Kipsyle, oleks asjad kindlasti teise suuna võtnud. Juba tekkinud probleemi lahendada - juhina võiks Eric uurida tagamaid eraelust ja pakkuda muid koolitusvõimalusi ja rakendada Kipsyt ka mujal kui ainult ühel töökohal. Juhina oleks viisakas tulla ise peale emotsionaalset jutuajamist Kipsy juurde ja asja arutada teise nurga alt. 4. Kas Ericu (juhtkonna) ja Kipsy vahelist vastuolu oleks saanud vältida? Esimeses küsimuses kirjutasin, et infoliikumine juhtkonna ja töötajate vahel oli nõrk. Eric ei olnud teadlik, kes on Kipsy. Samuti ei olnud tal aimugi, miks eelmine juht lahkus. Meeskond kui selline, ei toiminud efektiivselt. Eric sukeldus pea ees vette ja alustas juhtimist oma nägemise järgi. Kui eelnevalt oleks olnud infot, et Kipsy on pikaajaline ja tubli töötaja, siis oleks ehk Ericu suhtumine ka teistsugune. Oliver Kilk
räägitud sündmus UUDISVÄÄRTUS KIIRMEEDIAS Kergesti kättesaadav ja töödeldav (FB postituse baasil, refereerimine) Prominendid Mugavus Konflikt Ebatavalisus Aktuaalsus Vastulause küsimine soovitatav KUIDAS SUHELDA MEEDIAGA? RUSIKAREEGEL - ei tohi keelduda kommentaarist Ajakirjanikega suhtleja peab nende suhtes olema abivalmis, toetama neid info hankimisel Kui kriis on värske, anda välja võimalikult vähe infot Kooskõlastada maja sees infoliikumine, vajadusel panna paika kõneisik Valetada ei tohi! MIKS, JUMAL, MIKS? Kiirmeedia on fragmentaarne Uudiste ilmumist mõjutab ajaline surve Kui ajakirjanik ei saa vastulauset, ilmub info ilma selleta Vastulause ilmub mingis teises nupus ja seda ei pruugi esimese uudise lugejad enam näha MIDA TEHA? Esimesel võimalusel anda kommentaar
teadmiste/ oskuste koolitamine. - Juhtkonnapoolne infosulg. - Sisemise potentsiaali kasutamine - Töötajate omavaheline (kogemuste vahetamine). meeskonnatöö puudumine. - Koostööpartnerite kaasamine töötajaskonna teadmiste laiendamiseks ja kogemuste vahetamiseks. MUST STSENAARIUM 2 Ettevõttel puudub piisav infoliikumine ja ebapuudub töötajate koolitamine ja väljaõpe. Töötajaid ei motiveerita. Ebapiisav töötajate koolitamine pärsib kvaliteetsete toodete valmimisi ja suurendab puudulike toodete tootmist. Kvaliteet langeb. Töötajate ettepanekuid ega soove ei arvestata. Töötajatel puuduvad osaliselt töövahendid. Töötajatel ei ole nende kasvule ja kasvu omapärasusele vastavaid töölaudu. ROOSA STSENAARIUM
Riigikorraks oli parlamentaarne monarhia.Rohkemalt hakati tegelema toomise ja teenindusega.Kaevandatakse ja kasutatakse palju maavarasid. Energia saamiseks hakatakse kasutama suurtes kogustes fossiilseid kütuseid. Tooraineksolid peamiselt metallimaagid .Õhu saastumine fossiilsete kütuste laialdase kasutusega.Jäätmete teke ning nende keskkonnakahjulik ladustamine.Tekkisid ka laevadest veereostused.Palju reostati maa-alasi seoses tööstuste rajamisega.Paranes ka infoliikumine, alguses liikus info aurikute ja rongidega 19 saj teisel poolel tulid aga pool-telefonid ja telegraafid. Postindustriaalne ühiskond ehk infoühiskond: Tööstusele lisaks lisanduvad ka teised alad.Olulisemaks muutub hariduse osakaal. Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedzerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna
partnerid, konkurendid, firmatöötajad Faasivahetuse meetod- ideede genereerimine ja kritiseeerimine poolte vahetusega 4. tund II Osa Organiseerimine. Struktuur 1. Lickerti süsteemid näited 1 ja 4. Bürokraatliku näited on riigiametid- rõhutakse riskide vältimisele. Bürokraatlikud arvestavad baasvajadustega.(LISADA KODUTÖÖSSE) Bürokraatia on seatud org. Eluprotsessiga- kasvamine, reeglite seadmine. Rääkisime: eestvedamine, infoliikumine ja kontrollimine koos üle. Miks reegelid ja dok. kirjutatakse vt esimest tundi. Vastandamine: orgaanilistes toimuvad protsessid loomulikult, nähakse töötajate vajadusi. Firma loomine: Inimene võetakse tööle, et töö tehtud saaks. Selleks kavandada ametikohad. Kes on turundusjuht ja mis on ta tööülesanded. Ja allüksused- kes tegeleb rohkem klientidega. Nt funktisioonist, ametikohast lähtuvalt hierarhia või tootest lähtuv(sihtrühma, tootmisspetsiivilised erisused).
lähenemine Fayol, Weber ja Taylor nägid organisatsioone kui masinaid. Töötajad peavad keskenduma organisatsiooni eesmärkidele, mitte isiklikele. Seega kommunikatsioon organisatsioonis peab olema samuti keskendunud ülesande ja eesmärkidega seotud teemadele. Töötajad ei arutle oma töötegemise viise teistega, sest parim viis on juba välja töötatud ja töötaja ei oska seda niikuinii parandada. Kommunikatsioonivoogude suund kõige tähtsam kurss on vertikaalne infoliikumine mööda hierarhiat. Vähe on tagasisidet. Weber toob seda eelkõige välja, sest peab oluliseks reegleid ja nende fikseerimist kirjalikult. Klassikalised teooriad rõhutavad reegleid ja protseduure organisatsiooni efektiivseks funktsioneerimiseks, toetuvad palju kirjalikule kommunikatsioonile töötaja käsiraamatute, instruktsioonide, eesmärkide, reeglite ja tulemuste hindamisel. Inimsuhete lähenemine Eesmärk on säilitada inimsuhete
tarneaega, sellega kaasneb tootlikkuse tõus ning parem ressursside kasutamine. Alused: 5S on grupp tegevusi, mida kasutatakse töökoha organiseerimiseks viisil, mis võimaldab parandada efektiivsust, töökeskkonda, tervist ja tööohutust. Kõik, mis ei loo väärtust on raiskamine: Ületootmine; varud; ootamine; üleliigne liikumine, -liigutused, - transport; tarbetud protsessid; ebapiisav infoliikumine; ümbertegemine/parandamine. Standardid tagavad töö/protsesside teostamise alati ühtemoodi(PDCA). Standardite järgi töötamine tähendab, et töötajetel on vastav väljaõpe ning nad peavad rangelt kinni väljatöötatud standarditest Aitab kiiresti ja lihtsalt tuvastada mistahes protsessi kõrvalekalde, toetab õiget käitumist protsessi sooritamisel,näitab hetkeseise/staatust
lühendada tarneaega, sellega kaasneb tootlikkuse tõus ning parem ressursside kasutamine. ALUSED ● · 5S on grupp tegevusi, mida kasutatakse töökoha organiseerimiseks viisil, mis võimaldab parandada efektiivsust, töökeskkonda, tervist ja tööohutust. Kõik, mis ei loo väärtust on raiskamine: ● · Ületootmine; varud; ootamine; üleliigne liikumine, -liigutused, - transport; tarbetud protsessid; ebapiisav infoliikumine; ümbertegemine/parandamine. ● · Standardid tagavad töö/protsesside teostamise alati ühtemoodi(PDCA). Standardite järgi töötamine tähendab, et töötajetel on vastav väljaõpe ning nad peavad rangelt kinni väljatöötatud standarditest ● · Aitab kiiresti ja lihtsalt tuvastada mistahes protsessi kõrvalekalde, toetab õiget käitumist protsessi sooritamisel,näitab hetkeseise/staatust
nt ühiskond autopoieetilised süsteemid süsteemid, mis on võimelised end taaslooma. > aluseks enesereflektsiooni võime: süsteem jälgib end ja kohandab end vastavalt muutustele ja süsteemis esile kerkivatele asjaoludele. nt kui organisatsiooni töötajad hakkavad tegema rohkem tööd kodus ja käivad kontoris vaid korra nädalas, on mõistlik kontoris asuva teadetetahvli asemel jagada infot e-posti või telefoni teel. >> üleminek ühelt teisele eeldab, et infoliikumine kerkib organisatsioonis probleemina üles ning ühisarutelu tulemusena jõutakse sobivamate vahendite juurde. Luhmanni arvates on kestlikud vaid sellised süsteemid, mis suudavad muutuda (2007). ahelkommunikatsioon pidev kommunikatsioon, mis tagab muutumisvõime Luhmanni järgi on kommunikatsiooniaktis määrav vastuvõtja roll: alles siis, kui vastuvõtja tõlgendab kommunikaatori tegevust tähendusliku sõnumi edastamisena, on tegemist kommunikatsiooniga.
2. teksti "Toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme"; 3. tootes oleva geneetiliselt muundatud organismi nimetust; 4. toote turustamise eest vastutava isiku nime ja aadressi; 5. viidet täiendava teabe saamise võimaluste kohta. (Riigi Teataja: Geneetiliselt ... 2004) Geneetiliselt muundatud organismide piiriülest liikumist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1946/2003, mis sätestab reeglid GMOde ekspordile EL-ist ning millega tagatakse kindel riikidevaheline infoliikumine. Geenmuundatud toidu käitlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, selle kohaselt on GM toidu ja sööda turule toomine lubatud üksnes pärast GM toidu ohutuse põhjalikku uurimust Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt. (GMO) 14 KOKKUVÕTE Uurimistöös saadi ülevaade sellest, miks toodetakse maailmas geneetiliselt muundatud
Millal on efektiivsem? Tuleneb kaasaegsest seisukohast, on paindlik ja vähekeerukas, väikese formaliseeritusega, detsenrtaliseeritud otsustamisõigusega, org väga kohanemisvõimeline tänu vabadusele ja paindlikkusele, alluvad on pigem professionaalid, norme ja reegleid vähe, tööjaotus pole täpselt määratletud, professionaalseks tegutsemiseks vajalikud standardid on omandatud treenimise teel, suhted on vabad ja infoliikumine vaba. Efektiivne kasutada kui rakendatakse kasvustrateegiat, org on väike, toodetakse üksiktooteid või protsessitootmine ja keskkond on ebakindel.(lk 106- 109; 119). 20. Selgita erinevusi liidri ja juhi vahel. Liider- organisatsiooni mõjuvõimsam isik, kes suuda kõige rohkem mõjutada kaastöötajaid. Juht- ametliku organisatsiooni osa koos õiguste, kohustuste ja vastutusega organisatsiooni eesmärkide ees ning keskendub eelkõige juhtimise
2) Viga, mis tehakse on ka, et harjutud ollakse mõtlema tulemustest ja kaldutakse mõõtma oma töö hulka, mitte tulemusi (Eensalu 2012: 197) 3) Oma osa on siin ka juhtide kogenematusel, tulemusjuhtimise puhul tuleb juhtidele pakkuda tuge, et nad saaksid konkreetselt aru millega on tegemist ja kuidas protsess käib ning kuidas seda mõõta ja hinnata. Kogenematute juhtide miinus on see, et unustavad ära selle kui oluline on infoliikumine ning töötajate jälgimine ja suunamine. 4) Töötajate vastuseis, mis tuleneb sellest, et töötajad ei saa ikkagi täpselt aru, mida neilt tahetakse. Mida nad millal ja kuidas tegema peavad. Lisaks ei suudeta mõista ka seda, miks naabri töö on väärtustatum kui minu oma ja tema saab selle tulemusena enam tasustatud. Ja siis võivad nad keskenduda tulemuse saavutamisele just sel ajahetkel kui on tulemuspalga määramise aeg.
jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. (Geenmuundatud organism, 2015) Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ. (GMO, 2017) Geneetiliselt muundatud organismide piiriülest liikumist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1946/2003, mis sätestab reeglid GMO-de ekspordile EL-ist ning millega tagatakse kindel riikidevaheline infoliikumine. GMO-de import on kaetud direktiivi 2001/18/EÜ ja/või määrusega nr 1829/2003. (GMO, 2017) Geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamist suletud tingimustes reguleerib Nõukogu direktiiv 98/81/EÜ. (GMO, 2017) Geneetiliselt muundatud toidu käitlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, selle kohaselt on GM toidu ja
· Kontroll vaid juhtkonnal Bürokraatia · Rajaja: Max Weber ("Majandus ja ühiskond", 1921) · Juhtideed: võim ja ratsionaliseerimine · Bürokraatia on tõhus organisatsioonivorm legaalse võimu kindlustamiseks · Selge tööjaotus, kindlad ülesanded ja kohustused · Selge hierarhia, range alluvusvahekord · Formaalsed reeglid ja protseduurid · Kirjalik dokumentatsioonikord, protokollid (Thommen, 2002) Eelised: · Infoliikumine on korrapärane · Organisatsioonivorm on stabiilne, ei sõltu üksikutest isikutest · Erialateadmised Puudused: · Iseseisvus ja vastutus on allasurutud · Tööst võõrandumine · Innovatsioon pidurdub Henry Fayol Sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine
tõus ning parem ressursside kasutamine. Alused: 5S on grupp tegevusi, mida kasutatakse töökoha organiseerimiseks viisil, mis võimaldab parandada efektiivsust, töökeskkonda, tervist ja tööohutust. Kõik, mis ei loo väärtust on raiskamine: Ületootmine; varud; ootamine; üleliigne liikumine, -liigutused, - transport; tarbetud protsessid; ebapiisav infoliikumine; ümbertegemine/parandamine. Standardid tagavad töö/protsesside teostamise alati ühtemoodi(PDCA). Standardite järgi töötamine tähendab, et töötajetel on vastav väljaõpe ning nad peavad rangelt kinni väljatöötatud standarditest 6
2. Poliitiline roll – otsitakse süüdlasi ja vastutajaid ning kujundada ja arendada ülikooli imagot ja identiteeti, arendada ülikooli turundustegevust ning tagada ülikooli kriisiinfo saab poliitilise dimensiooni. 3. Emots roll – kriisisituatsioonid tekitavad tavaliselt neg emots, sageli liikmeskonna ootustele vastav infoliikumine. www.tlu.ee/pr ka kollektiivseid šokiseisundeid. TLÜ identiteedi lähtekohad-Noor ülikool vanas linnas! -Arenemiskeskkond- Kolleegide kooslus: Näoga Kommunikatiivseid taktikaid ühiskonna poole, Akadeemiline nõudlikkus ja-vabadus, Väärikus, Paindlikkus, Sallivus, Avatus Bradford ja Garret (1995) tuginedes nn allahindluse põhimõtteletöötasid välja kommu taktikate mudeli:
Kliendi tahtlikud ja tahtmata eksimused. Kliendi raamatupidamis arvestus võib sisaldada erinevaid vigu mille põhjustavad järgmised asjaolud: 1.Kliendi tahtmatud eksimused ehk vead. a) Matemaatilised või kirjavead algdokumentides ja raamatupidamis andmetes. b) Faktide tähele panemata jätmine või vale tõlgendus c) Ebapiisav sisekontroll d) Mittepiisav, ebapiisav arvutus põhimõtete ja aruandluse koostamis nõuete tundmine e) Ebapiisav infoliikumine allüksuste ja täitjate vahel f) Ebapiisav eesmägi püstitus arvestus süsteemile 2.Kliendi tahtlikud eksimused ehk pettus. a. Raamatupidamisregistrite või dokumentidega manipuleerimine, nende võltsimine või suvaline muutmine- see tähendab et aruandluses kajastatakse mingeid eri soove, mitte reaalseid majandustehinguid b. Varade seadusevastane omandamine, omastamine c
