. Kirjelda põhjalikult, kuidas määratakse imetajate sugu? Lahksugulisus liigid, kus emased ja isased eristuvad selgelt (vahel määratud keskkonnatingimustega või temperatuuriga (kilpkonnad, krokodillid); imetajatel sõltub soo määratlus tavaliselt kromosoomidest inimesel Y chr esinemisest või puudumisest; Y chr päritolu autosoomide paarist läbi SOX3 geeni mutatsiooni ja inverteerumise; mutatsioonide tõttu ei ole Y chr võimeline täielikult paarduma X chr- ga. Seetõttu kaotab geene ja kogub mutatsioone. Soo määramine · imetajatel, s.h
TOITUMINE Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püüavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad. 6 SIGIMINE Sigimise aeg on veebruarist märtsini. Emased tulevad kõigepealt rannikule või rannaäärsetele laidudele sünnitama ning alles pärast seda algavad uued pulmad. Isased tulevad kaldale, et saada parim paaritumispositsioon. Võitlusi on vähe ning vanemad isased saavad parimad kohad automaatselt endale. Tiinusperiood kestab hüljestel 11 ja pool kuud, mille hulka kuulub kolmekuuline ooteperiood enne kui viljastatud muna oma kohale laskub. Pojad sünnivad umbes 15 kilo raskustena ning võtavad iga päev keskmiselt 2 kg juurde, kuna hülgeema piim on äärmiselt rasvane (rasvasisaldus on kuni 60 protsenti). Imetamine kestab kuni kolm nädalat.
Pärast vereimemist lendab emane sääsk vaevaliselt, raske kõhutäie käes ägades, mõnda varjulisse paika seda seedima. Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas tulla verd imema. Selline vereimemise-munemise tsükkel võib toimuda suve jooksul mitu korda kui just sääsk enne ei hukku. Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Nemad ei tule kunagi loomadelt verd imema. Üsna ruttu, pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad. Nende seemnerakud hoitakse alles emaslooma suguteedes, kust neid siis jaokaupa munade viljastamiseks kasutatakse. Vaid mõningate liikide, näiteks majasääse, emasloomad suudavad muneda üksikuid mune ka ilma verise kõhutäiteta, kasutades vastsestaadiumis kogutud varuaineid ja taimedest imetud mahla. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma veresöömata üldse arenema. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad
Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida. Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad väliskõrvad. Kõrvukhülglaste isased on emastest palju suuremad ning kaaluvad kuni 5 korda rohkem. Hülglastel on säärane suurusevahe ainult lonthüljestel. Mitu kõrvukhülglast on jahimajanduslikult tähtsad karusloomad. 3 liiki ja 1 alamliik on maailma Punases Raamatus. Pärishülged Hülglased on paremini vee-eluga kohastunud kui kõrvukhülged. Neil on täiuslikult voolujooneline torpeedojas keha, väliskõrv puudub ning taha suunatud tagaloibi ei saa ette käänata. Ujudes suruvad nad oma tagaloibi
Praid koosneb umbes kolmekümnest liikmest, kuhu kuuluvad üks kuni kolm täiskasvanud isast, mitu emalõvi ja nende järglased. Toitumine Lõvid on loomtoidulised loomad. Enamasti on nende toiduks sõralised, nt antiloobid [vt Lisa 3] gnuud, gasellid ja sebrad, kuid saagiks võivad langeda ka noored elevandid, jõehobud ja ninasarvikud. Enamasti peavad jahti emased, kuna nad on väiksemad ja kiiremad. Isased valavad sel ajal praidi maa-ala. Paljunemine ja areng Lõvid paarituvad looduslikult aastaringselt. Emaste tiinusaeg on umbes 110 päeva, mille lõppedes sünnitavad nad praidist eemal 1-4 kutsikat. [vt Lisa 4] Tavaliselt naaseb emane kutsikatega praidi juurde alles siis, kui nad on kuue kuni kaheksa nädala vanused. Karja emalõvid kannavad poegade eest ühiselt hoolt. Nälja ajal võib juhtisane kutsikatele kallale
pereliikmetega tarust välja puuoksale kust mesinik nad uude tarru paigutab. Suhtlemine: lõhnaga, tantsuga. Orienteerumine: päikese järgi, maastiku järgi. Talvitumine: kobaras keskel ema, 16. Kirjelda sipelgate elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine, suhtlemine, kasulikkus ). Pesa: kukklaste kuhlad Pere koosseis: 1või mitu ema, töölised e sigimisvõimetud emased, noored tiivulised emased ja isased. Ülesanded: emad munevad, töölised: pesa ehitamine, korrastamine, vastsete ja ema hooldamine, toidu hankimine, pesa kaitsmine, tiivulised: paljunemine. Toit: segatoidulised, taimedest, putukatest, korjustest. Paljunemine: emased munevad, arenevad täismoondega. Talvitumine: pesa sügavuses, talveunes Suhtlemine: lõhnaabi Kasulikkus: Hävitavad metsa kahjureid, levitavad seemneid, puhastavad metsa 17
