Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese viljastumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
platsenta, viljastumine, munajuha, looteleht, munarakk, rakukobar, rakukiht, kogumiku, blastotsüst, kõldkest, hingamis, taandareng, laienenud, sugukromosoomid, osadeks, jagunema, koguaeg, õõs, sisemisest, sügoot, sümbioos, lõigustumine, kobarloode, rakud, emakasein, karikloode, gastrula, ektoderm, meeleelundid, mesoderm, vereringe, hingamiselundidPõltsamaa Ametikool Inimese viljastumine ja embrüonaalne sünnijärgne areng. Viiruste tähtsus. 2009 Inimese viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama
Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõneselund, mis on seotud tupe ja munasarjadega) ja tupp. *OVULATSIOONIKS nimetatakse munaraku vabanemist munasarjast. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt avanenud. *Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Nii toimub igakuine ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kui viljastamist ei toimu, siis limaskest heidetakse kehast välja. Koos limaskestaga väljub ka viljastamata munarakk ja veri. VILJASTUMINE *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine.
See on spermatosoidi pea osas olev membraanidega piiritletud hüdrolüüsitud ensüümide kompleks. 2 OVOGENEES emasugurakkude areng Ovogenees on kõrgdiferentseerunud (viljastumisvõimelise) munaraku valmimine. Algus ja lõpp: algab looteeas, katkeb meioosi I faasil, loote 5-ndal elukuul. Jätkub suguküpsuse saabudes ja kestab 45-55 eluaastani. Tingimused: toimub kehatemperatuuril. Toimumiskoht: munasarjades Tekivad: kord kuus üks munarakk Kestus: 48 h Eristatakse 3 etappi: · Paljunemine Ovogoonid jagunevad mitootiliselt, et tõsta rakkude arvu; · Kasvamine On aeglane ja kiire alastaadium. Aeglase kasvu staadiumi läbinud rakke nimetatakse I järku ootsüütideks. · Küpsemine Siin toimub meioos. Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon (46 2-kromatiidilist kromosoomi). I meiootiline jagunemine: ühest I järku ootsüüdist kujuneb välja üks II järku ootsüüt ja üks polaar- e
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega
viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või eo moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis võib inimesel nagu kõigil selgroogsetel organismidel eristada kolme perioodi: 1)lõigustumine, kus toimub sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks looteks, kusjuures loode ise ei suurene; 2) gastrulatsioon, kus kujunevad idulehed ja telgorganid; 3) histo- ja organogenees, kus toimub kudede ja definitiivsete elundite kujunemine. 36 tundi peale munaraku viljastamist hakkab munarakk poolduma. Rakkude jagunemist, mis toimub korduvalt ning mille käigus tekib hulk rakke, nimetatakse lõigustumiseks. Uued rakud,mida nimetatakse blastomeerideks muutuvad jagunedes järjest väiksemaks. Peale implanteerumist emaka limaskesta algab nende kiire kasv. Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast
ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos) munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7ndal päeval pärast viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestal.
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse.
lehetükikestega. Polüembrüoonia kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased)
Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga 8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9
ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode
teki. Murdeeas muutub tütarlaps suguküpseks. Munasarjad hakkavad ajuripatsis toodetud hormoonide mõjul tootma suguhormoone, mis erituvad verre. Suguhormoonide toimel hakkavad valmima munarakud (elu jooksul valmib kuni 400) ja arenevad teised sugutunnused: kasvavad rinnad (piimanäärmed), puusad muutuvad laiemaks, naha alla koguneb rasvakiht. Munasarjad toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone ning neis valmib iga ~28 päeva järel üks munarakk. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse. Munarakk liigub munajuha kokkutõmmete ja ripsepiteeli töö tagajärjel. Munajuhas toimub ka munaraku viljastamine. Emakas areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse. Munarakud valmivad perioodiliselt. Ligikaudu iga 2 nädala tagant valmib üks munarakk suguküpsel naisel, mis väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast.
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku
Meestel hakkavad sugurakud tekkima alles murdeeas, aga naistel tekivad need juba looteeas ja neid elu jooksul juurde ei teki. Seega peavad naised end terve elu hoidma, et munarakke mitte kahjustada. 4. Kuidas vältida rasedust. Kondoomi ja beebipillide toime ja efektiivsus. Kuidas arvestada ovulatsiooni aega, miks see on oluline? Kondoom sperma jääb kondoomi sisse; kõige efektiivsem, kaitseb ka suguhaiguste eest Beebipillid sisaldavad hormooni, mille tõttu munarakk ei küpse ega vabane munasarjast; limaskest muutub õhukeseks; emakakaela lima pakseneb; efektiivne, aga ei kaitse haiguste eest Ovulatsiooniaja arvutamine 14 päeva pärast viimase menstruatsiooni algust on munarakk u 12h viljastumisvõimeline. Aitab arvutada aega, millal lapsi teha / mitte teha. 5. Kehavälise ja kehasisese viljastumise võrdlus, näited loomadest. Kehaväline Sugurakkude tootmine võtab palju
Embrüoloogia 25.veebruar KT 1. Viljastumine Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht).
Kordamisküsimused 11 - V 1. mida nimetatakse ontogenees? Isendi individuaalne areng sünnist kuni surmani. Mittesugulisel paljunemisel, vanemorganismist eraldumisest kuni surmani. 2. millised on viljastumise vormid? Kehasisene ja kehaväline viljastumine. 3. mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused? KEHASISENE KEHAVÄLINE Imetajad,linnud, roomajad, putukad Kahepaiksed, ainuõõssed,kalad Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed
· Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul Munarakku ümbritsev ja toitev põieke. · Kollakeha On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus
Munarakud Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine ja rasedusest hoidumine Ontogeneees - Organismi individuaalne areng. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Mentstruatsioon Menstruatsioon algab puberteedieas (12.-15. eluaastal) ja kestab kuni menopausini (45.-55. eluaasta vahel).
See on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal ja õiges hulgas. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees, samuti täiskasvanud organismis status quo säilitamine. Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumisel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. 15.Lootelise arengu etapid. - Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku poislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsõst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + koldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula.
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused)
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest
2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine).
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees)
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist
Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II 1. Kirjelda viljastataud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge 2. Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Blastotsüsti õõs ehk blastotsööl on täidetud vedelikuga. 3. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine;
munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a) 8 tundi b) 12 tundi c) 36 tundi d) 72 tundi 10. Küpsed spermid talletatakse mehe: a) munandites b) munandimanustes c) seemnejuhades d) eesnäärmes 11. Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat
· tsütikinees · tekib neli tütarrakku · kääviniidid lagundatakse taastub rakule omane tsütoskelett TULEMUS ühest diploidsest rakust tekib neli haploidset tütarrakku, mis on geneetiliselt erinevad. SUGURAKKUDE ARENG · Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab osa kaks organismi ning viljastumise käigus ühinevad vanemorganismide gameetide tuumad. · SÜGOOT viljastunud munarakk · Uus organism sisaldab mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi mõlema vanema kromosoomid. Mehe sugurakud · nim spermideks · elab 72 tundi · moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes · eellasteks on spermatogoonid · seemneraku arengut nimetatakse spermatogeneesiks · igast spermatogoonist kujuneb neli viburiga spermi · valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses · SPERMATOGENEES
Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Sügoot viljastatud munarakk. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi
Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2.Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani 3. Viljastumine- muna- ja seemneraku tuumade ühinemine, mille käigus taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Alus uue organismi tekkele ja arengule. Kehaväline (mittesuguline) viljastumine- viljastumine toimub väljaspool keha, (eoseline, vegetatiivne- eraldub emasorganismist) nt kalad, kahepaiksed(konnad), karbid, käsnad, ussid veekogus. +: tehakse palju sugurakke, võrreldes suguli sugulisega on palju järglasi, -:viljastumise tõenäosus on väike, paljud surevad, satuvad kellegi söögiks, hävivad vees kiiresti. Kehasisene (suguline)viljastumine-viljastumine toimub keha sees. Nt linnud, imetajad, roomajad, kiilid, kärbsed, putukad, ämblikud,
Igasugused kahjulikud mõjud võivad korraga kõiki munarakke. Mida vanem naine on, seda suurem võimalus on järglaste väärarengute tekkimise tõenäosus. Menstruaaltsükliks nimetatakse tsükliliselt koruvaid muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. Tsükkel on u 28 päeva, varieerudes. Algavad teismeeas ning lõppevad 45-55aastaselt. Esimene päev on menstruatsiooni alguspäev. See on emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine. See algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. 3-7 päeva jooksul, mil see kestab, saadetakse mnasarjadesse signaal uue munarakku küpsemiseks. Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud tootma hormooni, mis valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide eluspsimiseks soodustavat lima. Spermid suuvad seal elus püsida 3-5 päeva (ehk viljastumine võib toimuda ka 5 päeva peale vahekorda).
SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar 8. JUUREVÕSUNDIGA sanglepp, vaarikas, umbrohud. 9. PISTIKUTEGA paju, mustsõstar 10. LEHTEDEGA aas-jürilill, havisaba 11. FRAGMENTATSIOON e. Hulgijagunemine okasnahksed, meritäht SUGULINE PALUNEMINE o KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Palju Viljastumine juhuslik Paljud hukkuvad Nt. Kalad, kahepaiksed o KEHASISENE VILJASTUMINE Vähe munarakke, palju seemnerakke Tõenäosus suurem Kaitsud väliskeskkonna eest Nt. Imetajad, roomajad, linnud
o Vegetatiivsetel paljunevatel: algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga o Eoselise paljunemisega organismidel: algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga o Suguliselt paljunevatel organismidel: algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk
GENERATIIVNE PALJUNEMINE suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil EOSELINE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel VEGETATIIVNE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel KEHAVÄLINE PALJUNEMINE viljastumine toimub väljaspool emasorganismi KEHASISENE VILJASTUMINE sugurakkude viljastumine toimub emasorganismis PARTENOGENEES ehk neitsisigimine. Viljastumisel on vaja ainult ühte sugurakku MENSTRUATSIOON tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast MENSTRUATSIOONITSÜKKEL ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9
annaabi.ee 
