,,Kiikajon ja kaalepuu"- kõik luuletused tehtud kellegi algetel, ainetel, sunnil ...; rõõmus, keelemänguline. ,,Üle Alpide"- ´aastatuhande lõpulaul´; Runnel on võitleja ja kirjutab võitlevat luulet; tõstab sõna G. Suitsu ja Euroopa vastu; ründab loosungit ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"; eitab Noor- Eestit, kehastab vaimsust; püüab takistada eestlaste saamist eurooplasteks ja ironiseerib Eesti euroopa tuleviku üle. ,,Mõistastused"- uus erootiline Runnel; hinge otsimise ja mõistatamise raamat; veidi väsinud, rahunenud, visoon armastusest, elust, eestlastest; mõtiskluste, vaikse iseeneses olemise luule. Runneli loomingut iseloomustab: · Lalulisus- üks enim viisistatud luuletaja; ,,luule on hääleta laul" · Veri- palju verd, tapmist; veri on see, mis ühendab meid eelnevate põlvedega · Huumor- lihtsus, rahvahuumor, sõnajõud ja tappev iroonia
kuskil ,,nurgas" tujutseda ja terve maailma peale vihane olla. Nii nagu ka autor tõi välja punktid, kus ta arutles Tõde ja Õiguse tegelaste vahel, kuidas peategelase naaber Onu Pearu oli vägivaldne ja vihane kuid kohati humoorikas, viskas nalja ja ei võtnud oma elu nii tõsiselt nagu peategelane Andres, nii arvan minagi, et kõik mis on naljakas, eks seda enam nii tõsiselt võetagi sest reaalselt tõsiseid jutte ei saa ikka naljaga öelda sest keegi lihtsalt ei usuks neid. Autor ironiseerib selles artiklis põhiliselt selle üle, kuidas soomlased käivad Eestis alkoholi tarbimas, viies sellega meie koha ,,joodikute edetabelis" kõrgemale kui muidu. Ta arvas veel, et tegelikult ei peaks seda edetabelit täie tõsidusega võtma ja tuleks juua ikka nii nagu endale on parem ja viisakam. See tähendab seda, et parem oleks napsitada mõõdukas koguses, et saaks oma teatud valusid leevendada või siis, et oleks ka humoorikas ja teistel lõbus. Kõige halvem variant on see, kui
pärast üldse rahvale näidata. Kokkuvõte Eduard Wiiralti looming oli mitmekülgne ja rikkalik.. Looming rajanes tal graafilistele väljendusvahendite täiusele. Temas võib täheldada tema teoste põhjal, et ta suhtus humanistlikult inimestesse, samuti tuli esile ka hellus laste vastu, loomade armastus ning soe tunne oma kodumaa ja rahva vastu. Ta kajastab ka oma teostes elu vastuolusid. Kritiseerib kodanlikku ühiskonda, ironiseerib sellele omaseid väärnähte, annab neile omapoolse hinnangu. Eduard Wiiralti looming on harukordselt laiahaardeline ja meisterlik ning sellega kuulub ka maailma kunsti suurmeistrite hulka. Kasutatud kirjandus Raamatud: Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, 1958, Eduard Wiiralt, Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, Eesti Entsüklopeedia, Tallinn Internetileheküljed: http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2690?mode=topic http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Viiralt http://www.raaam
_ Millest kõneleb Heine ballaad ,,rahvinna Jutta" krahvinna on paadiga Reini jõel ja jões on sõdurite laibad, kelle ta hukata on lasknud, ja kes teda nüüd kummitavad ja ballaad ,,Mis peaks küll tähendama" (Lorelei)? Lorelei on sireen, kes hukutab oma häälega jõel sõitva laevniku 13. A. Mickiewitz _ Mis maa luuletaja Mickiewitz oli? Poolekas, pidas end Leedukak _ Kust ta sai ainet loominguks? Kodukandi rahvapärimustest _ Miks on oluline teos ,,Ballaadid ja romansid"? Sest autor ironiseerib seal avalikult ratsionaalsust ja rohub tundeid. Pani aluse romantismile Poolas. 14. S. Petöfi _ Mis maa luuletaja Petöfi oli? Ungari rahvusluuletaja _ Mille vastu ta mässas? Akadeemilis- klassikalise luulelaadi _ Mis teema ta luulesse tõi? Rahvaliku teema, mahlaka rahvalauliku kõnepruugi ja rütmi, kire ja avatuse _ Kuidas igatses elada? Elupõletavalt, vabalt, nautida hetke.
tegelane: ta on sünge, kuri, armutu ja tihti arg, kuid need pole talle iseloomulikud omadused, vaid on tekkinud hiljem kirgede tulemusel, mille vastu ei ole enam võimelised võitlema tema enne nii tugev tahe ja mõistus. Tema traagika seisnebki selles, et askeedina ja dogmaatikuna on ta loobunud inimlikest rõõmudest. Ta ei suuda aga endas maha suruda armastust. Phoebus on tegelane kellele Hugo üldse kaasa ei tunne, vaid kelle üle, vastupidi, üksnes ironiseerib. See kauni välimusega aadlik on kergemeelne ja naudinguhimuline. Ta pole võimeline sügavateks tunneteks, kuid just sellistele meestele on saatus lahkeim ja vastutulelikum Pierre Gringoire on mustlaste silmis Esmeralda abikaasa, on ajalooline isik luuletaja ja filosoofist boheemlane. Ta on fantaasiainimene, kelle seltskonnas kaotavad eluraskused oma tähenduse. Omapäraste tegelastena esinevad romaanis veel kirik ja mass. Rahvamass võib olla
põhitegevuseks oli looming mitte raamatute kirjutamine. Odamehele müüsid nad kirjastuse selle põhimõttega, et siurulastel oli nn roheline tee enda asjade avaldamisega. Tekkisid ka omavahelised lahkhelid. Gailit avaldas följetoni ,,Sinises tualetis daami" kus ta pilkavalt ja irooniliselt suhtub Underi ja Adsoni luulesse. Gailit ja Visnapuu tundsid, et Adsonil ja Underil ei ole huumorimeelt. Õli valas tulle ka Visnapuu, kes avaldas artikli, kus ironiseerib Underi luulet. Hakkas levima ajaluule. Siuru tegutses poolteist aastat, selle ajaga anti välja hulk raamatuid ja tehti endale nime. Ajaluule- valdavalt ekspressionistlik, kujutab sageli sõjakoledusi. Jaan Oks (1884-1918) Oli omaaja üks omanäolisemaid novelli kirjanikke. Oli Tuglasega pidevas kirjavahetuses. Oli pärit Saaremaalt. Noor-Eesti päevilt pidas Tuglasega kirjavahetust, kus kirjutas, et lõpetas oma sajanda novelli
Värvikirevad ja uhked riided. Zanr, kus on teatud tegelastüübid. Alati 2 armastajapaari, vastandatud rikkad ja vaesed tegelased, olemas koomilised vanamehed (,,Armastus kolme apelsini vastu"). Kõik tegelased peale armastajapaari kannavad maske, peategelastele alati vastandatud teenjaskond. (Buratino: Perrot kurb kloun) Mõne aja pärast hakkab kirjutama värsskomöödiaid.Väitis, et kirjandus peab näitama ühiskonna pahesid. Tähtis on elutruudus. Eelkõige ironiseerib ahnuse ja rumaluse üle. Tegi ka näitlejana kaasa, tunnustatud näitleja. Viimane komöödia on ,,Ebahaige". Pärast seda etendust tabab Moliere'i haigushoog ja ta sureb. Olulisemad näidendid ,,Naeruväärsed eputised" - pilkab aristrokraatide võltspeenustamist, tekitas vastuolulisi tundeid: lihtrahvale meeldis, kõrgklassile mitte. ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" - omavahel temaatiliselt seotud, valikuvabadus armastuses, soolise võrdsuse teema
Sellise järelduseni aitas neil jõuda eradetektiiv Ted Grant, kelle Love oli palganud Cobaini surmaeelsetel päevadel oma abikaasat otsima. "Politsei pani selle enesetapuna kirja enne põhjaliku uurimise läbiviimist," väidab Halpern. Wallace'i ja Halperni arvates poleks Cobain olnud suuteline nii kanges heroiiniuimas end tapma. Kuid surmapaigas avanenud pilt jättis mulje, et tegu oli suitsiidiga. "Cobain oli narkomaan, loomulikult peeti seda enesetapuks. Juhtum lõpetatud," ironiseerib Halpern. "Kõige krooniks ütles kohtupatoloog, kellega me rääkisime, et see kutt poleks suutnud süstida endale kolmekordselt surmavat annust heroiini, käärida käist alla, panna süstlakomplekt ära, võtta püss ja lasta end maha. Ta oleks olnud täiesti oimetu." Seattle'i politsei kinnitab endiselt, et juhtumit uuriti põhjalikult ning Cobain võttis endalt ise elu. Ühes teises allikas
aastal ilmunud luulekogu, kus kõik luuletused on tehtud kellegi algetel, ainetel, julgustusel, kombel, kõladel, mõjul, perra, sunnil, sugemeil, äratusel, ässitusel jne. Luulekogu on rõõmus ja keelemänguline. · ,,Üle Alpide"- 1997. aastal ilmunud kogu, mis kannab alapealkirja ,,aastatuhandete lõpulaulud". Luulekogu ründab loosungit: ,,Olgem eestlased, aga saage, eurooplasteks!" ja püüab takistada eestlaste saamist eurooplasteks ning ironiseerib Eesti eurotuleviku üle. · ,,Mõistatused"- 2000. aastal ilmunud kogu, mida peetakse uueks erootiliseks Runneliks. "Mõistatuste" luuletused on veidi väsinud, kuid samas rahunenud. Runnel nimetas ,,Mõistatusi" reekviemideks varasemale loomingule. Hando Runnel: ,,Noor olemine on harjumus, millest tuleb vabaneda vahetpidamata." Uued tuuled(1988) Kraavi pervel peatus troika, tehti väike perestroika: kutsar säeti hobuseks,
2. Valdavalt valitseb üldiselt see, kes toob rohkem kõnet räägib palju. Üksteise mõjutamine on vestluse kontroll ja teiste vestluse juhtimine. Ideaalne oleks olukord kui vestlejatel on võrdõiguslikud õigused ja kohustused. Hea vestlus läheb iseenesest edasi. Hea vestlus ei sisalda ebaolulisi asju aga see mida keegi peab ebaoluliseks, sellest võib rääkida. Võimuvõte vastastikuses vestluses on kui inimene arvab, et ainult tema seisukoht on õige ning ironiseerib teiste kogemusi." Naerab välja ". Kui kõik vaataksid ainult oma mätta otsast oleks üldise kompromissi leidmine ilmvõimatu. Empaatiline vestlus on võime panna oma asi momendiks riiulile ja astuda teise maailma, kui seda ei juhtu tekkib olukord, kus üks on alistaja ja teine alistatav. Alistataval kaob ära eeskuju enda poolt usutavasse ja ta on tehtud tasaseks maha vaigistatud - tema arvamust ei ole, seda ei küsita ja ei peagi küsima, see ei huvita kedagi.
Kellegi Austria saadiku abikaasa mõju oh suur Napoleon III-le. Too andis käsu lavastada. Prantsuse ooperi vana nõue oli, et ooperis peab olema efektne ballet, ülejaanu on teisejärguline. Ooper ilma balletita on sama, mis lauija ilma hääleta. Teostele, kus ballet puudus, tuli see juurde lisada. PROBLEEM: Kes peaks "Tannhäuseris" balletti tantsima? Naeruväärne! Lõpuks otsustas Wagner, et balletinumber toimub Veenuse riigis. Takes skandaal -- kas helilooja ironiseerib? Ballett oli väga kohmakas, rahvas jagunes 2 leeri: 1) "Elagu Wagner!" 2) "Maha Wagner!" Siit pärineb mõiste WAGNERIAANLUS -- matkiti teadlikult või alateadlikult Wagneri stiili. Vastandmõisteks ANTIWAGNERIAANLUS -- ei poolda Wagnerit Etendus möödus skandaaliga, sest Wagner ise ei tohtinud dirigeerida, aga kohalik dirigent ei tabanud õiget tempot, rütmi, karakterit. 1862 -- andis kontserte Peterburis ja Moskvas, kus saavutas suure menu.
Ent viimases pingi, otse vastu ust, Laup kipras, kulmudes veel mõni agan, Veab lehele, mis tindist täitsa must, poolunisena tähti Vanapagan. Oma kunstiliste veendumuste nimel võitleva Betti Alveri kõige kirglikumaid avaldusi on irooniline luuletud ,,Pahed". Kirjanik loob pildi tõeliste kunstiväärtuste hävitamisest, ironiseerib nakatava vaimukusega maitselageduse üle ning lõpetab luuletuse enesekindla trotslikkusega: Hüva! Lõhutagu meistermaalid, Viidagu bordellesse vestaalid, Hävinegu tules nagu koli Templid, aarded, - kõik, mis ükskord oli, Külvatagu teise roose, palme, luuletajad loogu teisi salme
Kujundlikust aspektist vaadatanud personifitseerivad ,,Rehepapi" tegelased selgelt ahnust. Kivirähk omistab selle omaduse peaaegu kõigile oma tegelastele, mõnele rohkem, mõnele vähem. Ainult Rein oli liiga uhke, et mõisast midagi näpata või mõisa vara üldse puutuda. Ja on ju ahnus ka eestlastele läbi aegade omane iseloomujoon olnud, nagu vana kõnekäändki ütleb: ühe eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Kivirähk võtab selle motiivi, naeruvääristab seda, liialdab ning ironiseerib, ja võib-olla suudab selle jutu kaudu eestlastele endile selgeks teha, kui rumal see ahnitsemine on. ,,Ussisõnade" tegelased personifitseerivad unustamist ja kadumist, reetmist ja hülgamist. Selline omaduste jaotus tõestab veelkord asjaolu, kuidas ,,Rehepapp" on veel veidikene lootusrikas ja tulevikule suunatud, aga ,,Ussisõnad" puhtalt hävingule määratud ning uuele, külaelu maailmale suunatud.
KUNSTNIKUD Joseph Kosuth (1945), ameeriklane, on kõige radikaalsem esindaja. Eitab igasugust kunstilist teostust, eelistab sellel ideed ja keelt. Esitab oma tekste ja arutlusi kui intellektuaalset kunsti. Kunst on kunsti määratlus. Hans Haacke (1936), sakslane, kes töötab USAs, tunneb huvi kunsti ja poliitika suhete vastu. Toob välja metseenkultuuri puudused, suurfirmad aidates kehvemaid orjastavad rahvaid mittedemokraatlikes maades Mel Bochner (1940) ironiseerib dogmaatilise konseptualimi üle. Uurib ruumi ning näitab, korrelatsioon ruumi tajumise ja sõnalise kodeerimise vahel ei ole üheselt mõistetav. Joseph Beuys (19211986), sakslane, on konseptualistlik skulptor ja kunstnik, kes huvitus süntaksist, performance'ist ja protsessikunstist. 13. HÜPERREALISM TAUST Nimetatakse ka fotorealismiks ja superrealismiks, slaidimaaliks. Levis nii maalikunstis kui skulptuuris. Tekkis 1965. a paiku USAs. TUNNUSJOONED 1
maalimistiil omast ajast ees Vihm, au, kiirus Maastik - innovaatorlik maalimisviis annab talle maalimisgeeniuse tiitli Turner ei võtnud vastu ühtegi talle omistatud auhinda Ingl. John Constable 1776-1837 giebe farm - impressionistlik, paninkirja aja, koha jne, eksperimenteeris erinevate alusmaterjalide(värvidega) palju rohelisi maale Torm brightoni kohal - valge ja must pruunil kartongil Hisp. Francisco Goya 1746-1828 Grupp rõdul - ironiseerib ühiskonna üle Coltosseus Saturnus - suured tegelased, kes hirmutavad inimesi, söövad neid, terror Uni mis sünnitab koletised - graafika, öös on asju Saks. Caspar David Friedrich 1774-1841 Rändur udumere kohal - 1817-18 Kloostri surnuaed Kaarnapuu Pr. Theodore Gericault 1791-1824 Meduusa parv 1819 - vapustav lugu, kus päästeparve ei leitud (shit happens), hiiglaslik maal, Pr. Eugene Delacroix 1798-1863 Vabadus, kes juhib rahva barrikaadidele 1831 - väga kuulus maal, püksata mees