Paula Juurik Meemesilane Meemesilane on väga kasulik ja töökas putukas. Mesilased tolmeldavad üle 80 protsendi õistaimedest. Meemesilane on vöödiline ja nõelav ning ta on kõrgelt hinnatud putukas. Kunagi kodustati ta Aasias, kuid tänapäeval on ta tuntud kogu maailmas. Mesilane elab peredes. Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi: kaht liiki emased, töölised ja isased (lesed). Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks
peamiselt lilledelt oma saaki varitsemas. Sugukonna emane isend on üldiselt suurem kui isane ning krabiämbliklaste pikkus kõigub 2,5 mm-st kuni 1cm-ni. Isendite värvus on väga kõikuv – võib kohata päris heledaid, valkjas- või kollakasrohelisi (nt Misumena) kui ka tumedaid – hallikas – kuni punakaspruune (Xysticus) isendeid. Emasloomad on harilikult heledama värvusega. Emased krabiämblikud peavad munade kasvatamiseks sööma päris palju. Isased söövad aga märgatavalt vähem ja rändavad ringi. Sellest ilmselt ka põhjus, miks emased on suuremad kui isased. Pärast paaritumist koob emane munade ümber võrguniitidest koti ning jääb mune valvama, kuid sureb enne kui pojad munadest kooruvad. Pojad vahetavad küll nahka, kuid nende vorm ei muutu. Krabiämblikud asustavad väga mitmesuguseid elupaiku ning kõiki taimestikurindeid. Pinnases elavad liigid on tavaliselt väiksemad, tagasihoidliku hallikaspruunika värvusega ning
SINIVAAL PÕHIANDMED Pikkus: isased 25m, emased kuni 30m pikkused Kaal: 80 000-130 000kg Suguküpsus: 4.-5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5m pikkuseks, emased 23m pikkuseks Poegimine: pole uuritud. Emasloomad sünnitavad poja kord 2-3 aasta jooksul Tiinuse kestus: 340-366 päeva Poegade arv: 1 Häälitsused: kaeblikud, madalad, sagedusel 20Hz, saaki jahtides läbilõikavad viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid
Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Saba kasvab hiljem tagasi, kuid mitte endises pikkuses. Vaskuss talvitub 20-30 kaupa gruppides lehehunnikutes, puujuurte all või maapragudes. Mõnikord jagavad nad talvitumusipaika ka teiste sisalikuliikidega. Pereelu. Paaritumist alustavad vaskussid juba aprillis, kuid munade viljastamine toimub alles mais. Isased vaskussid võitlevad teineteisega paaritumisõiguse eest. Emane võib paarituda ka mitme isasega. Paaritumine käigus hoiavad isased vaskussid emast lõugade vahel. Kuna vaskussil on päris korralikud hambad, siis tihti vigastatakse emaslooma soomust. Munad arenevad emaslooma kehas 3-4 kuud ja suve lõpus sünnitab ta 6-12 elusat vaskussilast. Pojad sünnivad läbipaistvas kestas, millest vabanevad koheselt. Noored sisalikud on algul kuldpruunid või hõbehallid, kõht ja küljed on mustad
.........4 Olulisemat.............................................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................5 Üldisemalt koiduliblikast Koiduliblikas on kevadiste päevaliblikate hulgas üks eriilmelisemaid.Liiki võib sageli kohata tee- või metsaserval ning metsasihtidel.Eriti silmatorkavad on isased, kelle tiibade valget ülakülge ilmestavad tipuosas ereoranzid laigud. Emased on märksa tagasihoidlikumalt värvunud- neil on esitiibade tipuosa tumehall. Tagatiibade alakülg on mõlemal valge, roheka kirjaga.Koiduliblikad on aktiivsed ja lendavad üsna hästi. Nad suudavad lennates ületada näiteks jõgesid, tänavaid ja maanteid. Isased suudavad lennata veelgi pikemaid vahemaid. Välimus Koiduliblikas on väike liblikas, mille tiibade siruulatus on 34 cm
ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki( väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7m ja võivad kaaluda 250-300 kg. • Emasloomade pikkus on 1,6-1,9m ja kehamass 180-250kg. Elukoht • Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi
Termiidid Termiidid on keskmise suurusega putukad ja sarnanevad sipelgatele (Vahel kutsutakse valgeteks sipelgateks). Nad elavad kolooniates , mis võivad ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni isendini. Nende pesad on kõrged ning tunnelitega läbi uuristatud. Põhiosa termiitide pesakonnast moodustavad töölised. Need on alaarenenud suguvõimega isased ja emased. Nad söövad kõike taimset, mis teeb nendest tähtsad taimejäänuste lagundajad. Termiitide halb külg on aga see, et nad söövad ka puidust mööbleid ja hooneid. Nad rajavad käike, mille kaudu tungivad nad hoonete puitosadesse ja söövad need seest tühjaks. Termiidikahjustuste tõttu on Aafrikas ja Aasias mõned asulad lausa teise kohta kolitud.
Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Nähes nagu koer karvavahetuse ajal . Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist batriandi küür longu. 3 6. JOOKSUAEG, SIGIMINE, IMETAMINE Emased kaamelid saavutavad suguküpsuse 3- aastaselt. Isased ei osale sigimises enne viieaastaseks saamist. Jooksuaeg on jaanuaris või veebruaris. Sel ajal toimub isaste vaheline heitlus, mis on vahetevahel raevukad. Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, püüdes vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased ja ajavad emased endaga kaasa. Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle aasta
Läheduses elaval teisel laisikul võib olla veidi erinev dieet, nii ei konkureeri nad omavahel toidu pärast 4)Pikkus: 6070 cm. Kaal: 610 kg. Häälitsused: Möirgamine või korskamine. Harjumuspärane eluviis: Erakud. Toitumine: Lehed, puuviljad, mugulad. Eluea pikkus: Ligikaudu 40 aastat. Suguküpsus: Isased 45 aastaselt, emased 3. eluaastal. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 710 kuud. Poegade arv: 1. SIMPANSID Click icon to add picture Click icon to add 1) PESA RAJAMINE: Simpansid magavad puuvõra keskossa tehtud pesades (nagu picture orangutangidki). oksi painutades ja maha
Parmlased Tabanidae Parmlased: hõimkond lülijalgsed, klass putukad, selts kahetiivalised. Parmude keha pikkus on 7-26 mm. Väliselt meenutab suurepealist jässaka kehaga kärbest. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad. Elab igal pool maailmas, on väga laialtlevinud. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest, emased agressiivsed vereimejad. Paaritumine toimub tavaliselt õhus. Isaloomad järgivad möödalendavaid emaloomi, püüavad nad kinni ja paarituvad lennus, mõnikord ka rohul. Vastsed kestuvad vees ja roomavad seejärel laiali. Kõige huvitavam asi putuka juures minuarust on tema suured eredavärvilised silmad. Toiduahel: Tammepuu leht Parm Konn Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Parmlased http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter12.htm http://www.flyfishing.ee/?page_id=et/putukad/eesti_putukad/suvi/parmlased/ ...
Lihtsalt herilasepesa eemaldades te allutate ennast kallaletungi riskile naasnud herilaste poolt, kuna need putukad on erakordselt kättemaksuhimulised. Herilaste pesad Paberisarnasest materjalist pesi ehitavaid herilasi elab Eestis üheksa liiki, peale nende veel kolm liiki pesaehitajatega väliselt väga sarnaseid ja lähedalt suguluses olevaid pesades parasiteerijaid. Ühiselu elavad kõik pesaehitajad liigid. Pere liikmed kuuluvad kolme kasti: üks ema, hulk temast väiksemaid töölisi ja isased. Töölised on arenemata suguorganitega emased, kes suve lõpuks kasvatavad üles uue emade ja isaherilaste põlvkonna. Ühiselulised on ka pesaparasiidid, kuigi neil puudub tööliste kast. Peale ühisherilaste elab Eestis veel vähemalt 300 mitmesugustesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvat erakherilast. Pesapaiga valikult jagunevad meie herilased kahte rühma. Ühed teevad pesa maapinnast kõrgemale mitmesugustesse õõnsustesse, kasutades seejuures ka inimese loodud
Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ ELUVIIS Karu on peamiselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine ja koore nühkimine.
Sõjad Suur kuritegevus Naiste defitsiit- seda tekitavad Tüdrukute vastu suunatud infantitsiid Äärmuslikud elutingimused (metsik lääs) Elukoha valik Kus uus abielupaar elama hakkab: Patrilokaalne- mehe sugulaste juurde Matrilokaalne-naise sugulaste juurde Neolokaalne-uude kohta, omaette Ka loomade puhul võib eristada: Patrilokaalsed liigid(shimpans, inimene)- isased jäävad oma sugulaste juurde, emased rändavad grupist välja Matrilokaalsed liigid(enamus imetajast)- isased rändavad grupist välja Kultuuride sageduse ideaalse elukoha valiku järgi Patrilokaalne 64% Matrilokaalne 25% Neolokaalne 11% Suguluse arvestamine 1 1. Bilateraalne- lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
