Nimi - ................... Klass - ................. Sisukord Eluperiood *Lapsepõlv *Arnstadi periood *Weimeri periood *Kötheni periood *Leipzigi periood Looming *Orkestriteosed *Teosed klahvpillidele *Oreliteosed *Kammermuusikateosed *Vokaal-instrumentaalteosed Bachi loomingu iseloomustus Tähtsus Ilmalikest teostest Kasutatud kirjandus Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadi periood (1703- 1707)
tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine. Poolteist aastat peale esimese naise surma abiellus Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini. Heliloomingus keskendus Bach peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzigi periood (1723-1750) Bachist sai Leipzigi Toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor. Loomingus tulid esikohale kantaadid ja teised vokaal- ning instrumentaalteosed Bach suri 28. juulil Leipzigis. Loomingu liigid · Vokaal-instrumentaalteosed · Teosed klahvpillidele · Oreliteosed · Kammerteosed · Orkestriteosed
• Viiulikontsert • Ooper „Lulu“ • Jäi lõpetamata – valmis kaks vaatlust Anton Webern (1883-1945) • Austria helilooja • Õppis tšellomängu gümnaasiumis • Kirjutas juba keskas muusikat • „Kaks teost tšellole ja klaverile“ • Abiellus oma täditütrega • Said neli last • Läks esimesse maailmasõtta sõduriks • Saadeti tagasi aasta pärast halva silmanägemise pärast Looming • Tonaalne periood (1907-1914) • Instrumentaalteosed ja kompositsioonid • Dodekafooniline periood (1914-1926) • Vokaalteosed (klaverisaatega soololaulud) • „Kolm traditsioonilist rahvalaulu“ („Drei Volkstexte“) • Seeriatehnika periood • Vokaal- ja instrumentaalteosed • Ei ole kirjutanud lavamuusikat • Väga ökonoomne helilooja – lühikesed teosed • Kõigi 31 oopuse järjestik ettekandmine kestaks kolm tundi Suur tänu teie tähelepanu eest. Mitu usaldusväärset allikat: • https://et.wikipedia
Sünidinud 31. märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ametilt helilooja, organist. Elulugu: Lapsepõlv Eisenachis perekond muusikuid, õppis juba väiksena viiuli ning orelimängu. Ohdruf organist, haris venda, öösiti kirjutas muusika käsikirju. Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed, orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Kantaadid kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku. Missa h-moll, ,,Jõuluoratoorium". Teosed klahvpillidele: Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir"- 2osa. Süidid- 6prantuse, 4 inglise süiti ja partitat. Väikesed prelüüdid ja fuugad.
Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua
3)Barokk stiil tekkis Itaalias 4)Barokk hakkas ülistama kangelikku liikumishoogu. Inimese kujutamisel loobuti harmoonilise ilu ülistamisest. 5)Barokk kunsti inimene on rõhutatult maine, lopsakate kehavormidega, pingul lihastega. 6)Barokk-kunst püüdis esmajoones olla meelepärane oma peamistele tellijatele ja nendele olid kõrged õukonnad,kes ootasid kunstis kõrgkihi ülistamist. 7)zanrid:ooper lemmikum, instrumentaalmuusika,viiul,klavessiinide koolkonnad. 8)Loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. 9)Fuuga-polüfooniline muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe v mitme teema imiteerimisele eri häältes 10)Prelüüd-muusikateose eelmäng;lühikese sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 11)Bach(1685-1750), Händel(1685-1759) 12)samaaegselt sündinud,vaeslapsed,leiba teenisid varakult ise, lõpetanud gümn,käinud ülikoolis, töötanud viiuldajatene(Bach ühes kloostrikoolis,Händel Hamburgi ooperiteatris) B-missa,passion.H-ooper,oratoorium.Mõlemad surid pimedatena
Mõjutused · Tchaikovsky · Rimsky-Korsakov · Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia" · Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. · Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Huvitavaid fakte · Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks Ruslan and Lyudmilla · http://www.youtube.com/watch? v=lkBhbH0LezM · Ooperi 2.osa avamäng · Seotud Venemaa folkmuusikaga Elu tsaarile · http://www.youtube.com/watch? v=w0w0eHtfoww · Glinka esimese ooperi avamäng Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_compositions_by_
Tallinn 2010 SISSEJUHATUS......................................................................................3 1 ELULUGU 1.1 LOOMING..............................................................................................4 1.2 KOORIMUUSIKA 1.3ORIGINAALLOOMING........................................................................5 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED 1.5 ÜLDINE INFO 2 LISAD ..............................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................8 2
· "Kaunimad laulud" · "Mingem üles mägedelle" · "Sind surmani" · "Eestlane olen ja eestlaseks jään" · "Isamaa ilu hoieldes" Looming · Filmimuusika · Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" · Film "Semm" · Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm · Dokumentaalfilm "Eesti partii" Looming · Teatrimuusika · "Charlotte koob võrku" (muusikal) · Risotoorium "Roheline muna" · Ooper "Dispuut" · Lavastus "Väike merineitsi" · Instrumentaalteosed ja suurvormid · Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (kolm osa) Tähtsus · Kuulsuse saavutas eelkõige protesti-ja isamaalaulude kaudu nn. teise rahvusliku ärkamisaja künnisel · Ärkamisaja sümbol · Laulva revolutsiooni ajal (1987-1988) kõlasid esmakordselt Mattiiseni viis isamaalist laulu · Oma lauludega innustas eestlaste vabaduspüüdlust võitluses võõrvõimu vastu Tunnustused · 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika- aastapreemia
keelatud - vastuolus ideoloogiaga Teosed 1960 -1970 kandis rahvani Tormise loomingut G. Ernesaksa juhtitud koor Tõnu Kallaste ning Eesti Filmharmoonia Kammerkoor Tänapäevani üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste ning tuntud kogu maailmas Looming Eelkõige koorimuusikahelilooja Tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile Kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse Modernne helikeel Instrumentaalteosed, ooper, kantaat-ballett, näidendi- ja filmimuusika Varane looming Pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem Kantaadid, prelüüdid ja fuugad klaverile ning kaks avamängu orkestrile Avamäng nr 2 on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid Uued suunad helikeeles Otsis lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi Tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele Klastrid ja kunstlikud helilaadid, kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed
Tähtsamad teosed 3 ooperit- Sümfoonilised teosed: "Ruslan ja Ludmilla" (1842) "Ivan Sussanin" (1836) sümfooniline teos "Vürst Holmski" (1840) "Kamaarinskaja" sümfooniline teos "Valss- Laulud ja romansid fantaasia" "Lahkumine Peterburist" avamäng "Aragoonia hota" (12 romanssi) jne. avamäng "Öö Madriidis" Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Surm 1857 a. veebruaris Glinka Ta maeti Berliini surnuaiale. haigestus äkki ja suri Hauale asetati plaat, millele oli Smolenski kubermangis. kirjutatud: MIHHAIL VON GLINKAIMPERAATORLIK VENE KAPELLMEISTER. Click icon to add picture Carolyn Grents 11A
Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas
ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale. Nende põhimõtted: esikohal vokaalzanrid, käsitleti rahvale arusaadavaid teemasid, instrumentaalteosed olid enamasti programmilised, lähtuti rahvamuusikast, ütlesid, et ,,kunst on vahend inimestega suhtlemiseks." Suureks eeskujuks neile oli Mihhail Glinka looming, eriti tema ooper "Ruslan ja Ludmilla." Võimas rühm andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Aleksander Borodin (1833-1887) Elust Borodin oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi,
· enamasti salmilaulud, mida lauldi : klaveri, harfi, viiuli, kitarri, mõne väikese ansambli saatel, lähedased rahvalaulule · sisuks : teemad, mis olid seotud linnaolustikuga ja armastuslüürikaga · 18 saj. lõpu ja 19 saj. kuulsamad romansimeistrid : A. Ljabjev, A. Varlamov, A.Guriljov · romansid väljendavad : nukrust, igatsust, neis on tundeküllane meloodia Instrumentaal muusika · mõjutas LääneEuroopas leviv romantism · esimesed instrumentaalteosed olid lihtsad tantsud, variatsioonid, või muud palad, mis olid mõeldud eelkõige koduseks musitseerimiseks mõisted skomorohhid rändmuusikud 1117 saj. kant ilmaliku tekstiga laul psalm kirikulaul talupoja laul laadirikas laul, palju erinevaid taktimõõte uus linnalaul mazooris ja minooris, lihtne ja sentimentaalne laul bõlina pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest linnaromanss väga meloodiline, nukker akordilise sisuga laul
20. septembril 1944 põgenes Rootsi. Pea aasta elas Stockholmi põgenikelaagris. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Seal kirjutas oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Looming Tubina looming on väga mitmekülgne: Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). Koori ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ballett "Kratt" (esimene eesti ballett) Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus Enimmängitud sümfooniad on teine ja viies. Sümfooniad Tubin on kirjutanud 10 sümfooniat (11. jäi lõpetamata) ja need moodustavad tema loomingu tähtsaima osa.
Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30
Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valssfantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne. Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Sümfoonilised teosed: Sümf. Teos "Kamaarinskaja", sümf. Teos "Valss fantaasia", avamäng "Aragoonia hota", avam. "Öö Madriidis"
· vabakutseline helilooja sai toetust Austria, Böömi ja Ungari aadliperekondadelt. · sai kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina · 1795. kuulmisvaegus - hoidus suhtlemisest. · 1801-1802 - hingeline kriis - ,,Heiligenstadti testament" (kiri vendadele) · sündis beethovenlik väljenduslaad: jõuline, dramaatiline ja pateetiline ,,Kuupaistesonaat"(klaver) III. Aastad 1802-1812: loomingu kõrgaeg. · Lõi suurema ja tuntuma osa oma loomingust. Instrumentaalteosed III sümfoonia ,,Eroica" (,,Kangelassümfoonia"), V, VI ja VII sümfoonia, klaverisonaatidest ,,Appassionata", avamäng ,,Egmont" jpt. · Ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" (1803) ja ooper ,, Fidelio " (1805/06). · Loominguliselt viljakad ja isiklikult väga olulised olid Böömimaa kuurordis Teplizis veedetud suve (1811/1812). · Kohtumine Goethega, keda ta imetles. · Ebaõnnestunud pereloomise katsed ja suhted - kirjad ja poeetilised
kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899. aastal keelpillisekstett - ,,Selginenud öö" , 1912. aastal Gurre - laulud vokaalne- sümfooniline teos solistile, koorile ja orkestrile. 1 II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper ,,Ootus" 1909. a. - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. ,,Kuu" - Pierrot (1912) - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika. Dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste
J. Haydn, W.A. Mozart, L. van Beethoven Muusikas taotletakse lihtsust, selgust, sümmeetriat, välditakse liigseid tundeavaldusi. Polüfoonia taandub. Luuakse valdavalt juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust. Muusikalised teemad on lihtsad, saatefiguurid põhinevad valdavalt kolmkõladel. Eriti armastatakse instrumentaalmuusikat. Luuakse uusi vormiskeeme ja muusikazanre, mis kujunevad klassikalisteks ja püsivad tänaseni. Klassitsismiajastu mitmeosalised instrumentaalteosed: Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. 4 osa Klassikaline sonaat on sonaaditsükli alusel loodud teos 1 või 2 soolopillile. 3-4 osa Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. 3 osa Klassikaline keelpillikvartett (üks sagedamini kasutatud kammeransambli kosseise) on sonaaditsükli alusel loodud teos I viiulile, II viiulile, vioolale (e.altviiul), tsellole. 4 osa
impressionistlik detailipeenus ja mitmekesine, kuid delikaatne stilisatsioon ("Trivium" flöödile, viiulile ja kitarrile, 1991; Flöödikontsert; Keelpillikvartett, 1999). Eespere uuemas loomingus on tugevnenud kõlalis-tämbriline mõtlemine ("In dies" klarnetile ja käsikellade ansamblile, 1999). Uudseks jooneks on kõlaplastikas väljendatud muusikaline huumor ("Skulptuuri hommik" viiulile, vibrafonile ja kitarrile, 2001). Eespere koorilooming ja instrumentaalteosed on kõlanud paljudes Skandinaavia ja Euroopa maades ning USA-s. Stiil Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat. Heakõlalises, sageli minoorses muusikas on tihti tugev annus melanhooliat. Eespere ulatuslikust loomingust on laiemalt tähelepanu köitnud vokaalsümfoonilised suurvormid, siira tundetooniga lastemuusika ja peenekoeline kammermuusikastiil. Alates 70
Neeme Järvi dirigenditööle, kes hakkas tema teoseid kogu maailmas esitama. Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". 5. Ballett "Kratt". Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose
märtsil 1685) Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) Weimar (1708- 1717) Köthen (1717-1723) Leipzig- (1723- 28. juuli 1750) 23. Bachi tuntumad vokaalteosed „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ärgake, ju vahid hüüdvad“, „Matteuse passioon“, „Johannese passioon“, „Jõuluoratoorium“, „Kohvikantaat“, „Talupojakantaat“ 24. Bachi tuntumad instrumentaalteosed „Toccata d-moll“, kuus „Brandenburgi kontserti“ 25. Händeliga seotud paigad Halles- sünnikoht (23. veebruaril 1685) Hamburg (1703- 1706) Itaalia ja Hannover (1706- 1712) London- (1712- 14. aprill 1759) 26. Händeli teosed. Ooperid – 40, tuntumad „Rinaldo“, „Julius Caesar“, „Orlando“, „Xerxes“, „Alicina“
· Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. · Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" · Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Originaallooming · Üle 600 vaimuliku laulu · Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". · "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile Instrumentaalteosed · "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile · "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile · "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile · "Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile
Neeme Järvi dirigenditööle, kes hakkas tema teoseid kogu maailmas esitama. Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks” koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja”. 5. Ballett “Kratt”. Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega – keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne
eestikeelse tekstiga. Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud liturgilised koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Üle 600 vaimuliku laulu Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile Instrumentaalteosed "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile "Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile
Oluline roll tämbril, dünaamikal. Kokkuvõte Erkki-Sven Tüüri looming on väga mitmekesine, teoseid on paljudes zanrides ning neid esitavad erinevad koosseisud. Tema loomingut iseloomustavad dünaamika muutused ning ilusa meloodia olemasolu, rütm kõigis teostes nii suurt rolli ei mängi. Tüüri looming on ka uuenduslik, näiteks ,,Arhitektoonika" V, kus on ühendatud elektrikitarr ning võimendatud klaver. Samuti on mitmetes tema teistes teostes läbikomponeeritud instrumentaalteosed, kus rokistiil on ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Selline uus lähenemine muusikale on toonud Tüürile ausatajaid nii roki kui professionaalsete muusikute seas. Tüüri muusika on väga emotsionaalne, kaasakiskuv ning meisterlikult komponeeritud. Minu jaoks läbis kõiki kuulatuid teoseid mõni aspekt, mis jättis palale optimistliku alatooni, isegi Keelpillikvartetti, mis on küll Urmas Kibuspuu mälestuseks kirjutatud, läbib mingi optimistlik emotsioon.
''Xerxes'', ''Alcina'', ''Rinaldo''), üle 30 oratooriumi (''Messias'', ''Simson'', ''Iisrael Egiptuses'', ''Juudas Makabeus''), 18 concero grosso't, orkestrisüite (''Veemuusika'', ''Tulevärgimuusika''), kontserdeid orelile ja orkestrile. 9. Nimeta J.S.Bachi vokaalteoseid (4 ) ja instrumentaalteoseid. Vokaalteosed – missa h-moll, ''Johannese passioon'', ''Matteuse passioon'', ''Talupojakantaat'', ''Kohvikantaat'', ''Jõuluoratoorium'' Instrumentaalteosed – ''Willhelm Friedemann Bachi noodivihik'', ''Anna Magdalena Bachi noodivihik'', ''Hästitempereeritud klaviir'', ''Inglise süidid'', ''Prantsuse süidid'' KUULAMINE http://www.youtube.com/watch?v=OLP1pqNx0v4 http://www.youtube.com/watch?v=RZc8HTA3Y_Y http://www.youtube.com/watch?v=_FXoyr_FyFw http://www.youtube.com/watch?v=kaBAE4stNIo https://www.youtube.com/watch?v=o7NZ8j_uO6I http://www.youtube.com/watch?v=usfiAsWR4qU http://www.youtube.com/watch?v=mpTeslni6tA http://www
Heinrich Schützi tähtsus ( 17. saj suurim saksa muusik, kirikliku oratooriumi alusepanija) 17.Arcangelo Corelli tähtsus. (palju sonaate ja concerto grossosid, keelpilli- helilooja) 18.Esimesed ooperid ehk muusikalised draamad. 19.Esimene avalik ooperiteater. 20.Tänapäeval tuntumad ooperiteatrid. 21.Claudio Monteverdi tähtsus, peateos. 22.Bachiga seotud kohad 23.Bachi tuntumad vokaalteosed 24.Bachi tuntumad instrumentaalteosed 25.Händeliga seotud paigad 26.Händeli teosed. MÕISTED 1. aaria - soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 2. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile , harilikult pillide saatel 3. oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile 4. passioon - oratooriumizanri alaliik, põhineb Uue Testamendi evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 5
teised Hamburgi ooperiloojad. 1706 - Itaaliasse. Hakkas oopereid kirjutama, kohtus Corelliga. Visiidid. 1709 - "Agritta". 1710 pettis Hannovery printsi jättes kapellmeistri koha täitmata ja läks Londonisse, kus kohtus uuesti printsiga (tõlk). Teda ahvatles seltskonnaelu, avaramad teostamisvõimalused, hea suhtleja. Kuumemad lood trükiti. Korraldas muusikaõhtuid ja osales neil. "Messias", "Tulevärgimuusika", "Veemuusika". Ooperid, instrumentaalteosed, süidid, orkestriteosed, avamängud, kõige vähem klaveriteoseid. Orel kontserdi saali. Toetas vaeseid (pärandus, tulu). Bach (1685 -1750), sündis Eisenachis. 10-aastaselt jäi orvuks, teda kasvatas range vanem vend. Töötas laulukooris, sai kantori koha, töötas kaua Leipzigi toomkirikus. Kirjutas kantaate (talupoja-, kohvi-, küla-); vaimulikke passioone: Johannese, Matheuse; missasid: Missa h-moll. Kantaate üle 200, kogumik "Anna Magdalena Bach",
Glinkat palju. Varasemast muusikast olid talle eeskujuks Viini klassikud. Berliinis õppis ka muusikateoreetilisi aineid, mida varem eriti ei tundnud. Saksamaal nägi laval Weberi “Nõidkütti” – vaimustus sellest ning 1836. aastal tekkis tal endal idee luua rahvuslik romantiline ooper. Selleks teoseks sai “Elu tsaari eest”, mis on esimene vene rahvuslik ooper. 1830. aastatel valmisid ka esimesed arvestatavad instrumentaalteosed. 1842. valmis teine ooper “Ruslan ja Ljudmilla”. 1840. aastate teisel poolel viibis Hispaanias, kus tutvus hispaania rahvamuusikaga, õppis seda tundma, kirjutades üles meloodiaid, rütme jms. Seal valmisid ka Hispaania avamängud. 1856 sõitis Berliini end täiendama ja polüfooniat õppima. Kuid jäi haigeks ja suri seal. Looming: 2 ooperit: “Elu tsaari eest“ ehk „Ivan Sussanin” (1836) – ajalooline ooper, “Ruslan ja
vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud- see on probleemide ring, mida ekspressionistlik kunst väljendab. 22. A. Schönbergi loometegevus jagunes kolme perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. III periood 1923-1951 dodekafooniline muusika. 23. Dodekafoonia on 12-helitehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. 24. Schönbergi dodekafoonilist muusikat hakkasid edasi arendama Alban
kas pisut vabamal kujul pol?oonilist kirjaviisi kui see oli keskajal. 2. Kammerstiil , mis h?mas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja v?kestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne v? jenduslaad , sest kammermuusikat esitati ?konnas. 3. Teatraalne stiil , mis oli k?ge uudsem ja julgem , r?utatult tundeline , kirglik v?jenduslaad,mis kujunes varases ooperis ja v?ti ?e ka kirikumuusikas. Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsus?t. Samuti v?a t?tsateks anriteks kujunesid ka perl?d ja fuuga. Barokkooper Barokkooperil oli palju eeskujusid: Vanakreeka trag?dia Liturgiline draama m?teerium intermeedium Ooperi idee s?dis Firenzes , Cameratas , vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi p?iideeks oli
Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Originaallooming Üle 600 vaimuliku laulu Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile Instrumentaalteosed "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile "Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile
Christian Gottlob Neefe. 1783. aastal õukonnaorkestri klavessiinimängija koht. Soovis saada Mozarti õpilaseks. I 1792-1802 Viin, Vabakutseline helolooja. Sai kuulsaks klaverivirtuoosina. varajane looming Kuulmisvaeguse tõttu aus väljenduslaad- jõuline, dramaatiline ja pateetiline. Klaverisonaadid. Soovis saada Haydni õpilaseks. II 1802-1812 Suurem ja tuntuim osa loomingust. Instrumentaalteosed, Loomingu kõrgaeg klaverisonaadid, avamäng, oratoorium, ooper. III 1813-1815 Kriis Kuulsuse ja majandusliku elu kõrgaeg. Olulisi teosed vähe, depressioon. IV 1816-1827 Hiline Täiesti kurt. 5 kaalukat klaverisonaati, töötas oma elu tähtsamate looming suurteoste „Missa Solemnis“ ja „9. sümfoonia „ kallal. Isiklik elu Jäi kurdiks Sümfooniline 9. sümfoonia muusika Klaverimuusika 32 sonaati, 5 klaverikontserti
Helilooja noorpõlvelooming järgib selgelt Mozarti ja Haydni traditsioone. Murrang loomingus saabus peale pikka kohtuprotsessi, mille käigus sai ta oma vennapoja Karli hooldajaks ja loomulikult avaldas loomingule suurt mõju teada saamine oma kurdiks jäämisest. Kurdina muusikat kirjutada aitas Beethovenit tema instrumentaalne kuulmine. Uusi muusikalisi mõtteid kuulis ta alati mingil pillil või pillidel mängitavana. Seetõttu on tema loomingus esikohal instrumentaalteosed.(9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tsellole, 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper "Fidelio" ja "Missa solemnis" on tehniliselt väga rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Samamoodi uskus ta kogu inimkonna vendluse saabumisse, seda usku väljendab 9. sümfoonia viimane osa,
Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Looming. ErkkiSven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas. Ansamblile loodud palad olid erinevalt tavalistest levilugudest enamasti hoopis ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteosed (nt "Sümfoonia seitsmele esitajale"), kus rokistiil oli ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Nende hulgas on ka ekspressiivseid laule kunstiväärtuslikele tekstidele. Tüür ise peab oma rokkmuusikakogemust väga oluliseks ja ütleb, et see andis talle võimaluse kogeda ehedat kontakti publikuga. See muusika tõi Tüürile igakevadistel Tartu muusikapäevadel ka esimesed loomingupreemiad. Esimest korda premeeriti teda 1980
auhinna (1996, 1997) ja on olnud aasta kodanik(2009). Looming Erkki-Sven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas. Ansamblile loodud palad olid erinevalt tavalistest levilugudest enamasti hoopis ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteosed (nt "Sümfoonia seitsmele esitajale"), kus rokistiil oli ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Nende hulgas on ka ekspressiivseid laule kunstiväärtuslikele tekstidele. Tüür ise peab oma rokkmuusikakogemust väga oluliseks ja ütleb, et see andis talle võimaluse kogeda ehedat kontakti publikuga. See muusika tõi Tüürile igakevadistel Tartu muusikapäevadel ka esimesed loomingupreemiad. Esimest korda premeeriti teda 1980. aastal,
BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad
1828. aastal haigestus tüüfusesse ning 19. novembril suri. 2.2. Looming Franz Schuberti looming on romantiline, lüüriline, hingestatud ning rahvuslikus võtmes. Schuberti laul kujunes saksa klassikalise luule alusel. Omane on meloodilisus, poeetilisus, üldmõistetavus ja realistlikkus. Müstika maailm ning fantastika jäid talle täiesti võõraks. Schuberti loomingus võib märkida rea suundi: esiteks laulu ja klaveriminiatuuri suund, teiseks sümfooniad ja instrumentaalteosed, kolmandaks koori- ja lavamuusika. Ajalukku on läinud eelkõige laulukirjutajana, kuid oli ka esimese romantilise sümfoonia autoriks. Seetõttu peetakse Franzi esimeseks tõeliseks romantikuks. Vokaalteostest üle 600 laulu, enamus Goethe ja Schilleri tekstidele. Näiteks ,,Rändur", ,,Teisik", ,,Head ööd". Laulutsüklitest on tuntuimad ,,Ilus möldrineiu" (1823) ja ,,Talvine teekond" (1827). Esimene neist koosneb kahekümnest laulust, mis kõnelevad rändava
Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid , instrumentaalmuusika zanrid, lavateosed Vokaalmuusika zanrid - .missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso - mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga ja tantsusüit - mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. 2. Loe ja pane pealkiri. ............................................... Mõiste ,,barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust kuni 18. sajandi
a. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. 4. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi - muusikaline muinasjutt-ballaad. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitajaks oli Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. 7 Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a.suvel, Jõgeval) See on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987. a. III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad: 1. Argipäev 2. Psühhokraatia Attaca 3. Võib olla Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks. Muusikud: Alo Mattiisen - klahvpillid, Riho Sibul - kitarr, Peeter Määrits - heli Telefilmide ja telelavastuste muusika
Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: J.S.Bach , A. Vivaldi , G.F. Händel . Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso - mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste ja tantsusüit - mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. (kirjelda, mis need on?) 2
Helilooja noorpõlvelooming järgib selgelt Mozarti ja Haydni traditsioone. Murrang loomingus saabus peale pikka kohtuprotsessi, mille käigus sai ta oma vennapoja Karli hooldajaks ja loomulikult avaldas loomingule suurt mõju teada saamine oma kurdiks jäämisest. Kurdina muusikat kirjutada aitas Beethovenit tema instrumentaalne kuulmine. Uusi muusikalisi mõtteid kuulis ta alati mingil pillil või pillidel mängitavana. Seetõttu on tema loomingus esikohal instrumentaalteosed.(9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tšellole, 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper "Fidelio" ja "Missa solemnis" on tehniliselt väga rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Samamoodi uskus ta kogu inimkonna vendluse saabumisse, seda usku väljendab 9. sümfoonia viimane osa,
varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri
....................................................................8 2.1 Missad..........................................................................................................................8 2.1.1 Missaosad............................................................................................................10 2.2 Motetid.......................................................................................................................10 2.3 Sansoonid ja instrumentaalteosed..............................................................................12 2.4 Motett-sansoonid........................................................................................................14 3 MÕJU................................................................................................................................16 KOKKUVÕTTE.................................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS.
üleskirjutatud teisendid (kokku 172 eesti ja 271 rootsi viisi). Teosed: Vokaalsümfooniline muusika Requiem cmoll (1927) Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" (1953) Kooriteosed "Nõmmelill" (1912, segakoorile, tekst A. Haava) "Talvine õhtu" (1915, segakoorile, tekst V. GrünthalRidala) "Sirisege, sirisege, sirbikesed" (1919, segakoorile, tekst rahvaluulest) "Meil aiaäärne tänavas" (1921, segakoorile, tekst L. Koidula) Instrumentaalteosed Musica sacra (1943, 6 vaimulikku laulu orkestrile) "Pärnumaa" (1952, süit sümfooniaorkestrile) "Setu sümfoonia" (1953, sümfooniaorkestrile) "Hiiumaa" (1947, süit puhkpilliorkestrile) Evald Aav (1900-1939) Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis
vahemäng või coda, milles luuakse ja kinnitatakse teose emotsionaalset Seos instrumentaalloominguga Laulu mõju on tunda kõikjal Schuberti instrumentaalmuusikas. Tema kammerteoste, klaveripalade, sümfooniate jm. teemad kannavad selget "laululist" iseloomu. " Nad kõlavad sageli nagu inimhääled ja koor" (Schumann). Schubert on rikka harmoonia ja peene polüfoonia meister, kuid tema muusikat juhib alati selge, väljenduslik, "laulev" meloodia. Mõned Schubert instrumentaalteosed on üles ehitatud tema enda laulude teemadel ja kasvavad otseselt välja tema vokaalloomingust: klaverikvintett "Forell" (4 osa) , keelpillide kvartett "Surm ja tütarlaps" (2 osa) , klaverifantaasia "Rändur" , variatsioonid flöödile ja klaverile "Närbunud lilled" jm. Tähtsus, mõju Juba Beethoven hindas Schuberti lauludes peituvat "jumalikku sädet". Liszt seadis paljud neist klaverile. Pooleteise sajandi vältel on Schuberti laulude populaarsus kogu maailma
kompositsiooni Sterni konservatooriumis. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti
lilled"). 8. Seos instrumentaalloominguga. Laulu mõju on tunda kõikjal Schuberti instrumentaalmuusikas. Tema kammerteoste, klaveripalade, sümfooniate jm. teemad kannavad selget "laululist" iseloomu. " Nad kõlavad sageli nagu inimhääled ja koor" (Schumann). Schubert on rikka harmoonia ja peene polüfoonia meister, kuid tema muusikat juhib alati selge, väljenduslik, "laulev" meloodia. Mõned Schubert instrumentaalteosed on üles ehitatud tema enda laulude teemadel ja kasvavad otseselt välja tema vokaalloomingust: klaverikvintett "Forell" (4 osa) , keelpillide kvartett "Surm ja tütarlaps" (2 osa) , klaverifantaasia "Rändur" , variatsioonid flöödile ja klaverile "Närbunud lilled" jm. Schuberti laulutsüklid 1. Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi.
annaabi.ee 
