M
Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit
A
juhtiva vedela metalltuuma poolt
A TE A D U S Maa magnetvälja
M skemaatiline kujutis
A Arvutiga GEODYNAMO mudeli alusel imiteeritud
A Maa magnetvälja kujutis
TE sinised jooned suund Maa sisemusse , punased jooned suund väljapoole
A D U
Magnetvälja telg ei lange kokku S Maa
pöörlemisteljega M A
Maa magnetilise põhjapooluse
asukoht 1999.a.
A TE Maa magnetilise
A põhjapooluse
D ööpäevane vonklemine
U S M A A TE A D U S Maa magnetilise põhjapooluse asukoha muutus ajavahemikus 1831-2001 (vasakul) ja magnetpooluse triiv perspektiivis 2001- 2050 (ülal) M
PÄIKE:
vanus ca 5 miljardit aastat
A
koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist
(28%) A TE
läbimõõt 1,39 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu)
temperatuur südamikus ca 13 000 000 ºC
A pinnal ca 6000 ºC
D
kaugus Maast ca 150 000 000 km
U
Päikese sees toimuvad suure rõhu ja temperatuuri
S
juures termotuumareaktsioonid vesinik liitub
heeliumiks
Kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab
maapinnani 8 1/3 min foto: nasa.gov M Päike kui
A termotuumareaktor
A TE A D U H H
S He Päikese kroon: hõreda Päikesetuul kroonist pidevalt eralduv
M ja kuuma gaasi pilv hõreda ja kuuma plasma (elektronide ja prootonite) pidev voog
A A TE A D U S fotod: nasa.gov M A A TE A D U S foto: nasa.gov M A A TE A D U S foto: nasa.gov protuberantsid : kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved,
M keerisjad plasmavood
A A TE A D U S fotod: nasa.gov M A A TE A D U S foto: nasa.gov M
Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva
A
kiirguse eest, mis tapaks kõik elava
A TE
magnetväljas püütakse Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja
A
jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd
D U
Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad
atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab
S
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dragen
Õppematerjali autor
plasmavood Magnetväli kaitseb maad pinda päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava magnetväljas püütakse päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi Päikeselt tulevad elektromagnetilised kiirgused: - Gammakiirgus - elektromagnetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega alla 0,01 nm(st suurema sagedusega) - röntgeni kiirgus 0,01-10nm - UV kiirgus 10-400nm: - UV-C 200-280nm, ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub osoonikihis - UV-B 280-315nm , ohtlik elusorganismidele neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreda osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks - UV-A 315-400nm päevituse ja D-vitamiini tekitaja - Nähtav valgus 380-760nm - infrapuna(soojus)kiirgus 760-1000000(1mm)
siseenergia mõjul tekkinud vulkaanilised, tektogeensed. Eoolilised pinnavormid- tuule tekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda- Fulvioglatsiaalne delta sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites. Fumaroolid - on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldavad avaused maapinnas. Föön, Chinook- soe tuul mägedes. Gammakiirgus- elektromagn kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega, alla 0,01nm. Geomorfoloogia- teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest. Glatsiaalsed pinnavormid mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Hoovused: külmad hoovused- veet° hoovuses on madalam teda ümbritsevast veest. Soojad hoovused- veet° hoovuses on körgem teda ümbritsevast veest. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis
Magnetväljas püütakse Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd. Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi (laetud osakesed surutakse magnetpooluste suunas. Need aktiveerivad atmosfääri gaasid, põhjustades nende helendumise virmalistena) Päikeselt tulev elektromagnetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: 1. gammakiirgus – elektromagnetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega alla 0,01 nm (st suurema sagedusega) 2. röntgeni kiirgus – lainepikkus ca 0,01-10 nm 3. ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) – lainepikkus 10-400 nm põletust tekitav UV-kiirgust nimetatakse meditsiinis „erüteemseks UV-ks“, mis on lainepikkuste järgi kaalutud toimega UV-kiirgus. Erüteemse UV-kiirguse
Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldumine (reflection)-Neeldumine (absorption)
Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption)
- elektromagnetväljaga. 34. VOOG JA TSIRKULATSIOON Välja divergents ehk hajumine välja antud punktis on piir, mille saavutab vektori voog läbi kinnise pinna S sama pinnaga piiratud ruumis D V® 0. Vektorvälja rootor ehk keeris on seotud väljavektori tsirkulatsiooniga. Rootori komponent suunas (joon. 1.11) on piir, mille saavutab vektori tsirkulatsioon mööda suunaga perpendikulaarset pinda D S ümbritsevat kontuuri L, kui, D S® 0. 35. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. EM-laine levib vaakumis valguse kiirusel, milleks on c. Elektromagnetiline kiirgus on elektromagnetvälja erijuht. Kui elektrilaeng liigub, tekitab ta enda ümber
Päiksesetuul- kroonist pidevalt eralduv elektronide ja prootonite pidev voog MAAD ÜMBRITSEB MAGNETVÄLI JA SEE KAITSEB MAA PINDA PÄIKESELT TULEVA IONISEERIVA KIIRGUSE EEST MAGNETVÄLJA TELG EI ÜHTI MAA PÖÖRLEMISTELJEGA Van Alleni vöö- magnetväljas püütakse prootonid ja elektronid kinni ja need koonduvad magnetvälja jõujooni moodustades Magnettormid ja virmalised- kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid atm ülakihtides Gammakiirgus- elektromagnetiline kiirgus, tuleb tuumast. Kõige suurema sagedusega Ultravioletkiirgus( UV kiirgus)- üldiselt ohtlik eluorganimidele. Neeldub osoonikihis.Vähem ohutum on UV-A, mis tuleb osoonikihist läbi ja mis on päevituse ja D- vitamiini tekitaja. Erüteemne UV- põletust tekitav UV kiirgus Nähtav valgus- lainepikkus 380-760 nm Infrapuna kiirgus- 1 mm Raadiolained- üle 1mm CO2- fossiilsed kütused, turvas, põlevkivi. Suureneb aastas u 0,5 %. Süsinikuvarudest on seotud suurem osa muldadesse ja biomassi
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid