Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd,
eemal hoida. Pühapäeviti vaatab ta Hemingway pühendust "Vanamehe ja mere" sisekaanel. Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest. Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo). 2. Kus ja millal toimusid romaani sündmused? Teose tegevus toimub 20. sajandil. Havanna linnas, Kuubas. Lk 5 Kus püüab Santiago kala? Kui kaua pole tal juba kalaõnne olnud? Kirjelda vanamehe välimust! Vanamees püüab kala Golfi hoovuses. Kaheksakümmend neli päeva oli ta merel ringi sõitnud, ilma et ühtki kala oleks õnge otsa jäänud. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal. Põski katsid tal healoomulise nahavähi pruunid laigud, mis tekivad oäikese peegeldusest troopikamerel. Need laigud ulatusid tal kuni kaelani, ta kätel aga paistsid sügavad armid. Kõik ta
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht:
Alkeemik märkmed ESIMENE OSA - poiss Santiago karjatas lambaid, ööbis mahajäetud kirikus, luges raamatuid, kui ta ärkas, ärkasid lambad koos temaga, nad rändasid koos ringi, ta jutustas lammastega ja luges neile lugusid ette - viimasel ajal rääkis Santiago aga ühest tüdrukust, kaupmehe tütrest, kaupmehe kaudu tahtis poiss oma lammaste vilja müüa ja oodates, et kaupmees tema jaoks aega leiaks, jutustas ta Andaluusia neiuga, kes rääkis talle külaelust, nad jutustasid tookord lausa 2h, Santiago rääkis oma seiklustest, kui kaupmees poisi jaoks aega leidis, pidi ta 4 lammast pügama ja sai nende villa eest raha, ta oli aasta aja pärast tagasi oodatud ja see päev oligi nüüd 4 ööpäeva kaugusel
· UNESCO erinõuniku teemal ,, Kultuuridevahelised dialoogid ja spirituaalsed kohutmised". · Schwabi sotsiaalse ettevõtluse fondi juhatuse liige. · Brasiilia kirjandusakadeemia liige. · ÜRO rahusaadik. 3 2. Auhinnad ja tunnustused · ,,Elle - Best International Writer" (Hispaania 2008) · ,,Inauguration of the Rúa Paulo Coelho - Santiago de Compostela" (Hispaania 2008) · ,,Distinction of Honour from the City of Odense" (Saksmaa 2007) · ,,Las Pergolas Prize 2006 by the Association of Mexican Booksellers" (Mehhiko 2006) · "I Premio Álava en el Corazón" (Hispaania 2006) · "Cruz do Mérito do Empreendedor Juscelino Kubitschek" (Brasiila 2006) · "Wilbur Award", presented by the Religion Communicators Council (USA 2006) · Kiklop Literary Award for The Zahir in the category "Hit of the Year" (Horvaatia
et ei või olla teiste vastu võlts. Head teed – mu õnnistus sind saatku selles!“ Lennuõnnetusest oli möödas juba neli päeva ja algas viies, aga keegi polnud meid veel leidnud. Paljud meist igavlesid, sest süüa oli küllaga ja abi otsimisega polnud mõtet tegelda. Väiksemgi lootuskiir oli kustunud. Õhtul taas lõkke äärde kogunedes jutustas eelmisel ööl jutustanud neiu vend meile oma lemmik raamatust: „Minu lemmik raamat on Hemingway teos „Vanamees ja meri“. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud
Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma suurim vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA
Margarita armastas Meistrit ning seetõttu ta nõustus Wolandiga ballile minema, sest vastutasuks ta sai Meistri hullumajast välja. Teose lõppeb sellega, et Azazello, kes oli Wolandi käsilane, mürgitas Meistri ja Margirita, et viimased saaksid täieliku rahu. E. Hamingway „Vanamees ja Santiago – vanamees , kes läks merele. Eneseuhkus ja usk endasse. Inimesi saab küll meri“ hävitada, aga mitte alistada.Vanamees ei andnud alla ta võitles lõpuni. Inimlik elujõud ja tahe. Olelusvõitlus. Üksildus aitab mõista,
1944. aastal ühines ta Prantsuse vastupanuliikumisega ning võttis osa Pariisi vabastamisest. Hiljem autasustati teda medaliga „Vapruse eest“. Pärast sõja lõppu pöördus Hemingway tagasi Havanna lähistele ja jätkas kirjutamist. Peagi ilmus romaan „Üle jõe ja puude vilus“ ja jutustus „Vanamees ja meri“. Neist viimane saavutas tõelise triumfi, millele järgnes Nobeli kirjandusauhind. (Bannikov 1971: 571) Lühijutu peategelane Santiago on kaotamas usku iseendasse ning teisedki peavad teda vanaks ja võimetuks. Ta läheb üksi merele (= inimene on elus üksi) ning on peagi täiesti ookeani (= elu) meelevallas. Seepeale palub ta jumalat, et kala võtaks (= soovid ja ihad, mida inimene tahab täita), ning julgustab ja lohutab end. Sööda neelanud kala ujub aga ulgumere poole ning nööri hoidmine nõuab vanamehelt tohutut vastupidavust (= igaüks peab oma saatusele vastu minema). Vanamees ei anna alla ning tahab
kuidas neid saadakse. Margareti seisukoha juurest, aga et isegi kõige rangemini kasvatatud inimest on võimalik ümber rääkida ja halvale teele viia. Selle teose järgi pole olemas inimest, kes suudas olla üdini kõlbeline ja mitte langeda pattude küüsi. Ernest Hemingway ,,Vanameess ja meri" A.H. Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Saantiago vanamees Katku Villu ema ja isa Jüri, Katku Neero õpilane Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli, Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees olnud, vanana Liisa; Leena; Jaan aga ei õnnestunud tal enam kalapüük. Ta elas tagasihoidlikus
armunud kaupmees Pärna. Miilil oli palju armastatuid olnud, ent kui nad isalt neiu kätt paluma tulid , jäid nad alati pika ninaga, sest Mogri Märdi jaoks pole keegi piisavalt rikas olnud. Kui Miili isale Peeter Pärna tutvustas, pidi ta hulluma, kuna Pärn oli ähvardanud teda, et ta saab kunagi nagunii petta selle eest, et ta vaeseid petab. Ta ähvardas ka, et võtab Miili niikuinii, kasvõi kaasavarata, niikuinii jääb vana Märt tütrest ilma. Vanamees oli raevunud, kuid ta ei saanud midagi teha, sest Pärn oli kaval ja ähvardas teda igasuguste kõrgemate võimudega. Pärn viiski Miili minema, öösel. Vana Märt käis koos Urjadnikuga teda tagasi ka nõudmas, väites, et Pärn hoidvat ta tütart kinni, ent lõpuks jäi vanamees ikkagi narriks, kuna Pärn ja Miili tunnistasid mõlemad, et neiu on seal vabatahtlikult ja vana Märt on ise üks inimese vangistaja, kes ei luba oma tütart endast vaesemale.
nägu. Poiss oli seal sadu kordi viibinud. Heidi otsustas välja minna, ta jättis esikukapile kirja, et läheb ööseks Diana juurde, samas mõeldes, et küll ta kuskilt mõne muu ööbimiskoha leiab. Tuule käes värisedes kõndis ta linna serva poole. Järsku tuli talle vastu purjus vanamees, kes pakkus, et võib tüdrukule poest midagi tuua. Tüdruk polnud varem tilkagi alkoholi võtnud. Kuid praegune hetk oli erinev, Heidi palus viskit, suitsu ja tikke. Raha saanud läks vanamees poodi ja natukese aja pärast saabudes olid tal tellitud asjad olemas. Tüdruk kõndis kiirel sammul edasi, mõeldes kuhu võiks minna, kuni nägi silda, kus ta oli Dianaga palju aega veetnud. Ta läks silla alla ja süütas suitsu. Heidi ei saanud aru kuidas see küll kellelegi meeldida saab, aga tõmbas siiski sigareti lõpuni. Ta keeras viski pudeli lahti ja võttis esimese lonksu ja seegi ei maitsenud alguses hea. Aeg möödus ja tüdruk oli juba purju jäänud.
Seda muidugi juhul kui ta kaine oli. Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid vahel tekitas nende vahel pahameelt Kalusi naine, kes ei olnud pärit ranna äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti Hannesega, kuid Klausil puudus innukus ja mõningateks töödeks vajalik visadus. Arno Turja oli pere vanim poeg ning ta lahkus kodust varakult. Ta oli neist ainus, kes ihkas hinges suuremat vabadust, kui kodukoht pakkuda suutis. Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses. Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli. Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema. Kuna isa oli talle
vaid mõni üksik jõulutäht kellegi aknal põles. Mees kõndis edasi ja nüüd tegi tänav väikese käänaku ja ta nägi ühest majast tulevat valgus juga. Maja uks oli avatud ja sealt kostus muusikat, klaverimängu. Mees astus uksest sisse majja ja sealt edasi läks veel üks ruum kus oli uks lahti ja kust muusika tuli. Ta nägi ukse vahelt istuvaid inimesi, kuid valgus oli nii hele ja ta õieti ei näinudki kõike hästi. Ta seisis keset ruumi ja tema juurde tuli üks hallijuukseline vanamees, kikivarvul hiilides ja ütles sosinal, et ta talle järgneks. Vanamees oli mehe arust riidehoidja ja viis ta garderoobi poole. Mees andiski vanamehe kätte oma palitu ja kaabu ning sai vastu vaskplekist numbri, kus peal polnud mitte number, vaid tähed xyz. Mees ei pööranud sellele tähelepanud ja hakkas ringi vaatama, otsides pileti kassat, et siis pilet kontserdile osta. Ta ei näinud seda seal olevat ja pöördus ümber, et riietehoidjalt küsida äkki müüb tema pileteid, aga
saavutatud võim, lüüasaamine; katastroofid ja õudused. Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed; agressiivsed valitsejad; passiivsed lihtinimesed; mitmesuguseid inimlikke omadusi kehtestavad loomad. Oma novellides mängib eri -ismidega. Novellide tutvustused ,,Hingemaa" Realism. Tegevus kolkakülas, kuhu saabub noormees, õpetaja. Rahvast valgustama. Läheb öömajale kohalikku hurtsikusse, vanamees annab talle ülevaate küla elust ja olust. Väga sügav ühiskonna kriitika, karjuva ebavõrdsuse üldpilt. Looduskirjeldused ja valgusemängud on äärmiselt olulised. Hütis kõik tegevused pimedas ja läppunud. Depressiivne hommik. Jutt katkeb, tegevus läheb edasi hoopis hiljem, tegevus läheb edasi (Toompea) vanglas. Seal saavad kokku üks noormees ja vanamees. Hakkavad üksteisele oma lugusid rääkima.
Ta riietus ja läks ujuma, Leemet läks ka. Terve päev möödus. Nad ei tohtinud kaldale minna, kuna seal võis neid oodata terve kari hunte. Leemet sai aru, et ta armastab Hiiet. Nad läksid ühele saareme, kus leidsid koopa ja püüdsid jänese. Hiie valmistas süüa ja Leemet oli kaugemal. Äkki keegi krahmas tal jalast. See oli ta vanaisa. Suur imestus. Nad rääkisid. Hiie kutsus juba Leemetit sööma. Ptk. 22. Hiie algul ehmus, kui nägi vanameest. Söödi koos. Vanamees ei osanud käis, ta roomas, kuna tal polnud jalgu, neid ju raiuti ja teda visati merre, kuid hüljed tõid ta saarele ja vanamees unistas ikka veel raudmeestele tagasi anda. Ta oli paljusid inimesi, kes juba saarele olid tulnud, et siia midagi ehitada, tapnud, hammustades neid oma mürgihammastega. Vanamehel elas Saaremaal tuttav. Leemet ja Hiie sõitsid paadiga saaremaale, et sellelt tuttavalt saada vanaisale tuulekotte, et vanaisa saaks lennata ja raudmeestele tagasi teha.
Indrek mõtlev iimene Maurusele ei meeldi, et Indrek julgeb kahelda jumalas Maurus veab Indreku piinapinki Kodus uskus Astronoomiõpetaja kutsub õpilased enda observatooriumisse tähti vaatama Indrek küsib, kas ta näinud märki jumalast aga ta pole näinud Kooliseinale kirjutab artikli, et jumalat pole, viidates õpetaja tähelepanekule Maurus otsustab Indreku välja visata I Indreku armumine Mauruse tütresse Rameldasse Ramelda lootusetult haige, tuberkuloos R ja I vahel tuleb midagi R sureb Sveitsis Indrek vaesest peres Indrek jäi silma keldrikorrusel elavale perele, eriti eman Laarmannile Laarmanni tütar halvatud Tundsid inimesi jalgade järgi Viskas Andrese välja, sest pidi seda tegema, oli mässaja Mõtleb, et peab tagasi Vargamäele minema
Eugene narris teda nagu teisedki pansioni elanikud. Kuid kuuldes hr Goriot mineviku kohta, kiindus Eugene vana mehesse, kelle vastu elu ning ta tütred on ebaõiglased olnud. Eugene isegi nuttis mehe traagilist lugu kuuldes. "Isa Goriot on ülev!" oli Eugene temast parimal arvamusel. Eugene hoolis hr Goriot'ist väga, ta andis endast kõik, et täita mehe viimane soov, kuid ebaõnnestus. Härra (isa) Goriot Härra Goriot oli umbes 69 aastane vanamees. Kui Goriot 1813 aastal elama asus proua Vauquer'i juurde oli ta veel küllaltki rikas ning see väljendus ka ta garderoobis. Siis veel ta harilikult riietus rukkilillesinisesse kuube, vahetas igapäev pikeevesti ja kandis rasket kuldketti. Hr Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinud tema jaoks peaaegu midagi, ta ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus toidu ning toa eest.
esimesed metamorfoosid üle elanud ülemõpetaja Semmelni jupiterliku juhatuse all. Juulius oli selleks ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste suhtumine oli aja jooksul temasse natuke muutunud, üldiselt jäädi temaga rahule. Tema tunnis pidi nalja ise tegema, sest vanamees oli võrdlemisi naljavaene, ei saanud selles suhtes kaugeltki mõne Sagritsa vastu. Vana Juulius Kilimit meeldis lastele, aga tema tunde ei osanud nad hinnata. Õpilastele tundus tema õppeaine lihtsalt igav, ja ka kõik näitlikustamised ja üritused tundi huvitavamaks muuta ei õnnestunud Juuliusel just kuigi hästi. Juuliust tegi see muidugi väga kurvaks, ta üritas kogu hingest anda endast kõik, kuid eriti märkimisväärseid tulemusi ei saavutanud. Muidugi oli Juulius teinud
Semmelni jupiterliku juhatuse all. Juulius oli selleks ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste suhtumine oli aja jooksul temasse natuke muutunud, üldiselt jäädi temaga rahule. Tema tunnis pidi nalja ise tegema, sest vanamees oli võrdlemisi naljavaene, ei saanud selles suhtes kaugeltki mõne Sagritsa vastu. Vana Juulius Kilimit meeldis lastele, aga tema tunde ei osanud nad hinnata. Õpilastele tundus tema õppeaine lihtsalt igav, ja ka kõik näitlikustamised ja üritused tundi huvitavamaks muuta ei õnnestunud Juuliusel just kuigi hästi. Juuliust tegi see muidugi väga kurvaks, ta üritas kogu hingest anda endast
mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli
jõust tõugates ja vihaselt põrnitsedes. Kuid kumbki ei saanud teisest jagu. Pika rabeluse järel, mis pani mõlemad õhetama, lõdvendasid nad valvsalt ning ettevaatlikult pingutust ja Tom ütles: «Sa oled argpüks! Kaeban su peale oma suurele vennale: tema võib su oma väikese sõrmega maha lüüa, ja ma ütlen talle, et ta seda teeks.» «Arvad, et ma su suurt venda kardan? Minul on palju suurem vend kui sinu oma, ja ta võib sinu venna üle selle aia visata.» (Mõlemad vennad olid välja mõeldud.) «See on vale.» «Sinu sõnad ei tee seda veel valeks.» Tom tõmbas suure varbaga joone tolmu sisse ja ütles: «Katsu sellest üle astuda, ja ma soen sind nii, et sa ei suuda enam püsti tõusta. Igaüks, kes riskib seda teha, on lambavaras.» Võõras poiss astus kähku üle joone ja ütles: «Sa lubasid mind ju sugeda, eks näis, kas tuled toime » «Ara trügi siia, ole parem ettevaatlik.»
juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste suhtumine oli aja jooksul temasse natuke muutunud, üldiselt jäädi temaga rahule. ,,Õpilased ei kiusanud teda sihilikult, nad leidsid südame põhjas kõik, et vana Kili on tore mees, aga tema tunnis sai nalja, see oli kõik. Seda nalja pidi nimelt ise tegema, sest vanamees oli võrdlemisi naljavaene, ei saanud selles suhtes kaugeltki mõne Sagritsa vastu. Ja tema viis tunde huvitavamaks teha võis ju olla hästi mõeldud, kui oleks üldse mõtet püüda tundi huvitavamaks teha ka neile, keda asi põrmugi ei huvita. Sest selle tulemuseks on, et see muutub ebahuvitavaks neile, kellele asi ise on huvitav ja kes illustratsioonide ja piltide asemel vajaksid tuuma ennast." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 249-250 ).
Tondid suruti maga, käed seoti rätiga kinni ja tuvastati kes nad on ja selgus et Soldati-Juhan, Kadaka Jüts ja Karusta Hinn. Vallavanem ütles et õpetab neile kodukäimist. Üleoja Enn sinud Kadaka Jütsi käed kinni ja rääkis et nüüd saad teada kuidas sa minule tegid ja mis tunne see on. Miina hoidis Taaveti pead süles, kõigest hoolimata jooksis Miina Taavetile appi. Taaveti otsa ees oli suurmuhk mis paisus. Poisil olid silmad kinni ja ta ei liigutanud ei jalgu ega käsi. Toomaru vanamees läks tütarlapsele appi. Mehed viidi jõe äärde, et nende haavu külma veega pesta. Miinat lohutati et kõik saab korda ja kurjategijat ei tasu haletseda ja nutta. Vangide valgeid rätte kasutati peahaava sidumiseks. Lõpuks viidi kõik Tammistule, aga Hinn viidi arstile, ja sealt edasi Tammistele ning kõik olid nõus kohtus nende vastu tunnistama, et nad õiglase karistuse saaks. Taavet teeb silmad lahti
Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna, inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena. Pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ning hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kõik see on nende elu loomulik osa ja kui keegi julges sellist eluviisi kritiseerida, põhjendati seda sellega, et ,,Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida". Lugedes ,,Mees, kes teadis ussisõnu" ei pruugi assotsiatsioonid eestlaste rahvusmütoloogiaga kohe tekkida, aga samas ei saa ka öelda, et seda motiivi seal vähem oleks. Need on kas liialdatud ja seega juba naeruväärseks muudetud või siis vastupidi, ridade vahele nii pehmelt kirjutatud, et ei saa arugi, kas mingi konkreetne motiiv on pärit meie eelajaloost või autori fantaasiast. Ometi tulevad sealt selgelt välja Põhja Konn, karude suhted
Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist, taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis. Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja. Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse ,,Lavendlisaal". Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane. Ööklubis pole temaealisi ja ta on pahane, et talle ei müüda alkoholi. Ta räägib ja tantsib klubis mingite 30 aastaste naistega, kes teda aga eriti tähele ei pane.
Vanaisa näitas noortele oma tiibu, nüüd oli tal puudu veel kahe inimese luud. Kui need käes on, lubas ta tasa teha kõik saarel passitud aastad. Leemet oli õnnelik, et leidis vanaisa, ja armastas Hiiet. Ta tahtis koju tagasi minna, Hiiega abielluda ja Ülgase ära tappa, aga hiie maha põletada. 25.peatükk Koju jõudes võtsid neid vastu inimahvid. Leemet kohtus kohe ka Ülgasega, kelle ära lubas tappa, aga tabas noaga, nii et lõikas maha pool põske ja vanamees põgenes kättemaksu haududes. Kodus olid naised rõõmsad nende seiklustest ja vanaisast kuuldes. Ema rääkis, kuidas Tambet teda ähvardamas käis ja Mõmmit tagumikust haavas. 26.peatükk Hiie läks ema juurde ja teatas, et isa on surnud. Ema oli kõik hundid lahti lasknud ja ütles, et hundid ei kuula enam kedagi, kuna kõrvad on vaiku täis topitud, ja tulevad kallale. Õnneks tulid rästikud huntide rünnates neile appi. Mall oli pahane, et noored hiies abielluda ei taha.
Tema vanad, 31 aga mitte tuhmid silmad vaatasid puulehtede liikumist, kui tasane tuuleõhk neid kiigutas. Kord mühas äkiline kange hoog läbi metsa, oksad paindusid, lehed visklesid läbisegi, mõned langesid keereldes maha. Nad olid samasugused kui teisedki, aga neid murdis ootamatu tuulehoog . . . Ja selle ohvriga rahul, vingus tuul mööda ning segamini paisatud lehed kohendasid end rahus endisele paigale, nagu poleks midagi juhtunud. «Ühed langevad, teised püsivad,» ümises vanamees, vanamees, iseeneses, «ei või ühesugune õigus maailmas valitseda. Üks kaob teeniata hädas ja teised lasevad ta kahetsemata kaduda. Kes teab kui pea iseenese kätte seesama'lugu võib tulla? Ei maksa õnnetuste üle kurta, ei maksa, ei maksa . . . » Vanameest valdasid mälestused, ta raputas pead ja langes mõttesse. Unustuse hõlmast tõusid ammu mööda läinud-ajad, täis elu ja elurõõmu ta silme ette . . . Noor rüütel ratsutas uhkesti ehitud täku seljas võidule
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
vihaseks ja lasi naisel oma mees tema juurde saata. Naine palus et ta ei räägiks saunamehele midagi aga Andres ütles sellepeale ei ja käskil jalamaid kutsuda. Marilt palus ta ka et too Andrese meelt muudaks aga Mari ütles kohe ei. (Andres lasi selle puu maha võtta ja kännu välja juurida, kus Juss ennast üles poos). Kui Madis seda Andrese käest kuulis läks ta kohe kiirel sammul koju ja nõudis naiselt seletust. Peremees lubas nad saunast välja visata kui veel midagi kuuleb. Ta küttis naise naha kuumaks ja hoiatas et kui too veel midagi kavatseb rääkida siis lööb ta ka maha, sest tema plaan oli seal saunas rahulikult surra. Mees andis talle isegi pandlaga naha peale. Naine rääkis ikkagi edasi et Mari väärtus tema silmis langes kui too perenaiseks sai, tema arust oleks kõik peale eelmise saunanaise paremad. Peres olid kõik aga tõsises- väga harva kuuldi kedagi naermas või vilistamas. Aga uue tüdruku ja sulase tulekuga see muutus
tema juurde saata. Naine palus et ta ei räägiks saunamehele midagi aga Andres ütles sellepeale ei ja käskil jalamaid kutsuda. Marilt palus ta ka et too Andrese meelt muudaks aga Mari ütles kohe ei. (Andres lasi selle puu maha võtta ja kännu välja juurida, kus Juss ennast üles poos). Kui Madis seda Andrese käest kuulis läks ta kohe kiirel sammul koju ja nõudis naiselt seletust. Peremees lubas nad saunast välja visata kui veel midagi kuuleb. Ta küttis naise naha kuumaks ja hoiatas et kui too veel midagi kavatseb rääkida siis lööb ta ka maha, sest tema plaan oli seal saunas rahulikult surra. Mees andis talle isegi pandlaga naha peale. Naine rääkis ikkagi edasi et Mari väärtus tema silmis langes kui too perenaiseks sai, tema arust oleks kõik peale eelmise saunanaise paremad. Peres olid kõik aga tõsises- väga harva kuuldi kedagi naermas või vilistamas. Aga uue tüdruku ja sulase tulekuga see muutus
Naine läks vetsu. Maurer hakkas salaarmukesest mõtlema (igas suuremas linnas). Kui naine tükk aega tagasi ei tulnud, läks mees teda otsima ja leidis naise ja Theo flirtimast. Naine oli vihane, saatis ta põrgu tantsuplatsil samal ajal, kui mees ütles, et armastab teda jälle. Maurer läks lauda tagasi ja naine läks arvet maksma. Maurer vihastas, arvas, et naine kurameerib peale Theo ka kelneritega ning kõnnib järele. Naine nuttis ja Maurer tahtis kõrtsi akendesse visata kive. Esimene lumi 1 lk 141 (Eero) Sai juhuslikult tänaval kokku kunstnikust sõbraga. Jõid kohvi ja kõndisid ns. Kunstnikul tekkis mõte minna sõbra poole, kus Eero ja kunstnik nägid aktimaali. Eero mõtles, et päris awkward oleks olla, kui seal ruumis oleks üks paljas naine kolme mehega, kuid õnneks oli see ainult kuju. Siis läksid nad ateljeesse, kus kunstniku sõber ei lubanud maale vaadata, sest kartis alandust. See kunstniku sõber (graafik) lubas ka peksta anda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
