Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eric ja Kipsy situatsioonianalüüs (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas hinnata juhtkonna ja Ericu käitumist?
  • Millised vigu teie arvates tehti?
  • Kuidas hinnata Kipsy käitumist?
  • Kuidas oleks võimalik antud olukorda Kipsy ja Ericu vahel lahendada?
Eric ja Kipsy Situatsioonianalüüs
  • Kuidas hinnata juhtkonna ja Ericu käitumist? Millised vigu teie arvates tehti?
    Minu arvates oli Ericu ja juhtkonna käitumine Eesti juhtide käitumismeetodi järgi. Ei arvestatud töötajate soovidega ja infot liikus omavahel vähe (meeskonna ja juhtide vahel). Juhtkond palkas Eric-u ainult soovituse põhjal. Ericul puudus kokkupuude antud valdkonnaga. Juhtkonna jaoks oli kõige suurem murelävi tootlikkus ja klientide rahulolu. Paindliku tööaja graafikut ei võetud isegi arutusele, mida oleks võinud kindlasti proovida. Antud situatsioonis tundus, et „kõrgemal korrusel“ olevad organisatsiooni liikmed ei pööranud tähelepanu töötajatele. Samuti võiks Ericul olla ülevaade, et miks eelmine juht lahkus.
    Ericu käitumine töötajate silmis võis tekitada vastuolu, sest ta kasutas nn. kõrvalist kontrolli töötajate üle. Selline kontroll ei too alati häid tulemusi. Isiklikult arvan, et Eric oleks võinud isiklikult ja ükshaaval inimestega rohkem suhelda, kuna ta oli firmas uus. Dispetšerite probleemi oleks saanud ehk vältida, kui välja uurida töölt puudumise põhjused (võimalik, et probleemiks oligi ainult suhtlus). Kuna dispetšereid palju ei ole, oleks isklik lähenemine võimalik. Variant, et Ericu kontrolöride tegevust natukenegi kinnitada positiivselt oleks olnud ehk kerge preemia (kui eelarve võimaldab) töötajatele või tunnustada efektiivsuse tõusu kerge magusaga ja ühisistumisega tööl.
    Nagu eelpool mainitud , juhtkond ei informeerinud Ericut piisavalt. Kas eelmise juhi poolt juhitud meeskond oli rahuldav ja piisavalt tootlik ? Seda Eric ei teadnud ja tänu sellele ei osanud muudatusi läbi viia, tänu muudatustele oleks võimalik olnud leevendada rutiinset ja igapäeva tööd töötajate seas. Samuti ka telefonikõnede kvaliteeti.
  • Kuidas hinnata Kipsy käitumist? Kas Kipsy tegi vigu või oli tema käitumine igati korrektne?
    Kipsy käitumine oli kahtlemata äkiline. Üldjuhul inimesed kipuvad just laisklema kui pikalt on firmas oldud. Kipsy puhul puudus motivatsioon , ta oli oma töö sedavõrd selgeks saanud, et tal tuli lahendada teiste inimeste probleeme, et tööpäevas huvi leida. Kipsy käitumine oli loomulik maneer ja lootus, et endale muid kohustusi saada kustusid, kui Erik otseselt midagi välja ei pakkunud.
    Kipsy puhul arvan, et emotsiooni selge väljanäitamine ei too positiivset vastukaja. Pigem näitab, et pinge seisundis ei talu Kipsy survet .
    Mina isiklikult arvan, et Kipsy oleks pidanud juba turgu vaatlema uute töökohtadega ja sellise jutuga ka Ericu juurde pidanud minema. See oleks Ericu pannud ehk vastutust võtma.
  • Kuidas oleks võimalik antud olukorda Kipsy ja Ericu vahel lahendada?
    Eric, kui ülemus, oleks võinud näha Kipsy emotsionaalset poolt teise nurga alt ja läheneda talle isiklikult. Kipsyl oli oma nägemus asjadest, kuid Eric keskendus enda hakkamasaamisele. Algselt, kui Eric tööle tuli, oleks võinud isiklikult uurida, kas kellelgi on ettepanekuid muudatusteks. Seejärel teistega arutada ja välja selgitada, milline muudatus on kõige tõenäolisem. Kuna Kipsy oli teiste seas hinnatud, siis sellegi oleks jutuajamiste käigus teada saanud. Kipsy ei saanud ennast tõestada. Kui Eric oleks delegeerinud mõne ülesande Kipsyle, oleks asjad kindlasti teise suuna võtnud.
    Juba tekkinud probleemi lahendada - juhina võiks Eric uurida tagamaid eraelust ja pakkuda muid koolitusvõimalusi ja rakendada Kipsyt ka mujal kui ainult ühel töökohal. Juhina oleks viisakas tulla ise peale emotsionaalset jutuajamist Kipsy juurde ja asja arutada teise nurga alt.
  • Kas Ericu (juhtkonna) ja Kipsy vahelist vastuolu oleks saanud vältida?
    Esimeses küsimuses kirjutasin , et infoliikumine juhtkonna ja töötajate vahel oli nõrk. Eric ei olnud teadlik, kes on Kipsy. Samuti ei olnud tal aimugi, miks eelmine juht lahkus. Meeskond kui selline, ei toiminud efektiivselt. Eric sukeldus pea ees vette ja alustas juhtimist oma nägemise järgi. Kui eelnevalt oleks olnud infot, et Kipsy on pikaajaline ja tubli töötaja, siis oleks ehk Ericu suhtumine ka teistsugune.
    Oliver Kilk
  • Eric ja Kipsy situatsioonianalüüs #1 Eric ja Kipsy situatsioonianalüüs #2 Eric ja Kipsy situatsioonianalüüs #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 129 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor okilk Õppematerjali autor
    Küsimuse vastused esimese labori puhuks. Analüüs tuli koostada lähtuval 10lk materjali, mida tuli analüüsida.

    Sarnased õppematerjalid

    LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS
    46
    doc

    LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS

    LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühistu employees. In the questionnaire we

    Juhtimine
    TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS
    22
    doc

    TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS

    TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS Ainetöö Juhtimises Tallinn 2003 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 2 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................. 3 1. Organisatsiooni neli töötajagruppi............................................................... 4 1.1 Asjatundja ehk proff.............................................................................. 4 1.2 Valitseja ehk ülemus............................................. .............................. 6 1.3 Ametnik............................................................................................. 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoliitika..................................

    Töö- ja palgakorraldus
    Juhtimissituatsioonianalüüs
    16
    docx

    Juhtimissituatsioonianalü üs

    MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Indrek Semm JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2010 SISUKORD JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS SISSEJUHATUS Ühe tuntud panga harukontoris töötas 12 inimest. Nende seas oli nii tavalisi tellereid, väärtpaberite ja fondidega tegelevad tellereid kui ka mitmeid laenu ja finantseerimise konsultante. Nagu teistes kontorites, oli sealgi töötajate töösisu erinev ja nad paiknesid eri astmetel, kusjuures kõige madalama astme töötajad olid tavalised tellerid ja kõige kõrgemal laenu ja finantseerimise konsultandid, ka väärtpaberite ja fondidega tegeleva telleri töö oli kõrgemalt hinnatud. Kõik töötajad olid kõrgharidusega ning tegid oma tööd väga hästi. Samuti olid nad töötanud selles kontoris umbe

    Inimeste juhtimine organisatsioonis
    ORGANISATSIOONI--JUHTIMIS- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ALUSED
    19
    doc

    ORGANISATSIOONI-, JUHTIMIS- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ALUSED

    MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Könol Halilova ORGANISATSIOONI-, JUHTIMIS- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ALUSED Ainetöö Juhendaja: Mare Kurvits, Aud. Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....3 1. Juhtimine ja tegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga . . . . . . . . . ....5 1.2 Juhi rollide analüüs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.3 Eesmärgitee mudel . . . . . .

    Juhtimise alused
    Suhtekorralduse eksami materjal
    45
    doc

    Suhtekorralduse eksami materjal

    SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu

    Suhtekorraldus
    Sisekontroll ja -audit
    19
    docx

    Sisekontroll ja -audit

    SISEKONTROLL JA -AUDIT Viktor Arhipov · Audiitortegevuse seadus SISSEJUHATUS Sisekontroll muutus vajalikuks kui ettevõtted hakkasid globaliseeruma (laienema) ja kadus geograafiliselt eraldunud struktuuriüksuste kontroll. Need üksused aga hakkavad tegema oma siseseid eesmärke, strateegiaid jne. Selle tõttu on vaja kontrollisüsteemi. Selleks palgatakse sellised töötajad, kes kontrollivad keskastme juhte, et kõik aruanded oleksid ikka õiged (et ei ole asju ilustatud) ja raporteerivad tegevustest juhte ja omanikke. See vajadus oli alguses seotud eraettevõttetega aga järk-järgult ka avaliku sektoriga. Avaliku sektori kontroll on tähtis selle pärast, et kontrollitakse, kas ressursse on kasutatud vastavalt plaanitule. Fiskaaleelarve kinnitab valitsus- avaliku sektori osad küsivad nii palju kui neil vaja (või isegi rohkem, sest nagunii antakse vähem kui küsida). Ja selleks ongi vaja sisekontrolli avalikus sektoris, sest muud kontrollimehhanismi ei ole. Riigikon

    Auditeerimine
    Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine
    71
    doc

    Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine

    Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.................................................................

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Klienditeenindus
    27
    doc

    Klienditeenindus

    Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alat

    Sotsiaaltöö




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun