Meedia juhib ja mõjutab inimese elu 21. sajand on info-ja tehnikaühiskond. Suurimateks info kajastajateks on internet, televiisor, raadio, ajakirjandus. Inimesi ümbritseb tänapäeval tohutu infohulk nii kodumaise kui ka laia maailma kohta. Meedial on suur osatähtsus inimeste elus, see mõjutab inimeste valikuid, suhteid, annab teadmisi, kujundab arvamusi. Meedia mõju on praegusel ajal suurem kui kunagi varem. Valikuid tehakse vastavalt sellele, kui mõjutatav inimene on nii üleüldiselt kui ka konkreetsel ajahetkel. Reklaamide ajel tehakse näiteks erinevaid ostuvalikuid. Mida rohkemate ja kavalamate võtetega reklaamitakse toodet, seda suurem on võimalus, et inimesed eelistavad reklaamitut, samuti hakkab tahtmatult poes silma just reklaamides nähtu. Näiteks Eagle Vision reklaamib sünnipäeva hindu, paljud prilliraamid on soodustusega. Kuid reklaamis on vaevumärgatavas kirjas prilliraamide soodustus kehtib ainu...
emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. 17Mis on siin (inglise keeles BUS)? Süsteem, mis tegeleb data edastamisega seadmete vahel 18Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on informatsiooni põhiühik. Üks bitt vastab ühele kahendsüsteemi arvu kohale.Kaheksa bitti moodustavad baidi.Bait on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. 19. Mis on piksel? Ühik , Piksel on pildi teravus. Mida suurem piksel , seda selgem pilt. 20. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Suurt muutmälu , erinevaid kaarte mis lihtsustavad ja kiirendavad (nt . videokaart jne ) 21. Nimeta arvuti liike näited! Lauaarvuti , pihuarvuti , tööjaam 22
materjali juurdevool. Lühimälu töötab erinevatel inimestel erinevalt, mõnel paremini, teistel halvemini. Inimesed on võimelised õiges järjekorras meelde jätma 7+-2 elementi, vähesed suudavad meelde jätta üle kümne. Lühimälu saab siiski treenida, ja jätta meelde rohkem. Parim meetod selleks on känkimine ehk informatsiooni kokkupakkimine mälus. Känkideks vöivad olla nii numbrid, sõnad ning lühendid. Põhimõtteliselt näeb känkimine välja nii, et inimene jaotab suurema infohulga väiksemateks ja lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Känke on inimene vöimeline meelde jätma 5-9, seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte mäluühikute arvu. Pikaajalises mälus seevastu püsib info väga kaua ja selle maht on ka väga suur, osad teadlased ütlevad isegi, et see on piiramatu. Arvatakse, et kõik millega inimene on kokkupuutunud säilib talle mällu. Kahjuks on seda väga raske tõestada. Uuringute põhjal on
nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga. Televiisorist informatsiooni kätte saamiseks kulub palju rohkem aega kui näiteks internetist uudiste lugemisele. Igas meediakanalis on tohutult palju ebavajaliku informatsiooni ja selleks, et enda jaoks oluline välja sõeluda, peab noor väga hästi oskama orienteeruda. Kui uudistesaates on päeva tähtsaimad uudised ja lennukiga sõitvad väikelapsed segamini nagu pudru ja kapsad on noorel tihti keeruline aru saada, mis siis tegelikult tema jaoks saadud infost oluline on.
