Neis eristatakse rakukeha ja jätkeid. Igal neuronal on 1 pikk jätke e akson ja lühikesed jätked e dendriidid. sümpaatiline närvisüsteem, selle mediaatorid ja aktivaatorid; toitumise põhinõuded ja taimetoitlus; lühi- ja kaugelenägevus ja selle korrigeerimine; maksa fn ja hepatiit, kastriit. Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Neuron rakukeha ja jätked: aksonid ja dendriidid. Gliiarakk - närvisüsteemis omab toite- ja tugifunktsiooni. Sünaps - koht kus toimub erutuse ülekanne 1 neuronilt teisele v neuronilt elundile (jätkelt jätkele v jätkelt rakukehale)
Närvisüsteemi elemendid: neuron · Eferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvisüsteemist välja (nt lihaste juhtimine) · Aferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvissüsteemi (aistingud kehast ja keskkonnast) · Interneuronid pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid moodustavad ühendusi teiste neuronitega ja ühendavad aju erinevaid piirkondi · 99% peaaju närvirakkudest on interneuronid Närvisüsteemi elemendid: gliiarakk · Reguleerivad närvisüsteemi toitainevaru ja verevoolu · Gliia oluline peaaju arengus · Võivad moodustada ajus eraldiseisva signaalisüsteemi · Kiirendavad neuraalset kommunikatsiooni (müeliintupp) Ranvier' soonis Müeliintupp Kommunikatsioon neuronite sees ja vahel · Elektriline · Keemiline
Neuronid – erutuvad rakud, spetsialiseerunud AP edasi kandmiseks. Neuroni keha ja jätked. Jätked kahte tüüpi: dendriidid ja taksonid. Neuroni keha: suur tuum, milles 1 suur tuumake (Golgi kompleks, mitokondrid, ribosoomid). Neuroni ÜL – valgusüntees. Närvisüsteem jaotunud tuumaks (sisemine kiht) ja kooreks (välimine kiht) Gliia – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest. Selgrootutel seotud ainult närvirakkudega, selgroogsetel närvirakkude ja kapillaaridega. Gliiarakk tagab neuronite strukturaalse stabiilsuse neid ümbritsedes KNS gliiarakk 4tüüpi: oligodendrotsüüt, astrotsüüt, mikrogliiarakk, ependüümirakk. Loomade närvisüsteemid on võrgustikud, mis koosnevad sensoorsetest, vahe- ja motoneuronitest. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, ning sisekeskkonna kohta läbi siseelundites, lihastes, veresoontes, südames ning mujal organismis paiknevate retseptorite.
(e vereliistakud, mis tagavad hüübimise; neis on fibrinogeen). Siis on veel lümfotsüüdid, though seal on veel teisi rakke ka, kuni 20 eri tüüpi. Närvikude Rakk on kõrgelt diferentseeritud, seega ei jagune enam. Närvikude on mitmekesine, sõltub paiknemisest ja funktsioonist. Koosneb neuronitest ja gliiarakkudest, kusjuures viimaseid on enamik, umbes 9/10. Q: Mis on gliiarakk? A: närvitoerakk. Need toidavad ja kaitsevad neuroneid, võivad ka harva ja veidi neuronite ülesandeid täita. Gliiarakud jagunevad: · Oligodendrotsüüdid, mis moodustavad taksonite ümber müeliintupe. · Astrotsüüdid, mis kaitsevad veresooni ja osalevad hematoentsefaalse barjääri loomises · Mikrogliiarakud ehk õgirakud. Närviraku ehitus: Pikk jätke igal neuronil on neuriit, seda mööda liigub impulss teisele rakule või vöötlihaskoele
jäävatest närvikiudude algus- ja lõpposadest ning neurogliiarakkudest; valgeollus - Valgeaine koosneb müeliniseerunud (müeliinkestaga) närvikiududest neuron - A neuron or nerve cell is an electrically excitable cell that communicates with other cells via specialized connections called synapses. It is the main component of nervous tissue in all animals except sponges and placozoa. Gliiarakk - ehk gliotsüüt nimetatakse närvisüsteemi rakke, mis ei ole närvirakud. Gliiarakke on mitut tüüpi. müeliin. Müeliin on närvikiude ümbritsev rakumembraan - Kui Eksampalju sisend-väljund-jätkeid Eksamon Eksamneuronil (suurusjärgud) – sisend ehk dentriidid kuni 100,000 tk ja väljund ehk aksoneid 1tk mis on teada neuronite Eksamühendus(suhtlus)viisidest. –
annaabi.ee 
