21. contserto grosso- barokki ajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansambli vastandamisel 22. soolo kontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti 23. süit-mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest 24. fuuga- ulatuslik polüfooniline helitöö, kus on 3 või enam võrdse tähtsusega häält 25. barokk- aastatel 1600 -1750 euroopas dominerinud kunstistiil 26. aaria- instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis või kantaadis 1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7
õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja · 1755.a I ooper · Laulumängud, koomilised, naeruvääristati rumalaid aadlikke, petuseid, kaupmehi jne. · 18. sai rahvalik muusika VOKAALLÜÜRIKAD · 18. saj luuletustele instrumentaalsaatega soololaulud · 19. sai Romanss kunstipärane saade, meeleolu kurbus, lahusolek, mõjtas vene rahvalaul, mustlas-, · Lõid kõik heliloojad, tuntumad Aleksander Aljajev, Aleksander Varlamor, Aleksander Gurilov
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgil...
Võimas Rühm "Võimas rühm" (vene keeles " ") oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Nii näiteks pidas rühm samal ajal Moskva Konservatooriumiga seotud Pjotr Tsaikovski loomingut liiga "läänepäraseks". "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad ehk diletandid. Aleksandr Borodin näiteks oli elukutselt keemik, kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult n...
1600 aastal oli polüfoonilises laulus oli muusika ja luule teravas vastuolus: muusika domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal
Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper, võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn ,,Aastaajad" Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused, otseseks eelkäijaks on liturgiline draama nt J.S.Bach ,,Matteuse passioon" Kantaat mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile, sarnane oratooriumiga aga väiksem Fuuga mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse nt J.S.Bach Toccata ja fuuga d-moll Fuuga vorm jaotatud kolmeks, fuuga on fuuga vormis, 1 teema kõikides häältes ekspositsioon, 2. osa töötlus, lõpus jälle teema alghelistikus repriis
luuletus instrumentaalmuusika on pillidele kirjutatud, pillidel esitatav muusika intermezzo (intermetso) on vahepala; vabavormiline instrumentaallühipala või sonaadi osa imitatsioon on sama meloodia või meloodiaosa kordamine helitöö eri häältes improvisatsioon on ettevalmistamata, esitamise ajal loodud teos kaanon on laul, milles kõik hääled esitavad üksteise järel alustades sama meloodiat kammertoon on helihark koorile hääle andmiseks ja instrumentide häälestamiseks kantaat on instrumentaalsaatega mitmeosaline pidulik vokaalteos koorile ja solistidele või ainult koorile kastraat on kunstlikult säilitatud ilusa kõrge häälega meeslaulja, kellel lõigati lapseeas munad maha, et poisihääl säiliks keelpillikvartett on neljale keelpillile kirjutatud helitöö (2 viiulile, vioolale, tsellole) keelpillitrio on kolmele keelpillile kirjutatud helitöö (viiulile, vioolale, tsellole) klassitsism iluideaaliks pidas antiikmaailma, taotleti mõistusepärasust, vormikooskõla,
Claudio Monteverdi (15671643) ooperit ,,Orpheus" (1607) peetakse ooperizanri esimeseks terviklikuks ja väljendusrikkaks teoseks.Monteverdi leiutas mitmeid muusikalisi võtteid, mida ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine. See on muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed. Instrumentaalsaatega vokaalsoolot nimetatakse aariaks ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias (Teatro San Cassiano). 7.2. Lõpeta laused. Ooper sündis (kus? Millal?) 16. saj. Firenzes Esimese ooperi kirjutas Jacopo Peri (kes?) ja selle pealkiri oli (mis?) Daphne Monteverdi tõi ooperisse järgmised uuendused: · suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine · soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega
Ideaaliks sai kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper(opera seria) ja koomiline ooper(opera buffa). Aaria- ulatuslik soolonumber. Retsitatiiv- kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Oratoorium- vaimulik ooper, puudub lavaline tegevus, suur teos koorile ja solistidele. Passioon- oratooriumi alaliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast; tekst Uue Testamendi evangeeliumitest( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese). Kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele, ainult koorile või ka ainult solistidele; võib olla nii vaimuliku või ilmaliku sisuga. Bach kirjutas kõige enam. Kirikukontsert- suurteos, mida esitasid solistid, koor ja orkester. Tekstid olid võetud piiblist. Sonaat- instrumentaalteos ühele või mitmele pillile. Barokksonaadi looja ja suurim meister Arcangelo Corelli. Instrumentaalmuusika- 3osaline teos solistidele ja orkestrile. Instrumentaalkontserdi
Claudio Monteverdi (15671643) ooperit ,,Orpheus" (1607) peetakse ooperizanri esimeseks terviklikuks ja väljendusrikkaks teoseks.Monteverdi leiutas mitmeid muusikalisi võtteid, mida ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine. See on muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed. Instrumentaalsaatega vokaalsoolot nimetatakse aariaks ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias (Teatro San Cassiano). 7.2. Lõpeta laused. Ooper sündis (kus? millal?) Sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil Esimese ooperi kirjutas (kes?) Jacopo Peri ja selle pealkiri oli (mis?) Daphne Monteverdi tõi ooperisse järgmised uuendused: · suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine
kulminatsioon- kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik 3. Repriis e lõpuosa teema esitatakse algkujul, millele sageli lisandub kinnitav lõpposa coda oratoorium- mitmeosaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile Kujunes välja 17. saj Itaalias, kus oli väga vilgas muusikaelu, heliloojaid ja muusikuid toetasid rikkad aristokraadid. Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj Inglismaal G. Fr. Händeli loomingus. kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile Kujunes välja 17. Saj Itaalias. Kantaadivormi arendas täiuslikkuseni J. S. Bach (üle 300 kantaadi). sonaat-allegro-sarnaneb ülesehituselt fuugaga-koosneb samuti ekspositsioonist, töötlusest, repriisist, kuid teemasid on kaks, fuugas üks 1. Ekspositsioon-teemade tutvustamine 2. Töötlus- teemade varieerimine, arendamine 3. Repriis- peateema antakse algkujul 4. Coda- kinnitav lõpposa
Basspill- tsello, viola de gamba, fagott, violoon Harmooniapill- klavessiin, orel, lauto. Mis improviseerib bassihelide harmooniat. Ka iseloomustab kontsert ja kontsertstiil- Taotlus polnud inimestele kuulamiseks muusikat teha- jumalateenistuse ja rituaalide jaoks. Efektsed kontserdid näitasid linna edukust jõukust. Tähtis virtuoossus ja omanäolisus. Vastandati ja värki. 17. saj iseseisvalt ka instrumentaalmuusika. Ansamblid paisusid orkestri suuruseks. VOKAALMUUSIKA Instrumentaalsaatega soololaul. Jäljendama vanakreeka luulekunsti. Lautot kasutati. Ansamblimadrigali asemele aaria. Mida lauldi kas ainult lauto basso c pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Võis olla väga lihtne tantsurütmiline v detailideni väljaaretatud soolomadrigal. Popid ka variatsioonilised. Pidevalt korduvatele bassimotiivile. Vokaalzanrid- kantaad, oratooriom, ooper. Kuj kindlad aariavormid ja tüübid. Tav oli refräänilaadsed korduvad aarialõigud ja orkestri vahemängud.
Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaasiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See sai alguse Itaaliast. Barokki iseloomustab kõik, mis on ülepaisutatud ning äärmuslik. Senise harmoonia ja tasakaalu asendas pingestatud dünaamika, efektne teatraalsus ning äärmuslik tundelisus. Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted kontsert ning kontsertstiil. Muusikat hakati lõpuks esitama ka avalikes saalides. 17.sajandi alguse ideaaliks sai instrumentaalsaatega soololaul (-heliteost esitab üks laulja). Väga tähtsaks kujunes ka aaria (-heliteost lauldi kas soolona või duetina ning saatjaks pisut suurem ansambel või pillirühm). Vokaalmuusikas oli aaria kõrval tähtsaim kammermuusikazanr kantaat (- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult saatis ka instrument). Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile; sisu dramaatiline või eepiline.
osas Lääne-Euroopast. Kõige suurem muutus oli kompositsioonitehnikas: tuli monoodia-stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(katkematu bass) ehk generaalbass. Mängitakse seda pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt basspill ja harmooniapill. Ajastu üldisemateks iseloomustavateks mõisteteks on kontsert ja kontsertstiil. Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17.saj algue ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. See pidi väljendama vanakreeka luulekunsti. Samuti sai nüüdseks näppepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis aaria(sooloaaria v duett) mida lauldi kas lauto, basso continuo pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Süzee arendus jäetakse retsitatiivi kanda. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Üksiku aaria kõrval oli tähtsaim kammermuusikazanr kantaat
töö. 1.Mis on kantsoon? Kantsoon on vana prantsuse ja itaalia luulezanr,lembelaul,mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala.Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Fracesco Petrarca. 2.Mis on katrään? Katrään on värsinelik,neljarealine salm. 3.Mis on romanss? Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul. 4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal? Rüütliluule keskajal väljendas elurõõmu,selle teemadeks olid noorus,kaunidus,harmoonia,armastus,seiklus,kirg ja nauding.Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada 6.Kes olid trubaduurid?
Eespere sai laiemalt tuntuks 70. aastatel Vanemuises lavastatud allegooriliste lühiballettidega "Inimene ja öö" (1976), "Fuuriad" (1977) ja "Kodalased" (1978). 80. aastatel kirjutas ta oma tekstidele rea tugeva eetilise sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid (Fjodor Dostojevski teosest "Vennad Karamazovid" inspireeritud "Passioon" 1980/ 2001;"Müsteerium" 1981; "Mediteerium" 1985). Eesti lastemuusikasse tõi helilooja samal perioodil värskeid tuuli helges tundetoonis ning selges helikeeles instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust (koorilaul "Ärkamisaeg", 1990; kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast", 1982; "2 jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile, 1986; "Vaikuse sümfoonia" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile, 1990 jpt. Eespere on kirjutanud ka
kirikuteos. Prelüüd eelnes fuugale. Vaba ülesehitusega improvisatsiooniline pala. Muusikal muusikaline Programmiline muusika helilooja poolt antud sõnaline sisuseletus. Tavaliselt teosel ka pealkiri. lavateos, mis sisaldab Reekviem missa eriliik, katoliku kiriku leinajumalateenistuse muusika. opereti, paroodia ja Sonaat teos soolopillile klaveri saatel. revüü sugemeid. Soololaul soolohäälele kirjutatud instrumentaalsaatega laul. Muusikaline Spirituaal USA neegrite vaimulik laul. Hingestatud esitusmaneeriga. draama ooperi liik, Sümfoonia klassikaliselt 4-osaline suurvorm, mille 1. osa on sonaadi vormis. Mitmeosaline teos sümfoonia orkestrile. Sümfooniline orkester kujunes 18. sajandil. Instrumentaalmuusika alus. Sümfooniline Variatsioonid muusikavorm, kus teemale järgneb rida teisendeid (A A1 A2 A3 A4). poeem üheosaline sümfoonilisele orkestrile
ka generaalbassi ajastuks. Barokiajastul sai järjest enam õukonnamuusikale ül'ks esinemine külalistele (virtuossus ja omanäolisus). 17. saj tekkis vokaalmuusika kõrvale iseiseisva ja olulisena ka instrumentaalmuusika. 18. saj tekkisid nendest koosseisudest orkestrid. Vokaalmuusika 17. saj algus-instrumentaalsaatega soololaul Lauto Madrigal-aaria e soololaul, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel. Muusikaline barokkstiil on pärit-poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikalist moodi suures osas Lääne-Eu'st.
ka generaalbassi ajastuks. Barokiajastul sai järjest enam õukonnamuusikale ül'ks esinemine külalistele (virtuossus ja omanäolisus). 17. saj tekkis vokaalmuusika kõrvale iseiseisva ja olulisena ka instrumentaalmuusika. 18. saj tekkisid nendest koosseisudest orkestrid. Vokaalmuusika 17. saj algus-instrumentaalsaatega soololaul Lauto Madrigal-aaria e soololaul, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel. Muusikaline barokkstiil on pärit-poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikalist moodi suures osas Lääne-Eu'st.
ülesandeks kuulaja tähelepanu köitmine ning efektsete kontserdite andmine, mistõttu oli oluline esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. 5. Seleta mõisted: basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass - harmoonisaade, pillirühm, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli – basspill (tšello, fagott) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) vokaalmuusika mõisted: instumentaalmuusika mõisted: aaria - instrumentaalsaatega ilma lavastuseta) vokaalmuusika žanr - passioon – Jeesuse - da-capo-aaria – kolmest lõigust kannatuslugu, mille tekst on koosnev aaria, kaks esimesed võetud Uuest Testamendist. erinevad, kolmas kordab sonaat – mitmeosaline esimest(ABA) pilliansamblite loodud retsitatiiv – kõnelähedane laul, kus instrumentaalteos
jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. (1) Originaalse võõramaise muusika juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. (1) Puhas jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal, mida mängiti templiriitustel ja ka õukonnatseremooniatel. (1) Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. (1) Hiinakeelne nimetus "gagaku" tähendab eesti keeles elegantset, õiget muusikat. (1) Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati õukonnas, pagoodides ja
ajalugu, elu ja loomust. See tuleb ta teostes välja. Ta tähtsaimad helitööd on sümfoonia orkestrile. Sinna kuuluvad 7 sümfooniat sümfooniline süit ,,Lemminkäinen" sümfooniline poeem ,,Finlandia", ,,Kullervo" Eesti esimene 2004 anti Grammy auhind Sibeliuse kantaadid. Esitajad Ellerin, RAM, ERSO. Siin on 6 kantaati ja Finlandia(sümboliseerib kannatust, soome ajalugu, esineb soome rahvuse eest võitlejana) KANTAAT- teos koorile ja solistidele, või ainult koorile, instrumentaalsaatega või ilma. ,,Oma maa" Tal on 1 viiulikontsert ja hästi tuntud on ka lauvateos. Ta on kirjutanud ühele draamale muusika ,,Surm", millest tuntuim ,,kurb valss" 20 SAJAND HILISROMNTISM Varasemalt oli võimalik kindlaid tunnusjooni määratleda, siis 20. sajandi muusikal puuduvad kindlad tunnusjooned, kuna neid on nii palju. Seda sajandit iseloomustab stiilide paljusus. 20. saj esimesel pooolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism · Impressionism · Neoklassitsim
Tähtsaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17.saj iseseisva ja olulisena instrumentaalmuusika. 18.saj paljud pillikoosseisud paisusid orkestriteks. Vokaalmuusika Polüfoonilises laulus on muusika ja luule teravas vastuolus: - Muusika domineeris luulet - Sõnadest raske aru saada - Muusika moonutab teksti loomulikku rütmi - Kõla põhjustab sõnade mõttetut kordust 17. saj algul tuli instrumentaalsaatega soololaul - Armastatud saatepill lauto - Jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti Aaria - soololaul, mida lauldi lauto, basso continuo pillirühma või ansambli saatel (17.saj arenes välja madrigalist) Aaria - emotsiooni edastus Retsitatiiv - kõnelaul, mis eelnes aariale ja viis vajadusel tegevust edasi Vokaalinstrumentaalsuurvormid: - Kantaat (itaalia keeles cantata e laulma) - Oratoorium - Passioon - Ooper Kantaat Üks tähtsamaid kammermuusika zanre. 17
Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Arvo Pärdi teoseid on salvestanud plaadifirmad ECM, Harmonia Mundi, BIS, EMI Records, Hyperion, Chandos, CCn'C Records, Nonesuch Records, Deutsche Grammophon, Virgin Classics, Naxos, Albany Records, Finlandia Records, Eres jt. Tema teoste kirjastaja on Universal Edition. 3 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982)
Kasvab vaskpuhkpillide ja löökpillide osatähtsus. Orkester muutub seega palju suuremaks. Nt. Wagneri tuuba ,,tuuba sugulune" lasi helilooja Richard Wagner ehtitada Adolphe Saxi perefirmal. Oli mõeldud ooperi ,,Niebelungide sõrmus"tarbeks, et täita tühimikku metsasarvede ja trombooni vahel. On pidulikuma ja heroilisema kõlaga võrreldes tavatuubade lüürilise kõlaga 2. UUED ANRID ROMANTISMIAJASTUL 1) SOOLOLAUL Häälele instrumentaalsaatega, enamasti kalver, saade sageli virtuoosne Ühendati laulutsükliteks I soololauldetsükkel Beethoveni "Kaugele armastatule" 1816 `zanri tõeliseks "isaks" aga Franz Schubert 2) SÜMFOONILINE POEEM Emotsionaalselt pingestatud ühe-osaline sümfooniline teos sümfooniaorkestrile I F.Liszti sümf. Poeem "Faust" 3) VÄIKEPALAD Poeem, Karakterpala, Prelüüd, Etüüd, Nokturn, Fantaasia, sõnadeta laul Enamus Fr.Chopini loomingus
''Spiegel im Spiegel'' tellole ja klaverile; ''Spiegel im Spiegel'' metsasarvele ja klaverile 1980 ''Fratres'' viiulile ja klaverile 1982 '' Fratres'' 4,8 või 12 tellole 1986 ''Arbos'' 8 puhkpillile ja löökpillidele 1989 ''Fratres'' tellole ja klaverile 1989 ''Fratres'' keelpillikvartetile 1991 ''Psalom'' keelpillikvartetile 1992 ''Mozart-Adagio'' viiulile, tellole ja klaverile 2003 ''Passacaglia'' viiulile ja klaverile Instrumentaalsaatega vokaalteosed 1976 ''An den Wassern zu Babel'' soolohäälele või segakoorile ning orelile 1977 ''Missa syllabica'' Segakoorile ja orelile; ''Cantate Domino canticum novum'' segakoorile või solistile ning orelile; '' Sarah Was Ninety Years Old'' kolmele häälele, löökpilldele ja orelile 1980 ''De profundis'' meeskoorile, löökpillidele ja orelile 1982 ''Passio'' solistidele, segakoorile, instrumentaalkvartetile ja orelile
mõjud. Originaalse võõramaise muusika (Kangen) juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. Puhas jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal, mida mängiti templiriitustel ja ka õukonnatseremooniatel. Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt
Barokiajastul loodi järjest enam teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele. Neid mängiti õukondades, kirikuis ja linnakodanike kodudes. Üha rohkem hakati looma teoseid suurtele orkestrikoosseisudele. Orkestrid esinesid õukondlikel pidustustel, suurte pühade aegu kirikutes, ooperi- ja teatrimajades, linnaväljakutel ja parkides. Muusikažanrid Vokaalmuusika Vokaalmuusika oli endiselt tähtsal kohal, aga varasemale ansamblilaulule hakati eelistama instrumentaalsaatega soololaulu. Soololaul tõstab esile meloodia, mis sellel ajastul muutus oluliseks. Samuti muutub arusaadavamaks laulu tekst, sest renessansiaegses mitmehäälses laulus läks tekst keeruka polüfoonilise helikeele tõttu kuulaja jaoks sageli kaduma. Barokiajastul olid laulu sisu ja sõnad väga olulised. Muusika järgis sõnade loomulikku rütmi, muusika ja luule pidid olema tasakaalus. Aaria Väga levinud soololaulu vormiks kujunes aaria. Seda esitati lauto või pilliansambli saatel
5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Žanri- ja stiilinimetusena tuli sõna „kontsert“ kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikažanr BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul - soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17. sajandi alguse ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul: - jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja muusikaline ettekanne olid tasakaalustatud. - antiikaja laulikute saatepilli kitara asemel oli barokkajastul saatepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. sajandi algul aaria (sooloaaria või duett) lauto, basso continuo pillirühma või suurema ansambli saatel.
Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. Gagaku juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna ja KaguAasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on Togaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita. See muusika on tuntud kui Kangen ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. Puhas Jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk Jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal mida mängiti templiriitustel ja ka Õukonnatseremooniatel. Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati Õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see
Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule. Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" (1990/1997) neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on Te Deum'is kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva" (Otsekui hirv igatseb, tekst 42. psalmist, 1999). Teosed: Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) Credo.mp3 Credo.mp3 "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) Missa_syllabica.mp3 Missa_syllabica.mp3 "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980)
Tekkiv kontrast on väga suur. Sarnasele kontrastile ehitas Pärt üles mitmed oma teosed. Neis kõigis on mineviku muusika lõigud justkui puhtuse ja rahu kehastused, nagu tsellokontserdi (1966) terve II osa. Viimane ja ühtlasi kõige võimsam Pärdi sedalaadi teostest on ladinakeelse tekstiga "Credo" (1968), milles on tsiteeritud Bachi prelüüdi C-duur. 6 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982)
Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu kihelkonnakooli läks, kuna seal oli keelpillikvartett. 1897 a. Cimze seminari lõpp. Ta töötas Kuhjas kooli õpetajana. 1895 a. läks ta Bresteni konservatooriumi ning õppis seal 1897 a. erialaks oli loori kompositsioon. Ta kirjutas koorilaule koos instrumentaalsaatega. 1900 a. tegutses Tartus koori ja orkestrijuhatajana. Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog. Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia kontsert Bürgermusse saalis. Kava sisaldas siis: sümfoonilise muusika, kammer muusika, koori, katkendeid oopereist, soolokontsert. Aastas 2 3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises
Gagaku juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. 4 See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita. See muusika on tuntud kui Kangen ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. Puhas Jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk Jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal mida mängiti templiriitustel ja ka Õukonnatseremooniatel. Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaal- muusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati Õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja
I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) Missa - tsükliline kooriteos Hiljem kujunes välja ka iseseisev muusikaline missa kui tsükliline kooriteos: · mida esitatakse a´cappella või instrumentaalsaatega · võib sisaldada ka soolo- ja ansamblisolisti · tekst on enamasti ladinakeelne · 5 põhiosa on ordinaariumiga samad · uuemal ajal esitatakse muusikalisi missasid eraldi kontserdina Keskaegsed muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Hilisemad missameistrid on ka J.S.Bach, Mozart, Beethoven, Schubert, Liszt jne. Reekviem Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks.
Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu kihelkonnakooli läks, kuna seal oli keelpillikvartett. 1897 a. Cimze seminari lõpp. Ta töötas Kuhjas kooli õpetajana. 1895 a. läks ta Bresteni konservatooriumi ning õppis seal 1897 a. erialaks oli loori kompositsioon. Ta kirjutas koorilaule koos instrumentaalsaatega. 1900 a. tegutses Tartus koori ja orkestrijuhatajana. Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog. Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia kontsert Bürgermusse saalis. Kava sisaldas siis: sümfoonilise muusika, kammer muusika, koori, katkendeid oopereist, soolokontsert. Aastas 2 3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises
Sinna kuuluvad: · 7 sümfooniat; · Sümfooniline süit ,,Lemminkäinen"; · Sümfoonilised poeemid, nt ,,Finlandia" ja ,,Kullervo". 2004 anti esmakordselt Eestis Grammy auhind. Finlandia: teoses on soome rahvuste õiguste eest võitleja.. vms. Ainus instrumentaalkontsert viiulile (viiulikontsert). Tuntud ka üks lavateos, kirjutanud muusika draamale ,,Surm", autor ta naise vend Arvid Järnefelt. Kantaat on teos koorile ja solistide või ainult koorile instrumentaalsaatega või ilma. 20. SAJAND Kui varasemate ajastute puhul on kindlad tunnusjooned, siis 20. sajandil pole mingeid kindlaid tunnusjooni, sest erinevaid stiile on nii palju. Ühiseid jooni on väga vähe või puuduvad üldse. 20. sajandi I poolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism; · Impressionism; · Neoklassitsism; · Ekspressionism. Hilisromantism Hilisromantism on romantismi järellainetus, mis levis kõige enam Saksamaal ja Austrias. Eeskujuks R. Wagner.
Teksti ülesehitus on kooskõlas kõne loogikaga (loomulik kõne rütm ja meloodika). Enamasti saadetakse retsitatiivi vaid basso continuo harvade akordidega seda nim. secco-retsitatiiviks (kuivaks r.) Teose dramaatilisemates kõrgpunkdides saadeti ans. või orkestriga ja retsitatiiv muutub meloodilisemaks -> saatega retsitatiiv = recitativo accompagnato. · Aaria Iseseisev instrumentaalsaatega vokaalne soolo-osa ooperis, oratooriumis või kantaadis. Suuremas vokaalteoses väljendab aaria mingit kindlat tundeseisundit. Tegevus sel ajal seiskub (Da capo aarias). · Ariooso Lüürilis-meloodiline soololaul aaria ja puhta retsitatiivi vahel. Arioosol on aaria struktuur, kuid puudub deklameeriv iseloom. Kasutatakse varasemates, eriti Monteverdi ja Veneetsia ooperites. · Stseen 18. saj. vokaalmuusikas, eriti ooperis nim
Kuid oma veendumusi lubati kuulutada ka reformitud usutunnistuse pooldajatel. Tõsi küll - Pariis pidi jääma täiesti katoliiklikuks. Oratoorium- läbiva süzeega mitmeosaline vokaalsümfooniline suurteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarnaneb ooperiga, kuid puuduvad dekoratsioonid ja lavaline tegevus, kujunes välja 17 sajandil. Passioon- oratoorimu alaliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast, tekst Uue Testamendi evangeeliumidest(Johannese) Kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele, ainult koorile või ka ainult solistidele, võib olla nii vaimuliku kui ka ilmaliku sisuga Sonaat- 3-4 osaline teos soolopillile, klassikaline sonaat, mille esimene osa on sonaat-allegro vormis kujunes välja Viini klassikute loomingus Concerto grosso- 17-18 sajandil kujunenyd mitmeosaline heliteos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel Soolokontsert-
annaabi.ee 