ideid või lahendada probleem uudsel viisil. Mis on insight (taipamine)? Ootamatu teadlikkus suhetest erinevate ÕO10b elementide vahel, millel eelnevalt ei tundunud olevat seost. Mis iseloomustab süstemaatilist Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab L10b mõtlemist? suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine Mis on heuristik? Millistes Heuristikud- mõtlemist lihtsustavad ÕO10b, L10b mõtlemisülesannetes heuristikuid reeglid, mis tagavad õige lahenduse kasutatakse? vaid tuttavatele probleemidele Kuidas mõjutavad teadmised ja Eksperidid töötlevad infot tõhusamalt, L10b, ÕO10b kogemused erinevate struktureerivad probleeme paremini mõtlemisülesannete lahendamist
protsessori poole. (Joonis 1) Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise. Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane. 5 Joonis 1. 6
· Ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse 2. Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) · Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon · Tööalane infotööga seotud töökohatde domineerimine · Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga · Ruumiline pearõhk infovõrkudel · Kultuuriline - semiootilises tähenduses infohulga suurenemine 3. Mis on infokirjaoskus? · Teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. 4. Miks on infokirjaoskus tänapäeval oluline? · Viimastel aastatel on tohutult kasvanud informatsiooni hulk, kaasaja inimestel on üha raskem orienteeruda selles tohutus infotulvas. 5. Mis on andmed? · Kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid,
üldplaane niikaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini. Mis iseloomustab süstemaatilist Süstemaatiline mõtlemine rakendab L11 mõtlemist? algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse. Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas reziimis töötlemine Mis on heuristik? Millistes Heuristiline mõtlemine toetub ÕO11, L11 mõtlemisülesannetes heuristikuid heuristikutele ehk mõtlemist kasutatakse? lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist
töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvuti süsteemiga ide liidese kaudu, kasutades atapi protokolli. 8. bait- arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. 9. BIOS- PC tüüpi kasutatakse seda kõikide vajalike funktsioonide täitmiseks riistvara initsialiseerimisel (tuvastamisel) pärast voolu sisse lülitamist. BIOS kontrollib veel alglaadimise protsessi. 10. C++- üldotstarbeline staatiliste andmetüüpidega multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mis toetab abstraheerimist, polümorfismi, protseduraalset, objektorienteeritud ja üldistavat programmeerimist. 11
kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane infotööga seotud töökohtade domineerimine 3.Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga 4.Ruumiline pearõhk infovõrkudel 5.Kultuuriline semiootilises tähenduses infohulga suurenemine 3.Mis on infokirjaoskus? Infokirjaoskus (information literacy) on teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. 4.Miks on infokirjaoskus tänapäeval oluline? infovajaduse äratundmine; sobilike infoallikate määratlemine; edukate infootsingu strateegiate kasutamine; infoallikate leidmine ja valik; informatsiooni ja infoallikate hindamine; leitud informatsiooni korrastamine; informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete
. . . -, 1 = 8 . . - Infohulk- =2, , 0 1, , infohulga I(Xi,Yj) . -, 28 = - ()- .omainfo : 256. , 1 256 .
Informatsioon ehk teave - andmeid ja teateid ● Informatsioon eristub teadmetest selle poolest, et andmed võivad olla töötlemata kujul faktid, millest üldistamise või muu töötlemise järel saab informatsioon. Vahetu info - kogud/ õpid midagi sinule uut (isegi kui ühiskonnale on vana info) Vahendatud info - teatud, räägid informatsioon ● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot, ilma et oleks vajalik vahetu kontakt info koguja ja selle hilisema omandaja vahel. Paberi valmistamine võimaldas kirjakeele laiema ja mugavama kasutuse. Raamatute laiema leviku tegi võimalikuks 1450ndatel Johan Gutenburgi leiutis – trükimasin.
Fernando de Magalhaes 1519-1522 ümbermaailmareis (suri Filipiinidel) Tordesillase leping 1494 jagas maad 46°W läänes Hispaaniale, idas Portugalile Ameerika andis meile: mais, kartul, tomat, kalkun Maadeavastused jätkusid: Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa, Põhja-Ameerika Tulemused: koloniseerimine Ameerikas ja mujal indiaani kultuuride hävitamine orjade sissevedu Aafrikast Vahemere linnade tähtsuse langus Maailmapildi ja infohulga arenemine kauba ja hinnabörside tegevuse algus
Tartu: AS Atlex. 2007. lk 114. 19 Sealsamas, lk 116. ja tööelu kohta, lapse käitumine väljaspool kodu, ta õppeedukus, põhimeeleolu, seksuaalkäitumine, harjumused, tervise seisund ja tervisekäitumine, lapse sõprade olemasolu ja suhted nendega ning lisateave lapse kohta, mida spetsialist peab vajalikuks küsida.20 Testide ja küsimustike kasutamist tuleks esimestel kohtumistel kasutada võimalikult vähe, et saavutada head kontakti, mis tagab võimalikult suure infohulga saamise. Seda hindamise varianti võib analüüsida vaid vastava koolituse saanud psühholoog ning seda analüüsi tuleks teha koos vestluse ja vaatluse tulemustega. Läbi testide saab uurida eneseregulatsiooni häirete kohta, mis on väärkohtlemise tulemuseks.21 Väärkoheldud lapse abistamine Kuigi väärkohtlemise vastu võitlemine toimub võrgustikutöö meetodil, siis väärkoheldud
valdkondade raamistikku robotiteooriad, tehisintellekt. 19471948.a avaldas C.E. Shannon 2 artiklit, mis kandsid pealkirja "Matemaatiline sideteooria" (ka "Side matemaatiline teoori "). Seal pakkus ta välja matemaatilise kommunikatsiooniteooria, mida hiljem hakati nimetama infoteooriaks. Need tööd on tähtsad kommunikatsiooni uurimisel, kuna avasid uued võimalused matemaatiliseks lähenemiseks. Uurimustes andis C.E.Shannon infohulga mõiste tõenäosuslikstatistilise määratluse, esitas sidesüsteemi abstraktskeemi, sõnastas sidekanali läbilaskevõime, mürakindluse, kodeerimise jt. teoreemid. Matemaatiline infoteooria on tõenäosusteooria haru, mis uurib infovoogu allikast sihtpunkti. Infoteooria tõlgendab matemaatiliselt järgmisi protsesse: informatsioon edastatakse infoallikalt kodeeritult läbi infokanali infosaajale, kus informatsioon dekodeeritakse.
Fonangy katse näitas vastupidist, kus ühe luuletaja pealkirjadest oli välja lugeda 40, kuid ajalehtede pealkirjadest 60%+. Paari luulerida võib lahti seletada pikalt, võttes sealt uut ja uut infot. Mis küsib elulahkmel heitlik maru! Kuid sina enesele annad endast aru. Ja olgu öö kuitahes pikalt pime Sa otsaeest ei pühi oma nime. Puulehtki vaatab valgust, vajub vette Koos teistega. Ja siiski omaette. (Betti Alver) Luuletused on lühemad ja tihedamad, sellest ka infohulga suurus. Luuletuse teeb heaks pinged ja uudsus. Luuletuse info ei aegu (hetkesündmus: tramm ei peatu täna selles peatuses, vs sümbolid nt. Visnapuu luules). Tekst, kontekst, intertekstuaalsus. Lad. k (põiming texere?)- võib omistada talle struktuurilise ühtsuse. Raamat võib olla tekst, osa tema ühtsusest moodustab juba see, et ta on ühtede kaante vahel. Sammuti jutlus või retsept. Tekstide uurimisest võib rääkida keeleajaloo kontekstis. 20saj
Mis on Mõtlemine tääpsustamata eesmärgi saavutamiseks ÕO11 loovus? uudsete võimaluste kaudu Mis Taipamine- mõistuse abil milleski selgusele jõudma, ÕO11 on taipamine? millestki aru saama, midagi mõistma; märkama Mis Süstemaatiline mõtlemine rakendab algoritme ehk reegleid, L11 iseloomustab mis tagavad alati õige lahenduse. Seda iseloomustab suure süstemaatilist infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine in mõtlemist? English: Shah and Oppenh eimer
tähenduse. Teksti võib kasutada mitmel erineval viisil vastavalt lavastaja kunstilisele nägemusele. · dramaturgiline tekst ei vasta enam traditsioonilise dramaturgia tingimustele (terviklik lugu, dialoogi pidavad tegelased jne). Postdramaatilist teatriteksti iseloomustab: · Tihe seos teatripraktikaga · Struktuuri vabadus Postdramaatilise teatri kultuuriline kontekst · Meediaühiskond · Infokanalite ja infohulga plahvatuslik kasv. · Multimediaalsus (palju erinevaid infokanaleid). · Eklektilisus, fragmentaarsus, killustatus info edastamise viisides. · Vastuvõtustrateegiate muutumine: aeglase ja süveneva lugemise taandumine. Teatraalsus (theatricality) näitamise ja vaatamise akti rõhutamine, teatri spetsiifika rõhutamine, teatrina toimimine Tekstuaalsus (textuality) dünaamilise tähistamisprotsessi ja kommunikatsiooniprotsessi esiletõus
!!! 11. Müravaba kanali läbilaskevõime. (Slaididelt paragrahv 1, slaid 8; paragrahv 5, slaid 5) Müravaba tähendab, et vigasid ei ole, kõik jõuab vastuvõtjani. Seega läbilaskevõime on: 1 Ck [ Ik] = sup T k !!! Ik on signaali infohulk ajaintervallis ja Tk on ajaintervall. Kui puuduvad mürad, siis kogu infohulk, mis edastati jõuab vastuvõtjasse. Põhimõtteliselt võivad lisanduda vaid välised häired. Kogu sisendsignaal edastatakse. (Infohulga kohta paragrahv 2a slaididelt) 12. Pideva edastuskanali läbilaskevõime. (Slaididelt paragrahv 6, slaid 8-10, 13-15) Pidev edastuskanal on selline, milles toimuvad protsessid on pidevad või siis vaadeldakse protsesse vaadeldakse pidevalt. Kanali sisendis on mingi signaal koos edasi kantavate parameetrite koguga ning kanali väljundis on edastatud signaal koos mürade (peamiselt tingitud kanali seadmetest) ja häiretega (seadmete välised). Pideva edastuskanali läbilaskevõime avaldub:
Liikumismulje tekib objekti reaalsel liikumisel, stroboskoopilisel esitusel (näiv liikumine, animatsioon), indutseeritud liikumine (liikumatu objekti fooni liikumisel tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas), autokineetiline liikumine ( ntx pimedas ja üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused), liikumise järelefekt Vormitaju kujutiste äratundmine, suur probleem tänapäeval ( seoses päevast-päeva kasvava infohulga töötlemis-liigitamise-tõlgendamise ülesandega TEEMA 8 MÄLU Mälu psüühika nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises) Dna, Rna- dna-geneetilise ehk päritava mälu kandja. Rna ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Konsolideerumine - püsimälu jälje alus Ajukoor - tema suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete keskustega on tähtsaim aju struktuur
tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti, kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. Kilobait, megabait, gigabait, terabait, petabait(inimmälu hulk), eksabait, zettabait, jottabait. Kõik on eelnevast 210 korda suuremad. St 1 MB = 1024 kB. Sest see on lähim kahe aste tuhandele. Võib teatud kontekstis olla ka 1000 korda suurem, st 1 MB = 1000 kB Arvuti RAM üldiselt 4,8,16,32 GB, mobiil 4 GB. Ülejäänud SSD tüüpi mälu. Tähtede ja sümbolite kodeerimine – Peavad olema tõlgitud kahendsüsteemi arvudeks.
võimaluste seast sobivaima valimine ebaselge eesmärgi saavutamiseks Loovmõtlemine – mõtlemine täpsustamata eesmärgi saavutamiseks uudsete võimaluste kaudu DEDUKTIIVNE JÄRELDAMINE Spontaansuse kadumine Ignoreerimine Mittehuvitumine Pidev kaeblemine Varjamine. Süstemaatiline mõtlemine rakendab algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse. Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mõtlemist lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus režiimis Süstemaatilist ja heuristilist mõtlemist saab rakendada erinevates mõtlemisülesannetes. Seekord vaatame lähemalt nende rolle otsustamisel.
Info digiteerimise eesmärgid raamatukogudele Informatsiooni digiteerimine võib olla: · säilituseesmärgiga, · kasutuseesmärgiga, · säilitus ja kasutuseesmärgiga Digiteerimise eesmärgiks on: - Informatsiooni laiemalt kättesaadavaks tegemine - kogude tutvustamine - mäluasutuste propageerimine - analoogobjektide kasutamise vähendamine - kasutaja teenindamise lihtsustamine - suuremahulise infohulga parem käsitlemine - pikaajaline säilitamine (väga keeruline) Andmebaaside koostamine Andmebaasi kavandamine. Eksami sooritaja peab olema kursis informatsiooni kirjeldamise ja andmebaaside toimise põhimõtetega. Eksamil tuleb vastavalt etteantud lähteülesandele: 1. määratleda andmebaasi sisestatavad andmed vastavalt infovajaduse kirjeldusele; 2
järjestikune esitamin (nt.animatsioon) 3. Indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas 4. Autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat 5. Liikumise järelefekt Vormitaju Eriti oluliseks on kujutiste äratundmise probleem muutunud seoses päevast päeva tohutult kasvava infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ülesandega. Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed vormitunnused. Alkoholi mõju retseptiivsetele protsessidele Küllalt levinud on arusaam, et mõõdukas joove psüühilist tegevust ei häiri või isegi ergutab seda. Toime on siin petlik kerge alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse
väikese või väga suure koormuse korral. Töö on 0, kui lihas lüheneb koormuseta või koormus on võrdne maksimaalse isomeetrilise jõuga. Biitsepsi kinnituskoht luule annab võimaluse 1cm lihaskontraktsiooniga liigutada kätt 5 cm. 39) Shannoni infoteooria põhiskeem. Informatsioonilised protsessid elussüsteemides: nende tähtsus organismi talitluses ja informatsiooni ülekande olulisemad viisid. Infohulga mõõtmine. Informatsiooniteooria ja reguleerimisteooria on mõlemad küberneetika (juht, tüürimees) osad. Informatsiooniteooria mõõdab sõnumite infosisaldust kirjeldab infoülekandesüsteeme Informatsioon ei ole ühe süsteemi absoluutne omadus, tähtis on see, kuidas ta mõjub teisele süsteemile, Informatsioon on stiimul/suurus, mis muudab midagi selles, kes infot vastu võtab, muudab tema olukorda ehk siis kõige tähtsam on uudsus. See, et
