tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti (teater). Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve. Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika käsitab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemina, mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi (keele, kõne, kujundi jne) vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil
KOOD - leppemärgisüsteem Uute koodide vastuvõtt otsustatakse infovõrkudes.. Infovõrgud: 1. kultuurikeskused (Firenze, Pariis); 2. tehnikakeskused; 3. moekeskused. Informatsioon Sakraalne tekst eeldab: 1. tekstide väga karmi filtreerimist; 2. olulise eristamist ebaolulisest. Tänapäevase maailmas ringlev info on peaaegu ühekoodiline. PALJU JA KIIRESTI! Uut informatsiooni iseloomustab: - informatsiooniga seotud töö; - suur infovoog; - suhete interaktiivsus; - võrgustiku kasv ja omavaheline suhtlemine; Kollane meedia on ajakirjandus, mille alla kuuluvad: 1. tabloid 2. kõmu 3. sopa 4. bulvari 5. kommerts Kollast meediat nimetatakse ka kollaseks ajakirjanduseks. Kvaliteetajakirjandus on: 1. kõrgkultuurne 2. suure formaadiga 3. pikkade lugudega 4. väheste piltidega Näiteks: Times ja New York Times. Kvaliteet ja kollase ajakirjanduse võrdlus Kvaliteet: Kollane:
sealhulgas saadud traditsiooniliste tarbijate käitumist. Välja selgitada elektroonilise kaubanduse loomus ja sellega seonduv e-tarbija käitumine. Kuidas erinevad valdkonnad käituvad, näiteks erinevast soost ja vanusest inimesed. Milliseid tooteid tarbitakse ja milliseid mitte. Millised virtuaal leheküljed on inimestele turvalisemad ja kuidas seda otsustatakse. E- tarbija taju riskide ja kasu vahel, e-tarbija käitumine turunduses, piltide roll ja mõju, usaldus ja e-interaktiivsus... (See artikkel on korraldatud järgmiselt. Me arendame oma mudeli 2 etapis. Esiteks, me esitame kirjandusest tuntud tegureid, mis mõjutada tarbija käitumist ja moodustavad põhiosa meie mudelist. Teiseks tutvustame raamistikku, mis suudab vastu võtta ja uurida nii mõjutuste kui ka seoste vahel tegureid, mis ennustavad e-tarbijate käitumist.) (See on vb mingi mitte oluline asi...!!!) Hüpoteesid: ,,Traditsioonilised shoppajad" on e-tarbijatega vägagi sarnased
Seega selgub , et sotsiaalsed mõjutused on olulised Internetis tarbimisel aga kauplejatel on raske neid mõjutada. Interneti-kaubanduses on oluline tehnoloogia kasulikkus ja kerge käsitlemine. Internetis ostmine peab olema väga lihtne ja selge ning nauditav. Ostmine ei ole lihtsalt asjade omandamine vaid ka nauding, kogemus, meelelahutus. Internetis tarbimisel saavad tarbijad kogemuse ja naudingu interaktiivsusest. On tõestatud et kodulehe interaktiivsus on määrav Internetis tarbijakäitumisel. Joonis 2 Tarbijate suhtumist Internetis mõjutab kodulehe interaktiivsus. Samuti on see oluline tegur tarbija usalduse võitmisel. Põhiline on kerge kodulehe käsitlemine ja liikumine/navigeerimine ning info leidmine kodulehe loogika. Varasemalt on tõestatud, et värvi, muusika ja aroomidega saab tarbijaid mõjutada rohkem kulutama. Hilisemad
Kodunetöö!!! Keskkonnaharidus - Keskkonnahariduslik tegevus lähtub säästva arengu põhimõtetest ja põhineb riiklikul õppekaval. Selle eesmärk on õppeprotsessi kaudu kujundada vastutustundlik, keskkonda väärtustav ja hoidev kodanik. Selleks on asutatud ka Eesti Loodusmuuseum, kus on tööl kolm loodushariduse spetsialisti, kellest üks tegeleb venekeelse elanikkonnaga. Kokku saab Eesti Loodusmuuseumis riiklikku õppekava toetavatest õppeprogrammidest osa ligi 20000 õpilast aastas. Kümne aastaga on Riigimetsa Majandamise Keskus välja arendanud kogu riiki katva looduskeskuste võrgustiku, kus töötavad pädevad spetsialistid. Ka RMK looduskeskused pakuvad aastas ligi 20 000 õpilasele õppeprogramme, mis on koostatud riikliku õppekava põhjal. Keskkonnaharidus sai keskkonnaametis alguse kohustusest tutvustada inimestele kaitsealade ja rahvusparkide loodusväärtusi. Säästva arengu hariduse nõuetele alusel ...
Üksinda inimeste seas. Interaktiivsus, kommunikatsioon ja urbaniseerumine need on praeguse aja märksõnad, mis peaksid võimaldama tõsta tööefektiivsust ja tooma inimesi üksteisele lähemale ühesõnaga tegema elu lihtsamaks. Kuid siiski on ühiskond sallimatum, enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus.
ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja lööv, suur rõhk emotsionaalsel mõjutamisel, tippaeg 19.00-23.00, sisseostetud formaadid. Digimeedia - Digitaalsus (piiramata maht), interaktiivsus ja dialoogilisus, hüpertekstilisus, fragmentaarsus, rohkem ja pealiskaudsemad uudised, kontrollimata allikad, ajalehtede netiväljaanded võimaldavad lugejatepoolset tagasisidestamist. 4. Mille põhjal erinevaid meediaväljaandeid liigitatakse? Too näiteid. Trükiajakirjandus: ilmumissagedus (päevaleht, nädalaleht), leviala (riiklik, maakondlik), sisu, käsitluslaad, rahastaja Raadio ja Televisioon: avalik-õiguslikud (Eesti Rahvusringhääling), eraõiguslikud (üleriigilised,
andmebaaside, GPS-süsteemiga. kerge muuta, ümber töödelda. koosneb kaardikihtidest, võimalik printida. * rasterkaart- ala jaotatud piksliteks, mis sisaldavad infot. täpselt seotud koordinaatidega. kasutatakse GIS-is (kohateave- klikid, tuleb jutt) Kaart = ruumiliste seoste visualiseerimisvahend (graafiline illustratsioon, oluline teemakaartide puhul), töövahend (sellelt mõõdetakse kaugusi, nurki, pindalasid, märgitakse peale mingeid asju) arvutikaardi tunnused: * suheldavus (interaktiivsus. päringud, suumimine, eri kihid) * kohesus (operatiivsus. kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi muutumisest ) * ainulaadsus (individuaalsus. samast lähteandmest saab luua oma kaardi) * kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta) * kaardikihid kujutusviisid: * punktid (linnad, kirikud, sagedus) * jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid)
nfo hulk suur, objektiivne, operatiivne 2. katsed e eksperimendid- looduses, laboris, tehn lahendused, 3. andmete analüüsimine ja järeldused 4. asukohtade määramine(keskkonna objektide abil, compass, geog koordinaatide, ristkoorinaatide, polaarkoordinaatide) 5. geog kaartide koostamine ja kasutamine arvutkaarte võimalik pidevalt uuendada, muuta detailsust(zoomida), interaktiivsus-päringud, võimalik kujundada liikumisi, kiiresti kopeeritavad, ainulaadsed, 3 tüüpi(rasterkaardid- info kihiti, vektorkaardid- jooned, nooled, maastikumudelid) Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik
1.2.Arvutikaardi eelised; interaktiivsus, operatiivsus, otsingud, suumimine,uueneb, Paberikaardil on võimalik kajastada vaid kindel hulk objekte võinähtus. Paberkaarti saab kokkumurda ja on igal pool kättesaadav(kaasaskantav), isegi kui pole muid 3. 4.GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest . Võimaldab GPS-seadmete abil määrtata ükskõik mis koha geograafilised koordinaadid. 5. GIS ehk geoinfosüsteem ( ruumiandmeid haldav infosüsteem kohateabesüsteem ) on infosüsteem, mis kogub, salvestab, analüüsib, töötleb ja esitab andmeid, mis on seotud mistahes objektide geograafiliste asukohtadega. 1. Elektrijaam kasutab GISi et juhtida oma keerulist infrastruktuuri mis koosneb sadadest alajaamadest 2. Hädaabi väljakutsete puhul 3. Veejaam peab üleval vee/jäätmevee kogumissüsteemi, mis koosneb miilidest kanalisatsioonitorudest ja kasutab GISi koos veevõrgusüsteemi...
ennetustöö Alus: koolid, pered, lapsevanemad, kohaliku tasandi asutused, KOV-d, kirikud, korrakaitseorganid ja meedia koostoime mõjutab noorte uimastitarbimist. Eeldus: paljude erinevate sektorite ja metoodikate paralleelne rakendamine annab parima tulemuse. Programmi mõju: esmased tulemused on lootustandvad Ennetuse efektiivsust mõjutab: Lisaks sihtgrupile (noored, riskigrupi noored, tarvitajad) ja programmi sisule, mõjutab efektiivsust -programmi stiil (interaktiivsus, osalus, arutamine, oskused) -intensiivsus ja kestus (pikaajaline on parem, mitte loeng) -algus (varane kooliiga, eakohaste tegevustega kooli lõpuni + kutse- ja ülikoolis; NB! Üleminekuperioodid!) -juhendaja (erialaspetsialist, samastatav, isiksuse omadused) -osalejate arv (mida väiksem, seda parem) -osalejate eelnev uimastikogemus (vaja eristada kogenuid!) -uimastiliik (sõltub tarvitajate vanusest, uimastisse suhtumisest ühiskonnas, osa programme on universaalsed)
a Tolerantsus Võõrutusnähud Internetti minnakse ikka pikemaks ajaks, kui algselt kavatseti Püsiv soov Internetti kontrollida Suur osa ajast veedetakse internetis Tähtsate sotsiaalsete ja tööalaste, rekreatiivsete tegevuste hulk väheneb Interneti kasutuse tõttu Interneti kasutus jätkub, teades juba olemasolevatest probleemides, mida Interneti liigne kasutamine on loonud. 18. Interneti sõltuvuse põhjused. Lõpetamata Gestaldi printsiip- lõpetamatuse tunne Interaktiivsus- tekib vastastikune suhtlus. Mida intensiivsem arvutisuhtlus, seda suurem võimalus sõltuvuse tekkel. Hüpnootiline transs (CRT) kiirte vaatamine Flow-efekt ehk nauding tegevusest Sensatsiooni vajadus (kõmuliste sündmuste vajadus) Illusioorse jõu tunnetamise vajadus- kui oleme arvutis, siis oleme kõikvõimsad. Ei tunneta vastutust 19. Interneti sõltuvuse ohumärgid tööl. Viidab 1/3 oma tööajast Internetis Töö tulemuslikkuse ja jõudluse langus
Erinevate tööreziimide rakendamine võimaldab välistada, et vigane kasutajarakendus ohustaks süsteemi kui terviku stabiilsust. 5 Operatsioonisüsteemide erinevad tüübid Operatsioonisüsteemide jaotus töötluse liigi järgi: Pakktöötlus (batch) - selle puhul on tegemist OS'iga, kus mingi ülesande täitmiseks peab olema ettevalmistatud valmis programm, mida siis järjest täidetakse. Kasutaja ei saa sekkuda programmi täitmisse ehk teisisõnu interaktiivsus sellise OS'i puhul puudub. Võimalik on tööde lisamine tööjärjekorda, mis siis järjest läbi protsessitakse. Ajajaotuslik (time-sharing) - sellise OS'i puhul jagab OS protsessori aja erinevate rakendusprogrammide käivitamiseks kvantumiteks, mida jagatakse protsessidele vastavalt eelseadistatud reeglitele. Ajajaotuslikud OS'id võimaldavad käivitada mitmeid rakendusi samaaegselt (multitasking) ja võimaldavad mitmel kasutajal töötada samas arvutis samaaegselt
on seotud ka inimesed, kes ei ole nende tegevusvaldkonnaga samaväärselt kursis Vajadusel selgitama oma üldisemalt, andma taustainformatsiooni, "tõlkima" teistele kasutatavat terminoloogiat ja metoodikaid. Püüdma aru saada teiste osapoolte eesmärkidest, vajadustest ja piirangutest 3. Internetti kui turunduskanalit iseloomustavad peamised omadused. McDonald ja Wilson (1999) on kirjeldanud järgmisi Interneti unikaalseid omadusi: Interaktiivsus Keskkonna võime tuvastada isik, saada temalt vastus, koguda ja meelde jätta saadud informatsioon ning kohandada see tagasiside andmiseks. Intelligentsus Reaalajas saadav tagasiside, vastuste kohandamine vastavalt kasutaja tegevusele, statistika kogumine Personaliseeritavus ja kohandatavus Kliendikäitumiste analüüs võimaldab planeerida ettevõtte strateegiaid (optimeerida laomahtu, töötada välja klientide tagasiside alusel uusi tooteid)
mittemateriaalsetest teguritest, nagu näiteks informatsioon, inimesed, ideed ja teadmised. Konkurentide ja klientide geograafiline paiknemine mängib varasemast väiksemat rolli. Ettevõtja võib potentsiaalset turgu leida igal pool kogu maailm võib olla sinu kliendiks, paraku ka konkurendiks. Ajalised piirangud muutuvad üha kokkusurutumaks. Informatsiooni edastamist saab oluliselt kiirendada elektronposti ja interaktiivsete veebilehekülgede abil. Interaktiivsus hankijate ja tootjafirma, tootjafirma ja jaotajate ning tarbijate vahel võimaldab kiiresti täita tellimusi ning reageerida muutustele. Selleks, et muutunud majanduskeskkonnas ellu jääda ja läbi lüüa, soovitatakse arvestada nelja põhilise kriitilise eduteguriga. Võime muutused omaks võtta, neid ära kasutada. Paljud inimesed eelistavad stabiilsust ning muutused tunduvad neile hirmutavad. Et aga muutuvas majanduskeskkonnas edukas olla, tuleb muutusi mitte ainult taluda, vaid neid lausa
COM domeen 1990 - Esimene otsingumootor Archie 1991 - Tim Berners Lee loob WWW 1993 - Esimene graafiline veebibrauser Mosaic 1995 - Amazoni ja eBay teke 1996 - Hotmail hakkab tasuta meiliaadresse jagama 1998 - Google otsingumootori teke 2000 - Dot-com mulli lõhkemine 2001 - Wikipedia teke 2004 - Facebooki teke 2005 - Youtube teke Internetti kui turunduskanalit iseloomustavad peamised omadused McDonald ja Wilson (1999) on kirjeldanud järgmisi Interneti unikaalseid omadusi: Interaktiivsus Keskkonna võime tuvastada isik, saada temalt vastus, koguda ja meelde jätta saadud informatsioon ning kohandada see tagasiside andmiseks. Intelligentsus Reaalajas saadav tagasiside, vastuste kohandamine vastavalt kasutaja tegevusele, statistika kogumine Personaliseeritavus ja kohandatavus Kliendikäitumiste analüüs võimaldab planeerida ettevõtte strateegiaid (optimeerida laomahtu, töötada välja klientide tagasiside alusel uusi tooteid)
Tulevik: isikustatud robotagendid sooritavad jätkuvalt otsingut Internetis, mis on muudetud lihtsaks spetsiaalselt nende jaoks loodud metaandmete, märksõnastike ja unikaalsete identifikaatorite abil. Nad leiavad täpselt selle, mida nende kasutajad vajavad, kuna tunnevad hästi oma otsinguharjumusi. Nad teevad seda ajal, mil kasutajad on millegi muuga hõivatud. Nad ei otsi liigset informatsiooni ega jäta märkamata midagi olulist, kus see ka ei asuks. 23. Mida võimaldab interaktiivsus ja milleks teda kasutatakse? Interaktiivsed programmid võimaldavad mittelineaarset navigeerimist multimeedia sisus, mis võib sisaldada teksti, liikumatuid ja liikuvaid pilte, heli ja videot. Kasutajale antakse osalemisvõimalus küsimustele vastamise, valikute tegemise jne kaudu. Interaktiivsust kasutatakse selleks, et · täiustada galeriide väljapanekuid muuseumides; · esitada informatsiooni põnevalt ja kaasakiskuvalt;
· kommunikatsioonisõnumeid, -kanaleid ja vahendeid planeeritakse tsentraalselt, lähtuvalt ühtsest kommunikatsioonistreteegiast; · ühtse sõnumi edastamise eri kommunikatsioonikanalite ja vahendite kaudu võimendab sõnumit ja tekib sünergiaefekt; · protsess on tsirkulaarne, tarbijainfot kasutatakse uute kommunikatsiooniplaanide koostamiseks. (H. Noormets). Kommunikatsiooni sünergia: kolm erinevat integratsiooniaspekti- järjepidevus/kooskõla, interaktiivsus, missioon. (K.Kerem) TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI SÕNUMI INTEGREERIMINE Sageli ostetakse kommunikatsiooniteenuseid väljastpoolt: reklaamikampaania tellitakse reklaamiagentuurilt, suhtekorraldus PR firmast, üritus üritusturundajatelt jne. D. E. Schultz on öelnud, et agentuur üksinda ei ole võimeline täitma integreerija rolli. Turundaja peab eri Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk -6-
1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtudes ühiskondliku korralduse tasanditest, millel kommunikatsioon aset leiab. Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab
E-turunduse liigid. Seose interneti leiutamise ja kiire arenguga tekis maailma lisaks praegustele laiatarbemeediumitele lisaks uus meedium: internet. Interneti kiire areng algas üheksakümnendate keskpaigas ja see kuni praeguseni kasvanud väga kiiresti nagu ka selle kasutajaskond. Seoses kiire kasvu ja kasutajaskonna suurenemisega leidis ka turundus oma tee sinna, kus leiti uus kanal suhtlemiseks tarbijaga. Erinevus- interaktiivsus, intelligentsus, personaliseeritus, kohandatavus, integreeritus, olemasolevate kanalite ümberkujundamine, rahvusvahelisus. Eelised: tarbija on protsessis aktiivne, Tegutsetakse tarbija soovi kohaselt, Reklaam on alati kõikjal saadaval, Globaalne auditoorium, madal hind jne. 42. Teenuste turunduse olemus ja erinevus traditsioonilisest toote turundusest. Teenuste turunduse eripära- teenuste mittemateriaalsus, raske kontrollida kvaliteeti, teenuste
organisatsiooni hoiuraamatukoguks, näiteks ÜRO, UNESCO, ILO, IMF, Maailmapank, WHO jt. 7. OECD BETTER LIFE INDEX OECD parema elu indeks on OECD poolne edasiarendus 2009. aasta Stiglitz-Sen-Fitoussi raporti tulemustele heaolu mõõtmise kohta. Selleks on OECD võtnud raportis tuvastatud 11 heaolu mõjutavat näitajat ning loonud interaktiivse keskkonna, mis võimaldab leida individuaalsetele heaolu eelistustele vastavad riigid. Indeksi interaktiivsus väljendub selles, et iga inimene saab ülalnimetatud kategooriatele anda olulisuse kaalu ja vastavalt sellele, mida ta parasjagu elukeskkonnas tähtsustab, luua oma indeksi. Selle põhjal tekitatakse riikide reastus alates riigist, kus tema heaolu oleks suurim ehk tal oleks ka kõige parem elada. Hetkel on võrdluses 34 OECD liikmesriiki, edaspidi lisatakse ka 6 partnerriiki (Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Venemaa, Lõuna-Aafrika). (vt Tabel 1 lk 15-16)
Vajadusel selgitama oma üldisemalt, andma taustainformatsiooni, "tõlkima" teistele kasutatavat terminoloogiat ja metoodikaid. Püüdma aru saada teiste osapoolte eesmärkidest, vajadustest ja piirangutest Miks on neil tõlki vaja? 1) Erinev valdkond ja tööoskused 2) Erinevad erialased eesmärgid ja vaatenurk 3) Erinevad suhtlemistavad ja kogemused 3. Internetti kui turunduskanalit iseloomustavad peamised omadused. OMADUSED 1. Interaktiivsus- keskkonna võime tuvastada isik, saada temalt vastus, koguda ja meelde jätta saadud informatsioon ning kohandada see tagasiside andmiseks. 2. Intelligentsus- reaalajas saadav tagasiside, vastuste kohandamine vastavalt kasutaja tegevusele, statistika kogumine 3. Personaliseeritavus ja kohandatavus- kliendikäitumiste analüüs võimaldab planeerida ettevõtte strateegiaid (optimeerida laomahtu, töötada välja klientide tagasiside alusel uusi tooteid).
Arvuti mõju kaardile on väga oluline ning mitmekülgne. Muutunud on kaardi olemus ja funktsioonid, kaarti tootmise tehnoloogia, visualiseerimise võimalused. Mõju aspektid: korralduslik mõju ( kiirus, hind, paindlikkus, võimalusterohkus, graafia kvaliteetsus, hakkab saama igaüks); muutuvad funktsioonid: universaalsus ( digitaalkuju, multimeedia, GPS-kaardid), muudetavus ( lihtne muuta- koostis, kujundus, kopeerimine..), suheldavus (interaktiivsus,suum, animatsioon), kohesus (reaalajaline kaardistus, sündmused), suurem formaliseeritus, ökonoomsus ( andmebaasipõhine kaarditootmine, 1 tuumandmebaas) 16. Mida nimetatakse metaandmeteks? Andmed andmete kohta e. Andmed kaardi kohta (nimi, Mk, projektsioon, tootja...) 17. Millistest protsessidest ja komponentidest koosneb digitaalkaardi tootmine? Protsessid: andmehõive, andmetöötlus, väljund Komponendid: riistvara, tarkvara, andmed, organisatsioon 18
Tuleb sisse request, server vastab. Üldlevinud, kerge kasutada, kerge testida. HTTP on tekstist baseeruv formaat. Kui tegeleme väljaspoolt java-t andmete lugemisega, siis tuleks kasutada stream-e. Java sees võib kasutada reader/writer, neid on lihtsam stringideks keerata. Veebirakenduste liigid Veebirakenduste liigid: • Thin-client – vana kooli rakendused, kus server koostab päringule vastuse, vastus on terviklik ja brauser lihtsalt kuvab selle, piiratud interaktiivsus. Server koostab HTMLi. • Fat-client – server edastab koodi ja andmed, ekraanipilt valmib kliendi poolel, interaktiivne, sageli asendab arvutiprogramme. Nt Gmail. Vinge kasutajaliides. “Web 2.0”. Siin toimub nt rea lisamine ilma terve komponendi või lehe uuendamata. Staatiiline html leht + javascript. Ajax kaudu andmete lugemine ja kirjutamine. Kontroller vahendab andmeid (sisuliselt REST liides).
- Kas tuumuskumused on muutunud? On aga kas piisavalt? - Olemasoleva kavatsuse puhul – tajutud ja tegeliku kontrolli muutmine - Taustamõjurite lisamine Sihtmärgistamine ja personaliseerimine - Sihtmärgistamine – elanikkonna erinevate kihtide ja segmentide uurimiseks on tarvis kasutada erinevaid meetodeid - Demograafilised muutujaid ka väärtused, isiksuseomadused ja elustiilid - Kommunikatsiooni kanal - Personaliseerimine on sihtmärgistamise äärmuslik juhtum - Interaktiivsus Kas on võimalik muuta mitmeid käitumisi üheaegselt? - Käitumised moodustavad omavahel seotud grupid Probleemid: - Kui muuta kavatsust kogu kategooria suhtes, ei garanteeri et iga spetsiifilisem käitumine sealt kategooriast saab tehtud - Kategoriseerimine – kas on sisuliselt sarnased Eelarvamused ja enesehinnang - Baumesiter – enesehinnang pole peaaegu üldse probleemsete käitumistega seotud - Jällegi kausaalsus Kuidas suurendada prosotsiaalset käitumist?
Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine Turvaline keskkond kui näeb halba eeskuju, võib sellest eeskuju võtta Interaktiivsus mänguline tegevus Empaatiavõime tähele panemine erinevate laste tüüpide arvestamine eelneva kogemuse mõtestamine isiklikus plaanis tagasisidestamine Usaldus Armastus ja aktsepteerimine Lahutuse poolt ja vastu Pigem lahus, kui koos ja nääklevad Laste nõusoleku küsimine vanema juurde jäämisel Ära anna liiga lihtsalt alla Ennatlikult lapsega tegelemine, psühholoogi abi
Järgnevad päised, millest ContentType päis on kohustuslik! 52 Päised lõpetab tühi rida. Näide: 113. Nimeta veebirakenduste liike ja seleta need lahti. 3 suuremat liiki: 1. Thinclient veebirakendused ● Server koostab HTML’i ● Piiratud interaktiivsus kogu veebilehe uuendamine korraga ● Näiteks ○ lihtsamad rakendused ○ registreerimisvormid 2. Fatclient veebirakendused ● “Web 2.0” ● Server edastab koodi ja andmed, ei koosta ise HTMLi ● Ekraanipilt valmib kliendi poolel ● Võimaldab teha interaktiivseid rakendusi ei pea uuendama kogu UId, saab
Kui kõikides laikudes on ühed liigid, siis on beeta võrdne ühega. Beeta muutub vahemikus 1 kuni keskkondade laikude arv. Beeta näitab millise intensiivsusega keskkonna vaheldumine mõjutab koosluste liigilist koosseisu. Väljendatud diversiteet homogeenses koosluses(keskkond on homogeenne) diversiteet. Liigi vahelduvus diversiteet. 46. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, diviersiteediteooriate klassifikatsioon( tasakaalulised vs mittetasakaalulised, interaktiivsus vs mitteinteraktiivsus, koosluste liikedga küllastumist eeldavad sv mitte eeldavad)? Wallace Püüdis seletada troopika suurt liigirikkust ja väitis, et niiskes troopikas on palju liike, kuna seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. Tasakaalulisus vaieldakse selle üle, kas taksonoomiline mitmekesisus on oma loomult tasakaaluline
Magistriõppe raames loodava projektijuhtimise elektroonilise konspekti mooduleid kirjeldavate andmete valimisel on lähtutud vajadusest koostada ühe suure konspekti põhjal väiksemaid, konkreetsele sihtgrupile sobivaid konspekte. Väljavalitud metaandmed on: Üldandmed: 1. identifikaator; 2. tiitel; 3. keel; 4. võtmesõnad (teemade ring). Autori andmed. Õpiandmed: 1. sihtgrupp; 2. raskusaste; 3. õpiobjekti tüüp; 4. interaktiivsus. Seotus teiste õpiobjektidega. Klassifikatsioon: 1. projekti faaside alusel; 2. projektijuhtimise valdkondade alusel. 29 Tulemuseks on andmebaas, mis võimaldab konspekti mooduleid vastavalt sihtrühma vajadustele filtreerida ja järjestada. Metaandmed (andmeväljad) on valitud selliselt, et võimaldada moodulite (kirjete) taaskasutamist (päringute tegemist) erinevates alamkonspektides
Andmed sisestatakse arvutisse mõõdistamise käigus ning neid hoitakse kohateabe süsteemides,mille tulemusena saab igakord koostada just sellise kaardi nagu vaja. - Andmebaas on arvutis olev korrastatud andmekogum,kust saab kiiresti leida vajalikke andmeid tehes päringuid. - Kaart on ruumiliste seoste visualiseerimisvahend,mis kujutab endast maakera või maailma nähtuste lihtsustatud mudelit.See on töövahend ja graafiline illustratsioon mida iseloomustab interaktiivsus ehk suheldavus.Arvutikaarte saab suumida.Neid iseloomustab veel ainulaadsus,kopeeritavus ja operatiivsus. 1.Sisu järgi jagunevad kaardid:üldgeograafilised,teemakaardid ja erikaardid. 2.Vormilt jagunevad kaardid:paberkaartideks ja arvutikaartideks. 3.Arvutikaardid jagunevad:raster-ja vekrotkaartideks. Rasterkaart-koosneb pikslitest,mis on seotud geograafiliste koordinatidega ning koosneb paljudest temaatilistest kihtidest(nt. jõed,järved,bussipeatused).
evolutsiooniliselt arenenud sektori-läbised ettevõtlusvõrgustikud Hea ettevõtluskeskkond (miljöö), mis tagab uued nišid (uutele) ettevõtetele ja uute klastrite tekke; koostöö ja konkurentsi balansseeritus: teatud tasemel toimuv koostöö on konkurentsi aluseks ja tagab innovatsiooni; spetsialiseerumise, teadmiste ja oskamise (know how) kasvu ning tehnoloogilise arenguga loodav mastaabisääst. Klastri eelised: Ruumiline kooseksisteerimine - aglomeratsiooniefekt Majanduslik interaktiivsus Ühine sotsiaalne kapital Suurem tootlikkus ja efektiivsus Uuenduste kiirem levik Uute toodete turule toomine ja uute ettevõtete asutamine on lihtsam Ühtlasi loovad klastrid regioonile mainet kui konkurentsiressurssi, mis: parandab kapitali kättesaadavust, soodustab inimeste sisserännet ja suurendab otseinvesteeringute mahtu Edukad klastrid on arendanud välja bränditootmise, millesse sageli kaasatakse ka regioon. Kui regioonil juba on hea maine, siis annab seda
*koondab enda korraga mitmeid erinevaid muutujaid, näiteks vaba turg, poliitline süsteem, nutitelefon, inimorganism Bensiini hind aktsiis, toornaftahind (OPEC), maailmakord (tornaado, puurkaev läheb põlema, mingi uus tuumalepe, mis võib viia hinna alla). Näited: Poliitika raske kontrollida, mis toimub välispoliitikas või Nutitelefon helistamine, ilmateade, sotsiaalmeedia *ühtset määratlust on raske leida, mitmete erinevate osade interaktiivsus John Holland millal algab ja milla lõpeb? Ntks millega algab ja lõpeb liivahunnik, mitu tera? Hayek inimene oma mõistusega ei suuda tabada, kuidas toimib ühiskonda ega teha ennustusi seejuures; normid peavad olema võimalikult vabad ja riiik peaks võimalikult vähe reguleerima, inimesed käituvad spontaanselt vastavalt sellele kuidas on nende huvid Herbert Spencer kõik aspektid ja iseõppivad agendid *ettetrükitav tekst telefoni poolt, youtube'i soovitused; tegeletakse ka
lähtuvalt maa-alast, millel see asetseb, viiteid olemasolevatele samalaadsetele teemadele ja kronoloogilist suhestamist. Kvaliteetse õppeotstarbelise veebirakenduse tegemiseks tuleb virtuaalsed rekonstruktsioonid esitada võimalikult selgelt. Selle reeglid on välja toodud eesmärgi nr 6 55 punktis B. Kvaliteeti aitab tagada kahtlemata ka interaktiivsus, kuna see võimaldab kooliõpilastel otse suhelda maailmaga, s.o konkreetset territoriaalset pärandit haldava kultuuriüksusega, mida tavaliselt peetakse abstraktseks ja kaugeks. Eesmärki nr 9 (teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks) on osaliselt käsitletud eesmärgi nr 6 (kultuuriainese levitamine) punktis C. Selle eesmärgi saavutamiseks on põhiline teha olemasolevad andmepangad kättesaadavaks ja uute koostalitlusvõimeliste toodete loomiseks ratsionaliseerida
Töökorraldus Jooksvad ülesanded, ajutised Projektid, määratud tingi- kohustused. mused. Juhtimiskultuur Suurte eelarvete ja meeskondade "Raskete ja unikaalsete juhtimine. probleemide" lahendamine. Tööstiil Rollijaotus, õige hetke ootamine. Koostöö, interaktiivsus. Mõtteviis Deduktiivne, induktiivne. Deduktiivne, induktiivne, abdaktiivne. Domineeriv hoiak Tulemusele orienteeritus. Võib Protsessile orienteeritus. teha ainult seda, mida eelarve ette Muutused suurendavad näeb. väljakutset ja elevust. Allikas: autori koostatud (Martin 2004 põhjal)
annaabi.ee 