pidustused, joomapeod ja armuseiklused, poliitiliste huvide puudumine- see määras ka Anakreoni luuletoodangu suuna. Põhiliselt on ta teemadeks armastus, viin, naised, jõudeelu, kuid kõike seda käsitleb ta oma võrdlemisi lühikestes luuletustes teravmeelse, pilkava mängu laadis. Elanud kõrge vanuseni, säilitas ta elurõõmu ja jäi truuks oma noorusea kiindumustele. Ta armastab ennast kujutada hallijuukselise raugana, kes aga ei ütle ära viinast ega armuseiklustest, ja ironiseerib oma armuäparduste üle. Väga sagedased on laudkondlikud teemad. Lõbusas stiilis luule on pealtnäha lihtne, ent poeedi töö seal taga on viimistletud. Lühikesed, rõõmsad luuletused. Erost kujutab omapäraselt: mängiv poiss. Kirjutas jumalate auks ka hümne, eleegiaid ja epigramme. Ta kaunikõlaliste luuletuste mänglev laad, selgus ja lihtsus kindlustasid neile menu nii vana- kui ka uusajal. Peale Anakreoni väheste originaalsete luuletuste
küsimustega vestluskaaslast niisuguse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetas ta maieutika`ks, otseses tõlkes – ämmaemandakunstiks. 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui sünnitusabi andja, kes aitab tõest teadmist ilmale tuua. Paljudele kaasvestlejatele aga tundus (vt Alkibiades “Pidusöögis”), et Sokrates oma dialektikaga ironiseerib nende üle. Sõna “iroonia” pärineb kreeka keelsest sõnast eironeia, mis tähendas teatud laadi teesklust. Teeseldes püüab inimene tavaliselt näidata end paremana kui ta tegelikult on. Eironeia tähendab aga sellist teesklust, kus inimene näitab end viletsamana kui ta on. Sokrates oma justkui lapselike “Mis on X?”- küsimustega paistab kaasvestlejatele naiivse inimesena. Väidete kontroll ja kummutamine, mida ta seejärel
Tema kajastas ka Rooma tegelikku palet läbi huumori. Kirjutab piduliku elukõne, kus kirj kui hästi kõik on, aga kõne lõpus tuleb välja, et kõnepidaja oli liigkasuvõtja. ,,Epoodid" nim lüürilist luuletust, milles pikem ja lühem värss vahelduvad. H jambides kirj epoodid tulvil pinget on vastandiks Vergiliuse, kes kirj tundelises bukoolikas. H kirj luuletusi alguses rooma teemadel. Epoodides on rohkelt autori kaasaegset pilkamist ja pilte Rooma argielust. Ironiseerib väikekodanikke. Oodid ehk ülistuslaulud sis manitsevaid, jumalate poole pöördmist. Õpetlik hoiak. Temalt pärit carpe diem. Teos ,,Epistulae" ehk ,,Läkitused" oskuslikult kirja pandud. Autor pöördub lugeja poole sinavormis. Intiimne. H ilmutab enesekriitikat. Paljastav hoiak. Autoportree Hst endast. ,,Avs poetica" ,,Luulekunst", seab ennast kirjandusteaduse ajalooteljele. Nimetatud ka Augustuse ajastu manifestiks. Kuidas äta tunda halba luulet armetud read
naiselik naine. Shaw looming on äärmiselt rikkalik, palju erinevaid zanre. Kirjutas seltskonnakomöödiaid, satiirilisi probleemdraamasid, ajaloodraamasid, jante ja ideedraamasid. ,,Pygmalion" 1912 teos sai kuulsaks pärast II MS. Viimane oluline teos oli ,,The Appelcart" 1930. Õunakäru komöödia, poliitiline farss, tegeleb tolle aja inglise poliitikaga. Shaw kirjutas kokku 50 teost ja lisas selgitavad sissejuhatusi trükiversioonidele. Kasutab realismi, samas ironiseerib selle üle. Tõi Inglise teatrisse uue kvaliteedi sellest, kuidas ühendab meelelahutust ja probleemide disputeerimist. Kasutab realismi, kuid samas ironiseerib selle üle. Oluline tema briljantne keel. Oluline keskenduda dialoogi puäntidele, ei tohi lava üle kuhjata dekoratsioonidega. 50) Eugene O'Neill oluline draamakirjanik. Tema produktiivsus oli väga suur. Kõige tähtsam. Georg Kaiseri varaseid näidendeid hakati lavastama väikestes teatrites, kus O'Neill mõjutusi sai.
