Gregor Johannson 134303IAPB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303IAPB Internetipiraatlus polegi nii halb? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö „Internetipiraatlus polegi nii halb?“ on minu isikliku töö tulemus
Infoajastu piraadid Gregor Johannson 134303IAPB Kommenteeritud kava Sissejuhatus Internetipiraatlus on väga paljudele tundmatu. Selle ümber on palju poleemikat – kord kiidetakse taevani ning kord tehakse täielikult maha, ähvardades sealjuures internetipiraatlusega seotud inimesi trahvide ja vangistusega. Miks on internetipiraatluse teema viimasel ajal nii aktuaalne ning mis eesmärkidel sellega tegeldakse? 1. Mida internetipiraatlus endast kujutab. Püüan selgitada internetipiraatluse pärusmaad ning selle tekkimise põhjuseid. Internetipiraatlus on üks vanimaid tehnikamaailma fenomene. Internetipiraatlust võib liigitada näiteks tarkvara-, muusika- ja filmipiraatluseks. 2. Milleks internetipiraatlus hea on. Toon näiteid sellest, kuidas internetipiraatlus aitab inimestel ligi pääseda erinevatele vajalikele andmetele. Tänu internetipiraatlusele on võimalik üüratuid summasid raha kokku hoida,
Piraatlus nähtusena sai alguse mitusada aastat tagasi ja polnud üldse seotud internetiga, sest sellist asja polnud tollal olemaski. Tänapäeval on autoriõiguste rikkumine internetis või interneti kaudu saanud sama nime tõenäoliselt kunagise piraatlusega olemusliku sarnasuse tõttu. Viimaste aastatega on internetipiraatlus kogunud kiirust ja suurust. Sellega on loomulikult ka kaasnenud piraatlusevastased sündmused, sarnased mingisuguse haiguse globaliseeruva ohu märkamiseks. Nüüd tekib küsimus, kas piraatlus on pigem kokkuhoid või siiski suur probleem tänapäevases maailmas? Tehnoloogia arenguga on uued põlvkonnad aina osavamad ümber käima igasuguste seadmetega, millega paar põlvkonda vanemad inimesed ei suudaks hakkama saadagi. Seda selle pärast, et noored puutuvad iga päev nende seadmetega kokku
Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine. Üritan oma essees anda ülevaate interneti arengust tema algusaastatest ning tuua võimalikult palju erinevaid näiteid interneti headest ja halbadest külgedest. Püüan siduda oma kirjatöö ka näidetega päriselust ning jõuda selgusele, kas plussid kaaluvad miinused üles või on asi hoopistükis vastupidi. Interneti sünd Interneti eelkäijaks loetakse ARPANET-i
andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. 41. Milline peab olema andmesubjekti nõusolek, et see kehtiks? (3 tingimust) · Vabatahtlik, · Selge/konkreetne, · Informeeritud/teadlik 42. Miks võib andmekaitse tagamine osutada keeruliseks (5)? 43. Mis eristab pilvandmetöötlust muust (nö tavalisest) andmetöötlusest (mis rollis on kasutaja, mis on eelised ja ohud)? (essee küsimus) 44. Mis on internetipiraatlus? + Kuriteoliik, mille käigus omandatakse ja levitatakse interneti kaudu ebaseaduslikult autoriõigusega kaitstud teoseid. 45. Nimeta interneti-teenuse vahemise(vahendamise?) liigid (3) ning võrdle neid omavahel. (essee küsimus) · Andmete edastajad - Vahendaja tegevus passiivne. Edastatakse vaid kolmandatale isikutele võrgu kaudu andmeid. Teabe edastamise eesmärk on teostada vaid teabe edastamine sidevõrgu kaudu teenuse saajale. Tingimus, et andmeid ei ole talletatud pikemaks
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhisea...
selgesti määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse), informeeritud/teadlik, nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik, vaikimist või tegevusetut nõusolekut ei loeta. 42. Miks võib andmekaitse tagamin e osutada keeruliseks (5)? 43. Mis eristab pilvandmetöötlust muust ( nö tavalisest ) andmetöötlusest (mis rollis on kasutaja, mis on ee lised ja ohud) ? ( essee küsimus ) 44. Mis on internetipiraatlus? 45. Nimeta interneti - teenuse vahemise liigid (3) ning võrdle neid omavahel. ( essee küsimus ) 46. Miks tuleb tarkvara kaitsta intellektuaalomandi õigustega? (essee küsimus) 47. Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste, patendi, kaubamärgi ja litsentsilepinguga? Selgita igat kaitsmisviisi lähemalt ja analüüsi, milliseid neist võiks kasutada koos ning kas mõne viisi kasutamine välistab teise kasutamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
