Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Informaatika word 1-harjutus 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
joonega, punktine, mario, metshein, laused, kaldkirja, reale, peida, suurtähed, pealkirjad, font, courierHarjutus 1 Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb * See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas * Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri * See on kõige suurem. (mitte maksimum) * Muuda Font Courier New stiiliks µ * Vee keemiline valem on H2O (muuda indeksit) * 1 m3 = 1000000 cm3 * 32 = 9 * (a+b)2=a2+2ab+b2 * Selle lause taust...roheline :) Harjutus 2 , ülesanne 1 1. Jüri 2. Mari 3. Juuli 4. Paul 5. Juhan I. Jüri II
Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti. Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. See on kõige suurem. Kas sulle meeldib Courier New ? Aga Script on ilus?! ä Otsi mõni ilus vanaaegne srift selle lause jaoks! 4. Ülesanne (Home Font Superscript, Subscript): Paranda vead järgmistes lausetes: H2SO4, H2O, NaCl2, O2, H2NO3.
Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti. Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. See on kõige suurem. Kas sulle meeldib Courier New ? Aga Script on ilus?! ä Otsi mõni ilus vanaaegne šrift selle lause jaoks! 4
Harjutus 1. See esimene lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Kasuta selleks nupuribalt vastavat nuppu. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Muuda ta siis selliseks! Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! Harjutus 2. Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. Kasuta nupuriba. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti . Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. Kas sulle meeldib Courier New ? Otsi mõni ilus vanaaegne šrift selle punkti jaoks! Parem on otsida, kui kasutate Menüüst korraldust Font. Harjutus 3. 1. Anna valemitele normaalkuju kasutades alaindekseid. H2SO4, H2O, NaCl2, O2, H2NO3. 2. Kasuta ülaindekseid
sobiva fondi valimiseks vajuta Enter-klahvi. Üldlevinud seisukoht on, et ühes kirjatöös ei peeta soovitavaks kasutada rohkem kui kaht erinevat fonti, referaatide ja lõputööde puhul ühte. Järgmise nupp-ripploendi abil määrame teksti suuruse (ingl. Font Size) punktides (pt ehk ingl. point), kus 1pt = 1/72 tolli ≈ 0,3528 mm. Reeglina kasutatakse 12pt kirja (siia arvestatakse ka reavahet), kusjuures pealkirjad tehakse 16pt ja alapealkirjad 14pt. Teksti kõrgust saab muuta ka klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+P abil ning navigeerimine ja valimine käib sarnaselt eespool kirjeldatule (vihje: nooleklahvide kasutamise asemel võib kohe sisestada soovitud suuruse). Järgmised kolm nuppu muudavad teksti paksuks ehk rasvaseks (ingl. Bold; Ctrl+B), kald- ehk kursiivkirjaks (ingl. Italic; Ctrl+I) ja allajoonitud kirjaks (ingl. Underline; Ctrl+U).
a) Fail Prindi b) Vorming - Leht c) Fail Lehekülje häälestus 46) Dokumendi päisesse (header) on võimalik lisada a) kuupäeva b) kellaaega c) lehekülje numbreid d) pilti 47) Dokumendi jalusesse (footer) on võimalik lisada a) lehekülje numbreid b) pilti c) kuupäeva d) kellaaega 48) Sisukorra loomisel on oluline, et kõik teemade pealkirjad, mida soovitakse näha sisukorras, peavad olema vormindatud a) rasvase kirjaga (Bold) b) kursiivkirjas (Italic) c) allajoondatud (Underline) d) sisseehitatud pealkirjastiiliga (Heading 1 , Heading 2, ...) 49) Sisukorra loomisel on oluline, et kõik teemade pealkirjad, mida soovitakse näha sisukorras, ei tohi olla vormindatud a) normaallaadiga (Normal) b) allajoondatud (Underline)
Haapsalu Kutsehariduskeskus Mario Metshein 2011 sept Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Sisukord 1 Mis on Google SketchUp ..................................................................................... 2 2 Programmi käivitamine ja mallid .......................................................................... 5 3 Joonistamine joonega........................................................................................ 10 4 Joonistamine ristkülikuga .................................................................................. 19 5 Vaatega manipuleerimine .................................................................................. 23 6 Veel kujundeid joonistamiseks .......................................................................... 25 7 Push/Pull ............................................