skulptuure ,,Naise torso", rinnad on välja venitatud. Esimeseks dadaistisk peetakse moodsa kunsti ajaloos M. Duchampi, kellest on nüüd saanud üks tuntuim moodsaima kunsti esindajaks. Hiljem pöördus ta kineetilisse kunsti, mis lisas Duchampile soliidsust ja tehnikateadlase maine. Tema tuntuim dadaistlik teos on ,,Trepist alla tulev akt ", mis on tehtud futuristlikus tehnikas, kuid kujutatud on akti. Siit järeldus ka, et Duchamp ironiseerib futuristide aktikeelu üle. Duchamp tõi moodsasse kunsti võtte, mis kutsutakse ready-made'iks ehk valmisasjade kasutamine. Kõige tuntuim ready-made on pissuaar, mis on paigutatud tagurpidi ja kannab nimetust ,,Fontaine" . Mona Lisa repro, mida Duchamp on täiendanud vuntside ja habemega L.H.O.O.Q. H. J. Arp ,,Naise torso" naise rinnad välja venitatud.F. Picabia ,,See siin on Stieglitz" tema fotoaparaadi joonistus. ,,Dada" kahekordne jaatus
Visnapuu ja Gailit ja kui Larsson hakkas esitama, viskasid nad varustusega. Siuru lagunemine: Siuru kirjastus müüs oma õiguse edasi kirjastusele Odamees. Tahtsid pühenduda kirjutamisele mitte kirjastamisele. Neil oli Odamehega kokkulepe, et kui tahavad midagi ilmutada, saavad seda teha. Kaks leeri Gailit ja Visnapuu ühelt poolt Under ja Atson teiselt poolt ei saanud enam läbi hästi. Gailit ,,Sinises tualetis daam" följeton, kus kõnetab Underit nimepidi ja ironiseerib Underi luule üle. Följetoni peategelane läheb maskiballile jääb hiljaks ja siis märkab, et tantsupõrandal on Siuru printsess. Hakkab Underi kallal võtma, oma osa saab ka Atson. Underit kujutatakse kui küündimatut luuletajat ja see on koketerii. Under ja Atson olid solvunud. Visnapuu avaldas artikli, kus kutsus üles avama Underi sumbunud buduaari aknaid, et sõnnikulehk saaks sisse voolata. Atsonil polnud ka nii head naljasoont kui Gailitil ja Visnapuul.
(Rimalda-Ramilda) lombakuse ja puusavigasusega (Kata, teenijatüdruk Tiina), töntsaka ümmarusega (Molli), suure kondiga ja vistrikulise näoga (parunipreili Erika). Puhtalt, ainult koomilise kujuga peab paratamatult mõjuma ,,koera söögimaja" lihav astmaline koer, muidugi ka koeramamma ise. Muidu aga ei armasta Tammsaare palju peatuda olendite kirjeldusel; ta otsib inimese sisejooni ja töötab kas monoloogi või dialoogiga. Teoses ,,Ma armastasin sakslast" ta ironiseerib meelega peategelaste välimuse kirjeldamise arvel (,,len keskmist kasvu ja siniste silmadega... Habemest ja vuntsidest ei maksa rääkida, sest et ajan ära... Juuksed on mustjad; kulmude karvast võib vaikida, sest see pole tänapäev enam kuigi kindel... Pealuu ovaalne, kalduvuse või tungiga kuklasse, kus asuvat aru, mida pole endal tänini tähele pannud. Lõuapärad toonitatud, nagu oleksin pureja, kuigi pole sageli ivagi hamba alla panna... Nina nõgus..
– t sidumine või puhkus – l liuglemine – i peenus, väiksus – o ümmargusus • Sokrates: Kas ei ole näiteks kummaline, et sõnasse katoptron [peegel] on lisatud r? Need, kes nii teevad, ei hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust. • Sokrates ironiseerib kohati, kuid ei eita täielikult keele loomuomasuse (ikoonilisuse) väidet. • Ütleb näiteks, et kuigi sõnades võivad olla “vastupidised” häälikud, saavad inimesed neist siiski aru. • Itkonen: Platon kombineerib tegelikult keele pildi- ja instrumendi-teooriat. Mõlemad on tänaseni väga mõjukad. Aristoteles (surn 322 eKr) • Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene.
(maailma erinevad küljed ja asjad võivad kokku saada). Kurat õrnal lumel (2006) torkas silma, kuidas luuletab varases luules looduses, kuid tihtilugu lõikub sinna sisse surm. Vaatab linnu laipa ja mõtleb selle üle. Tegelikkuse ja näilisuse kontrastid. Viis esimest raamatut mängivad kaane teemaga. Kangro eksponeerib mehi luulekogude kaantel, need on kummaliselt seal esitatud, nt alasti mees võrkkiiges keset lund. Feministlik hoiak. Sellest ka ironiseerib mehekeskse maailma üle intellektuaalselt teraval viisil. Kogud: ,,Tule mu koopasse, mateeria" (2007), ,,Heureka" (2008), ,,Kunstiteadlase jõulupuu" (2010), ,,Must tomat" (2013) viimane luuleraamat praeguse seisuga. ,,Keelepuhtuse deklaratsioon" on kõige märgilisem Kangro tekst. Keeleluulest sotsiaalse luule suunas. Üsna valdavalt naisluuletajate teema. Kangrol ei tule otseselt feminism välja, aga leiab ikka. Kangro luuletustes sotsiaalne ja poliitiline kallak
loodusõigusele ja teenima üldist heaolu. Praktilise mõistuse ülim põhimõte: Head tuleb teha, kurja tuleb vältida! J. DUNS SCOTUS (1265-1308) Sünnib Sotimaal. Hüüdnimi doctor subtilis. Käib eri linnades. Tunnetusteooria. Meie loomulik teadmine on kindel seal, kus ta võib toetuda meelelisele. Üleloomulikest asjadest võib saada ainult ebaselget tunnetust, üleloomuliku valdkonna jaoks on vaja ilmutust. Ironiseerib neid, kes filosoofia ja teoloogia segi ajavad. Kahe tõe teooria/idee: kaks paralleeli, viib ühte punkti, ei tohi segada. Sarnane Thomas Aquinole, kuid Aquino uskus tunduvalt enam mõistusesse.Nüüd saavad arenema hakata reaalteadused. Metafüüsika objektiks filosoofias mitte enam Jumal, vaid olev. Olulisemaks intellektiks peab Duns Scotus vaba tahet. Tahe on iseseisev mõistuse poolt antu suhtes. Kogu loodu lähtub Jumala tahtest; Jumal tahab seda, mis on loogiliselt vastuoludeta
kirjanduse suur saavutus, et hakati rääkima eelkõige Puskinist. Puskini terve hing on üks olulisi märksõnu. Surma võtab ta loomulikuna. Looduse ja inimese vahel on kindel piirjoon. Ta ei ole panteist. Puskin ei moraliseeri oma teostes. Loodus elab oma elu, ta on ükskõikne. Ta oli avatud kogu maailma traditsioonile. Puskin oskas maailmakirjanduse malle ümber istutada ka vene kirjandusse. Ta on väga palju lugenud inglise kirjandust, eriti Byronit neist ei võta ta malli, vaid pigem ironiseerib. Puskin oskas omaks võtta kogu maailma traditsioonist seda, mis oli temale lähedane. Puskini vorm ja sisu on tasakaalus. Puskin on eesti keelde palju paremini tõlgitud kui ükskõik mistahes Euroopa keelde. Seetõttu ongi Eesti oma Puskiniks Puskin ise. Isegi väga vaeses olukorras võib leida midagi head. Kurbuse, rusuva ja nukra loodusega ei pea kaasa minema. Rõõmu peab leidma igast asjast. ,,Eleegia" tulevik on ees, aga see tulevik ei pruugi olla rõõmus mis sest
