Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Kõrvalseisja sekkumine - kardad teiste ees näiteks arana näida, ükskõikseks jäämine - tead, et jagad vastutust Konformsus - Sherif, autokieneetiline efekt- taju illusioon mille korral liikumaty valguspunkt näib pimedas liikuvat Sotsiaalse mugavdumine aluseks on: Nõustumine, jrgid teiste seisukoht, Internaliseerumine- nõustumine Kuulekus - Milgrami katsed elektrilöökidega - Milgrami katsed autonoomse ja agendiseisundi määramiseks Grupi polariseerumine - Vaadete muutumine äärmuslikumaks, riskantsemaks või ohutumaks- riskile kandumise nähtus - Zavalloni väitel grupidiskussion tähendab vaadete muutumist äärmuslikumaks- riskeantsemaks või ohutumaks. Suhtlemine grupis - Leavitt mitteametlikud grupid ja tõhusad suhtlemismustrid Grupimõtlemine
· Tulemuseks tasapisi kujunev arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool inimese eneseavastamise buum · Psühholoogia jaoks inimese eneseteadvus. Kuidas see tekkinud, ("väljast sisse" protsess, internaliseerimisprotsess), kuidas toimib tänases sotsiaalses maailmas. Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis · Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus · Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide · Sotsiaalse eraldatuse mõju (1970: Genie 13 aastat kinnises ruumis, 1- aastase vaimne tase). Amala-Kamala, toidu nuusutamine, pimeduse eelistamine · Gordon Gallupi peeglitest: lõhnatu värvitu punane plekk otsaette. Simpans ja orangutang nühivad otsaesist, gorilla jt peeglit. Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. · Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid.
sarnaste teistega. Võrdluspartnerites otsitakse seda, mis on endas tugevkülg, kui võrrelda endast nõrgematega, enesekindlus kasvab FESTINGER ,,kognitiivne dissonants"- ebakõla hoiakute ja käitumise vahel. KATSE: Palju palka saanud töötaja tunnistab, et töö on tuim. GOFFMAN:presenteeriv-kaalutlev(refkleteeritakse)vastavalt teiste ootustele(sõbralik teenindaja) või enesemääratlusele(teadlane) Rollid- internaliseerumine (GOFFMAN 1959) mina osaks muutumine - isiksusest rollid sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega HEIDER Attributsiooni teooria- põhjuste omistmine seletamiseks, atributeerimise liigid: personaalne ja ajutine, situatiivne ja ajutine,personaalne ja püsiv, situatiivne ja püsiv. HALL, Edward Distants suhtlussituatsioonides (intiimne, Personaalne, Sotsiaalne, Avalik)
SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias. · Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja · Tekst: Maslow lk 346-371 konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, Hoiakud altruism. Tsiviliseerumisteooria ja normi · Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete sfääris. Hoiakud ja väärtused. Hoiakute muuuutmine. Kognitiivne kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve
Feodaalne au · Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel) · Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) Rüütliau nõuded · Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine · Pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine aadlike võistlus au pärast, rivaliteet · Ühiskond lõhestatud, suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus · Veritasu. (ärakeelamised: normannid Ingl-l) · Alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus
rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus
Küsimus 36 Küsimuse tekst d. tunnetel Võrreldes väärtustega on hoiakud ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: kasusaamisel. a. üldisemad, põhimõtetele ja printsiipidele suunatud Küsimus 42 Küsimuse tekst b. iseloomulikud rohkem meestele Käitumisnormide internaliseerumine tähendab ... c. konkreetsemad, üksikobjektidele suunatud Vali üks: d. kiiresti muutuvad a. formaalsete normide muutumist mitteformaalseteks Tagasiside b. välise normi muutumist sisemiseks sunniks Õige vastus on: konkreetsemad, üksikobjektidele c. kõiki kolme asjaolu suunatud. Küsimus 37 d
rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus
ühistes kriminaalsetes tegudes. (Mangs, Martell 2000:315) Otsitakse inimest, keda saaks imetleda, kedagi, kellel on omadused, mida tahaks endale, kedagi, kes tõstaks isetunnet. (Mangs, Martell 2000:315) Objektisuhetel on selles faasis eksperimenteeriv varjund. Minnakse ühe kaaslase juurest teise juurde. Püütakse leida kõrget hinnangut, teada saada oma rolli koosolemises, vallutatakse ja ollakse vallutatud. Teostub internaliseerumine ja uued objektid saavad oma representatsiooni. Need kompenseerivad osaliselt primaarseid representatsioone. (Mangs, Martell 2000:316) Uute objektivalikute puhul on tähtis, et nad oleksid perekonnavälised ja neil oleks erootiline hõivang, kuigi mitteteadlik. See hõivang hõlmab nii maskuliinseid kui ka feminiinseid jooni, mis identifitseerumise ja internaliseerumisega saavad adekvaatsed proportsioonid. (Mangs, Martell 2000:316) Varane noorukiiga on imetlemise, iidolite ja fanatismi aeg
•Nt lapskurjategijad ei ole sageli vastutavad, nende areng alles toimub. PROSOTSIAALNE ARENG Prosotsiaalse käitumise ja altruismi mõisted. •Prosotsiaalne käitumine – isetu või egoistlik •Altruism – kasu tegijale puudub, võib olla ka kahjulik. Prosotsiaalse käitumise kasud •Abistaja maine tõstmine rühmas •Enesehinnangu tõus •Tasustus, premeerimine •Empaatiavõime arenemine •Koostöö ja toetuse sotsiaalselt aktsepteeritud normide internaliseerumine. Prosotsiaalne areng •Väikelapsed – reageerivad teise stressile (nt nutavad ka) •Prosotsiaalne täheldatav juba ~ 2-aastaselt => •aitamine, •lohutamine, •asjade jagamine, •kaitsmine, •hoiatamine ohu eest, •hädasolija kaastundlik uurimine •abi otsimine kolmandalt isikult jne •Vähe vanuselisi ja soolisi erinevusi 4-5a •Motivatsioon käitumiseks – ka enesekeskne? Mõjutavad tegurid •Sõltub empaatia ja kognitiivsest arengust => koolieelikul veel raske
Haridus ja kvaliteet • Tõsiseks teemaks 1990datel. Areng järgib sama loogikat, kuidas kvaliteediparadigma jõudis äriorganisatsioonidesse • Arenguetapid: rahulolematus (massiharidus), väline kontroll (akrediteerimine), ühised standardid (standards and guidelines), rahvusvaheline kontroll ja pingeread (agentuur), sisemised mehhanismid (eneseparandus), kvaliteedikultuur (sisemine norm) • Analoog tsiviliseerumisega – normi internaliseerumine. Kui kaugele erinevad eluvaldkonnad (äri, meditsiin, haridus, riigikaitse) on (kvaliteedi) arengus jõudnud? • Praktilised sammud hariduses • Akrediteerimissüsteemid alates 1990date algusest • European Standards and Guidelines 2005 • Eestis: 1200 õppekava aastatel 1997-2008 • Mõjuanalüüs BV: palju energiat, tulemus tagasihoidlik • Eesti uus süsteem: üleminekuhindamine + tagasisidele orienteeritud kvaliteedihindamine
haigus. Ainuke viis seda vältida on mitte lubada endale esimest korda. Ennetamine, kaitsvad tegurid ja riskitegurid teismelistel Konventsionaalsus kui puhver. Konventsionaalsus (reeglitest, kommetest kinnipidamine, vastandub pisut liberaalsusele) on eriti just tüdrukute puhul oluline. Leevendab paljusid, eriti just vanematest tulenevaid riske (vanemate isiksus, lapse-vanema suhted), aga ka kaaslaste mõju. Siia kuuluvad vähene huvi teravate elamuste järele, traditsiooniliste väärtuste internaliseerumine (väärtused on sisemised, nende endi omad, traditsioonide austamine, konservatiivsus, reeglitest kinnipidamine kõik, mis seotud järjepidevusega), sisemine kontrollilookus, kõrge saavutusvajadus. Inimestevahelised suhted kui puhver halbadest sõpradest tulenevale ohule. Kõige suurem oht saada narkomaaniks on neil kes on kaasatud narkootikume tarvitavasse kaaslaste gruppi. Millised on sel juhul tegurid, mis võiksid
Mingi aeg suudab mina juhtida miskit. 3. Ülimina on see mis vajadusel karistab inimest. Südametunnistus. Mis aitab korrastada meie elu teatavate printsiipide kaudu. Meie oleme mingil viisil superego käsutuses. Oidipuse kompleksid (poeg tapab isa ja abiellub emaga, kuna ta ei tea et see on ta isa, lõpuks läheb pagendusse ja lõikab endal silmad peast ja kahetseb seda). Alatedlik. Internaliseerumine- südametunnistus jõud. Ühiskond ei võta sind vastu kui sul ei ole superego poolt määratud korda. Tsivilisatsioon- on midagi mis on inimese eriline saavuts, see on kaitse inimese enda ja tema tungide eest. See on vastand üksikisiku vastanda. Repressioon. Sublimatsioon- tähendab, et inimese iha suunatakse mingisugustesse sfääridesse, kus neid võib vaja minna. Ihade vaba rakendamine on ohtlik. Ühiskonna jaoks on ohtlik kui sublimatsioon ei rakendu
