struktuur Q: Mille poolest erineb inimene teistest loomadest? A: Kõndimine kahel jalal, suur aju, aeglane areng, mittesesoonne sigimine, kõigesööja, enne söömist toitu töödeldakse, keerukas olend Inimese koed Joonis - vaadake, kui osav ma Paint'is olen! 1) Miks veri ja lümfoidkude nii veidralt on märgitud? Sest ehituse poolest on tal märgatav sarnasus tugikoega: üksikud suured rakud rohkes rakuvaheaines 2) Side-, luu- ning kõhrkude saavad alguse embrüonaalsest sidekoest. 3) Igal elundkonnal on üks peamine kude, mis täidab ära selle elundkonna peamise ülesande. 4) Sidekude jaguneb veel: · Kohev sidekude · Fibrillaarne sidekude · Rasvkude Epiteelkude NB! Ei võrdu nahaga! Iseloomustus: · Rakkude tihe paiknemine, seega väga vähe rakuvaheainet.
- toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval. Sidekude -organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. omapär :palju eri alaliike, rakkudevahelist ainet palju, rakud hõredalt. jaotus :kõhrkude(rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe; kõhrkoerakke nim kondrotsüütideks liigestes selgroolülide vahel) luukude(- rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke, paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes, skeleti põhikomponent.) kiuline sidekue(rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel, kõigis organeis moodustab sidemeid.)kohev sidekude(paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik)rasvkude(rakud on suured ja rasvarikkad, nahaaluses rasvakihis, mõnede elundite umber)veri(rakuvaheaine on
Epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Eribioloogia bioloogiaharu, mis tegeleb mingile kitsamale organismirühmale omase nähtuse uurimisega. Erituselundkond elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid. Eugeenika Galtoni idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda. Eumelaniin melaniini must või pruun alatüüp Feomelaniin melaniini punane või kollane alatüüp Fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageenikimbud. Moodustab sidemed ja kõõlused. Fundamentaalteadus teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise jms uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Gaasivahetus kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist Geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund Geenisiirdaja sama, mis geenivektor.
Alluvad tahtele ja nende kokkutõmme on kiire. Silelihaskude- paikneb siseelundite. Selle rakud ei allu tahtele, neid reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ning nende kokkutõmme on aeglane. Südamelihaskude- paikneb südames, ei allu tahtele ja on võimeline juhtima erutust. Töötab rütmiliselt. Rakud on väiksemad, hargnenud ja moodustavad võrgustiku. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Vastus: Rasvkude- rakud koguvad endasse rasva. Moodustab nahaaluse kihi. Luu- ja kõhrkude- rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid. Haaralise kujuga. Täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. Veri- vedel, rakuvaheaineks on vereplasma 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. • Aktiivne transport. • Fagotsütoos. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Vastus: Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid.
2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool rakku) ja Kaalium K-(seespool rakku)- Osalevad ainete transportimisel ja närviimpulsside töös 3) Fluor F-(hammastes) Kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastes 4) Jood I-Osaleb kilmnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis 5) Magneesium Mg- (luudes ja lihastes) reguleerib südamelihase tööd ja taimedel klorofülli
Rakus olevad elemendid jagatakse mikroelementideks(K, Ca, Na, F, I) ning makroelementideks(C, H, N, O, P, S) 2.Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. N- esineb valkudes, nukleiinhapetes ja ATPs(energiat kandev molekul adenosiintrifosfaat) ning paaris vitamiinis. P-esineb fosfolipiidides, nukleiinhapetes ja osaleb ATPs energiarikaste sidemete loomisel. Ca- 99% kehas olevas kaltsiumist asub hammastes ja luudes (rakuvaheaines). Osaleb vere hüübimisel ning reguleerib vee hulka organismis. Na- Asub väljaspool rakku, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja(töötab kaaliumiga koos) K- Asub raku sees, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja. (Töötab naatriumiga koos)
sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust, ärrituse vastuvõtmine, analüüs, edastus ja salvestamine Sünaps- närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkuaine, juhib raku elutegevust
südamelihaskude 20.Lihaskoe ülesanded? Reageerib erutusele, on võimeline kokku tõmbuma 21.Sidekoe ülesanded? Kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihased luudega, transpordib ained, ühendab kõik koed tervikuks 22.Millised on sidekoe kaks rühma? Toitefunktsioonidega, tugifunktsioonidega 23.Iseloomusta rasvkude? Sisekoe liik, koguvad endasse rasva, kaitseb siseelundkonda, hoiab sooja 24.Iseloomusta luu-ja kõhrkudet? Luukoe rakud, mille rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid, tugi- ja kaitsefunktsioon, luu – kõva, kõhre - elastne 25.Iseloomusta verd kui sidekudet? Transpordib hapnikku, kaitseb nakkuste ja võõrkehade eest, vajadusel paneb vere hüübima 26.Mille poolest erineb sidekude teistest kudedest? Paiknevad hajusalt, rakkude vahel rohkesti rakuvaheainet 27.Millised on rakumembraani peamised ülesanded? Eraldab sisemuse
närvisõlmed). Rasvkude on sidekude, mis koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. Kõhrkude on sidekude, mis on elastne ja pisut kollane ning mille ülesanneteks on tugi- ja kaitsefunktsioon ta moodustab organismi toese ning on kaitseks siseorganitele. Luukude on sidekude, mis on kõva ja veidi elastne, rakuvaheaines on lisaks kiududele suurel hulgal mineraalaineid, rakud on haralise kujuga, ülesanneteks on tugi- ja kaitsefunktsioon ta moodustab organismi toese ning on kaitseks siseorganitele. Veri on sidekude, mis koosneb vedelast vereplasmast ning mille ülesanneteks on kande mitmesuguseid aineid ühtedest elunditest teistesse, teeb kahjutuks bakterid ja nende rakud. Silelihaskude on lihaskude, mis koosneb käävjatest rakkudest, milles on üks tuum. Iseloomulik on aeglane kokkutõmbumine
Epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega Luukude jäik sidekude, mis ühenduses olevaid pindu. moodustab tugistruktuure. Erituselundkond elundkond, mis Meeleelund spetsiifiliste retseptorite eritab kehast mittevajalikud ained. kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulsiks. Fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad Neuriit e akson närviraku pikem jätke, kollageeni kimbud; moodustab sidemed mis saadab närviimpulsid edasi teistele ja kõõlused. rakkudele. Gaasivahetus kudede vasutamine Neuron - närvirakk hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine Närvikude kude, mis suudab vastu organismist. võtta ärritusi, neid töödelda, erutust
Ülesanded: kaitseb (veri ja rasvkude), toestab (luu-ja kõhrekude), tagab elastsuse, seob lihaseid luudega (kõõluseid), transpordib aineid (veri). ● Rasvkude - selle koe rakud on võimelised endasse rasva koguma. Moodustavad nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja talletab varuaineid. ● Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud, mille rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid, täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. ● Veri on vedel sidekude, mille rakuvaheaineks on vereplasma. 1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille
Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Sidekoel on tugi-, toite- ja kaitseülesanne. Kõhrkude ja luukude moodustavad elundite toese ja kohev ning tihe sidekude seovad omavahel teisi kudesid. Rasvkude on eriline, sest selle rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvkude asub naha all ja vähendab organismi soojuskadu. Samuti asub rasvkude ka organite ümber kaitstes neid, näiteks neere. Luukude on kõva kuid veidi elastne ka. Luukoe rakuvaheaines on palju kaltsiumi- ja fosforisooli, need annavad luule tugevuse. Veri on omapärane vedel sidekude. Vedela rakuvaheaine nimetus on vereplasma. Vereplasmas asuvad vererakud: punalibled, valgelibled ja vereliistakud. Verel on transpordiülesanne. Veri varustab kõiki organeid ja rakke hapniku ja toitainetega, viib ära ainevahetuse jäägid. Lihaskude jaotatakse kolme rühma: sile-, vööt- ja südamelihased. Silelihased asuvad siseelundites ja nende rakkudes on ainult üks tuum
elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine · Luudes on mineraalaineid, mis annavad luudele kõvaduse, kui ka orgaanilisi aineid, mis annavad elastsuse. Orgaanilistest ainetest on tähtsamad valgud, mis moodustavad luukoes elastseid kiudusid ja rasvad, mis on põhiline toitainete tagavara. Mineraalainetest on kõige rohkem kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi (rakuvaheaines) Vananedes rohkem mineraalaineid, luude elastsus väheneb · Luukude on sidekude, mis koosneb rakuvaheainest ja luurakkudest · Loote toes koosneb peamisel kõhrest, mistõttu ei teki enamasti lapse sünnil vigastusi. Lastel on pikkade luude otstes kõhrkude, mis jaguneb ja luud kasvavad selle tõttu pikemaks ehk toimub luustumine, mis kestab kuni 20 aastani. Luustumist ei toimu kõrvalestades
tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused. Sidekudede hulka kuuluvad rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Kõhr- ja luukude -nende peamiseks ülesandeks on kaitsta siseorganeid ja olla organismile toeseks. Kõhrkude on elastne, luukude kõva ja ainult veidi elastne. Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere põhiliseks ülesandeks on transportida toitaineid, hapnikku,
Henle lingu alanevas osas toimub vee tagasiliikumine rakuvaheainesse tänu kontsentratsioonide vahele. Sellise kontsentratsioonide vahe põhjustab Henle lingu ülenevas osas toimuv A. Vahtramäe 2012 5 Na - ja Cl - ioonide aktiivne transport rakuvaheainesse, kusjuures see nefroni osa on veele läbitamatu. Nii tekib kõrge soolade kontsentratsioon Henle lingu ümbritsevas rakuvaheaines ja kutsub esile vee liikumise kõrgema kontsentratsiooni suunas seega tagasi organismi. Olulist rolli vee tagasiimendumises distaalses torukeses ja kogumistorus etendab ADH (antidiureetiline hormoon) ADH muudab väänilise torukese ja kogumistorukese epiteeli veele läbitavaks nii muutub uriin kontsentreeritumaks ja organism peab vee kinni. Lõpliku e. sekundaarse uriini hulk on 1-1,5 liitrit ööpäevas. 3) sekretsioon
ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST MÕISTED dendriit närviraku lühemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse elund ehk organ; mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu erituselundkond elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageeni kimbud; moodustab sidemed ja kõõlused gaasivahetus kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist hingamiselundkond elundkond, mis tagab gaasivahetuse hormoon aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele katteelundkond elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest
ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50
ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50
külma korral aga veresooned ahenevad,nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb) · Nahk on ka eritusorgan.higistades eritub läbi naha jääkaineid: vett ja soolasid · Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid , vitamiin D ja melaniin · Nahk on meeleelund mille retseptoritega tajume valgust,sooja,külma ja erinevaid puuteärritusi. LUUD Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest.keemilistest ühenditest on luude rakuvaheaines nii mineraalained(soolad)kui ka orgaanilisi ühendeid(valgud,rasvad).mineraalained annavad luudele kõvaduse,orgaanilised ühendid elastsuse. Luustiku ülenasnded: · Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid · Luustik on lihaste kinnituskoht · Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda · Luustik on oluliseks mineraalainete(nt kaltsiumi)säilituskohaks · Luud kaistevad nii siseelundeid kui ka värvisüsteemi põhilisi osi pea ja seljaaju
Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Sidekoel on tugi-, toite- ja kaitseülesanne. Kõhrkude ja luukude moodustavad elundite toese ja kohev ning tihe sidekude seovad omavahel teisi kudesid. Rasvkude on eriline, sest selle rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvkude asub naha all ja vähendab organismi soojuskadu. Samuti asub rasvkude ka organite ümber kaitstes neid, näiteks neere. Luukude on kõva kuid veidi elastne ka. Luukoe rakuvaheaines on palju kaltsiumi- ja fosforisooli, need annavad luule tugevuse. Veri on omapärane vedel sidekude. Vedela rakuvaheaine nimetus on vereplasma. Vereplasmas asuvad vererakud: punalibled, valgelibled ja vereliistakud. Verel on transpordiülesanne. Veri varustab kõiki organeid ja rakke hapniku ja toitainetega, viib ära ainevahetuse jäägid. Lihaskude jaotatakse kolme rühma: sile-, vööt- ja südamelihased. Silelihased asuvad siseelundites ja nende rakkudes on ainult üks tuum
talletab organismi varuained. Rasvkude on ka kaitseks siseelunditele, pehmendab lööke. Siia talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Naistel keskmiselt 20-25% rasva, noorel mehel 15%. Luu- ja kõhrkude …omab tugi- ja kaitsefunktsiooni. Eristatakse elastset kõhrkude ja kõva luukude. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Haralise kujuga luukoe rakud, mille rakuvaheaines on lisaks kiududele suurel hulgal mineraalsoolasid (Ca, Mg, P). Täiskasvanul on organismis umbes 1 kg Ca-d. Luukude on jäik ja tugev sidekude. Luukude on veelgi tugevam kude kui hambaemail, kus on Ca-sooli 97%. Veri Veri ja lümf erinevad teistest kudedest selle poolest, et nende rakuvaheaine on vedel. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Vereplasmas on vererakud: punalibled e erütrotsüüdid, valgelibled e leukotsüüdid ja vereliistakud e
Fanerosoikum - Maa geoloogilises ajaloos periood (viimane eoon), mida iseloomustavad silmaga nähtavad s.t. skeletiga hulkraksete loomade kivistised. Feneetiline - fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav (muutlikkus, käsitlus, uurimistase). Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Feomelaniin - melaniini punane või kollane alatüüp. Fibrillaarne sidekude - sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageeni kimbud; moodustab sidemed ja kõõlused. Fibrillaarne valk - niitja kujuga teist järku struktuuriga valk. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Fossiil (kivistis) - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Fotoperiodism - on organismide reaktsioon päeva ja öö pikkusele.
veres. Palju erinevaid alaliike, rakkudevahelist ainet on palju, rakud paiknevad hõredalt. Jaotatakse: kõhrkude, luukude, kiuline sidekude, kohev sidekude, rasvkude, veri. Kõhrkude on liigestes selgroolülide vahel. Kõhrkude: ovaalsed või ümarad rakud tiheda kiulise rakuvaheaine sees, rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe, kõhrkoerakke nimetatakse kondrotsüütideks. Luukude on skeleti põhikomponent. Luukude: rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, on kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke, luukoe rakud paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes. Kiuline sidekude on kõigis organeis, moodustab sidemeid, kõõluseid, on nahas, rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel. Kohev sidekude on organite vahel, rakud on tähekujulised, rakud paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik. Rasvkude on nahaaluses rasvakihis, mõnede
annaabi.ee 