Nagu Sa kindlasti tead, selgeid temperamenditüüpe ei esine. Nii et, pole võimalust oma käitumise põhjendamisel pugeda väite taha "Ma ei saa midagi parata, et ma nii käitun, ma olen ju .......". Alistuva käitumisviisi valinud inimene vaikib, valetab ,põgeneb kui on tegemist erimeelsusi sisaldava situatsiooniga. Agressiivse käitumisega inimene kasutab sarnases situatsioonis jälle vägivalda, hakkab ähvardama, ironiseerib. Sõltuvalt situatsioonist valitakse käitumisviis. Alati ei saa olla kehtestav, on kindlasti situatsioone kus on vajalik käituda kas agressiivselt või alistuvalt. Sõltuvuses või kellegi meelevallas olles ära kehtesta! (röövimisjuhtum kangialuses). Samas arvesta, et alistuv käitumine pole kunagi siiras. Ka agressiivne käitumine võib olla teatud situatsioonides näidustatud, näiteks juhul kui on ohtlik olukord ajasurve
Lõbus õukonnaelu, pidustused, armuseiklused, joomapeod; poliitiliste huvide puudumine. 24 Põhiteemad armastus, viin, naised, jõudeelu. Kõike seda käsitletakse üsna lühikestes luuletustes teravmeelse pilkava mängu laadis. Elas kõrge vanuseni, armastas end kujutada hallipäise raugana, kes ei ütle ära viinast ega naistest ja ironiseerib oma armuäparduste üle. Kirjutas ka eleegiaid, hümne ja epigramme jumalate auks. Stesichoros koorilüürik Sitsiilias Himeras, kasutas luules vabalt töödeldud mütoloogilisi süzeid ning viljeles eepose, koorilüürika ja tragöödia vahepealset zanri. Ibykos (VI saj.) viibis samuti Samosel Polykratese õukonnas, algul jäljendas Stesichorost ja kasutas müüditeemasid, hiljem ülistas armastust. Simonides lüürik Keose saarelt, Pindarose rivaal. Elanud mitmete türannide juures
isiklik hüe esikohal ja rahva häa jäab neid võdlemisi üskõkseks. Seevastu on nad sõralikus läikämises rahva rõujatega. Tambet unustab Vahuri viimse manitsuse ja kavatseb oma poegagi saksaks kasvatada. Tasuja sü udistab Villut selles, et mõus elu ja isandate sõrus tema kõvad mõe asja kohta kurdiks on teinud. «Sina oled üs neist väestest eestlastest, kes oma orjapõvega rahul võvad olla; kes teab, sa ehk ei hooligi sellest, et seesama põi teistele põguks on?» Teravalt ironiseerib Bornhöe isiklike huvide esiplaanile seadmise üe, mäkides Villu kohta, et see oleks heameelega länud Tasuja juurde üestõsust osa võma, aga --«tal oli enne üs kõune asi õendada, ja õgele eesti mehele on tema kodused asjad igal ajal tätsamad olnud kui üdised». Ütlasi nätab Bornhöe, et sõrusepidamine ja leplikkus vaenlastega ei too lõptulemusena midagi head: 454 saksu taevani üistava Risti Krõ oda pojal lõkavad saksad keele suust, Metsa
annaabi.ee 