Lõik - tekstiosa, mis lõpeb reavahetusklahviga (Enter). Kirjavahemärk - alustavad kirjavahemärgid (sulg lahti, jutumärgid lahti jne) peavad olema neile järg- neva sõna küljes, lõpetavad kirjavahemärgid (punkt, koma, koolon, semikoolon, lõpetav sulg) aga neile eelneva sõna küljes. Lehekülg - jaotamise teeb programm ise, arvestades vajalikke mõõtmeid. ERIKORRALDUSED JA ERIMÄRGID Sundreavahetus (Shift+Enter) - ei lõpeta lõiku, kuid minnakse uuele reale (nt loeteludes). Sundlehevahetus, uus lehekülg (Ctrl+Enter) - tekstiosa alustamine uuelt leheküljelt. Sundveeruvahetus (Ctrl+Shift+Enter) mitmeveerulises tekstis teksti jätkatakse uuelt veerult. Sundtühik (Ctrl+Shift+Tühik). Sidekriips (Ctrl+Shift+Miinus) . Mõttekriips: pikk (Alt+Ctrl+NumMiinus{--}) või lühike (Ctrl+NumMiinus {}). Nool `- - >' {}. Allakriipsutus (Ctrl+U), sõnakaupa (Ctrl+Shift+W), kahekordne alljoon. (Ctrl+Shift+D).
pealkiri Tag-id on tõstutundetud e. suur- ja väiketähti ei eristata .
(-paragraph) Jätab tühja rea lõikude vahele. 13 Salvestamiseks : 1. loo Z-kettale kaust public_html public_htmls.o avalikuks vaatamiseks kättesaadav kataloog . Salvetsa sellesse kasuta kõik kodulehe asjad. NB! Faili lainediks on .html Faili nimes ära kasuta täpitähti ega tühikuid. Võib : "minu_sobrad
* TJG uurimistöös peaks olema vähemalt 4 allikat (neist mitte rohkem kui pooled internetiallikad). 5.3. Kava koostamine Teema valiku ja kirjanduse alusel püstitatakse tööle eesmärgid ja sõnastatakse uurimisküsimus ning mõeldakse uurimistöö hüpotees(id). Kirjanduse analüüsi, töö eesmärkide ja uurimisküsimuste alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide pealkirjad ja esialgne järjestus. Oluline on, et kava oleks terviklik, selge ja loogiline, ning töö ülesehitus oleks allutatud töö eesmärkidele. 5.4. Andmete kogumine uurimuse jaoks Uurimistöö käigus kogutakse materjali töö hüpoteeside kontrollimiseks. Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. Empiiriliseks materjaliks on uurimisküsimusest lähtuvad andmed. Viimaste kogumiseks kasutatakse vastavalt vajadusele andmekogumismeetodeid, näiteks
SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2 Lisad..........................................................................................................
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2).............................
määramisel. Tekst (ik text) on kõne peasisu. Tekst on see, mida kõne otseselt väljendab ehk ka see, millest räägitakse. Tekst koosneb sõnadest, mis on seotud lauseteks. Lause (ik sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). G. Frege järgi on sõnadel tähendus vaid lause kontekstis. Klassikalises (formaalses) loogikas käsitletakse selliseid laused, mille puhul on teada, kas need on tõesed või väärad, ning seda määratletakse enamasti toetudes Aristotelese korrespondentsteooriale: lause loetakse tõeseks, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Sõna (ik word) on loogika kontekstis käsiteldav kui mõiste või mõistetevahelise seose keeleline väljendusvorm. (On palju sõnu, mida võib käsitleda teisiti, kuid need jäävad peaaegu alati väljapoole formaalse loogika huvisfääri, nt Juhhei!)
2. Aktiviseerida kataloog, kuhu Te soovite faili salvestada - teha valikus Directories: topeltklõps vastava kataloogi nimel. Aknakese kohale peab ilmuma vajaliku kataloogi nimi. Näide: on vaja aktiviseerida kataloog c:tmpkaido. Siis tuleb kõigepealt teha topeltklõps nimel c:, seejärel topeltklõps nimel tmp ja siis veel topeltklõps nimel kaido. Selle tulemusel ilmub aknakese kohale kiri c:tmpkaido 3. Trükkida reale File Name: tabeli nimi. 4. klõpsutada nupul OK. Excel-Edit-Fill Enne selle käsu valimist tuleks see piirkond, kuhu Te soovite andmeid kopeerida, ära märgistada Avanenud menüs on järgmised võimalused: · Down - märgistatud piirkonna ülemises reas oleva info kopeerimine sellest allapoole jäävatesse märgiststud ridadesse · Right - märgistatud piirkonna vasakpoolseimas veerus oleva info kopeerimine sellest paremale jäävatesse märgistatud veergudesse
tagasi(2. Rida oli peegelpildis vasakult paremale, kreeka k bustrophon = künnihärja pöördumise viis). Tekkis 1. tähestik. 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja tähed jäidki peegelpildi. Kreeka keelest tulenes slaavi kiri (kirillita ja glogoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, see tp ladina kiri. Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja. Algul olid ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed alates 9. saj pKr. Kreeka tähestik arvatakse olevat esimene tähestik, sest sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Oli tp kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt) See kiri tekkis kakskeelses keskkonnas. Hakati märkima vokaale, milleks võeti kasutusele sellised foiniikia kirja konsonandimärgid, mida kreeka k kirjapanekuks ei olnud vaja. Maailmakirjad
vajutust klahvile Enter. Kõik teised valikud saab teha analoogiliselt: määrata tekst ja seejärel anda määrang valikuruudu märkimisega, valides näiteks väiketähe kõrgused suurtähed (märkida valikuruut Small Caps). Antud määranguid 9 saab samamoodi ka tühistada: valida määranguga tekst ja klõpsata valikuruudule, milles olnud märk kaob. Peaks märkima veel, et väga hea võimalus ühest ja samast tekstist erinevate prindivariantide tegemiseks on. 3. Sõrendatud kiri.
künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri (kirillitsa ja glagoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, sest tp ladina krii. Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja. Algul olid ladina keeles ainult suurtäheks, väiketähti hakati kasutama 9. sajandil eKr. Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr Ruunikiri Eestis kasutatakse ruunikirja maausuliste kalendris. Korea kiri hangul Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid. Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina
End If End Function If a > b Then max = a Else max = b If x = y Then tun = 1: Exit Do Kolme arvu mediaan Töölehefunktsioonid Funktsioon saab leida ja tagastada ainult ühe väärtuse. Tüüpstruktuur Function fnimi(parameetrid) laused ja kommentaarid fnimi = avaldis ' tagastatav väärtus End Functioin parameetrid esindavad ainult ühe väärtuse. Tüüpstruktuur Function fnimi(parameetrid) laused ja kommentaarid
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
End Function If a > b Then max = a Else max = b If x = y Then tun = 1: Exit Do Kolme arvu mediaan Töölehefunktsioonid Funktsioon saab leida ja tagastada ainult ühe väärtuse. Tüüpstruktuur Function fnimi(parameetrid) laused ja kommentaarid fnimi = avaldis ' tagastatav väärtus End Functioin parameetrid esindavad ainult ühe väärtuse. Tüüpstruktuur Function fnimi(parameetrid) laused ja kommentaarid fnimi = avaldis ' tagastatav
EndmaxIf = b If x = y Then tun = 1: Exit Do End Function Kolme arvu mediaan Funktsioon saab leida ja tagastada ainult Töölehefunktsioonid ühe väärtuse. Tüüpstruktuur Function fnimi(parameetrid) laused ja kommentaarid fnimi = avaldis ' tagastatav väärtus End Functioin parameetrid esindavad sisendandmeid, pöördumisel vastavad neile argumendid NB
Fraasi mõiste! Fraas on sõnaühend mis koosneb põhisõnast ja laiendist Nt: [ Meie kooli tublid sportlased] võistlesid [ Eesti meistrivõistluste] [väga hästi] (Tegusõna ei ole fraas) 36. Lihtlause ja põimlause! · Lause jaguneb lihtlauseks ja liitlauseks · Liitlause jaguneb omakorda põim- ja rindlauseks · Lihtsaluses on ainult üks öeldis aga liitlauses on kaks või enam öeldist Ema on kodus · Rindlause: võrdsed alused- rindlauses on mõlemad laused täpselt ühesugused nii et nende vahele saaks punkti panna Kass joob piima ja koer sööb konti · Põimlause: üks lause allub teisele ja üks lause on pealause teine kõrvallause Mari kirjuta kirjandit, sest see peab homseks valmis olema
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
.............................................. 15 3.3. Lõputöö kujundamine .................................................................................................... 16 3.3.1. Tiitelleht ................................................................................................................. 16 3.3.2. Sisukord .................................................................................................................. 17 3.3.3. Töö liigendamine ja pealkirjad ............................................................................... 17 3.3.4. Tabelid .................................................................................................................... 18 3.3.5. Joonised .................................................................................................................. 19 3.3.6. Valemid .................................................................................................................
Outline - struktuurvaade, mis hõlbustab dokumendi reorganiseerimist Master Document - selles vaates saab jagada dokumendi alamdokumentideks (kasulik suurte projektide korral, nt raamatud või mitmeosalised aruanded) Toolbars - saab nupuridasid sisse-välja lülitada Ruler - saab töölehe ülaosas ning vasakul asuvaid joonlaudu sisse-välja lülitada Document Map sisukorravaade, kus kuvatakse vaid dokumendis leiduvad pealkirjad Header and Footer - jaluste ja päiste sisestamine Footnotes - selgitavate leheküljelõpu ja dokumendilõpu indeksite vaatamiseks Comments - saab vaadata dokumenti lisatud kommentaare ja märkusi Full Screen - näidatakse dokumenti terve ekraani suurusena (tagasi endise ekraanipildi juurde saab, kui vajutada klahvi ESC) Zoom - ekraanipildi suuruse muutmine 4
..................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö keel........................................................................................................................8 4.2.1. Lühendid tekstis....................................................................................................8 4.2.2. Arvud tekstis...................................................................................
.................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ....................................................................................................................... 8 4.2.1. Lühendid tekstis.................................................................................................... 8 4.2.2. Arvud tekstis .............................................................................
• Tekst mõlemapoolse joondusega – rööpjoondus (Küljendus → Lõik → Taanded ja vahed). 1 Juhised on antud MS Word 2016 eestikeelse versiooni kohta. 3 • Tekstilõigud eraldada lõiguvahega 6 punkti enne lõiku ja 0 punkti pärast lõiku ilma taandeta (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed). 1.1.2. Kaldkirja kasutada võõrkeelsetel tekstidel, valemitel, sümbolitel ja tsitaatsõnadel. 1.1.3 Automaatse sisukorra loomiseks tuleb vormindada pealkirjad järgmiselt: Vorming Pealkiri 1 Pealkiri 2 Pealkiri 3 font Calibri Calibri Calibri fondi laad paks suurtähtkiri paks paks suurus 16 p 14 p 12 p
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik Loendid, äärised ja varjustus Jätkame lõigu kujundamisega. Nagu eelmises tunnis juba lugeda võisid, saab vaikeseadistatud loendeid (nummerdatud ja nummerdamata) ning ääriseid määrata vormindamise nupurealt. Rohkem võimalusi leiab menüükäskudega Vorming > Täpp- ja numberloendid… (ingl. Format > Bullet and Numbering…) ja Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) avanevad vastavad dialoogiaknad. Nendest allpool. Loendid Word pakub kasutajale võimaluse lõike nummerdada või tärnida – moodustades sel teel loendeid. Kui vähegi võimalik, tuleks neid võimalusi kasutada. Nummerdatud loetelu muut- misel – lisamisel või kustutamisel – korrigeeritakse numbreid automaatselt. Menüükäsuga Vorming > Täpp- ja numberloendid avaneb järgmine dialoogiaken: Nagu kõrvalol
originaalkeele kirjapildi: laav ((love)); · g, b, d võõrsõnade alguses kirjutatakse vastavalt kirjapildile, st g, b, d abil; · h sõna alguses märgitakse vastavalt hääldusele: hobune / obune; · võõrsõnades märgitakse rõhuline silp pika vokaali või konsonandiga: Ta`maara, Kar`paatov; · mittekirjakeelsed liitsõnad kirjutatakse kokku: onju, nojah, eksole; · lahku hääldatud liitsõnad kirjutatakse lahku: sünni päev; · pealkirjad ja nimed märgitakse samade reeglite järgi nagu muudki sõnad. Nende alguses on suurtäht. Jutumärke ei kasutata. · arvud tuleb sõnadega välja kirjutada vastavalt hääldusele: kakskend=kaks, kaeksada=kolgend=öeksa. Varieerumise näiteid 1 ainult 467 aint 143 ainud 3 ainlt 1 ainuld 2 aind 36 ainut 7 Varieerumise näiteid 2 aitä 7 aitäh 1100 aitääh 2 aiteh 5 aktsiaselts 20 aksiaselts 10 aksjaselts 1 aktsiasts 1 akselts 1 Varieerumise näiteid 3
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid samat
Spektogramm -heli kolmedimensiooniline kujutus ehk funktsioon, mille y-teljel on sagedus, x-teljel on aeg ning z-teljel amplituud. S. Liigid: 1) kitsaribaline spektrogramm: pikk analüüsiaken, väike täpsus aja teljel, suur täpsus sageduse teljel. 2) lairibaspektogramm lühike analüüsiaken, suur täpsus aja teljel, väike täpsus sageduse teljel 20. Kõnetuvastus- Kõnetuvastus on tehnoloogia, mille abil leitakse automaatselt sõnad ja laused, mis kõige paremini vastavad sisendiks olevale inimkõnele. Selline tehnoloogia võimaldab luua mitmesuguseid rakendusi, kus kõnetuvastuse väljund võib olla lõpptulemuseks (näit. Dikteerimine) või sisendiks edasisele töötlusele (näit. Tuvastatud sõnade põhjal käskluste edastamine seadmetele, kõne semantiline analüüs automaatses dialoogisüsteemis). 21. Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju-)
annaabi.ee 
