21. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 22. Mis on liigutusaparaat? .. Organite ja kudede süsteem, mis moodustavadad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest Ta koosneb: Motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest Skeleti vöötlihastest Skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega 23. Mis on motoorne ühik? · Motoneuron ja tema poolt innerveeritav lihaskiudude grupp 4 · Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element 24. Lihase ehitus. 5 25. Nimeta lihaskiu müofilamendid: ................................................................................... ...........
ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende
Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö.
Nende suund ja asetus langeb kokku lihase talitluse ja keha raskuse tõttu luudes tekkiva pinge suunaga. Kõrvuti asetsevate luude käsnaine lamellide suunad ühtivad ja moodustavad ühtsed luukaared (luu põrgakesed). Need annavad suure vastupidavuse. Jalas luupõrkade sisestruktuur ühtib (kui luu sisestruktuur õige on). Põrkade vahel asetseb punane luuüdi. Kollane luuüdi asub toruluude sisemuses. - liikumise mõju luu arengule 1) liikumine kiirendab verevarustuse tööd ja sellega paraneb ka ainevahetus luu sees 2) kerged põrutused (jooks, hüpped) toruluudele arendab luid mõjudes osteonide tekkele, suurendab luu tihedust 3) süstemaatilise staatilise treeningu korral luu plinkaine pakseneb oluliselt, luuõõs väheneb hüpokineesia – luud õhukesed; liigne rõhk luudele – luude kasvu pidurdus ja ebanormaalsed painded 2. Painduvus ja liikuvus. Painduvus – tugi-liikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse
Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. 1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus – O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min. Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150- 200 l/min) 2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl 3) maksimaalne hapniku tarbimine – kui palju inimene suudab max hapnikku omastada (ml/min iga keha kg kohta) 4) Anaeroobne lävi (4mmol/l; 160-175 lööki/min pulsisagedusel töötades) – näitab, millal lõpeb organismis O2 tootmisel põhinev töö. Tõeline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 vajadus minutis ei ületa O2 lage ja organismi hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal.
9.SELGITAGE:AKTIIVNE JA PASSIIVNE LIIKUVUS. NÄITED AKTIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,mis saavutatakse ainult oma lihaste töögaPASSIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,kus kasutatakse ka väliseid mõjutusi(oma keharaskus,partner) 10.LIHASKIU EHITUS Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11.LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme. Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahele. 12
aktiinist müofilamendid · Lihaskoe rakkude tunnuseks on mitokondrite suur hulk, inklusioonidest esinevad glükogeen ja müoglobiin Lihaskoe klassifikatsioon · Eristatakse kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskoe tüüpi 1) silelihaskude- ristivöötsus puudub 2) skeletilihaskude - ristivöötsusega, tahtele alluv 3) südamelihaskude- ristivöötsusega, tahtele allumatu · Paralleelsed terminid tsütoplasma = sarkoplasma plasmalemm = sarkolemm endoplasmaatiline retiikulum = sarkoplasmaatiline retiikulum Kolme tüüpi lihaste histoloogiline ehitus pikilõige Silelihaskude Skeletilihaskude Südamelihaskude ristilõige Skeletilihaskude · Struktuurseteks ühikuteks on vöötlihaskiud, mis on pikad paeljad mitmetuumalised moodustised - sümplastid · Lihast ümbritseb sidekoe kiht, epimüüsium;viimane tungib lihasesse
faasis. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. Selleks peab südamelihas kontraheeruma ning sellele järgnevalt lõõgastuma: süstol kontraktsioon diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. 7. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutuvus avaldub erutuse tekkes mitmesuguste ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus
Lihaskiud. Punased on aeglased, tõmme aeglane, vastupidavad, kaua aega töötada, müoklobiin, mitokondreid palju, toimub energia tootmine aeroosel teel. Valged on kiired, väsivad ruttu, kasur kiireid intensiivseid liigutusi, anaeroobsel teel. Ühes lihaskius võib olla mitmeid lihaskiude. Palju on rohkem on geneetline. Lihase hüpertroofia-lihase paksenemine. Sarkoplasmaatiline, müofibrilliline-valgud kutsuvad esile lihase paksenemise. Ei teki uusi lihaskiude juurde, muutub lihaskiu sisemus. Lihaskiud võivad poolduda, tekivad äärmuslikes seisundites. Kui tahame tõsta lihase jõudu, siis tuleb toota juurde kontraktiilseid valke-paraneb absoluutne võim. Kui teeme rahulikku, möödukat. Metaboone reserv. Lihased on arenenud kapillaarid, tuleb veel juurde, energeetiline võim paraneb. Lihase jõud sõltub. Igaüksiku lihasjõu kontraktsiooni jõust. Kiudude hulgast lihases. Lihase lähtepikkusest-elastne, kergelt väljaarenenud suudavad teha rohkem jõuda. Lihase liigese asetusest,
Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude impulsse, mis tagavad pideva lihase valmisoleku e toonuse. Lihastoonus on baasiks, millest lähtudes lihas alustab aktiivset kontraktsiooni või lõtvumist. Üks motoorne neuron (närvirakk) on oma harude kaudu ühenduses 3- 160 vöötlihaskiuga, moodustades neuromotoorse ühiku. Neuromotoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud kontraheeruvad korraga ja maksimaalse jõuga (kas kõik või mitte ükski). Seega sõltub lihase kontraktsioonijõud samaaegselt kontraheeruvate neuromotoorsete ühikute arvust. Neuromootoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime sõltub palju ka treenitusest. Lihase
Lihaste mehaaniliste omaduste määramine müotonomeetria meetodil · Müotomeetria on lihaste toonuse (lihaspinge) uurimise meetod, mis põhineb lihaste mehaaniliste (elastsete ja viskoossete) omaduste määramisel Lihaskontraktsiooni biomehaanika Lihaskontraktsiooni liigid · Lihaskontraktsioon on lihase mehaaniline reaktsioon erutumisel · Sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge suhetest eristatakse kolme liiki lihaskontraktsioone: - isotooniline kontraktsioon - isomeetriline kontraktsioon - auksotooniline kontraktsioon Isotooniline kontraktsioon · Väline koormus puudub ja lihas lüheneb konstantse pingega · Skeletilihased füsioloogilistes tingimustes isotooniliselt ei kontrahheeru · Isotooniliselt kontrahheeruvad isoleeritud ja koormusvabad skeletilihased, samuti keelelihased Isomeetriline kontraktsioon · Väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase lühenemist ei toimu
Mitte kõik imetajate rakud ei ole fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Fagotsütoosi objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm (kopsualveoolides), hävinud rakud jne. Fagotsütoosil baseerub tsellulaarne immuunsus. Kehalisel treeningul suureneb leukotsüütide fagotsütootiline aktiivsus mitmetes kudedes, eriti põletikukollete läheduses. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsefunktsioon. Eksotsütoos - "osakeste" väljutamine kehast. 12) Rakutuuma ülesanded - Rakutuuma funktsiooniks on kõigi rakus toimuvate protsesside ehk raku elutegevuse juhtimine. Tavaliselt on rakkudes 1 tuum, mõnedes rakkudes erandina ka mitmed tuumad (näiteks vöötlihaskude). 13) Rakkude ärrituvus - Rakkude ärrituvus on raku võime reageerida mitmesugustele väliskeskkonna muutustele. Tüüpilisteks on temperatuur,
Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks on müoglobiin Luude reorganiseerumine toimub osteoblastide ja osteoklastide koordineeritud elutegevuse tulemusena Müosiini sisaldavad müofilamendid on jämedad Kolju luud: os temporale, os occipitalis, os parietale
2.5.2. Vereplasma osmootne rõhk. Isotoonilised, hüpotoonilised ja hüpertoonilised lahused. Osmootne rõhk – oleneb aineosakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses st ainete kontsentratsioonist. Kehavedelikes mõõdetakse vedelike osmootset aktiivsust milliosmoolides (mOsm) liitris. 60% vere osmootsest rõhust on põhjustatud Na- ja Ca ioonide poolt. Isotooniline – lahused, mille osmootne rõhk on sama, mis vereplasmal, ta on vereplasma suhtes isotooniline. Hüpertooniline – lahused, mille osmootne rõhk on kõrgem, mis vereplasmal. Vesi läheb rakust välja. Hüpotooniline – lahused, mille osmootne rõhk on madalam, mis vereplasmal. Vesi tungib rakku. 2.5.2.1. Kolloidosmootne e. onkootne rõhk ja selle tähtsus. Kolloidosmootne rõhk – osa vereplasma osmootsest rõhust, mis on põhjustatud kolloidsete ainete (valkude) poolt. 25 mmHg. Oluline vereplasma ja kudede vahelise vedeliku liikumisel. 2.5.3
ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid. Silelihas, vöötlihas, südamelihas. Silelihasrakkud – ühe tuumaga, diameter: 2-10 mikromeetrit ja pikkus 50-400 mikromeetrit. Puudub troponiin (Ca-ioone siduv valk, mis on iseloomulik vöötlihastele). Selle asemel on kalmoduliin. 1) Spontaanaktiivsuseta e mitmik-üksus a. Iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiud b. Neid innerveerivad üksikud vegetatiivsest NSst pärit närvikiud c. Silma vikerkesta ja ripskeha silelihased, karvapüstitaja lihas 2) Spontaanaktiivsusega e üksik-üksus a. Lihaskiud on tihedalt üksteise vastas ja on ühendatud mulkühendustega b. Sajad ja tuhanded lihaskiud moodustavad funktsionaalse, samaaegslet kontraheeruva üksuse c
kiiremaiks resünteesiks (Kr-P mehhanism). KiirusjõuH-d mõjuvad soodsalt ka kontraktsiooniaparaadile. Kiirusvastupidavusharjutuste mõjul: (Spetsiifiline valgusüntees) 1. Suureneb happelisi laguprodukte neutraliseerivate valkude süntees lihaskoes ja veres 2. suureneb glüko(geno)lüütiliste ensüümide süntees 3. teataval määral suureneb ka mitokondrite valkude süntees ja seeläbi oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. 4. järjest parem kohanemine anaeroobse tööga 5. paraneb hapniku transportivate organite täiustamiseks vajalike valkude süntees 6. Suureneb O2 siduvate valkude hulk: hemoglobiin veres (M 140-170, N 120-160 g/l) ja müoglobiin lihases ning suureneb mitokondrite hulk ja oksüdatsiooni ensüümide aktiivsus skeletilihases. Vastupidavustreening: · Arendab südamelihast ja hapniku omastamise võimet · Kõige olulisem on hapnikutarbimise võime (VO2 max) suurenemine (kõrgemad VO2 näitajad suusatajatel ja sõudjatel:
üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus. Erutuvus on närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuse üldiseks tunnuseks on rakumembraani depolarisatsioon puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine. Erutuse spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulsi teke ja levik, lihaskoel kontraktsioon ja näärmekoel sekreet. Pidurdus on erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse vähenemine või lakkamine ärritajate toimel. Eristatakse kahte vormi: otsene pidurdus seotud pidurdavate neuronite ja sünapsitega (pre ja postsünaptiline pidurdus) ja ülepiiriline pidurdus ei ole seotud sünapsitega, tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse puhul, kestev depol, püsiv erutuskolle e parabioos.
Kesknärvisüsteemi närvirakkudelt. 10. Millel põhineb organismi aeroobse tootlikkuse kasv? Vere hapnikumahutavuse suurenemisel. 11. Mis on vajalik sportliku vormi saavutamiseks? Võimalikult võistluslähedased harjutused ja liigutuste struktuur, varieeruv intensiivsus. 12. Mis on lihasfunktsiooni hädavajalikuks tingimuseks? ATP resüntees (taastootmine) 13. Kirjelda lihase kasvu mehhanismi? Kasvab filamentide hulk, toimub lihaskoe hüpertroofia. 14. Mis on isotooniline kontraktsioon? Kui kokkutõmbe ajal muutub lihaskiudude pikkus. 15. Nimetage 3 enamlevinud traumat AV-ses? Selja-, õla- ja põlvetraumad. 16. Nimetage rahvusvahelises OM org. poolt keelatud aineid (3)? Anaboolsed steroidid, kasvu- ja suguhormoonid, kesknärvisüsteemi stimulaatorid.3 17. Nimetage kehaehituse tüübid? Mesomorfne, ektomorfne, endomorfne. 18. AV-se 2 intensiivsuse kriteeriumit? Ajaline, treeningu keskmine raskus. 19. Millal toimusid I Eestis esimesed võistlused AV-ses, kes võitis
rakumembraanis 4. Mitokondrite fun mõjutab: c) vastupidavustreening 5. Mis on fagotsütoos? Raku õgimine. Staadiumid: Amöbioidne liikumine Külgetõmme Õgimine Seedimine Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsioonid Krebsi tsüklis, prootonite ja elektronide transpordi süsteem 8. Valgusünteesi intensiivsus lihasrakus sõltub a) b) c) koormus, lihaskiu tüüp, vanus 9. Mis on transkriptsioon
erinevaid lihasgruppe või isoleeritud lihast, täiustatakse kehalisi võimeid. Spetsiifilised harjutused- Valitakse vastavalt harjutuse toimeväärtusele (jõudu arendav, lõõgastav, liigeste liikuvust arendav, vastupidavust arendav, venitav). Valitakse vastavalt diagnoosile (hingamisharjutused, korrigeerivad harjutused, koordinatsiooniharjutused, tasakaaluharjutused. Võib mõjutada isoleeritud keha segmenti, lihast. Dünaamiline harjutus- Kontsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb, liigeses toimub painutus ja sirutus). Ekstsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb ning lubab lihasel pikeneda, toonus säilib). Staatiline harjutus- Areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist ei toimu, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. 5) Terapeutilise harjutuse sooritamist mõjutavad tegurid (psühholoogilised, anatoomilised, füsioloogilised, (bio) mehhaanilised faktorid)
• motoorsed ehk eferentsed ehk liigutaja närvid; • seganärvid. 4. Iseloomusta silelihaskudet inimese organismis. • esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseorganite motoorika ja veresoonte toonuse; • silelihased töötavad inimese tahtest olenemata; • silelihaskude koosneb käävjatest tihedalt üksteise kõrval asetsevatest rakkudest, mille üks tuum asub raku keskel • kontraktiilsed müofibrillid ehk lihaskiud silelihaskoes asetsevad raku teljega paralleelselt; • silelihaste kontraktsioon ehk kokkutõmbumine ja lõõgastumine on aeglane - iseloomulik pikk ja kestev tooniline kontraktsioon; • iseloomulikuks on plastilisus - silelihaste pikkus kokkutõmbunult ja lõõgastunult võib erineda kuni 4 korda ja seega siseelundid saavad täitud, ilma et seinapinge oluliselt tõuseks. 5. Iseloomusta südamelihaskudet inimese organismis • leidub ainult südames;
C1-C2 tuleb negatiivne, sest vool lähtekoha suhtes ongi negatiivne. Osmoos. Hüpo-, iso- ja hüpertoonilised lahused, rakkude käitumine nendes. Osmoos on difusiooni erijuht, kus läbi poolläbilaskva membraani difundeeruvad lahusti molekulid. Osmoos põhjustab lisarõhku piirkonnas, kuhi molekulid hakkavad liikuma- osmootne rõhk, tähis π. Osmootne rõhk väljendatakse van´t Hoffi valemiga = iRTC, kus i on isotooniline koefitsent e siis ioonide arv, milleks aine dissotsieerub. R on universaalne gaasikonstant, T on temperatuur kelvinites, C on osmootselt aktiivse aine kontsentratsioon. Vereplasma osmootne rõhk on u 7,4 atm. 0,9% NaCl lahus on vereplasmaga isotooniline, samuti 4-4,5% glükoosilahus.Vereplasma valkude kolloidosmootne e onkootne rõhk on 20-30 mm Hg, onkootne rõhk aitab kaasa vee filtratsioonile kapillaarides. Põhjustab vee liikumist vereringesüsteemi.
15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente Lihaskudede rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel rakke omavahel ja sidekoega Lihaskoega on alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid Lihaskudede puhul kasutatakse spetsiifilisi nimetusi: o Sarkolemm- plasmalemm e rakumembraan o Sarkoplasma- tsütoplasma o Sarkoplasma retiikulum- tsütoplasma võrgustik e ER o Sarkosoom- mitokonder 17. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude- tahtelised liigutused o Vesi 70-75%, org ained- 23-28%, valgud 18-22%, lipiidid 2-3%, mineraalained 1-1,5% o Lihaskiud, endomüüsium (ümbritseb lihaskiudu), lihaskimp, perimüüsium (kimp, mis moodustub lihaskiududest), veresoon, epimüüsium (seob lihaskimbud lihasteks) Südamelihaskude
efektororganitele. Jaguneb *aferentne e. sensoorne osa ül. *info suunamine aktsioonipotensiaalide näol retseptoritelt. ( KNS-i. retseptorid on : *eksteroretseptorid(võtavad ärritusi väliskeskkonnast); *interorets. (org. sisekeskkonnast); *propriorets.(paiknevad lihastes, kõõlustes, sidemetes). Aferentsete neuronite kehad paiknevad ganglionites (selja- ja peaajunärvide lähtekohas)) ja * eferentne e. motoorne osa, mis jaguneb omakorda *somaatiliseks motoorseks ül. aktsioonipotensiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele. (neuronite kehad paiknevad KNS-s, aksionid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsesse sünapsisse) ja *autonoomseks e. vegetatiivseks ül. suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.. (2 liiki neuroneid, mis on ühendatud
2002). Levinumad skeletilihased Inimorganismis on küll üle 400 skeletilihase. Suurimaks skeletilihaseks on tuharalihas ning organismi väikseimad lihased on silmalihased. Suurimad skeletilihased on: näolihased, kaelalihased, deltalihas, õlavarre kakspealihas, kõhu sirglihas, rätsepalihas, reiesirglihas, sääremarjalihas, kaksiksääremarja lihas, reie kakspealihas, suur tuharalihas, selja lailihas ning trapetslihas. Vöötlihaskiu ehitus: Vöötlihaskiu sisemus ehk sarkoplasma koosneb omakorda mitokondritest, rakusisaldistest ning müofibrillidest.(Rääsk, T.2020). Müofibrillid on niidikujulised moodustised, mis paiknevad lihaskiu sees. Müofibrillide hulk võib ulatuda üle 2000. Müofibrill jaguneb omakorda aktiiniflamentidest, müosiiniflamentidest ning titiiniflamentidest. Viimane neist on kõige suurema molekuliga, kui arvestada kaalu. Titiiniflament kaalub 800 000daltonit, müosiiniflament 490 000 daltonit ning aktiiniflament kaalub 76 000daltonit
asendi reguleerimine. Inimese kehas on moodustavad lihased umbes 2/5 kogu keha kaalust ning sõltuvad elueast, soost ja kehalisest treenitusest. Iga lihas kujutab endast elundit, millel on lihaseline osa ja otstes kõõluselised osad. LIHASTE EHITUS Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega perimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest epimüüsium. Liites lihaskiudude kimbud kokku, annab epimüüsium lihasele kuju. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks.
3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne NS? 4. nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi! 1. Aferentne e tundeneuronid 2. Vaheneuron e lülineuron 3. Eferentne e motoorne neuron NS slaid 13, Anat- NS lk 183 5. nimeta 3 erinevat närviraku osa! 1. Neuroni keha 2. Dendriit 3. Akson NS slaid 6 Anat-NS lk 181 joon 131 NS slaid 10, 11 Anat-NS lk 182 6. kuidas liigitatakse neuroneid? 1
koostisest, mis omakorda on vägagi geneetiliselt määratletud. On tegelikult kindel põhjus, miks osad sportlased on head sprinterid ning omavad suuremaid lihaseid kui teised ja vastupidi, miks jällegi osad sportlased on võimelised jooksma väsimatult pikka maad. (Kehavormi, 2015) 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased 5 Aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud e. I tüüpi lihaskiud on sellised, mis kontrahheeruvad aeglaselt, samas on nad väga resistentsed väsimusele, mis tähendab, et nad võivad pikka aega töös olla. Energeetiliselt ei sõltu nad praktiliselt üldse kreatiinfosfaadist, samuti ei kasuta need kiud eriti glükogeeni, nende peamiseks energiaallikaks on triglütseriidid. Aeglased kiud osalevad valdavalt aeroobsetlaadi tegevustes, mis on väheintensiivsed (hapnikku juurdevool on piisav ja küllaldane) ning kestvad, näiteks aeglasem jooks, käimine jt
koostisest, mis omakorda on vägagi geneetiliselt määratletud. On tegelikult kindel põhjus, miks osad sportlased on head sprinterid ning omavad suuremaid lihaseid kui teised ja vastupidi, miks jällegi osad sportlased on võimelised jooksma väsimatult pikka maad. (Kehavormi, 2015) 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased 5 Aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud e. I tüüpi lihaskiud on sellised, mis kontrahheeruvad aeglaselt, samas on nad väga resistentsed väsimusele, mis tähendab, et nad võivad pikka aega töös olla. Energeetiliselt ei sõltu nad praktiliselt üldse kreatiinfosfaadist, samuti ei kasuta need kiud eriti glükogeeni, nende peamiseks energiaallikaks on triglütseriidid. Aeglased kiud osalevad valdavalt aeroobsetlaadi tegevustes, mis on väheintensiivsed (hapnikku juurdevool on piisav ja küllaldane) ning kestvad, näiteks aeglasem jooks, käimine jt
ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel.
Planeerimine pole igavuse sünonüüm, otse vastupidi see tagab treeningu mitmekülgsuse, koormuse aruka tõusu ja positiivsed tulemused. Organism püüab alati olla tasakaalus ning uue olukorraga harjuda nii unerütmi, toitumisharjumuste kui ka treeninguga. Treeningukava peamine mõte on see, et nii keha kui sooritusvõime harjuksid uute nõudmistega. Treening jagunedes: kontsentiline, ekstsentriline, plüomeetriline, isomeetriline treening. Arendav treening peab olema regulaarne ja pidev, koormust tuleb lisada arengule vastavalt tõusvas joones ning treeningkavas peavad olema harjutamine, puhkus ja toiduvalik. Et vorm paraneks ja taastumine oleks kindel, tasub kaaluda aja liigendamist lühemate ja pikemate osade kaupa. Kas treenimine aitab vananedes ainevahetuse aeglustumise vastu? Juba 25-aastaselt võid hakata enda teadmata lihasmassi ja jõudu kaotama. Sinu kehaehitus hakkab väikestviisi
· harjutusi teha kordustena ja seeriatena · harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine
motoorsete ühikute talitluse sünkronisatsioon · Lihastevahelise koordinatsiooni täiustumine LIHASHÜPERTROOFIA · Jõutreening (anaeroobne treening) põhjustab ulatusliku lihaste hüpertrofeerumise KEHALISTEST KOORMUSEST PÕHJUSTATUD LIHASTE KAHJUSTUSED · Suuremahulised ja tugevad lihaskontraktsioonid, eelkõige ekstsentrilised kontraktsioonid kutsuvad esile lihase ülekoormuse · Kahjustused on rohkem seotud lihaskontraktsioonide ulatusega kui kiirusega · Nõrgemad lihaskiud on rohkem ülekoormatud ja seoses sellega ka rohkem kahjustatud LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL · Kahjustuvad enam kiired lihaskiud · Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist · Ilmneb lihaskiudude turse, mis põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes LIHASE REGENERATSIOON
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