Kliendi tahtlikud ja tahtmata eksimused. Kliendi raamatupidamis arvestus võib sisaldada erinevaid vigu mille põhjustavad järgmised asjaolud: 1.Kliendi tahtmatud eksimused ehk vead. a) Matemaatilised või kirjavead algdokumentides ja raamatupidamis admetes. b) Faktide tähele panemata jätmine või vale tõlgendus c) Ebapiisav sisekontroll d) Mittepiisav arvutus põhimõtete ja aruandluse koostamis nõuete tundmine. e) Ebapiisav infoliikumine allüksuste ja töitjate vahel f) Ebapiisav eesmägi püstitus arvestus süsteemile 2.Kliendi tahtlikud eksimused ehk pettus. a. Raamatupidamisregistritee või dokumentidega manipuleerimine nende võltsimine või muutmine. b. Varade seadusevastane omandamine c. Tegingu tulemuste varjamine või välja jätmine raamatupidamise arvestusest d. Toimmata tehingute kajastamine e. Kehtestatud arvestus põhimõtete rakendamata jätmine f
Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. · Grupiloome protseduurid: eesmärgid -> liikmete valik -> rollijaotus -> isiksuste harmoniseerimine -> treening -> vastatikune toetus - > ressursikasutuse efektiivsus -> kommunikatsioon. *Roteeruv liider ei ole ühte kindlat liidrit, vaid liidrid muutuvad. Suhtlemine Suhted püsivad, fikseeritud rollisuhted Suhtlemine informatsiooni vahetus. infoliikumine inimeste vahel. (allikas/saatja -> teade -> kanal -> vastuvõtja) · Infot kannab märk - sõna, zest vm, millele saatja ja vastuvõtja omistavad sellele sama tähenduse · Kanalid: verbaalne ja mitteverbaalne; vahetu ja vahendatud; personaliseeritud ja anonüümne · Termonoloogia: kommunikatsioon(+inimesepoolne subjektiivne emotsioon) ja interaktsioon(vastastikune mõjutamine) Mitteverbaalne suhtlemine · Mittesõnaline suhtlus
Kliendi tahtlikud ja tahtmata eksimused. Kliendi raamatupidamis arvestus võib sisaldada erinevaid vigu mille põhjustavad järgmised asjaolud: 1.Kliendi tahtmatud eksimused ehk vead. a) Matemaatilised või kirjavead algdokumentides ja raamatupidamis admetes. b) Faktide tähele panemata jätmine või vale tõlgendus c) Ebapiisav sisekontroll d) Mittepiisav arvutus põhimõtete ja aruandluse koostamis nõuete tundmine. e) Ebapiisav infoliikumine allüksuste ja töitjate vahel f) Ebapiisav eesmägi püstitus arvestus süsteemile 2.Kliendi tahtlikud eksimused ehk pettus. a. Raamatupidamisregistritee või dokumentidega manipuleerimine nende võltsimine või muutmine. b. Varade seadusevastane omandamine c. Tegingu tulemuste varjamine või välja jätmine raamatupidamise arvestusest d. Toimmata tehingute kajastamine e. Kehtestatud arvestus põhimõtete rakendamata jätmine f
ajastus, saadavus, laoseis, kampaaniad, hinnad ... Ballou Võtmetegevused · Võtmetegevusi on 4 ning need esinevad mingil kujul mistahes ettevõttes, mis puutub kokku logistikaga: 1. Klienditeenindus: vajaduse määramine, teeninduse standardid, arendamine. 2. Tellimuste täitmine 3. Transport 4. Laovarude juhtimine Tugitegevused: lao disain, laotöö, tootmiskorraldus, tagastused jne Logistika 5 võtmeala: toodete liikumine, infoliikumine, aeg, kulud, integratsioon Logistika Missioon: Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 7R mudel Right product, right cost, right quantity, righ condition, right place, right time, right client Log.sisendid Inimressursid, materjalid, informatsiooniressursid, finantsressursid Log. Kulud Transport, laovarude juhtimine, säilituskulud, halduskulud, muud kulud
2.3.4 Töötajate rahulolu ettevõtte juhtimisega Küsitluses selgus, et 69% vastanuist pole rahul firma juhtimisega. Ülejäänud 31 % küsitletuist leidsid, et juhtimisel pole viga midagi. Põhiliseks probleemiks oli palgaküsimus. Enamus vastanuist märkis, et tööl pole viga midagi, kui ainult väärilist tasu makstaks. Märgiti ka veel, et nõudmised on töö suhtes väga suured ja ranged, kuid tasu liiga väike. 34 Teine suurim probleem oli infoliikumine. Paljud vastanuist ütlesid, et neil on täielik infopuudus või info liikumine on aeglane. Mõnede arvates ei jõudnud info õigesse kohta või määratud isikule, tekkisid info tõkked või filtreeritus. Muudatuste ja uuenduste kohta käiv teave oli liiga ebatäpne, segane ja ebapiisav. Probleemseks peeti ka allüksuste töö koordineeritust. Kuna allüksused asuvad kõik väga erinevates kohtades ja küllaltki kaugel teineteisest, siis oligi põhiliseks
kvaliteet) ja klienditeeninduse kvaliteet. Kvaliteeditegurid Sageli jaotatakse tehniline ja tegevuslik kvaliteet mitmeks alaliigiks, milles arvestatakse lõpptulemust, töökeskkonda, usaldusväärsust, reageerimiskiirust ja valmidust ning mõjutatavust. Puhastusteeninduses on arvestatavad tehnilised ja tegevuslikud kvaliteeditegurid. Tegevuslikud kvaliteeditegurid • Turustus ja kujutlus ettevõttest • Väärtushinnangud ja ettevõtte õhkkond • Kiire infoliikumine ja tagasiside korraldus • Teenindusvalmidus, algatusvõime ja täpsus • Puhtad tööruumid, mööbel ja tööriided. Tehnilise kvaliteeditegurid • Koristusmeetodid, mõõtmine ja kalkulatsioon • Koristusained, töövahendid ja masinad • Kohanemine, koolitus ja juhendamine • Tööturvalisus, töökaitse ja keskkond. 2.1.2 Kvaliteedikriteeriumid Kvaliteedi määratlemiseks kasutatakse kvaliteedi omadusi ehk kriteeriumeid.
korraldajateks on ettevõttes personalitöötaja, töökeskkonnavolinik ja struktuuriüksuse ning osakondade juhid. Koolitustegevuse aruandlust peab personalitöötaja. Parimaks võimaluseks koolitustegevus süstematiseerida ja koordineerida on leida sellele tööle spetsialiseeruv töötaja, kes võtaks kogu ettevõtte koolitustegevuse enda kanda ja vähendaks seega ka juhtide vajadust olla pidevalt kursis enda ja alluvate koolitustega. Seeläbi paraneks koolitustegevuse kvaliteet, infoliikumine ja koolituste korraldamise efektiivsus. Võimalus on ka olemasolev koolituste korraldamise kord samaks jätta iga üksuse juht ise otsib ja korraldab koolitustel osalemist, ent sellisel juhul tuleb kogu koolitusalane töö jagada kindlate töötajate vahel, määratleda ülesanded ja vastutusalad ning paika panna koolitustel osalemise kord. 47 Aastas üks kord toimub kahepäevane meeskonnatöökoolitus, millest peaksid osa
Eeldatakse, et spetsialist tegeleb kommunikatsiooniga ja tema tegevus ei puutu ülejäänud töötajatesse. Kui aga inimeste käest küsida, kuidas nende arvates info ettevõttes liigub, siis leitakse alati, et see võiks parem olla. Kui uurida, kuidas inimene oma valduses olevat infot edasi annab, siis arvatakse, et seda tehakse väga hästi. Siin tekibki vastuolu, sest kui inimesed on avatud ja motiveeritud infot jagama ning tarbima, siis on ka hinnang infoliikumisele hea. Infoliikumine organisatsioonis sõltub kõikidest liikmetest. Tähtis roll on siin kommunikatsioonijuhil, aga samuti ka ettevõtte juhtidel ja töötajatel. Kommunikatsioonijuht peab määrama kindlaks reeglid, mudelid ja põhimõtted ning nende täitmist jälgima. Juhid on aga kommunikatsiooni teostamise võtmeisikud nii igapäevases suhtluses kui ka isikliku eeskujuga. Suurte rahvusvaheliste organisatsioonide kogemused sisekommunikatsiooni korraldamisel näitavad, et
spetsialistil justkui kaks riikliku tasandi esindajat: teiste sotsiaaltöö sihtrühmade (näiteks eakate ja puuetega inimeste) küsimustes peab KOV ka edaspidi suhtlema maavalitsusega, samal ajal kui lastekaitse küsimustes peab ta pöörduma SKA poole. Reformi edukaks rakendamiseks on oluline enne seaduse jõustumist koos valdkonna osapooltega detailselt määratleda kõikide osapoolte õigused, kohustused ja rollijaotus, infoliikumine ning ressursid, et maandada dubleerimiste ja n-ö valgete laikude tekkimise ohtu lastekaitsetöös. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ja LKS-is sisalduvatele meetmetele 28
annaabi.ee 
