Uurida tuleb seda, kuidas, milliste vahenditega, säilitatakse sotsiaalset tasakaalu; kuidas erinevad institutsioonid aitavad kaasa sotsiaalse korra säilimisele. 2. Konflikti-paradigma. Eeldab et ühiskond koosneb omavahel konfliktis olevatest gruppidest, kes omavad erineval määral võimu ja ressursse. Tuleb uurida seda, kelle käes on võim ja ressursid; kuidas võimul olijad oma positsiooni kaitsevad ja kuidas teised seda endale haarata üritavad. 3. Interaktsionistlik paradigma. Eeldab et ühiskond eksisteerib eelkõige inimeste ettekujutustes ja nende omavahelises suhtlemises. Ühiskondlikud protsessid on inimeste poolt loodud ja ei eksisteeri lahus inimestest. Tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist, seda kuidas inimesed ühiskondlikest protsessidest aru saavad. 4
kvantitatiivsetele andmetele, levinumad meetodid on intervjuu, vaatlus ja küsimustikud. Andmetena võib kasutada ka näiteks õpilaste tagasisidet, veebiarutelusid, tunnis antud ülesandeid, õpilaste ettekandeid jne. Põhistatud teooria – Põhistatud teooria on kvalitatiivne uurimisviis, mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel genereerida hästi põhjendatud teooria või hüpoteese. Eristatakse nelja olulist suunda – klassikaline, interaktsionistlik, positivistlik ja konstruktivistlik. See koosneb kindlatest põhimõtetest ja protseduuridest ning erinevatest analüüsi- ja tõlgendamismeetoditest, mille käigus uuritava nähtuse/objekti kohta tekib põhjendatud ja tõendatud teoreetiline teadmine, näiteks põhjus- tagajärg seos teiste nähtustega. Põhistatud teooria üks oluline metodoloogiline põhimõte on, et teaduslikku uurimust käsitletakse, kui tundmaõppimise protsessi, mille käigus teadmine areneb ja laieneb iga uue sammuga
attainment - eesmärkiee saavutamine.I = Integration-integratsioon. L = Latency, mustrite säilitamine. Parsons väidab, et sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest iga täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest? Merton-normide konflikt-olukord kus ühiskonna pooolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutataud üldtunnustatud vahenditega. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? Interaktsionistlik teooria võib juhtida kõige sotsiaalse uurimist, kuigi uurimise tulemused sõltuvad samas alati uuringu empiirikast. Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? Sümboolse interaktsionismi juured on G.H.Meadi poolt arendatud "mina" kontseptsioonis. Sümboolne interaktsionism selgitab, kuidas rollid kujunevad sotsiaalsetest ootustest ja sildistamisest, rõhutades seejuures, et me muudame oma käitumist vastavalt situatsioonile,
Mööda veresooni liiguvad väga peened osakesed,mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks (animal spirits). Soonte avanemine on seotud erinevate aistingutega. Käbinääre Ehkki vaim on seotud kogu kehaga, on käbinääre see koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju kehale, vallandades animaalsed vaimud, mis viivad teateid keha eri osadesse. Käbinääre on ainus aju organ, millel pole paarilist. Kuidas aga toimib keha ja vaimu vastasmõju? Interaktsionistlik dualism Skemaatiliselt: V1 ...........................V2 F1 F2 4 V1 V2 F1 F2 V – vaimuseisund F – füüsiline seisund Näiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha, vaimu probleem on: Vastasmõju probleem e. interaktsionism- millises seoses on omavahel keha ja vaim? (Descartes) keha ja
Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. Habituse kaudu toimub sotsiaalne reproduktsioon ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda kuna habituse poolt paika pandud inimkäitumine on selline, mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust. Interaktsionistlik paradigma Tundub et sotsioloogid peavad interaktsionistliku paradigma all silmas eelkõige kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit "väljastpoolt" sotsioloogiat psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism
2. Konflikti-paradigma - Ühiskond koosneb omavahel konfliktis olevatest gruppidest, kes omavad erineval määral võimu ja ressursse ning kes võitlevad võimu ja ressursside pärast. Tuleb uurida seda, kelle käes on võim ja ressursid, kuidas võimulolijad oma positsiooni kaitsevad ja kuidas teised seda endale haarata proovivad. KOOLIASJAD onenote Page 4 positsiooni kaitsevad ja kuidas teised seda endale haarata proovivad. 3. Interaktsionistlik paradigma - Ühiskond eksisteerib eelkõige inimeste ettekujutustes ja nende omavahelises suhtlemises. Ühiskondlikud protsessid on inimeste poolt loodud ja ei eksisteeri lahus inimestest. Tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist, seda kuidas inimesed ühiskondlikest protsessidest aru saavad. Sotsioloogia meetodid Teaduslike uurimuste liigid: 1. Empiiriline uurimus - Uurimisobjekti kohta kogutakse uusi andmeid ja analüüsitakse neid
kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam asjadest Inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma ise Sotsiaalse vahetuse teooria inimene tahab võimalikult palju naudinguid ja vähe kannatusi
Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt – olukord, milles ühiskonna poolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. • Deviantsuse seletusetüübid : definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on sotsiaalselt tüüp iseenesest deviantsed) defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline positivistlik , positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton:
(c), mis avab ajus soone (de). Soonde sisenevad animaalsed vaimud F-ist ning kantakse mööda keha laiali –lihastesse, mis tõmbavad jala eemale, silmadesse, pannes neid liikuma jne. Soonte avanemise eri moodustele vastavad erinevad aistingud. Käbinääre Ehkki vaim on seotud kogu kehaga, on käbinääre see koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju kehale, vallandades animaalsed vaimud, mis viivad teateid keha eri osadesse. Käbinääre on ainus aju organ, millel pole paarilist. Interaktsionistlik dualism Interaktsionistlik dualism kujutatuna skemaatiliselt: V1 =V2=F1=F2 V – vaimuseisund F – füüsiline seisundNäiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha-vaimu probleem Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants
Seejuures on ka kuritegevusel varjatud funktsioon, mis liidab kogukonda ja aitab seda piirid ühiskondlikult aktsepteeritavale käitumisele. 17.2. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni konfliktiteooria paradigma? Õigussüsteem teenib kapitalistide (omanike) klassihuve. Seega on see kapitalismi (jõukate eraomanike) poliitiline relv, mis aitab klasside vahelisi erinevusi taastoota. 17.3. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni sümbool-interaktsionistlik paradigma? Õigussüsteemid on sotsiaalselt konstrueeritud. See selgitab ka riikide vahelised erinevused õigussüsteemide, normide (seaduste), nende kehtestamise jne osas. Koolkonna uurimishuviks ei ole niivõrd ühiskondlikku stabiilsuse ja korra või võimu uurimine kui õigussüsteemi liikmete omavahelise interaktsiooni uurimisel nt vanglate subkultuur jne. 17.4. Millised tunnused on erinevatel kuritegude tüüpidel tapmine, varavastased
institutsioonid aitavad kaasa sotsiaalse korra säilimisele. 2. Konflikti-paradigma. Eeldab et ühiskond koosneb omavahel konfliktis olevatest gruppidest, kes omavad erineval määral võimu ja ressursse ning kes võitlevad võimu ja ressursside pärast. Tuleb uurida seda, kelle käes on võim ja ressursid; kuidas võimul olijad oma positsiooni kaitsevad ja kuidas teised seda endale haarata üritavad. 3. Interaktsionistlik paradigma. Eeldab et ühiskond eksisteerib eelkõige inimeste ettekujutustes ja nende omavahelises suhtlemises. Ühiskondlikud protsessid on inimeste poolt loodud ja ei eksisteeri lahus inimestest. Tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist, seda kuidas inimesed ühiskondlikest 3. Loeng - Sotsioloogia meetodid(ptk 2) Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid;
vahendeid ning alles 1974.aastal tunnistas Ameerika Ühendriikide Psühhiaatrite Assotsiatsioon, et homoseksualismi näol pole tegemist vaimuhaigusega. Seos konfliktiperspektiiviga: võitlus ühiskonnas võimu pärast, kel on õigus otsustada selle üle, mida peetakse pornograafiaks ja mida mitte, kas koolides peaks olema seksuaalõpetus ja milliseid rasestumismeetodeid naistele ühiskonnas võimaldatakse. Sümboolne-interaktsionistlik perspektiiv: eelnevad mudelid olid makrosotsioloogilised ning keskendusid sugutungile üldiselt, selle lähenemise puhul keskendutakse seksuaalsele identiteedile. Seksuaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud kui tähenduste ja käitumiste kogum, mis on kokku pandud väärtustest, ootustest ja kultuuripiltidest. 15. mida tähendab seksuaalne käsikiri? Milliseid aspekte käitumisviise, sümboleid jms enda all hõlmab? Too näiteid.
väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde näide! definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton:
väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde näide! definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton:
väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde näide! definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton:
Uurimus kui pidev protsess, selle seos tegelikkuse arendamisega. 4. loeng Põhistatud teooria (PT) grounded theory Eesmärgiks arendada kvalitatiivset teooriat, mis oleks võrreldav kvantitatiivsega. 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) arendab edasi positivistliku PT Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistlik PT Charmaz, K. (2006) konstruktivistlik PT · Objektivistlik PT käsitleb uuritavat objekti kui sõltumata fenomeni, sisemiste omadustega ning analüüsi eesmärk on avastada varjatud omadusi. · Konstruktivistlik PT pöörab erilist tähelepanu uurimise ja analüüsimise protsessile, mille käigus uuritavat objekti konstrueeritakse. PT kui uurimismetodoloogia iseärasused. · Uurimisobjektid kui juhtumid uurimise aluseks. Eesmärgiks hüpoteesi genereerida.
Mööda veresooni liiguvad peened osakesed, mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks. Soonte avanemise eri moodustele vastavad erinevad aistingud. Käbinääre. Ehkki vaim on seotud kogu kehaga, on käbinääre see koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju kehale, vallandades animaalsed vaimud, mis viivad teateid keha eri osadesse. Käbinääre on ainus aju organ, millel pole paarilist – seal ühendatakse signaalid, mis tulevad kahest silmast, kõrvast jne. Interaktsionistlik dualism. Interaktsionistlik dualism kujutatuna skemaatiliselt: F1 → V1→ V2 → F2 V – vaimuseisund, F – füüsiline seisund. Näiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha-vaimu probleem. Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants
mööda keha laiali lihastesse, mis tõmbavad jala eemale, silmadesse, pannes neid liikuma jne. Soonte avanemise eri moodustele vastavad erinevad aistingud. 112. Käbinääre Ehkki vaim on seotud kogu kehaga, on käbinääre see koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju kehale, vallandades animaalsed vaimud, mis viivad teateid keha eri osadesse. Käbinääre on ainus aju organ, millel pole paarilist. 113. Interaktsionistlik dualism Interaktsionistlik dualism kujutatuna skemaatiliselt: V1 =V2=F1=F2 V vaimuseisund F füüsiline seisundNäiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). 114. Keha-vaimu probleem Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda?
Samuti ka eri esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt kapitali liigid (majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne), stabiilsete aegadega. mida saab omavahel ümber vahetada. Habitus tähendab 8 inimesele iseloomulikke omadusi. Reproduktsioon on kasumlikkust maksimeerida (abielu, laste saamine, ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda. kuritegevus). 3.Interaktsionistlik paradigma-Ühiskond eksisteerib eelkõige inimeste ettekujutustes ja nende omavahelises Sigmund Freudi psühhoanalüüsi üldine teooria käsitleb suhtlemises. Ühiskondlikud protsessid on inimeste poolt alateadvust, tunde, komplekse, seksuaalse ja lapsepõlve loodud ja ei eksisteeri lahus inimestest. tähtsust. Samas pakkus ta välja ka spekulatsioone kultuuri Tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist, seda kuidas tekke ja ajaloo käsitluste kohta
siis järgi. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses. 1970 Piaget: lapsed läbivad oma arengus 4st erinevast staadiumist koosneva seeria kindlas järjekorras, mis on kõigil ühesugune. Ta püsis seisukohal, et need astmed ei erine mitte ainult igal astmel omandatud informatsiooni kvantideedil vaid samuti teadmise ja mõistmise kvaliteedil. Piaget seisukoht oli interaktsionistlik. laps omandab asjakohase kogemuse. Piaget ütleb, et staadiumid on reaalselt eristatavad, kindla arengulise järgnevusega. võimalik on suur varieruuvus. staadiumid on hierarhilised. kõrgema arengutaseme staadiumid sisaldavad elemente madalamatest staadiumitelt. Hilisemad tasemed on täiuslikumad, sest haaravad rohkem elemente ja elementidevahelised seosed on tugevamad. Kognitiivse arengu staadiumid : on ettevalmistuseks järgnevatele staadiumitele. Staadiumi esimene aste:
võimalikkusest. Kui on võimalik, et vaim esineb ilma kehata, siis ei ole materiaalsus vaimule olemuslik. Tänapäevane versioon zombidest. Vastuväide, et see pole füüsikaliselt või tehnoloogiliselt võimalik, ei puuduta loogilist võimalikkust. Miks peaks kujuteldavusest järelduma võimalikkus? – Sest tegu on loogilise võimalikkusega. *Keha ja vaimu interaktsioon: Descartes’i järgi on keha ja vaim erinevad, kuid on siiski teineteisega seotud. Descartes’i dualism on interaktsionistlik dualism – keha ja vaimu vahel toimub interaktsioon. Descartes kujutas keha mehhanismina, kus mööda veresooni liiguvad väga peened osakesed, mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks. Käbinääre on koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju kehale, vallandades animaalsed vaimud, mis viivad teateid keha eri osadesse. Käbinääre on ainus aju organ, millel pole paarilist. Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel
Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses. Piaget, 1970 lapsed läbivad oma arengus 4st erinevast staadiumist koosneva seeria kindlas järjekorras, mis on kõigil ühesugune. Ta püsis seisukohal, et need astmed ei erine mitte ainult igal astmel omandatud informatsiooni kvantiteedil vaid samuti teadmise ja mõistmise kvaliteedil. Piaget seisukoht oli interaktsionistlik, laps omandab asjakohase kogemuse. Piaget ütleb, et staadiumid on reaalselt eristatavad, kindla arengulise järgnevusega. võimalik on suur varieruuvus. staadiumid on hierarhilised. kõrgema arengutaseme staadiumid sisaldavad elemente madalamatest staadiumitelt. Hilisemad tasemed on täiuslikumad, sest haaravad rohkem elemente ja elementidevahelised seosed on tugevamad. Kognitiivse arengu staadiumid on ettevalmistuseks järgnevatele staadiumitele. Lapse kognitiivse arengu staadiumid J
On aistinguid, mis tulevad kehast seest ja ka neid, mis tulevad keskkonnast. Keskkonna ja pärilikkuse dilemma – mõlemad mängivad rolli indiviidi arengulistes muutustes. Pikkus, kehaehitus, hääletoon, musikaalsus, häbelikkus, keele omandamise iga, emotsionaalsus, ärevus, neurootilisus (jne.) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust
Mehed kardavad, et naised löövad kampa. 2. Koduperenaise ideaal mehed on väljamõelnud. Korralik naise missioon on olla koduperenaine. 3. Ilu standardid meeste väljamõeldis, naine peab ilus olema, et ta ennast hästi tunneks. Naine on ümmargune null, kui ta on kole. Pierre Bourdie (1930-2002) · Väljateooria o Majanduslik väli o Poliitiline väli o Kultuuriline väli · Kapitali liigid Interaktsionistlik paradigma · Midagi??? Sümboliline interaktsionism · Valitses USA sotsioloogias, 20. Sajandi esimesel poolel Keskseks figuuriks Geogrge Herbert Mead (1863-1931) Isiksuse kujunemine · Rollide proovimine (role taking) lastel mängu käigus · Olulised teised (significant others) pereliikmed (ema ja isa) lapse jaoks. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem tal tekib olulisi teisi. · Üldistatud teine (gerenalized other) kuidas teised inimesed teda näevad
domineerimisele). Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad Pierre Bourdieu (1930-2002). Väljateooria: majanduslik väli, poliitiline väli, kultuuriline väli. Kapitali liigid: majanduslik kapital raha, kinnisvara; kultuuriline kapital haridus, kasvatud; sotsiaalne kapital tutvused; ja sümboolne kapital. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide komplekt. Interaktsionistlik paradigma. Tegeleb eelkõige vahetult inimestega uurimisega, mitte tervikult ühiskonna. Selle alla paigutuvad mitmed voolud, teooriad. Nt: Sümboliline interaktsionism Valitses USA sotsioloogias 20.saj esimesel poolel. Seotus ka Chicago koolkond Ameerika sotsioloogia algus. Põhiesindajaks George Herbert Mead (1863-1931). Uuris inimese isiksuse kujunemist. Lõi teooria isiksuse kujunemise kohta: rollide proovimine (role taking) mõttes ettekujutamine,
psühholoogiliste omadustega või sotsiaalsete tegurite poolt tekitatud; relatiivsete definitsioonide puhul saab seletada kas inimeste interaktsioonis toimuvaga või ka ühiskonnastrukuuri, eriti võimustruktuuriga. Tabel (Aggleton 1987/1993: 14) Definitsiooni tüüp: absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) Seletuse tüüp: bioloogiline ja sotsiaalne interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline positivistlik, positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel.
Psühhiaatrite Assotsiatsioon, et homoseksualismi näol pole tegemist vaimuhaigusega. 78 10.1.4. Seksuaalsuse sotsioloogilised mudelid Seos konfliktiperspektiiviga: võitlus ühiskonnas võimu pärast, kel on õigus otsustada selle üle, mida peetakse pornograafiaks ja mida mitte, kas koolides peaks olema seksuaalõpetus ja milliseid rasestumismeetodeid naistele ühiskonnas võimaldatakse. · Sümboolne-interaktsionistlik perspektiiv: eelnevad mudelid olid makrosotsioloogilised ning keskendusid sugutungile üldiselt, selle lähenemise puhul keskendutakse seksuaalsele identiteedile. Seksuaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud kui tähenduste ja käitumiste kogum, mis on kokku pandud väärtustest, ootustest ja kultuuripiltidest. 10.1.5. Seksuaalsed käsikirjad · Kontseptsioon on keskne sümboolses-interaktsionistlikus mudelis ning see
Metafoori subjekti ja objekti vahelisi sarnasusi nimetatakse metafoori aluseks ja erinevusi nende vahel nimetatakse metafoori pingeks (Näiteks: "Väärkoheldud lapsed on ajapommid"). Valdavalt seletatakse metafoore nende subjekti ja objekti sarnasuse või erinevuse kaudu. Pannes rõhu võrdlusele, saame traditsioonilise võrdluse vaate metafoorile. Anomaalse vaate korral rõhutatakse erinevusi subjekti ja objekti vahel. Valdkondade interaktsionistlik vaade käsitleb metafoori nähtusena, mis on enam kui võrdlus ja enam kui anomaalia. Selle vaate kohaselt seostub metafoor nende valdkondade teadmisega, kuhu metafoori subjekt ja objekt kuuluvad. Metafoori võiks tõhusamaks pidada siis, kui tema subjekti ja objekti vahel on palju sarnasusi, ent nende päritoluvaldkonnad on väga erinevad (Tourangeau & Sternberg, 1981, 1982). Veel ühe vaate kohaselt on metafoorid mitte võrdlusväited
annaabi.ee 