Kui neile osutatakse au, võtavad selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas nad sellest ei hooli, nagu maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Aadlisoost olid need, kelle esivanemate seas polnud orje. Vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust. Feodaalau sai algeslt oma sisu vallutustest. Algselt oli au aluseks füüsiline suurus ja tugevus, välised hüved, valdused. Kõrgkeskajal toimus au internaliseerumine, hakkas toetuma karakteriomadustele. Eeldati vastastikust lugupidamist, tekkis rivaliteet au pärast, võisteldi. Ühiskond oli lõhestatud, toimus suurte aadlisuguvõsade võimuvõitlus. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: - kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain
ligimeste hüve seda nõuavad, võib ta korda saata mida tahes, unustades iseenda täielikult. *Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki. 4. Feodaalne au *Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest. *Au on vabade meeste atribuut, legiteerib nende kõrgemat staatust. *Au aluseks füüsiline suurus ja tugevus, samuti välised hüved. *Kõrgkeskajal au internaliseerumine-üha enam tähelepanu karakteriomadustele. 5. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal 1.kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2.kohustused Jumala ees 3.kohustused naiste ees Jumala rahu-reguleeris rüütlite suhted kiriku ning vaestega, samuti nende omavahelised suhted. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest *Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsuda inimesi, kes ei arvesta teistega. *Antiikajal pidid ülemklassid võimu säilitamiseks ennast igal viisil maha salgama
Vajadusel karistab nimest. (Südametunnistus) inimene on superego teenistuses v tema ees vastutav. Ülimina on Oidipuse kompleksi - poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks tulemus. Id - miski - tume ja kättesaamatu sfäär. Tungid: elutung (naudingu püüdlemine) ja surmatung (agressiuun ja hävitamine). Sunnibinimesele peale vajaduse rahuldada oma tunge ja vajaduse võimalikult kiiresti. Talle ei saa moraalireegleid omistada. Idi ja ego suhe on nagu ratsaniku ja hobuse suhe. Internaliseerumine - (poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks) ...isa kuju asub poisslapse sisse. Autoriteet. "Tootem ja tabu" Reaalsusprintsiip peaks aitama Id´iga toime tulla. Mõnuprintsiip. Inimeste elueesmärk on püüelda naudingu poole (F) või siis agressiooni poole. Kummagi tungi väljendamine tekitab nimesele probleeme. Ühiskonnas on seatud reeglid, et takistada tungide vaba avaldumist. Sest mõnuprintsiibi rakendamine tekitab inimesele kannatust
• SP uurimisvaldkonnad. Ainekursuse ülesehitus ja töökorraldus: loengud, konsultatsioon, kontrolltööd, essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused Inimsuhete ajalooline areng • Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, altruism. Tsiviliseerumisteooria ja normi internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve. Mina avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus. Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise hüpotees. • Tekst: Elias, N. – lk 185-353 Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet • Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse
a Jumala arm Kui talle osutatakse au Jumala poolt siis ta võtab selle vastu, aga muust aust ta ei hooli. Alandlik au. Feodaalne au e rüütliau feodaalau sai alguse vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel). Barbarite ülemkihtidest kujuneski välja aadliklass nobilitas. Aadlisoost olid need, kes on olnud vabad mehed, esivanemate seas ei tohtinud olla orje. Kõik vabad mehed ei saanud au võrdselt, algselt võisid rohkem au saada tugevamad vähejuhid. Keskaja jooksul toimus au internaliseerumine järjest rohkem hakati hindama auväärse rüütli või au isikuomadusi. Rüütliau nõuded : peab olema truu endast kõrgemale Vasalliteet Pinged kõik aadlikud nõudsid enda samaväärseks pidamist, kuid samas üritasid nende hulgas silma paista. Veritasu (üritati keskaja jooksul seda välja juurida, keelati ära nt normannide Inglismaal) Alternatiiv kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus. Rüütliromaanides avaldati , kuidas tõeline rüütel käituma peab.
pidama ning oma võimu,iseseisvust tunnetama. Surmahirm tekkis paralleelselt eneseteadlikkuse väljakujunemisega. · Arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool(1500-2000) inimese eneseavastamise buum Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis(indiviidi areng) · Vastsündinul ei ole eneseteadvust · Eneseteadvus kujuneb internaliseerimise kaudu. · Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. (nt ''Tere'' peab ütlema!) · Juhtumid: sotsiaalse eraldatuse mõju (nt inimene on üles kasvanud väljaspool inimühiskonda -> käitumisnormid on sellised nagu tema kasvamise keskkonnas) · Katsed: 1) peeglikatse inimene näeb peeglis kas iseennast või võõrast inimest. (nt pannakse otsaette plekk ja vaadatakse, kas inimene katsub seda peeglist nähes ennast või peeglit; simpansid ja orangutangid katsuvad ennast, gorillad aga peeglit)
· Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust. )au ei jagatud võrdselt) 6 · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgkeskajal · Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1. kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight) 2. kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) 3. kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
lend", et aidates õigetel inimestel saada õiget infot, teevad nad õigeid asju. Mõjuvõimu rakendamine annab erinevaid tulemusi. Inimeste mõjutamise tulemuseks võib olla: nõustumine, samastumine ja internaliseerimine. Nõustumine tähendab juhi korralduse täitmist isikliku kasu saamiseks või negatiivse tagajärje vältimiseks. Samastutakse autoriteetse, meeldiva, karismaatilise juhiga. Inimesed lasevad juhtidel end mõjutada, kuna nad samastavad end juhiga. Internaliseerumine ehk kohustumine tähendab oma mõtete ja tahte vabatahtlikku samastamist juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. Juhi mõjuvõimu allikate üheks enam käsitletud liigituseks on Frenchi-Raveni mõjuvõimu tüübid Yukli järgi: ametlik võim, sunnivõim, kompenseeriv mõjuvõim, kompetentsuse mõjuvõim ja meeldivuse mõjuvõim. 1) Ametlik võim põhineb positsioonil, mis kaasneb ametikohaga
Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. Konformsus (kuulekus) ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega e. grupi normidega (joonte pikkuste võrdlemise katse, Asch 1951) Kuidas konformsus tekib? Kelman tuvastas, et olenevalt inimesest ja olukorra ebamäärasusest esineb üks kolmes protsessist: - Nõustumine vastan nagu enamus tahab, aga jään oma arvamusele kindlaks - Internaliseerumine omandan teiste arvamuse - Identifitseerumine mind ei huvita ülesanne, tahan gruppi kuuluda Konformsus kellega? Moscovici (1979) inimesed kalduvad kooskõlaliselt esitatud idee poole Asch'i katsed ei võimalda näidata, et kui on olemas vähemus, kes suudab kooskõlaliselt tegutseda, siis võib hoopis see vähemus grupi normi kehtestada (veenda gruppi, et roheline on hoopis sinine). Kuulekus autoriteetsele isikule Stanley Milgrami eksperiment elektrilöökidega
Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. Konformsus (kuulekus) – ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega e. grupi normidega (joonte pikkuste võrdlemise katse, Asch 1951) Kuidas konformsus tekib? Kelman tuvastas, et olenevalt inimesest ja olukorra ebamäärasusest esineb üks kolmes protsessist: - Nõustumine – vastan nagu enamus tahab, aga jään oma arvamusele kindlaks - Internaliseerumine – omandan teiste arvamuse - Identifitseerumine – mind ei huvita ülesanne, tahan gruppi kuuluda Konformsus kellega? Moscovici (1979) – inimesed kalduvad kooskõlaliselt esitatud idee poole Asch’i katsed ei võimalda näidata, et kui on olemas vähemus, kes suudab kooskõlaliselt tegutseda, siis võib hoopis see vähemus grupi normi kehtestada (veenda gruppi, et roheline on hoopis sinine). Kuulekus autoriteetsele isikule Stanley Milgrami eksperiment elektrilöökidega
Poliitiline mõjuvõim: Otsustamise mõjuvõim, Koalitsiooni mõjuvõim, Kaasamise mõjuvõim, Institutsiooni mõjuvõim Inimeste mõjutamise tulemused: · Nõustumine juhi korralduste täitmine isikliku kasu saamiseks või negatiivsete tagajärgede vältimiseks; · Samastumine samastutakse tavaliselt autoriteetse, meeldiva ja karismaatilise juhiga või ka kõrge ja prestiizika ametipositsiooniga. Tuleviku kindlustamise eesmärgil. · Internaliseerumine oma mõtete ja tahte vabatahtlik samastamine juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. French-Raven'i mõjuvõimu tüübid: · Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis); · Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine);
Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: need, kelle esivanemate hulgas Bernard Mandeville (1670-1733) polnud orje. Au on vabade meeste atribuut, algselt au aluseks füüsiline suurus ja Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) Germaani au: elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine Rüütliau probleemid Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine saab tasutud Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad “taltsutada koletisi” –
Poliitiline mõjuvõim: Otsustamise mõjuvõim, Koalitsiooni mõjuvõim, Kaasamise mõjuvõim, Institutsiooni mõjuvõim Inimeste mõjutamise tulemused: Nõustumine juhi korralduste täitmine isikliku kasu saamiseks või negatiivsete tagajärgede vältimiseks; Samastumine samastutakse tavaliselt autoriteetse, meeldiva ja karismaatilise juhiga või ka kõrge ja prestiiika ametipositsiooniga. Tuleviku kindlustamise eesmärgil. Internaliseerumine oma mõtete ja tahte vabatahtlik samastamine juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. French-Raven'i mõjuvõimu tüübid: Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis); Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine);
keeles, päevikud (17-18 saj?), inimese sisemise seisundi kirjeldamine (16-17 saj?!), üksiolek ja selle väärtustamine, privaatsus alastiolek keelu alla, surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus ... Arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool inimese eneseavastamise buum Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis Ontogenees üksikindiviidi areng Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide Teadmised põhinevad kogemusel! Katsed: sotsiaalse eraldatuse mõju hundipere kasvatab lapse üles, noor inimene näeb sel juhul välja nagu hundiplika/poiss Katsed: peeglikatse uurimaks, mis vanuses hakkab inimene mõtlema endast kommikatse uurimaks, kas laps/noor inimene reflekteerib oma mõtlemist Sotsialiseerumine (protsess, mille jooksub inimene võtab osaks need normid ja väärtused, mis aitavad
Eesmärk on baasturvalisus. Positiivne lahendus on lootus ja seotus. Negatiivse lahenduse puhul pessimism. Rituaal – vastastikune aksepteerimine. Riitus – heerosed, autoriteet. Sündmused, kus ülistatakse lugupeetavaid, et oleme sellised.. II areng: 1.5-3. Autonoomsus vs häbi ja kahtlus. Eesmärk on autonoomia. Positiivne lahendus on tahe ja baaskontroll. Negatiivne lahendus on häbi. Rituaal – normide internaliseerumine (häbi) Riitus – formaalne teiste karistamine seadusi kasutades. III etapp: 3-6a. Initiatiivne vs süütunne. Eesmärgiks aktiivsus. positiivne lahendus on eesmärk, eesmärgipärasus.”tahan saada tuletõrjujaks” Negatiivne lahendus on süü. Süütunne ehk hirm saada karistada. Kodus on karistatud neid, kes ei ole tahtnud õigeid asju. Süütunne blokeerib aktiivsust., kuna kardetakse tahta. Rituaal: eeskujude imiteerimine
kõiki mõjuvõimu allikaid, kuid eestvedajaks saab kujuneda vaid autoriteedi saavutamise kaudu. Inimeste mõjutamine viib tavaliselt üheni kolmest tulemusest: · Nõustumine juhi korralduste täitmine isikliku kasu saamiseks või negatiivsete tagajärgede vältimiseks; · Samastumine samastutakse tavaliselt autoriteetse, meeldiva ja karismaatilise juhiga või ka kõrge ja prestiizika ametipositsiooniga. Tuleviku kindlustamise eesmärgil; · Internaliseerumine oma mõtete ja tahte vabatahtlik samastamine juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. French-Raveni järgi saab mõjuvõimu tüüpe tuua välja järgmiselt (Türk 2001:145): · Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis); · Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine);