Kellamäng Karolin Eks Võru Kesklinna kool 7. A Kellamängu iseloomustus Kellamäng on kindla helikõrgusega löökpill, ehk kellamängu võhkesagedus on ühtlane (tuletagem meelde teemat "helide maailm") Kellamäng on häälestatav pill Tavainimestele tuntuim on väikelaste mänguasi, mida sageli aetakse segi ksülofoniga Kellamängu algus Kellamäng arenes välja ksülofonist, mistõttu on need kaks löökpilli välimuselt sarnased Ksülofon Erinevalt ksülofonist on kellamängu klahvistiku- plaadikesed terasest Kellamäng mäng Kellamängu mängitakse kahe haamrikesega vastu terasplaate lüües Tänu terasplaatidele kõlab kellamäng kui kellukeste helin Kellamängu mängimisel sõltub heliulatuvus pilli suurusest mäng Kellamängu mängides tuleb plaatide järelkõla õigeaegselt summutada, et üksteise otsa kuhjuvad helid ei moodustaks muusikalist "sodi" Sellel põhjusel ei sobi kellamängul mängimiseks kiired helipalad L...
PUUPUHKPILLID Termin ``puupill`` märgib tämbri karakterit ja pilli ehitust, mitte materjali. (vanasti valmistati neid ka puust). Põhimõtteliselt kujutavad puupillid endast silindrilist (flööt, klarnet) või koonuselist toru (oboe, fagott, saksofon). Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel oli tavaliselt 6-8 auku ja mida helikõr...
Meremäe kool Keelpillid Referaat Jan-Erik Heering 2016 Sisukord Sisukord…………..……………………………………………………………2 Keelpillide sissejuhatus……………………………………………………….3 Keelpillid………………………………………………………………………..4 Mõisted…………………………………………………………………………9 Sissejuhatus Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Keelpillide heli tekitajaks on pingutatud keelpillikeel, mis on valmistatud metallist, soolest või mõnest muust materjalist. Keel pannakse võnkuma näiteks poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna, haamrite või muude vahenditega löömisega.Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võnkumise ja võimendades tekitatud heli. Klaveri keeli lüüakse haamritega. Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga.Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasu...
Trompetid läbi aja Trompetite päritolu ja kasutusala Esimesed trompetid on pärit Vanast Egiptusest, Kreekast ja Lähis Idast ekr. Algselt kasutati neid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel Euroopa Päritolu: Lur on pärit Skandinaaviast Konstruktsioon: Lur on S kujuline pill, see koosneb huulikust ja erinevatest viledest. Lur valmistatud puidust või pronksist. Mängimisviis: Puhutakse. Kasutusala: Vanasti hirmutati sellega vaenlasi või peeti väetseremooniaid, tänapäeval tehakse lihtsalt heli. Aasia Päritolu: Shringa on pärit Indiast. Konstruktsioon: Shringa on C kujuline vasest või messingust valmistatud pill, koonulise ava ja eemaldatava huulikuga. Mängimisviis: Sheringat lihtsalt puhutakse. Kasutusala: Mängitakse pulmadel, matustel ja religioonsetel sündmustel. ...
Orel 1. Sissejuhatus Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede. Orelit nimetatakse pillide kuningaks. Orelil võib olla 1–5 klaviatuuri ehk manuaali. Oreli pedaal on samuti klaviatuur, mida organist mängib jalgadega. Oreli registrid on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil heli tekitada. Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid. Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes. 2. Oreli Ajaloost Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast organon, mis tähendab tööriista, instrumenti. Oreli juured on muinasajas, sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vile...
KÕRVALE 2. Kõrgeima kõlaga keelpill. 5. Pilli osa kust tuleb heli välja. 6. Kõige madalama kõlaga puupuhkpill. ALLA 1. Kõige vanem puupuhkpill. 3. Puhkpilli häälestuse muutmiseks. 4. Puupuhkpillide kõige noorem pill. 5. Kõige suurema heliulatusega pill. David Golstein
Estonia Estonia klaveritele on iseloomulik romantiline, rikas ja laulev helidemeri. Iga klaver on käsitsivalmistatud meistriteos, mille tegemisel on kasutatud Euroopa parimaid materjale ning traditsioone. Nad valmistavad vähemalt kolme erinevat klaverit nt: ESTONIA 168 Minjoonklaver Suurepärane klaver elutuppa, salongi, korterisse ja stuudiosse. Selle klaveri ehitamisel on nõudmised sama suured kui suurematel mudelitel. ESTONIA 168 on paljude arust parim saada olev minjoonklaver. See on 168cm pikk, 152cm lai, 101,5cm kõrge ja 350kg raske. Korpuse paksus 6cm. Rastiprussid kuusepuidust ristlõikega 11x5cm. Kõla- ...
Tabasalu Ühisgümnaasium Robin Nurk Saksofon läbi aegade Uurimistöö Juhendaja: Kristi Bauman Tabasalu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Saksofon on leiutatud Adolphe Sax-i poolt kuupäeval 28.06.1846. Esmane saksofoni kasutuselevõtt toimus sõjaväeorkestrites. Saksofoni algne populaarsus tuli Prantsusmaa jalaväeorkestrist, kus oli seda kuulda. Saksofon on puupuhkpill. Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Heli tekitatakse puhumise teel. Tavaliselt on saksofon valmistatud messingust, sellel on 18-21 kõlaava, mis on kõik klappidega juhitavad ja mille suurus järkjärguliselt kasvab. Saksofoniperekonnas on 6 saksofoni liiki. 21. sajandil tuuakse ikka veel saksofoni uusi mudeleid välja, aga neil on vaid pisikesed muudatused. Valisin selle teema, sest olen vanaisa juures näinud vana saksofoni, aga sellega enam mäng...
Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12. aprillil 1933 Barcelonas. Ta on ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga. Neil on kaks last. Poeg Bernabe ja tütar Montserrat Martí Caballé. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel canto stiilis. Bel canto tähendab itaalia keeles ilusat laulu. Tema hääl on tuntud erilise puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti on tal head näitlejaoskused. Kokku on ta laulnud ligi kaheksakümnes ooperis. Caballé on andnud ka mitmeid soolokontserte, erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Caballé on tegelenud ka heategevusega ja on rajanud Barcelonas erivajadustega laste fondi. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala E...
Muusika Orkester 1. Mis on orkester? mille järgi eristatakse neid? Sõna ,,orkester“ tähistas algselt AntiikKreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suure koosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Orkestri liiget nimetatakse orkestrandiks. sümfooniaorkester puhkpilliorkester rahvapilliorkester 2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis? Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. Eestvedajad olid vaskpuhkpillid. 3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis? Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi keskel, Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, kontrabassid. 4. Nimeta sümf.ork 4 pilli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
