PDF created with pdfFactory Pro trial version www.pdffactory.com 13.09.2011 Vahepunktidele kõrguste leidmine Ülesanne · Vahepunktide kõrgused arvutatakse · Arvutada punkti B kõrgus kõrguskasvu instrumendi horisondi meetodil. meetodil ja vahepunktide 1 ja 2 kõrgused · Tagasivaate reeperi kõrgusele liita sellelt instrumendi horisondi meetodil. punktilt tehtud tagasivaate latilugem. · Vahepunkti kõrguse leidmiseks tuleb instrumendi horisondi kõrguselt lahutada vahepunkti latilt saadud lugem. · Hi=HB+T
kui viseerida latile, siis jääb nende niitide vahele mingisuguse pikkusega latilõik. Niitristikud ja teodoliidi konstruktsioon püütakse teha nii, et k=100 ja c=0, valem kehtib ainult siis kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kuna viseeeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga. L d = L cos 2 ja h = sin 2 . Kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele latile, siis 2 L h= sin 2 + i - l . Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemiga. 2 3. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd Tööde alustamisel tuleb analüüsida maa-ala, valida välja mõõdistuskäiguks sobivad punktid ja lisajaamade asukohad. Tihti kasutatakse tahhümeetriliseks mõõdistamiseks varem rajatud mõõdistuskäigu punkte. Käigupunktide vahekaugused ja lubatud kaugused
Mida keerulisem on elektronorbitaalide ülesehitus (suuremad elektronorbitaalid), seda rohkem on võimalusi elektronide ergastamiseks ja seega lainepikkusi, mida aatom saab elektronergastusel kasutada. Kasutatakse metallide määramiseks ja ei reageeri erinevatele aatomi oksüdatsiooniastmetele. Vajalik on proovi eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. Leek- aatomabsorbtsioonspekroskoopia instrument Instrumendi funktsioonid 1* proovi transport leeki 2* spektraalüleminekute indutseerimine 3* vajaliku spektrijoone isoleerimine 4* kiirguse kasvu/kahanemise detekteerimine 5* tulemuse esitamine Leek peab võimaldama atomiseerimist ja ei tohi aatomeid ioniseerida. Leekatomisaator koosneb udustist ja põletuskambrist. Proov juhitakse pihustatuna läbi leegi, toimub ergastus. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav
Nivelleerimislattide kontrollimine: *Lati detsimeeter ja meeterjaotiste kontrollimine (lubatav viga ±1 mm). *Lati paided kontrollimine (f = a2 (a1 + a3)/2; lubatav paine ±10 mm). * Lati vesiloodi kontrollimine. *Lati konstandi määramine. * Lati tallaasendi ja telje ristioleku kontrollimine [erinevates latiasendites (parem, vasak, eesmine ja tagumine serv) võetud lugemid võivad keskasendis võetud lugemist erineda 0,5 mm]. 8. Ühepoolse latiga lugemite tegemise järjekord: TV, EV, instrumendi kõrguse muutmine, TV, EV. Kahepoolse latiga: TV, EV, keerata latt teist pidi, EV, TV. Arvutamine: TVm-EVm = hm, TVp-EVp=hp, /hm-hp/ 5mm, hk=(hm+hp)/2. Lk=Lp-Lm, /Lk- Lkteor/ <5mm. (L-käigu pikkus km-tes 0,1 km täpsusega.) h k-hteor ±20mmL(km) või ±50mmL(km) või ±10mmn. hteor= 0 (kinnises käigus), hteor= Hviimane-Hesimene (lahtises käigus). Lati konstant on 4800mm, kahepoolse latiga möötes peab esimese TV ja EV ning
kõlaekraani kontrollmõõtmised, mille autoriks on Martin Sirk. Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaatlusvõrgu punktide nivelleerimiseks kasutati lähtereeperina maaraaperit MR-29, mis moodustas nö esimese nivelleerimiskäigu
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad osakesed (karbiidid) kriimustavad pinda ning kannavad osakesi minema.
Variant II-2 Lati lugemid mm-s seisupunktid Vahevaated Instrumendi Jaama nr. Märkused Kaskmine kaugused nivelliirist Punktide Kõrguskasv
selgelt nähtavale punktile. Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, tuleb justeerimiseks okulaari koos niitristiga pöörata, vabastades veidi okulaarituubuse kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180o, siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1180o)+(RV2-RP2180o)/4. Lubatud viga 1'-2'.
selgelt nähtavale punktile. Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, tuleb justeerimiseks okulaari koos niitristiga pöörata, vabastades veidi okulaarituubuse kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180o, siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'.
mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi peenliigutuskruvi 4. Ümarvesilood 9. Limb horisontaalnurga mõõtmiseks 5. Okulaar ; niitristi teravustamine 10. Tõstekruvid 11. Alus Nivelleerimislatid 1035 0840 0557 1.1. Ülesanne Mõõta antud skeemi järgi lihtnivelleerimise teel punktide kõrgused, kui on teada reeperi kõrgus ( joonisel 2 punkt nr 1).
Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri Motiiv Muusikalise mõtte algosa kahekõne Müsteerium Piibliaineline etendus Diapasoon Lauluhääle või muusika- keskajast, kus kõnelised osad instrumendi heliulatus vahelduvad muusikalistega Dissonants Ebakõla Oktett 8.-liikmeline ansambel Duett Muusikateos kahele lauljale Oratoorium Vaimuliku sisuga vokaal Duo Kahe instrumendi ansambel instrumentaalne suurteos Duur - Mazoorne helilaad Partii Lauljale, häälerühmale või pillile Gavott 2-osalises taktimõõdus vana ettenähtud osa heliteoses
Harf on näppkeelpill. Harfi kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pillil looklevad ülaosa, kaela küljes asuvate haalestusverbilid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toetamiseks, selle sees asuvad pedaale ja kettaid ühendav mehanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega mängitakse kõrgemaid keeli ning heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat Ühte oktaavi seitsmest helist (keelest) pool- või täistooni võrra. Harfil on meeldiv, õrn kõla
tunnusposti, geodeetilise püramiidi või signaaliga. Geodeetiline punkt asetatkse hea kandevõimega pinnasesse nagu liiv, kõva konsistentsiga saviliiv või lubjakivi. Tunnuspostile kinnitatakse metallsilt, millele on kirjutatud punkti number ja tekst : ,,EESTI VABARIIGI katise all olev GEODEETILINE PUNKT" Püramiidid ja signaalid valmistatakse metalltorudest või palkidest. Signaalid erinevad püramiididest selle poolest, et nende ülaossa on ehitatud spetsiaalne alus instrumendi paigaldamiseks ja rõdu vaatleja jaoks. Geodeetilise põhivõrgu punktidena kasutatakse ka kirikutorne, majakaid, kõrgeid korstnaid jm. 19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse teodoliit-
11.2013 ELEKTRIKÄSITÖÖRIISTAD Elektrikäsitööriistu kasutatakse puidust toorikute töötlemisel töö kergendamise eesmärgil: elektrikäsiketassaed, elektrikäsihöövlid, elektrilised puurmasinad, elektrikruvikeerajad jne... Kõik elektri käsitööriistad on ehituselt analoogilised ja koosnevad järgnevatest põhiosadest: elektrimootor, korpus ja lõikeinstrument. Lõike instrumendid kinnitatakse elektrimootori või reduktori võllile (kui instrumendi pöörete arvu on vaja vähendada). Ilma reduktorita elektrikäsiketassaag (joon. 12, a) koosneb: 4 elektri mootor; 5 tugipaneel; 1 esimene käepide; 2 liikumatu kaitse; 7 liikuv kaitse; 8 saeketas; 11 saagimise sügavuse piiraja; saeketast koos elektrimootori eesmise osaga võib tõsta ja langetada vajalikule saetee sügavusele (maksimaalselt 70 mm). Reduktoriga elektrikäsiketassaag (joon. 12, b) on varustatud seadmega, mis lubab saetee sügavust
Oskata lugeda tahhümeetri andmed. Töövahendid: Tahhümeeter Nikon DTM-332, prisma, taskuarvuti. Metoodika: Tahhümeetriline mõõdistamine klassis 2A13. Panin teodoliidi seisupunktile PP-26. Tsentreerisin, horisonteerisin. Sisestasin seisupunkti ja tagasivaatepunkti andmed tahhümeetrisse. Valisin tagasivaade punkti SM-7. Sisestasin intsrumendi ja prisma kõrguse, mis on võrdne 1,59m-ga. Nullisin kõik andmed. Mõõdistasin 2 lauda, 8 nurka. Prisma kõrguse muutmine, instrumendi kõrgus ei võrdu prisma kõrgusega. Kirjutasin kõik andmed vihikusse. Tegin kontrolli tagasivaatepunktide. Vahe ei ületa lubatavat ±30´´. Tegin plaani paberil, pärast skaneerisin. Valemid: VD=HD*tanVA Kui PK=HI, siis HD=HD´ ja VA=VA´, jarelikult VD´=HD´ *tan VA´=VD=HD*tanVA Jaam: PP-26 Instrumendi kõrgus: 1,59m Jaama kõrgus: 53,410m Kuupäev: 3.03.2011 Instrument: Nikon DTM-332 Vaatleja: Tarmo Kall
Kontrolli 6 Järjesta organisatsiooniuuringu etapid nii, et see oleks uuringu läbiviimise 3 seisukohast õige uurimismeetodi valik etapp 5 uuritava teemaga seotud organisatsioonis olemasolevate andmete (organisatsiooni etapp 4 dokumendid, varasemad samateemalised uuringud jms) kaardistamine andmete analüüs etapp 7 andmekogumise instrumendi pilootimine Vali... andmete kogumine etapp 2 uurimustulemuste tutvustamine (esitlus) tellijale Vali... valimi moodustamine etapp 3 uurimisraporti koostamine etapp 9
Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile.Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, tuleb justeerimiseks okulaari koos niitristiga pöörata, vabastades veidi okulaarituubuse kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kôrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180 o, siis on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180 o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis.Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga:c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'.
barrikaadidele“ Muusika ● Muutunud on helilooja mõtlemisviis, muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand ● Viini klassikutelt võeti üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid ● Huvi tunti vanamuusika ja rahvamuusika vastu ● Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus ● Täiustati sümfooniaorkestri pille ● Virtuoosikultus – instrumendi täiuslik tehniline valdamine Uued žanrid ● Soololaul – häälele instrumendi, enamasti klaveri saatel, mis ühendati tihti programmilisteks tsükliteks ● Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile ● Klaverimuusika – kammerlikud väiketeosed ja klaveritranskriptsioonid – suurteoste „ümberkirjutused klaverile“ ● Lavamuusika – operett ja klassikaline ballett
üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaan - Plaan on lihtne kaart, väikse maa-ala suuremõõtkavaline (1:5000 ja suurem) kujutis tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil. Krokii (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Profiil - 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium on tunduvalt väiksem, mistõttu Maa kerakujulisega põhjustatud moonutused on nii väikesed, et neid võib mitte arvestada. Puudub geomeetriline kordinaatide võrk. 9
Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid (kasutasime praktikal) Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 32. Milline on lugemite tegemise järjekord?
Esimesed CNC pingid (CNC –ComputerizedNumericalControl) ? 1980-1990 CNC pinkide kõrgaeg. CNC pingid moodustavad raalintegreeritud tootmise aluse. ? 1990-… CAD/CAM tarkvara muutub arvjuhtimisega seadmetele juhtprogrammide ettevalmistamisel standardiks 6.Manuaalpingi ja arvjuhtimisega pingi erinevused? 7.Manuaalpingis: ?Pingi juhtimine (lõikeriista) manuaalne ?Operaator määrab spindli pöörlemissageduse ?Määrab ettenihke ?Vahetab vajadusel lõikeinstrumenti ?Tööline jälgib instrumendi asendit ja peatab instrumendi liikumise kui vajalik mõõde on saavutatud. 6.Arvjuhtimisega pingis: ?Lõikeinstrumendi liikumine automatiseeritud. ?Instrument liigub mööda etteantud trajektoori. ?Töötlemisinfo salvestatud juhtprogrammi. ?Tööriista kulumisest tekkinud korrektsioonid 7.Arvjuhtimisega tööpingid tänapäeval? (vähemalt 5tk) •Treipingid •Freespingid •Puurpingid •Lihvpingid •Töötlemiskeskused •Eriotstarbelised pingid •Lehetöötluskeskused •Painutuspressid
jäävat mõõtelati lõiku, millele vastab mingi cm jaotiste arv L. See lati jaotiste arv on võrdeline määratava kaugusega. d= kL+C k=100 (k on niitkaugusmõõturi koefitsent), c~0 . See valem kehtib ainult siis, kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kui viseeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga d= L*cos^2( ; h= (L/2)* sin(2). L - niitkaugusmõõturiga määratud kaugus. Kui viseerimine ei toimu instrumendi kõrgusele siis h= (L/2) * sin(2) + i - l ; l on mõõdetud kõrgus. Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemi järgi peale seda, kui on teada horisontaalkaugus. Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Nende töö joonte mõõtmisel põhineb valguse kiiruse c ja kulutatud aja korrutise leidmisel. Joone mõõtmisel läbib valgus vahemaa kaks korda punktini ja sealt tagasi. 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine 26
........................................6 4. Puurpink Bench Mount Drill Press ..............................................................................................7 5. Materiali ja tooriku andmed .........................................................................................................8 6. Valemid ........................................................................................................................................9 7. Instrumendid ja instrumendi kinnitus .........................................................................................11 8. Operatsioon ................................................................................................................................13 9. Masinaaeg ja instrumendi eluiga ................................................................................................17 10. Maksumus ........................................................................................
KK pikksilma viseerimistelg, viseerimistelg läbib niitristiku keskpunkti ja objektiivi optilise keskme; viseerimistelg asub instrumendi kollimatsioonitasandil; LL horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg, vesiloodi ampulli kumera sisepinna puutuja selle kõrgeimas punktis;
KK – pikksilma viseerimistelg, viseerimistelg läbib niitristiku keskpunkti ja objektiivi optilise keskme; viseerimistelg asub instrumendi kollimatsioonitasandil; LL – horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg, vesiloodi ampulli kumera sisepinna puutuja selle kõrgeimas punktis;
selgemad on vahe-eesmärgid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Õige Punkte selle esituse eest: 1,00/1,00. Küsimus 6 Osaliselt õige 0,11 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Järjesta organisatsiooniuuringu etapid nii, et see oleks uuringu läbiviimise seisukohast õige uurimismeetodi valik uuritava teemaga seotud organisatsioonis olemasolevate andmete (organisatsiooni dokumendid, varasemad samateemalised uuringud jms) kaardistamine andmete analüüs andmekogumise instrumendi pilootimine andmete kogumine uurimustulemuste tutvustamine (esitlus) tellijale valimi moodustamine uurimisraporti koostamine konkreetse uurimisküsimuse püstitamine Tagasiside Õige vastus on: uurimismeetodi valik etapp 6, uuritava teemaga seotud organisatsioonis olemasolevate andmete (organisatsiooni dokumendid, varasemad samateemalised uuringud jms) kaardistamine etapp 4, andmete analüüs etapp 1, andmekogumise instrumendi pilootimine
65 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0.54 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0.38 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0.58 Ülesanne 4. Teodoliitkäigus (Joonis 1) on mõõdetud nurgad ja joonepikkused 1x. Arvuta mõõtmiste standardhälbed eeldades, et instrumendi suunamõõtmise σ DIN täpsus on 5’’, joonemõõtmise täpsus on (a+b) 5 mm+5ppm, instrumendi- ja tähise tsentreerimise vead on vastavalt 3 mm ja 10 mm. Koosta mõõtmiste kovariatsioonimaatriks ja kaalumaatriks. 5 Joonis 1. Ülesande lähteandmed ja kasutatavad valemid. Ülesande lahendamiseks teisendame kõigepealt antud joonepikkused millimeetritesse. Valemites esineva ρ väärtuseks on 206265’’
viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. Digitaalnivelliirid on kompensaator nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 28. Millised on nivelliiri teljed: telgedel esitatavad nõuded? Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'÷vv hh^vv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. LL÷KK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'÷vv Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga. Pool kõrvalekaldest
Asetame nivelliiri märgitud 50 m lõigu keskele nii, et üks aluse tõstekruvi oleks lati t või e suunas ja ülejäänud kaks alusetõste kruvi lattide suunaga risti (joonis). Nivelleerime seda lõiku vesiloodi mulli 5-s erinevas asendis (vt joonis), st igas vesiloodi asendis teeme tagasi-ja edasivaate lugemi. Täisvariandis tehakse seda kokku kolme nivelliiri kõrguse juures (3 võttega), muutes iga võtte vahepeal instrumendi kõrgust. Meie teeme lühendatud variandis ainult ühe nivelliiri kõrguse juures. Arvutame igas mulli asendis saadud lugemitest kõrguskasvu. Seega saame joonele viis kõrguskasvu, h1 , h2 , h3 , h4 ja h5 , vastavalt mulli 1., 2., 3., 4. ja 5. asendis. Nüüd võrreldakse vesiloodi mulli kaldasendis saadud keskmiste kõrguskasvude h2 ... h5 erinevust vesiloodi mulli keskasendis saadud keskmise kõrguskasvuga h 1 ,
..................................................................................................................... 11 5.4 Soone teriku hoidik:.............................................................................................. 11 5.5 Siseviimistluse teriku hoidik:................................................................................ 11 5.6 Mahalõike teriku hoidik:........................................................................................ 11 6. Instrumendi eluiga ja masinaaeg :....................................................................................................12 Kasutatud allikad:................................................................................................................................14 2 1
........................................................................................................9 Öötöö terviseriskid (Hobson, 2004)....................................................................................9 Soovitused öötöö korral (Hobson, 2004)..........................................................................10 ARSTI TÖÖERGONOOMIA VALDKONNAS LÄBIVIIDUD UURINGUD.......................10 Ideaalne manipulatsiooni nurk ja instrumendi pikkus käega-abistatud laparoskoopilisel operatsioonil (Manasnayakorn, 2008)...................................................................................10 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus......................................................................................11 Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.......................................12 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded...........................
esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem; 2. Algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund (enamasti põhjavõi kirdepoolne); 3. Esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta; 4. Pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile (horisondi lugemine). Lugemite erinesvus esimesel punktil näitab instrumendi püsivust poolvõttes; 5. Kui pikksilm liikus juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring. 10) Millised on kõrgema geodeesia aine 3 põhisuunda? 1. Põhilised geodeetilised tööd; *klassikalised plaanilised põhivõrgud triangulatsioon,trilateratsioon ja polügonomeetria: *sateliitgeodeesia meetodil rajatavad plaanilised põhivõrgud: *kõrgtäpne nivelleerimine, 2. Sferoidiline geodeesia; 3. Teoreetline geodeesia.
OOOO. Kuidas teha latilugemeid? Latilugem tehakse kahes osas: 1) detsimeetrites-latile kantud arvud ongi tavaliselt detsimeetrid ja 2) millimeetrites- selgitatakse lähtuvalt latile kantud jaotistest. Näiteks latilugem 15 dm ja 20 mm on kokku kirjutades 1520 mm ehk 1,520 m. Kuidas toimub jaamas töö nivelliiriga? Nivelliiri asukoha valikul tuleb arvestada õlgade võrdsusega, samuti sellega, et viseerimiskiir ei läheks n.ö maasse ega üle lati, sellele järgneb instrumendi töökorda seadmine, latilugemite tegemine ja kontrollarvutus. Kuidas toimub instrumendi töökorda seadmine? Kompensaatoriga nivelliir seatakse töökorda tõstekruvidest kuni ümarvesiloodi mull jääb igas nivelliiri asendis keskele, sel juhul on nivelliiri vertikaaltelg paralleelne ümarvesiloodi teljega. Milline on lugemite tegemise järjekord? Lati lugemite tegemise järjekord: 1) tagasivaade lati musta poole järgi (tagumise lati lugem)
Referaat islami kultuuriruumi kuuluvast keelpillist rabab (rababah) Koostaja: Greete-Lisette Maasik, MT 2. kursus Rabab (araabia k. )الربابة tähendab tõlkes poogendatavat instrumenti. Selle sama instrumendi kohta võib leida väga mitmeid nimetusi, mis on üksteisele vägagi sarnased, aga siiski vääriks nad eraldi märkimist – rebap,rabab, rebeb, rababah, al-rababa. Pill sai omale nime umbes VIII sajandi paiku ning levis mööda islami kaubateid Põhja-Aafrikasse, Lähis-Itta, Kaug-Itta ning ka mõnelepoole Euroopasse. Tuntakse väga mitmeid erinevaid rabab'e. Rabab'ist arenes välja kolme keelega rebekk. Seega on rabab'i näol tegemist kaudse viiuli eelkäijaga. Selle instrumendi valisin
JAZZ-MUUSIKA PÕHIKOONED Jazzist Muusikastiil 19. saj lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest Euroopa - 1920 Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada
TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ...on heli kõlajõud. TÄMBER ...on kõlavärv, heli karakter. REGISTER ...tähendab teatavat osa inimhääle või instrumendi ulatusest. INSTRUMENTATSIOON ...tähendab muusika seadmist teatud instrumentide koosseisule. ORKESTRATSIOON ...on muusika seadmine mingile orkestri tüübile. FAKTUUR ...on heliteose omapära. DÜNAAMIKA ...on muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. HELILAAD ...on helide süsteem, milles helid on üksteisest sõltuvad.
neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Rahvalaulik- inimene, kes laulis laule ette, teadis paljusi laule ja tegi ise ka. Uuema rahvalaulu tekkimise põhjused(18saj): pärisorjuse kaotamine, haridus ja kultuuriareng, talurahva siirdumine linnadesse. Salmilaulu tunnused: tekst kirjeldab tegevust, lõppriim, kindlam vorm, Membrafonid on löökpillid, mille heli tekib pingutatud naha võnkumisel Idiofonid ehk korpuspillid on löökpillid, mille heli tekib kogu instrumendi võnkumisest. aeg Tantsu viisi päritolu liikumisjoonised Vanem rahatants Kuni 19.saj lõpp Voor, sõõr, Uuem rahvatants 19 saj Ring, Anna raudkats- 1. Üldtantsupeo vastutaja I üldtantsupidu toimus 1934 a.
neil olema raha. Seega kui hoitakse vara muudes vahendites, siis maksetähtaegade saabumisel peab olema võimalus muud vara rahaks vahetada ja seda võimalikult kiiresti ning ilma täiendava olulise kuluta. Seega tähendab likviidsuse juhtimine eelkõige tasakaalu oma kohustuste täitmise riski ning varade likviidsuse vahel. Raha ajaväärtus on erinevatesse finantsinstrumentidesse paigutatud rahaliste vahendite reaalväärtus mistahes ajamomendil enne instrumendi tegeliku tähtaja saabumist. Arvestada tuleb sellega, et raha hetkeväärtus võib erineda oluliselt tehingu lõppväärtusest, sest hoiustaja võib kaotada osaliselt või täielikult intressid, mõningal juhul ka osa hoiuse põhisummast. Lisaks tähendab aja arvestamine veel seda, et mida pikem on tehingu tähtaeg, seda olulisem on inflatsiooni mõju tehingu lõppsummale (kui paigutame pikemaks ajaks, siis see raha on oma väärtuselt erinev, kas on paigutatud 3 vöi 5 aastaks). 1
pöörata, vabastades eelnevalt okulaarituubuse kinnituskruvisid. Viseerimiskiir (kollimatsioonitasapind) Pikksilma pööramisel ümber oma telje moodustab viseerimiskiir tasapinna, mida nimetatakse kollimatsioonitasapinnaks. Nõude mitte täitmisel moodustab viseerimiskiir kaks koonilist tasapinda. Nurka viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel nimetatakse kollimatsiooniveaks. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem P. Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama ringi vasakul asendis, saades horisontaalringi lugemi V. Kui lugemite vahe on 180 kraadi, on nõue täidetud. Nõue on täidetud Lugemite erinevus 180 kraadist kannab nimetust (kahekordne) kollimatsiooniviga 2c. Justeerimiseks tuleb leida lugem Õ (ring vasakul asendi jaoks), mis on veast c vaba.
ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul harmoonia kooskõla heterofoonia erinevate variantide kooskõla homofoonia mitmehäälsus humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade hümn ülistuslaul ikoon pühapilt improvisatsioon muusikapala loomine inspiratsiooni teel
Austraalia muusika 1. Aborigeenid on Austraalia algasukad. Aborigeenide hõimkondi elab üle terve Austraalia ning kogu maailma rahvastikust moodustab see 1.5 %. Osa neist on sulandunud tänapäeva tavaellu, kuid osad on jäänud truuks oma rahva kommetele ja eluviisile.Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi ja juhitakse tuul sobivasse suunda. 2. Dreamtime ehk unenäoaeg saavutatakse püha instrumendi didgeridoo puhumisel. Unenäos tehakse kunstiteoseid, mis tulevad välja väga huvitavad, Need kunstiteosed jutustavad nende ajaloost. 3.
Üiguspsühholoogia: kohtu-, kriminaalpsühholoogia, juriidiline psühholoogia Spordipsühholoogia Looduspsühholoogia PSÜHHOLOOGIA: UURIMUS Eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult (standardiseerimisnõuded) Uuringu korraldus: Riskilõikeline/läbilõikeline Samal ajahetkel.. UURIMISPROTSESS Valim representatiivne (esinduslik) Pilooturing (eeluuring) Uurimuse usaldusväärsus Väine valiidus (kehtivus ulatus) Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu
Tulemused 24,46 24,55 7718,982 60,8 7,876* 103 dkesk - 24,52 mm 6. Kontrollarvutused. 1. dkesk= (24,46+24,55)/2=24,52 mm 2. V=0,524*14742,17=7718,982 mm3 4 1 3. D = 60,8/7718,982= 0,007876 g/mm3 7. Järeldus. Hinnang töö tulemusele. Kuna vastavalt mõõtudele ja arvutusele (arvestades ka võimalikud instrumendi ning arvutuslikud ebatäpsused) keha tihedus on orienteeruvalt 7,718* 103, seega sfääri materjaliks on teras. 4 2
JAZZ-MUUSIKA PÕHIJOONED Improvisatsioon- Jazz'i kõige iseloomulikum tunnusjoon ja peamine omapära on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib praeguses hetkes. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Muidugi pole jazz-muusika improviseeritud, tavaliselt sisaldavad lood ka helilooja poolt komponeeritud ja noodistatud lõike. Improviseerimine nõuab solistilt oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis. Või esineda ka kogu grupi ühisimprovisatsioone. Kõlavärv e tämber
Vokaalmuusika 1.Soolulaul-Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikažanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Suure populaarsusega oli see žanr romantismi ajal, 19. sajandil paljude saksa, itaalia, vene jt heliloojate loomingus. Mart Sander on kirjutanud soololaulu nimega „Sügisene lill“. 2.Gregooriuse laul-Gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi. Gregooriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab mitmeid erinevaid žanre ja vorme. „Hail Holy Queen“ mille kirjutas Blessed Harmann. 3
siiski rohkem klassikalisele muusikale või kunstmuusikale. Sõna 'gita' või 'git' märgistab kombinatsioonis teiste sõnadega erinevaid muusika zanre, nagu näiteks filmi git (filmimuusika või filmilaulud) ja lok git (rahvalaulud). Keerukad taksonoomiad on india filosoofiale ja kosmoloogiale omased. Teoreetilises kirjanduses jagatakse india muusika, sangita, kategooriatesse stilistiliste omaduste, instrumentide ja instrumendi tüüpide, religioossete seoste ning tantsu ja näitekunsti järgi; ning mõiste ise on üks mõtte ja loomingu, nagu rütm, emotsioonid ja rituaalid, kategooriatest. Pillid: Sitar-on inda muusikapillidest kõige enam tuntud(kuulus sitar'i mängija on Ravi Shankar) Vina- on näppepill,mida nimetatakse kauni kõla tõttu india pillide kuningannaks. Sarod- on lautotaoline näppepill. Victra vina- meenutab steel-kitarri. Tanpura- on enimlevinud burdoonpill. Tablad- india trummid.
viga latilugemis, kus viseerimiskiire absoluutset horisontaali ei nõutagi. Nivelliir peab olema täpselt punktide keskel, siis vahemaad AN(niveliir)=BN st, et viseerimiskiired on ka samamõõduga. 10. Otsast Nivelleerimine. Jääb täpsuselt maha keskelt nivelleerimisele seega kasut aint nivelliiri peanõude kontrollimisel. Leidmaks punktide Aja B kõrguskasvu asetatakse nivelliir punti A peale. Kõrgus i on instrumendi kõrgus. Kõrguskasv hAB=i-lB(B latti lugem). 11. Liitnivelleerimine. Rakendatakse kui punktide kõrguskasvu ei ole võimalik määrata ühest jaamapunktist. Põhjus, punktide kaugus liiga suur või takistus või reljeef. Kõrguskasv hAB võrdub käigu üksikute kõrguskasvudesummaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa. Bunkti B kõrgus=HA+hAB. Kui punktide kõrgused saadakse teada nivoopinnast, siis nim need absoluutseteks kõrgusteks
balleti traditsioonid (koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil). Populaarseks muutus programmiline muusika (muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri), mille aine võeti ajaloosündmustest, kirjandusteostest või oli sündmustiku autoriks helilooja ise. 19. sajandit iseloomustab nn virtuoosikultus, kus ettekande keskmeks sai instrumendi täiuslik tehniline valdamine. Elavaks legendiks kujunes viiuldaja Nicole Paganini, keda võrreldi deemonlikus meisterlikkuses saatana endaga. Samuti tekkisid rahvusromantilised koolkonnad nt Soomes Jean Sibelius, Norras Edvard Grieg, Venemaal Pjotr Tsaikovski. 1.3. Kammerlaul ehk Lied Saksamaal tekkis uus vokaalmuusikaline zanr 19. sajandi alguses kammerlaul e lied, mis on klaverisaatega soololaul. Sellega seoses arenes
Nivelleerimisel kasutatakse nivelliiri, mille kõige iseloomulikum omadus on, et nivelliiri pikkasilma üles-alla ei saa liigutada. Määrasime keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu. Nivelliir paigutatakse nende punktide vahele, mille kõrguskasvu tahtsime määrata. Olemas peab olema kindel punkt ehk reeper. Esmalt kinnitasime nivelliiri statiivi külge, kasutades selleks põhjakruvi. Seejärel loodisime instrumendi panime nivelleeri pikksilma telje paralleelseks kahe tõstekruviga ning keerasime neid koos kas sisse- või väljapoole. Seejärel keerasime kolmandat kruvi, et instrument lõplikult loodi saada. Seejärel paigutasime punktidesse vertikaalsed nivelleerimislatid, millelt võtsime lugemeid, vaadates pikksilmast sisse. Pikksilmast vaadates tuleb sihtpunkt paika panna keskmise niidi järgi ja selle järgi leida latilt neljakohaline number. Esimesed kaks numbrit saab suurelt
maohapet neutraliseerivate ainetega, millest käepäraseim on söögisooda. Igapäevaelu häirivate kõrvetiste puhul tuleb lasta teha vajalikud uuringud (gastroskoopia). Seejärel määrab arst ravi – tavaliselt maohappe sünteesi pärssivate preparaatidega. Gastroskoopia Gastroskoopia on seedekulgla ülaosa vaatlus, mis võimaldab arstil uurida söögitoru, magu ja kaksteistsõrmikut videosüsteemiga varustatud painduva torukujulise instrumendi – endoskoobi abil. Uuring võimaldab selgitada kaebuste (nt valu ülakõhus, iiveldus, oksendamine, neelamishäired) põhjusi ja/või leida silmaga nähtavaid haiguslikke muutusi (nt verejooks, haavand, kasvaja) söögitorus, maos või kaksteistsõrmikus. Gastroskoopia on täpsem kui maoröntgenuuring ning võimaldab vajaduse korral võtta uuringu käigus koeproove, mida hiljem saab mikroskoobiga uurida. AITÄH KUULAMAST!
annaabi.ee 
