.............................................6 5.Inimrass.........................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................7 Sissejuhatus Ehkki kõik inimesed tervikuna moodustavad ühe liigi, Homo sapiens, ei ole võimalik leida kahte täpselt ühesugust inimest. Selle mitmekesisuse põhjuseks on suur geneetiline mitmekesisus, mis kantakse põlvest põlve edasi pärilikkusega, ja väga mitmekesine keskkond, mis mõjutab meid sünnist surmani. On unikaalseid, s.t. indiviiditi kordumatuid tunnuseid. Näiteks sõrmeotste papillaarkurdude mustrid ( nn. Sõrmejäljed), mis erinevad mõningal määral isegi ühemunakaksikutel. 1. Värvus Valdaval enamikul imetajaliikidest on isendite naha-ja karvavärvus üsnagi ühesugune. Inviidide
ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.
ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st
ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.
Asklepios nö meditsiini pool-jumal, kellest sai alguse Kreeka templimeditsiin, mis meenutas Egiptuse sarnast traditsiooni. Asklepiose templite preestrid olid arstid (ka Hippokrates oli sellisest kontekstist välja kasvanud). Arstikutsega seotud olid ka Apollo jt. Oluline Kreeka puhul see, et kuigi jumalikku algupära väljunud nn ,,Pandora laekast", Zeusi seatud karistusest inimkonnale Prometheuse teo eest toimisid haigused kreeklaste ettekujutuses inimeste juures juba omaette (ontoloogiliselt), vastavalt loodus- vms seadustele. Põhjus ratsionaalsuseks oli Kreeka vaene põllupind. Palju sõltus kaubandusest ning seetõttu said arengu keskusteks linnad (linnriigid), mille kodanikke võiks võrrelda oma praktilisuses kaasaja kodanlusega (vahe on selles, et toona nautis nn demokraatia hüvesid tühine vähemus linnaelanikkonnast). Sellistes tingimustes vähenes religioossete jm traditsiooniliste institutsioonide roll ning keskse koha erinevates
püsis, olid haiglad sageli kirikuga seotud. Jätkuvalt püsis elus filantroopia traditsioon, valgustusajastul ja seoses humanismi puhanguga olid haiglad kõrgkihtide (ja nüüd juba ka järjest jõudu koguva keskklassi ,,kingitus" neile ,,kes polnud haiged omal süül"). Annetustel põhinev süsteem tähendas paraku ka seda, et annetajatel oli sageli suurem mõju haiglate arengule kui kohalikul võimul, rääkimata arstidest. Kuigi valgustusaeg oli toonud kaasa arusaamise, et inimeste eluolu võib parandada ning fatalism asendus nö melioratsionismiga, esines teatav utilitaristlik lähenemine uusaja patsiendid olid küll vaesed ja haiged, kuid eeldatavasti töövõimelised inimesed, keda loodeti ühiskondlikule elule tagasi aidata. Seda näitab kasvõi see, et veel 19. sajandil olid nt Saksamaal enamus patsiente mehed ja alla 30. aasta vanad. Haiglasse vastuvõtu eeldused toona olid niisiis pigem sotsiaalsed, mitte meditsiinilised (ühiskondlikult ,,alaväärtuslikke" ja
17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2
Kõik kommentaarid