MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
Kiusamise ärahoidmiseks tuleb õpilastega käsitleda kiusamist kui nähtust ja selle mehhanisme rühmas. Traditsiooniliselt on kõneldud ainult kiusatutest ja kiusajatest, kuid kiusamisolukorras osaleb ka muid õpilasi. Oluline on see, mida teised teevad sellel ajal, kui üht õpilastest kiusatakse. Lisaks ohvritele ja kiusajatele on ka kiusajate abilisi ja toetajaid, ohvri kaitsjaid ja kõrvalseisjaid. Erinevad rollid on üsna püsivad ühest klassist teise minnes. Muutusi 13 toimub rohkem siis, kui klassikaaslased vahetuvad ja rühma dünaamika muutub. Õpilastel peab olema selgus oma tegutsemise kohta ja selle kohta, kuidas nad võivad olla kiusamisolukorras osalejaiks. Oma rolli teadvustamine võimaldab rolli murda.. On hea, kui õpilased arutlevad uute tegevusviiside üle ja liituvad nendega. Õpilasi on vaja kannustada tooma avalikkuse ette märgatud kiusamisolukordi. (Tallinn, Koolikiusamine) 6
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
suvalisest kompuutrist ja kohalikus ettevõttes. (brauseri) suvalise veebilehitseja Selle asemelabil.ostetakse vastavalt Interneti teenusepakkujalt Näiteks aitabendale sellelemingi osa tublisti salvesturuumi kaasa ja serverivõimsust—pilveressursse ka varsti ilmuv Internet Explorer 9, mis toetab samutikasutatakse HTML5 uutaga vastavalt vajadusele. web-standartit Maksmine ja mis kasutab 'hardware acceleration'toimub kuupõhise (riistvara arveldusega kiirendamise) ja makstakse ainult reaalse teenuse funktsiooni...
Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Pane neid tähele ja proovi mõista, mis sinuga toimub. Olukorda rahulikult analüüsides saad rakendada tõhusaid probleemilahenduse strateegiaid. o Ärevus, viha ja armukadedus tekitavad probleeme siis, kui need muutuvad liiga tugevaks. Sellisel juhul pärsivad need mõtlemist ja otsustusvõimet, inimene võib öelda kahetsusväärseid asju või käituda moel, mida ta pärast häbeneb. o Katsu mitte käituda hetketunde ajel. Kui satud paanikasse või kaotad kontrolli, püüa end 9 kõigepealt maha rahustada. Seejärel analüüsi probleemi millised on faktid, millised on tunded ja milline on sinu tõlgendus olukorrale. o Leia üles oma suhteskeemi allikad, mis sind niimoodi tundma ja tõlgendama sundisid. Leia üles oma hirmud. o Tasakaalusta oma negatiivsed isikuskeemid
Paiknemine. Impulssostukaubad on paigutatud kassa juurde. Trükimeedias on eelispositsioonid vasak ülemine nurk ja pigem parempoolne kui vasakpoolne lehekülg. Soodus on reklaami paiknemine silmade kõrgusel. Kontrast. Oluline erinevus kahe stiimuli vahel. Esimesena püütakse haarata tumedat. Tajukonflikt tõmbab tähelepanu. Taust peab üldjuhul olema tume. Isolatsioon. Piisavalt vaba pinda. Pealkirja jaoks peab jätma nt. 10-15%. NN gestaltfaktorid kuidas stiimuleid organiseeritakse tervikuks. Rõhuasetus figuurile. Läheduse ja esiletuleku mulje. Figuuriks võetakse tuttavam. Toode võib muutuda fooniks, kui osaleb kuulsus. Lihtsus Suletus. Puuduvatest elementidest kujutletakse tervik. Uudsus ja erinevus. Värv. Soojad värvid on aktiviseeruvad. Hämaras muutuvad selgesti eristuvaks sinised toonid, kollased on päeval. Liikumine. Liikumine ka staatilistes kujundites
riigi piirid, muutus rahvusvaheliseks. Muutus ka nimi. Esialgsest nimest ARPANET sai Internet.i Esialgu oli peamiseks arvutivõrgu ülesandeks ressursside jaotamine, st. istudes ühe arvuti taga sai kasutada ka neid programme ja informatsiooni mis teistes peidus. See funktsioon ei ole ka praeguseks kadunud, kuid lisandunud on veel üks oluline ülesanne - olla vahendajaks inimeste vahel. Tõe huvides tuleks ka märkida, et Internet (mille suunitlus enam teaduslik ja õpetav) pole ainus arvutivõrk maailmas. Näiteks on olema kommertskallakuga võrke, kus põhilisteks tegevusteks reklaam, ost ja müük. Eestisse jõudis Internet 1992. a. aprillis ja on tänaseks siingi tõhusalt arenenud, olles kasutusel kõigis kõrgkoolides, paljudes üldhariduskoolides, akadeemilistes asutustes, riigiasutustes jne. Interneti puhul on tegu ülemaailmse võrguga (WAN - Wide Area Network).
See kiht paikneb tavaliselt kohtvõrgu serveril. Andmekiht on kolmas kiht. See sisaldab andmebaasi ning selle haldamiseks vajalikku 2 tarkvara ning võib paikneda mõnes suurarvutis. Kihi ülesanne on muuhulgas hoida andmeid sõltumatutena rakendusest ja esitusloogikast. Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Võrk koosneb väga paljudest erinevatest osadest
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
101. Elu peatee on sile ning sirge, kuid inimesed kõnnivad meelsamini mööda kõrvalradasid. 102. Elu on täis erilisi pakkumisi! 103. Elu ei saa käsikirja järgi elada. 104. Elu on raske. Millega võrreldes? 105. Ma ei mõista elu, loodetavasti on see halb nali. 106. Elu on üks suur joonimine: millele eile joone alla tõmbasid, sellele tõmbad täna peale. 107. Armastan elu, kuid ei tunne vastuarmastust. 108. Sinu arvates on elu niigi keeruline. Siis tuli aga internet. 109. Elu on kui autopesula, kust proovid jalgrattaga läbi sõita. 110. Mure on intress, mis tuleb selle kinnisvara eest ette maksta, mida meil veel pole. 111. Elu on lihtsam, kui sa arvata oskad: võimatu tuleb lihtsalt heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda. 112. Ära kogu aeg päri, parem ela vahepeal natuke! 113. Vihma ajal ei laena keegi vihmavarju. 114. Kaja vastab sulle alati! 115. Tuulelohe tõuseb tuulele vastu. 116
sajab. # Kui ma oleksin päike , siis ma paistaksn su peale igal hommikul , et näidata kui palju ma sind armastan. # Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat tähendust sisaldab endas neljast tähest koosnev sõna TEMA. # Armastus on nagu palavik. Ta sünnib ning kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi pistmist. # Liiga tihti me ei näe, mis meil on, kuni see on läinud. Liiga tihti me jääme hiljaks, et öelda: Anna andeks ma tegin vea. Mõnikord tundub, et me teeme neile kõige rohkem liiga, kes on meile kõige lähedasemad. # Ma armastan sind seepärast, et sa oled teinud rohkem kui mitstahes õpetus, et mind paremaks muuta, ja sa oled teinud rohkem kui mistahes saatus, et mind õnnelikuks muuta. Sa oled teinud seda ainsagi puudutuseta, ainsagi sõnata, ainsagi viipeta. Sa oled teinud seda, olles sina ise. Võib-olla sõbraks olemine just seda tähendabki.
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
· Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, kuid see oli vaid prügikast . · Nutan ja naeran. Naeran ja nutan. Vaatan ja mõtlen. Mõtlen ja vaatan, kas ma saan ka kunagi õnne maitsta või pean päevast päeva kurbust tundma?
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Hugo Parem üldse mitte olla kui olla mitte keegi. Hiina vanasõna Peab tänama neid, kes juhivad meie tähelepanu meie enese puudustele. B. Pascal Oma viga eitada on kahekordne viga. Araabia vanasõna Huumor on parim ühendus inimeste vahel. W. Disney Huumoritunne on olemas kõigil, ainult mõned ootavad veel juhendeid, mille üle naerda. B. Andrejev Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte.
Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): •• Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid); •• Turvalisus; ••Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja- >postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja – postkontor – sorteerimine – transport – sorteerimine – postkontor – adressaat
3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja postkontor sorteerimine transport sorteerimine postkontor adressaat.// Allikas andmete genereerija. Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat kasutab saadud andmeid. 4
ei riski kunagi.Aga riskimata ei avasta nad iialgi midagi uut. Ja nii veedavad nad oma päevi oma mugavusstsoonis, kõik päevad samamoodi ja samade inimeste seltskonnas. Juhid tohivad kül teha halva asja eest noomitust, aga nad ei jäta kahe silma vahele seda, et puude taga on mets.Pead mõistma, et ebaõnnestumised on vältimatud teel edu poole. See on kõigest õnnestumise õppetund.Maskeeritud õppetund.Lõpuks juhivad need meid tarkuse ja külluse juurde. Juht peab jätma inimestele ka läbikukkumisvabaduse. Tänu sellele ootab neid varem vi hiljem edu. Kunagi edutati noort juhti selle eest,et ta tuli välja suurejooneliselt läbi kukkunud uuendusliku ideega.Samas see idee kukkus läbi . Ent tuleb teada, et enesekindel riskimine on hädavajalik suurepäraseks kordaminekuks, kuigi see võib mõnikord kaasa tuua ka vägeva nurjumise (141).See on lihtsalt üks ärikuludest. Siiras kiitus võib mägesid paigast liigutada ja panna kogu org-ni ümber sündima.Kiitus
SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Minu arvates oleme ühel meelel selles, et väliseid asju peab keha jaoks soetama, et keha tuleb hinge auks hooldada, et hinges on teenindavad osad, mille abil liigume ja toitume ning mis on meile antud tähtsaima enda pärast. Selles tähtsaimas on miski ebamõistuslik, on ka mõistuslik. Üks teenib teist; see on ainus, mis ei suhestu muuga, vaid suhestab kõik endaga. Sest ka too jumalik mõistus on kõigele juhtijaks, olemata ise kellegi alluvuses; samasugune on ka meie mõistus, kuna ta tollest pärineb. (2) Kui selles omavahel nõustume, siis oleme ühel meelel selleski, et õnneliku elu ainsaks tingimuseks on meie täiuslik mõistus. Tema ju ainsana ei lase kaotada söakust, avaldab saatusele vastupanu; mistahes olukorras tagab ta meile häirimatuse. Ainult see on ju hüve, mille küljest ei saa midagi ära murda. Õnnelik
Üle jõu käivate tegevuste täitmise teema. On teada, et psühhiaatrias on olemas spetsiaalne diagnoos bipolaarne häire. See seisnebki kahe erineva seisundi järsus vaheldumises, millest üks on depressiivne pool. Depressiivsete inimeste hulgas on võrreldes teiste gruppidega kõige rohkem religioosseid inimesi. Eriti paelub neid lunastusidee. See, et võib oma kannatustest vabaneda ja oma süü andeks saada, sõltumata religioonist. Samas kipuvad need depressiivsed inimesed liiga palju jätma jumala ja kuradi hooleks. Kui lapsevanem on depressiivsete joontega, siis ta on kontaktivõimeline ja üritab last mõista. See on positiivne pool. Ta püüab sisse elada, kaasa aidata. Oht on, et ta võib üritada last endaga liialt tihedalt siduda. Samuti on depressiivsete joontega inimesel raskusi olla vajadusel karm, järjekindel. Elukutsetest kipuvad nad eelistama neid, kus tuleb hoolida, hoolitseda, teenendada. Nad on väga kannatlikud. Neil on aega ja püsivust oma töö vilju oodata
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Pakettkommutatsioonil puudub sideseansi loomisega seotud viivitus nagu kanalikommutatsiooni puhul aga arvestada tuleb teatud ajakuluga pakettide marsruutimisel erinevaid võimalikke teid pidi, mida pakuvad alternatiividena välja võrgusõlmed. Pakettkommutatsiooniga võrgus võistlevad erinevad ühendused ressursside pärast ja on võimalik, et kui nõudlus ressurside järele ületab kanali läbilaskevõime siis tekib ummik. Sellisel juhul ootavad paketid järjekorras üle kandmist tekitades viivitusi sideühenduses. Kui ummikud küllastavad ka järjekordade vaba mahu siis võib tekkida pakettide kadu. Selle vältimiseks on vajalikud sideprotokollid (näiteks TCP - Transport Control Protocol), et garanteerida ühenduse töökindlus, näiteks selleks, et kontrollida pakettide kadumist ja nõudes kadunud pakettide uuesti saatmist. Pakett kommunikatsioon on ebaühtlase andmevahetuse jaoks parem.
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
väga midagi ei teinud". Mees ei usu, et tema vägivaldsel käitumisel oleks negatiivseid tagajärgi. Teisalt süüdistused: Naine provotseeris, oli ise agressiivne, käitus valesti ("head abielunaised nii ei tee"). Vägivallakogemus lapsepõlvest. Paljudes uurimustes rõhutatakse, et lapsed õpivad vägivallamudeli oma vanematelt ja kalduvad seda hiljem omaenda paarisuhtes kordama. Isegi kui mõistetakse, et see pole õige, ei teata vettpidavaid alternatiive keeruliste olukordade lahendamiseks. Kindlasti ei tohi siin näha aga automaatselt seost, statistiliselt pole sellist seost tõestatud üldiselt rohkem kui 50-60%-il juhtudest. Vägivaldsus on kindlasti komplekssem nähtus kui lihtsalt mingi üksiktunnuste kogum. Perevägivald ja alkohol Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Rolle tunnetavad inimesed suheldes, sest nad avalduvad teiste inimeste ootuste kaudu. 6 Sarnastes ametites ja olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Asutusse siseneval kliendil on omad ootused teenindajale sõltumata sellest, kes täpselt temaga tegeleb. Kliendil on oma ettekujutus, kuidas töötajad üldiselt käituma peaksid. Kliendid arvavad üsna sageli, et teenindaja peaks teadma, millist tegevust ja käitumist kliendid temalt ootavad. Teenindaja arusaama oma rollist iseloomustab rollikujutlus. Nii klienditeeninduse kui suhtlemise seisukohast üldse on tähtis, mil määral kattuvad rolliootused ja rollikujutlus. Rollikujutluse ja rolliootuste lahknemine on potentsiaalsete inimestevaheliste arusaamatuste ja ebameeldivuste allikas. Näiteks kui töötaja rollikujutluses puudub arusaam, et kliendiga suheldes tuleb
Lapse õiguste konvetnsioon Lastekaitse seadus Sotsiaalhoolekande seadus Politsei ja piirivalve seadus Isikuandmete kaitse seadus Avaliku teabe sedaus Haldusmenetluse seadus Lastekaitseseaduse järgi eristame 2 last: Abivajav laps ei ole tagatud lapse turvatunne, areng ja heaolu. Toetusvõrgustikud, tugisüsteemid töötavadki selliste laste nimel. (lapsed, kes elavad üksinda, kes ei täida koolikohustust vms). TEATA: kohalikule omavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale Hädaohus olev laps kaitset vajab lapse elu ja tervis (elu ja surma küsimus). Lapse olukord nõuab viivitamatut sekkumist!!! (2 võimalust: 1 võimalus teda ohustab keskkond, 2 võimalus laps ise ohustab ennast). /füüsiline, vaimne vägivald, hooletusse jätmine (tõsine alatoitumine). TEATA: poliseile ja kohalikule omavalitsusele (kodanikuna
Kui eestlane on jutu kiiresti ära rääkinud, jätkab soomlane eestlase suureks üllatuseks juttu sealt, kus ta enne pooleli jäi. Kui ühe arvates on teine rumal, siis teise arvates on teine kasvatamatu. Kui mõlemad jäävad oma kultuuri kõnenormidele kindlaks, siis kogemuse kordudes ongi stereotüüpidele alus pandud. Liiga pikaks venivad pausid võivad vestlejatel tekitada ärevustunnet ja võimendada nende negatiivseid emotsioone (Koudenburg et al. 2011). Inimesed ootavad vestluse sujuvat kulgemist, pikkade pausidega jutuajamine ei ole eriti meeldiv. Hääl: Kahte täpselt ühesugust häält olemas ei ole, küll aga võivad hääled sarnaneda. Seetõttu võime me hääle järgi teise inimese võrdlemisi hästi ära tunda. Raskused tekivad aga siis, kui inimene oma häält moonutab. Hääl ütleb inimese kohta palju – annab teavet tema isiksuse ja staatuse ning emotsionaalse seisundi kohta. Häälel on teatud omadused, mis muudavad selle meeldivaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
