Soojuskiirgus minu elus. (0)

Referaat Soojuskiirgus minu elus P�ike soojendab taevakehi, mis asuvad P� ikese l�hi� mbruses .P�ike soojendab ka kehi Maal.Kosmoses on aine niiv�rd h�re ,et seal valitseb praktiliselt t�hjus.Seet�ttu ei saa energia levida P�ikeselt soojusjuhitavuse ega konveksiooni teel.Kehad saavad P�ikeselt energiat valgusena ,nii infra -, n�htava kui ka ultravalgusena.Infravalgust nim.m�nikord ka soojuskiirguseks,kuid soojuslik toime on k� ikidel p�ikesekiirguse liikidel.Maad soojendab p�hiliselt infravalgus ja n�htav valgus. Ultravalguse osa p�ikesekiirguses on v�ike.Soojust kiirgavad k�ik kehad.Soe ahi soojendab tuba k�ll konveksiooni t�ttu ,aga samas ka kiirguse abil.�hk soojuskiirguse m�jul oluliselt ei soojene. Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainu�ksi soojusenergia arvel. See on ka �ks soojus �lekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). Nagu praktiline kogemus n�itab, s�ltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (m�nisada kraadi) on h��gumine vaevum�rgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri t�stmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (h��glamp, 3000�), seej �rel valge (P�ike, 6000�) ja l�puks sinaka tooni (alates ca 8000 �). Kuigi selline trend on omane k� igile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski s�ltuvad konkreetsest ainest. Absoluutselt musta keha soojuskiirguse omadused on aga universaalsed (st ei s�ltu sellest, millisest konkreetsest materjalist on see keha valmistatud). K�ll aga j�reldub �ldistest termod�naamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisv�ime ja neelamisv�ime v� rdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisv�ime on m�lemad v�rdsed �hega. K�ik kehad, mille temperatuur on �le 0'C K, kiirgavad soojus kiirgust k�ikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse v� imsus . Kiiratava energia jaotus s�ltub temperatuurist. Mida k�rgem on temperatuur seda l�hematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum. Soojuse �ks edasikandumise viis on soojuskiirgus.Seda n� evad ainult , maod v�i taolised loomad, kes eristavad silma abil sooja ning k�lma. Mind m�jutab soojuskiirgus ka , kuna p�ikeselisel p�eval,musta s�rki kandes hakkab s�rk seljas "k�rvetama" , l�heb kiiremini soojemaks , kui tavaline valge s�rk , sellep �rast et must v�rv neelab valgust ja valgusenergia muundub soojusenergiaks.