Mõtlemine konkreetne konkreetne Töövõime esineb puudub Inimese evolutsioonietapid Puu otsas elavad ahviliste eellased ehk kandlased Tarsiidae elasid umbes 38 miljonit aastat tagasi. Kandlased on poolahviliste ja ahviliste vaherühm. Neil on suured silmad, paljad kõrvad ja hüppamiseks eriliselt kohastunud tagajäsemed ja pikad iminapjad varbad. Inimahvide tõenäolised eellased ilmusid Maale umbes 26 miljonit aastat tagasi. * Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvi d elasid umbes 1…6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise. * Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane – osav
Evolutsioon III 1. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja evolutsioon. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uue liigi tekkeni. 2. Divergents ehk mitmekesistumine, erinevate elupaikade aasustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (Eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks; Õistaimed korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest.
tavaliselt on väikestes populatsioonides esindatud mitmed ekstreemsed geenikombinatsioonid ning väikses populatsioonis on suurem tõenäosus, et kõik isendid saavad just need kombinatsioonid. 2. enne populatsiooni kasvamist muudab geenitriiv juhuslikkuse alusel populatsiooni geenifondi (näiteks kinnistuvad mutatsioonid, põhjustades genotüübilist ja fenotüübilist erinevust esialgsest populatsioonist). 3. Loodusliku valiku põhjustatud evolutsioon võib väiksemas populatsioonis võtta täiesti uue suuna näiteks natuke erineva keskkonna tõttu. Loomulikult sureb enamik selliseid populatsioone lihtsalt välja, tõenäosus, et seal areneb uus liik, on ülimalt väike. Liigitekke parimateks laboriteks on saared (näiteks Galapagos ja Hawaii saarestik). 12. Makroevolutsioon ja selles eristatavad protsessid. Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad,
On evolutsioneerunud ka inimühiskond s.t. aja jooksul pöördumatult muutunud teatud suunas või suundades. Individuaalsetest erinevustest tulemuselt paljunevad isendid ebavõrdselt. Elutingimuste suhtes kohanevad isendid saavad üldjuhul teistest rohkem järglasi s.t. toimub looduslik valik. Evolutsiooni põhivormid: Eristatakse nelja evolutsioonivormi: kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. 1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine. 1927. a. esitas Belgia astronoom Georgs Lemaitre nn. "suure paugu" hüpoteesi, mille kohaselt sai universum alguse üliväikese ja tiheda mateeria-kogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest umbes 15 miljardit aastat tagasi. Plahvatuse ajal ulatus temperatuur 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temp. lange-ma ja tekkisid püsivad osakesed prootonid ja neutronid
INIMESE EVOLUTSIOON Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta on Homo sapiens. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.Tänapäeval on kõik arenenud nüüdisaegsete inimahvide ja inimesega ühisest eellasest. Esimesed inimeste esindajad elasid Aafrikas ja neid kutsuti australopiteekusNeist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus)
menopausi veelgi hõredamaks. Vananemine ja viljakus: · Naistel menopaus 45-55. eluaastal. Munasarjadest ei vabane enam munarakke ning menstruatsioon lakkab. · Meeste viljakus väheneb. Seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. Kasutatud kirjandus: http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_1999sept_vananemine.pdf http://www.lifewater.ee/info/vananemine/ www.koolielu.edu.ee/bio/VANANEMINE.ppt Inimese evolutsioon Tänaseks leitud fossiilid näitavad selgelt, kuidas ahvitaolistest eellastest arenesid püstise kehahoiakuga ja suure ajuga hominiidid. Välja on kaevatud mitmete vahevormidekoljusid ja ka peaaegu terviklike luustikke. Nende põhjal võib otsustada, et alguses kujunes püstine kehahoiak ning seejärel hakka järk-järgult kasvama aju. Inimese arenguetappe on kokku 5: · Australopiteek ehk lõunaahv · Osav inimene e. Homo habilis · Püstine inimene e. Homo erectus
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3 Evolutsioon Kõik taimed ja loomad on tekkinud järkjärgulise muutuse käigus, mida nimetatakse evolutsiooniks. Tänapäevaste loomade ja taimede liigid arenesid palju varasematest liikidest, mis nüüdseks on välja surnud. 4 5 Vetikad
· Juba möödunud sajand jõudsid teadlased järeldusele, et Maal elavad liigid ei ole kogu aeg olnud ühesugused. · Mida suurem ajavahemik seda erinevad nad on. · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiste põlvnemise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. · Evolutsiooni iseloomustab · Kindel suund · Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik · Evolutsiooni iseloomustas: · Kindel suund · Pöördumatus · Evolutsiooni tulemus on: · Tavaliselt uute liikide teke ehk suureneb organismide mitmekesisus · Organismi kohastumine muutuvate keskkonna tingimustega · Juhul kui organism ei suuda kohaneda keskkonna tingimustega , siis ta sureb · Mis on olelusvõitlus?
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Inimese evolutsioon Koostas:Kreet Treiberg 9.b klass Juhendaja: Tiina Naissoo Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3 1.Evolutsioon.........................................................................4 1.1 Mõiste ,,evolutsioon''......................................................
KÜSIMUSI 1. J-B Lamarcki ja C. Darwini seisukohtade kokkulangevused ja erinevused Lamarck arvab, et elu omandatud tunnused päranduvad edasi aga Darwin arvas teistpidi. Lamarck ei arvestanud looduslikku valikut. Lamarck arvas, et liigid on püsivad, aga Darwin ütles, et liigid tekivad üksteisest ja ka kaovad(looduslik valik). Lamarck väitis,et liigid evolutsoneeruvad eesmärgipäraselt-pm evolutsioon on eesmärgiks, tglt toimub evolutsioon kuna keskkond muutub ja olen peab kohaneme, et ellu jääda/püsida konkurentsivõimelisena ja sellest tulenevad muutused põhjustavad evolutsiooni. 2. looduslik valik Loodusliku valiku teooria esitas esimesena C. Darwin. Tema raamat ,, The origin of species" ilmus 1859. aastal ja müüdi välja esimese päevaga. Raamatu sisu täienes tänu Wallace'ile ja ilmus kiiresti tänu Darwini tuntusele tollases ühiskonnas.
2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt B. Elu organiseerumine. 4. Elule vajalikud lihtsamad molekulid 5. Elu makromolekulid. 6. Raku ehitus. 7. Biomembraanid. 8. Sümbiogenees. 9. Hulkraksus. 10. Ökosüsteem C. Elu läbiv energiavoog. 11. Energiavoo vajalikkus. 12
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?
Neist vanim, kellest pole päris täpselt veel teada, kas ta oli juba hominiid või alles hominiidilähedane liik, on Sahelanthropus tschadensis. Leid saadi 2001. a Tsaadist, Sahara kõrbe lõunaosast (Ahounta Djimdoumalbaye). Luuleiu oletuslik vanus on 67 miljonit a. Tal palju ahvilikke tunnusjooni (nt väike ajumaht, tugevad kulmumõikad). Pole teada, kas nad käisid kahel jalal või mitte. Võimalik, et on simpanside ja inimeste eellane. Vanimad australopiteekused Vanimad kindlad hominiidid australopiteekused. Olid kahel jalal käivad, säilitasid ka palju inimahvidele iseloomulikke jooni. Nende kolju oli väike ning sarnanes ahvile kuid 13 vaagnaluud ning jäsemeluud olid väga sarnased inimeste omadele. Keskmine ajumaht oli gratsiilsetel vormidel u 450cm³ ja 600cm³ robustsetel vormidel. Australopiteekuste fossiile on leitud Lõuna- ja Ida-Aafrikast. Vanimad dateeringud 4,5 miljonit a vanad.
Piltdownist (amatöör-arheoloog Charles Dawsoni leid 1912) peeti hoopis vaheastmeks. Koju ülaosa sarnanes inimesega, alakolju aga inimahviga. Piltdowni inimene (Eoanthropus dawson) kuulutati 1953. aastal võltsinguks. Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal. Laetol – Australopithecus boisei – peas on luuhari. 20. sajandi kõige tähtsamate uurijate uurimispaik, tegutsesid Olduvai mäekuru – perekond Leakey (Louis ja Mary). 1931. aastal. Homo habilis (osav inimene). Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust. Tänapäeval eristatakse: homo habilis ja homo rudolfensis (2,6 – 1,6 miljonit aastat). Eoliidid Vanimad tööriistad 3,3 miljonit aastat vanad! Etioopiast Dikika piirkonnast luud, millel peal lõikejäljed (ca 3,3-3,4 miljoni aasta vanused). Kenya kirdeosast Turkana järve lähistelt leiti algelisi tööriistu (eoliitidelt äralöödud 150 killukest), mis 3,3 miljoni aasta vanused.
inimlaste rühm kes suutis tuld kasutada (tõendid Iisraelist, 790 000 a eKr) ja varjualuseid rajada (Terra Amata, Prantsusmaa), kuid kasutas elupaigana ka koopaid. Jahtis suuri loomi (elevandid, jõehobud, metshirved, hobused jne), mh leitud 400 000 a vanune oda. Hispaania Atapuerca andmete põhal esimene liik, kes teadaolevalt surnuid mattis. Loetakse neandertallaste, Denisovo inimeste ja tänapäeva inimeste ühiseks esivanemaks. Homo habilis ehk osav inimene Eraldasid Louis Leakey jt Olduvai (tänapäeva Tansaania) leidude põhjal esmakordselt 1964. aastal (luuleiud saadi 1960-63). Samast kontekstist pärineb noore elevandi luustik ja mitmed kivist tööriistad. Samast piirkonnast leiti ka struktuur, mida tõlgendati elamu (mis oleks vanim teadaolev hoone) või tuulevarjuna. Tänapäeva dateering: elas 2,4–1,4 miljonit aastat tagasi. Homo habilis oli eeldatavasti u 1,3 m pikkune ja kaalus ligikaudu 40 kg, olles väliselt
Bioloogia konspekti vastused 1. Toiduainetetööstuses kasutatakse paljusid seente poolt toodetud ensüüme toiduainete lõhna, värvi omaduste parandamiseks. Näiteks proteaase kasutatakse piima kalgendamiseks juustu tootmisel, õlle läbipaistvuse suurendamiseks ja leiva omaduste parandamiseks. Pintselhalliku erinevate liikide baasil toodetakse valget ja sinist hallitusjuustu ja salaamit. 2. 1) suur energiasäästlikkus 2) jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke 3) odav tooraine 3. Transgeensetesse taimedesse on viidud teiste organismide geene eesmärgiga tõsta haiguskindlust ja suurendada saagikust. Transgeensetest organismidest saadud toidus pole taimekaitsemürke. Toiduained on tervislikumad, odavamad ja maitsvamad. Kuna ei kasutata mürke, väheneb ka keskkonna saastatus. Miinusteks on see, et me veel ei tea, kuidas see võib mõjuda meie järeltulevatele põlvedele, samuti võib tekki
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse
vaheaste. Kolju ülaosa inimesele sarnane aga alaosa nagu gorillal. 1953 hakati seda lähemalt uurima ja avastati, et see on võltsitud, vanale luutükile oli juurde monteeritud gorilla alalõualuu. Kõige vanem australopiteekus dateeritud 7 miljonit aastat vanaks. · Laetolist avastati australopiteekuse jalajälgi, mis on 3,6 miljonit aastat vanad. Jalajäljed on tõendiks, et australopiteekused kõndidid kahel jalal. Kuna väljusid metsast ja savannis pidid püstijalu käima, polnud oksi ega puid, mis abistanuks. Jahipidamise algul tähtis kollektiivsus? Lõvi peletati pool söödud saaklooma juurest minema? · Perekond Leakey-d (Louis, Mary, Richard) 20. sajandi olulisemad arheoloogid. Louis 1903 sündis Aafrikas, 1931 läks Olduvai mäekurusse ja hakkas otsima inimeste eellasi. Esimesed
14,5 mln a tagasi jõuavad Euroopa aladele esimesed inimahvid. Need olid Griphopithecused, kuid nad ei arenenud siin edasi. Järgmine aste inimese arenemisel on Ardi. See leid toodi avalikkuse ette alles 2009. a lõpus. Tegelikult leiti juba 1992. a Etioopias. Nende luude uurimisega tegelesid 10 riigi teadlased (kokku 47 uurijat) tegelesid sellega 17 aastat, siis tuldi avalikkuse ette. Ardi tähendab kohalikus keeles põhja või põrandat. Ta kujutab endast olulist vahelüli teel ahvist inimeseni. Ardi on 122 cm pikk ja kaalub 50 kg, aju sama suur kui šimpansitel. On ebaselge, kuidas liikus, põhiliselt elasid siiski metsades, kuid on võimalus, et kõndis ka maa peal, mitte ei elanud ainult puude otsas. Järgimine aste on australopiteek. Eesti keeles see tähendab lõunaahvlast. Esimene leid tuli välja 1924. a, kutsutakse leiukoha järgi Taungi beebiks. Uurijad pidasid seda oluliseks vahelüliks inimese ja ahvi vahel, kuid teised teadlased seda eriti ei uskunud. 1912
esijäsemeid erinevalt kasut. Esijäsemete abil kanti asju kaasas( nt toikaid , toitu ). Lõunaahvlased olid selge aste edasi . Mõningas mõttes on õllatav ka see , et järgmine aste on juba küllaltki kaugele jõudnud oma arengus. Australopiteeke on samuti päris palju ja neid on jaot erinevatesse rühmadesse. Välimuselt võisid nad väga erinevad olla. Australophitecus africanus läheb Homo habilise juurde. Järgmine rühm kannab juba homo nime. Homo habilis ->homo erectus. Orduvai mäekuru lõikab läbi väga erinevate ajastute settekihte ja seal vahepeal on ka vulkaanilisi kihte. Seal on leide suhteliselt palju. See on olnud ka üpriski soodne piirkond, mis on ühe inglise päritolu antropoloogide peamiseks uurimispaigaks . I homo habilise e osava inimese luud leiti 1960ndal aastal . Homo habilisega leiti ka nn euoliite ( eoliidid on kivimunad, mis on mõned killud ära löödud ja üks serv on terav- terariist. Eoliid-kodiku tööriist. .)
Võis esijäsemeid hakata ka teatud tööriistade jaoks kasutama. Nende juurest pole leitud asju, mida nad oleks võinud valmistada, kuid on olnud asju, mida nad võisid kasutada. Palju on liike, kes kasutasid asju toidu kätte saamiseks, kuid ise neid ei valmistanud. 1960 leidsid Louis ja Mary Leakey Olduvai mäekurust esimesed homo habilise luud. Kaevamisel leiti ka raienugasid eoliidid. Need on kivid, millel on killud ära löödud, et nendega saaks raiuda ja lõigata. Homo habilis oli homo erectuse eelkäija. Homo erectus püstine inimene, ei olnud tegelikult esimene, kes käis kahel jalal. Varem seda ei teatud. Nad elasid 1,8m kuni 300k aastat tagasi. Homo erectused elasid ka Aafrikast väljaspool, Euroopas, Aasias ja Okeaanias. Nende uurimisel oli Jaava inimese luud väga tähtsad. Need leiti Jaava saarelt Eugene Dubois' poolt 1891 aastal. Nimeks anti neile pithecantrophus erectus ehk püstine ahvinimene. Jaava saarel jätkus uurimine 1980ndatel
kromosoomistiku Polüploidsus kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis (sugurakkudes) on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes) rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x). 39. Mille poolest erineb sugulise ja suguta paljunemisel saadud järglaskond? Sugulise paljunemise tähtsaim aspekt on meioos, eri isendite genotüüpite segamine siirdristumisel, mis annab looduslikule valikule materjali. Palju kiirem evolutsioon. Suguta paljunemine on palju kiirem, kuid edukas ainult ajuti, püsivamates tingimustes. 40. Mis on kloon, ja kuidas ta võib looduses tekkida? Geneetiline koopia. Tekib looduses vegetatiivsel paljunemisel. Kui tütarisendid jäävad omavahel seotuks, moodustub neist koloonia. 41. Mis on mutatsioonid; kas nad on head või halvad? Suguta paljunemisel tekkivad pärilikud muutused e geenirikked mõnes järeltulijas. Mutatsioonil on halbu külginäiteks võib tekitada vähki, aga samas palju häid
ESIAJALUGU 1. Inimese kujunemine Inimese otsene eelkäija oli inimahvlane kes asudes elama lagedale maastikule, hakkas kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Teiste varaste inimahvide luid on leitud paljudest maailmajagudest kuid australopiteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimeste liike oli palju ning nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast
Kõige nõrgem külg, kõht on nüüd avatud rünnakule, Positiivne: 1. Näevad kaugemale, 2. Kasutab käsi muude asjade tegemiseks (abivahendid, lapsed) · Mõned nooremad Australopithecused olid juba lihatoidulised, nad jälgisid kiskjaid ning kui tal kõht täis, hirmutasid eemale ja võtsid saagi endale. Australopithecused vaid Aafrikas. Australopithecus boisei (nüüd Paranthropus boisei) pealael luuhari HOMO HABILIS kasutas teatud määral tööriistu, eesti keeles osavinimene, samuti ainult Aafrikas. Kõige rohkem leide on avastatud Olduvai mäekurust, millega on tegelenud perekond Leakey (al 1931. a). Olulisemad leiud pärinevad 1960ndate algusest eoliidid/chopper ehk veerekivitööriist (ühest küljest killud ära löödud, kivi terav) Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) HOMO ERECTUS a) arenes välja Australopithecus africanusest elas 200-300 000 a ja suri välja,
Koostage 2 toiduahelat. 4. Selgitage mõisteid populatsioon, populatsioonilained ning kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon. 5. Selgitage mõisteid tootjad, tarbijad ja lagundajad, tooge näiteid. 6. Selgitage, millega tegeleb keskkonnakaitse ja millega looduskaitse? 7. Selgitage, mida tähendab säästev areng. 8. Selgitage, mida tähendab bioloogiline mitmekesisus. 9. Nimetage olulisemad keskkonnaprobleemid ja selgitage. 10. EVOLUTSIOON Ø Elu päritolu ja esialgne areng Esimesed elusorganismid ilmusid Maale arvatavasti 3,7-4 miljardit aastat tagasi. Evolutsioonilised muutused on toimunud ka eluta looduses ning inimühiskonnas. Siit tulenevalt eristatakse 4 evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon-elementaarosakestest tekkisid aatomid ja edasi molekulid. Keemiline evolutsioon- anorgaanilistest ainetest moodustusid lihtsamad orgaanilised ühendid ja
Esialgu tulid üksikud luukillud, nende juures leidus ka väga primitiivseid tööriistu. Tegemist oli vulkaaniliste kividega, neil oli ühest servast mõned tükid ära võetud. Nimetatakse neid eoliidid, chopper. Ei teata, kas need killud on juhuslikult lahti tulnud või löödud sealt ära. Homo habilisega seotud leide on ainult Ida-Aafrikas, nad võisid eksisteerida u 200 000 aastat tagasi. Esialgu, kui avastati järgmine aste, Homo Erectus, leiti, et HH on täiesti kõrvalharu, et HE areneb ka omaette. Viimasel ajal on pakutud välja ka, et HH võis siiski ka HE eelkäija olla, sest HH ja HE on mõnda aega ka koos eksisteerinud. S.O KÜSIMÄRK. Homo Erectusi on hästi palju avastatud, algust dateeriti 1,8 milj aastat tagasi. Esimene avastati juba 19.saj lõpus. See avastati Jaava saarel. Kuidas nad Euroopasse jõudsid? Nad avastas üks Hollandi antropoloog E. Dubois, kes tahtis üles leida vaheastme inimese ja
Ta elas rohkem kui 100000 aastat tagasi, oli lühikest kasvu, jässakas, tugevate lihastega ja suure peaga. Pidas jahti, elas koobastes, keha kattis loomanahkadega. U. 50000 aastat tagasi ilmus neandertali inimese asemele uus liik inimesi, kes temast selgelt erinesid: ajukolju oli kõrgem ja kumeram, laup püstisem, lõuats tugevasti arenenud, luustik peenema ehitusega. Praegusest ei erine see liik kuigi palju, seetõttu on tegemist pärisinimesega (Homo sapiens e.k. tark inimene). Kõige varasemat pärisinimest tuntakse kromanjooni inimesena, kelle luustik leiti esmakordselt Prantsusmaalt Cro-Magnon`i koobastest. Hominiidide areng toimus karmides tingimustes. Saagi püüdmiseks hakkasid nad järk- järgult kasutama tööriistu. Metsade hõrenemine sundis nad puude otsast maha tulema ja neljal jalal kõndimine asendus järk-järgult kahel jalal kõndimisega. Tänu tööle arenes nii käsi kui ka mõistus.
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene)
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad
Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. Hieroglüüf- Sõna hieroglüüf tuleb kreeka keelest ja tähendab „püha märki“. See on kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna. Egiptuse hieroglüüfkirjas oli 750 erinevat märki ning seetõttu oli selle õppimine väga keerukas. Homo sapiens- umbes 100 000 aastat tagasi ilmunud tänapäevainimesed. Homo sapiens tähendab ladina keeles „tark inimene“ HARPUUN – Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi. Lihtne harpuun koosneb kiskudega teravikust ja varrest, mis on kinnitatud nööri või trossi otsa. Selliseid harpuune liigutati tavaliselt käsitsi. Kidad on vajalikud selleks, et oda jääks looma kehasse püsima ega libiseks enese tekitatud haava mööda uuesti välja. Nöör või tross on vajalik selleks, et harpuunitud looma mitte ära kaotada
või mille baasil kujuneb välja teadvus. Nendeks on näiteks elektromagnetjõud, mis ilmnevad neuronstruktuurides. Kuid omakorda füüsika seaduste olemasolu korral on vaja eelkõige Universumi enda olemasolu. Joonis 16 Evolutsioonilised protsessid on toimunud eluta looduses, elusas looduses ja ka inimühiskonnas. Seepärast eristataksegi järgmist nelja evolutsioonivormi. Alguses oli 17 Universumi füüsikaline evolutsioon, mis seisnes selles, et ebapüsivad elementaarosakesed moodustasid hiljem püsivaid aatomeid ja molekule. Sellele järgnes keemiline evolutsioon, mis seisnes selles, et lihtsad anorgaanilised ained muutusid aja jooksul polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideks. Sellele järgnes juba bioloogiline evolutsioon, mis seisnes selles, et elu areng Maal toimus esimestest elusrakkudest kuni esimese inimeseni. Ja lõpuks esines sotsiaalne evolutsioon, mis seisnes inimühiskonna arenemises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