aeraalne perspektiiv (mets on kaugelt sinisem, lähedalt roheline nagu ikka). Kuulmised: eri kohtadest tulenevad helid jõuavad eri kiirusega. Nt paremalt tulev heli jõuab paremasse kõrva ennem- stereoefekt. Valjus, tämber, disparaatsuspõhine suunataju, Doppleri efekt (miks ruumi suhted nii esinevad nagu me tajume on ka füüsikalsed põhjused, mitte ainult psühholoogilised), dissotsiatsioon. VORMITAJU kujutiste äratundmise probleem- videotehnika, reklaam jne- tähtis tohutult kasvava infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ül-ga. Maskeerimisefekt- mosaiigid- lokaalsed tunnused. Me filtreerime tajukujundist valikuliselt välja need vormitunnused, mis on maskeerivad, st segavad kujundi äratundmist. Filtreerimise korral jõuab tajupilti vaid heledusjaotus, mis kannab mõtestatud infot. Lühiajalisel esitlusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed (jämedad) vormitunnused. Detailide pertseptiivne mikrogenees võtab aega. Tähelepanu uurimise tüüpkatsed:
tõhusat koostööd ettevõtte nimetatud funktsioonide vahel. Organisatsiooni suhtekorraldus on funktsioon, mis aitab kaasa organisatsiooni arengut soodustava organisatsioonikultuuri kujunemisele efektiivse kommunikatsiooniprotsessi abil. Suhtekorraldaja informeerib asutuse töötajaid ja loob järjepideva infovahetusprotsessi töötajate ja juhtkonna vahel. Sisekommunikatsiooni eesmärk on suurendada töötajate motivatsiooni, rahulolu ja organisatsioonilojaalsust ning vähendada ebakindlust infohulga abil. Efektiivselt planeeritud ja hästi toimiv organisatsiooni suhtekorraldus annab suure panuse ettevõtte igapäevaste protsesside sujuvasse toimimisse nii osakonnas, eri osakondade kui ka eri tasandi töötajate vahel. Eriti tähtsaks muutub avatud ja operatiivne sisekommunikatsioon muutuste juhtimisel või kriisiolukorras. Näide Halvasti toimiva organisatsiooni suhtekorralduse tagajärjed · Halb maine nii organisatsioonis kui ka väliste sihtrühmade seas.
Kuulmised: eri kohtadest tulenevad helid jõuavad eri kiirusega. Nt paremalt tulev heli jõuab paremasse kõrva ennem- stereoefekt. Valjus, tämber, disparaatsuspõhine suunataju, Doppleri efekt (miks ruumi suhted nii esinevad nagu me tajume on ka füüsikalsed põhjused, mitte ainult psühholoogilised), dissotsiatsioon. VORMITAJU kujutiste äratundmise probleem- videotehnika, reklaam jne- tähtis tohutult kasvava infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ül-ga. Maskeerimisefekt- mosaiigid- lokaalsed tunnused. Me filtreerime tajukujundist valikuliselt välja need vormitunnused, mis on maskeerivad, st segavad kujundi äratundmist. Filtreerimise korral jõuab tajupilti vaid heledusjaotus, mis kannab mõtestatud infot. Lühiajalisel esitlusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed (jämedad) vormitunnused. Detailide pertseptiivne mikrogenees võtab aega. Tähelepanu uurimise tüüpkatsed:
eesmärkidega, sisudomeeni olemusega ning edastuskanali võimalustega. Pesastatud struktuurid peavad toetama tõhusat otsingut: vajaliku informatsiooni leidmine pesastatud gruppide hierarhilisest struktuurist peab kulgema tulemuslikult ja kiiresti. Näiteks: kasutaja jaoks kõige olulisemat infot ei tohiks peita pesastatud struktuuri alumisse ossa, vaid see peab olema hõlpsamini kättesaadav kui muu vähemoluline info. Lehtedeks jaotamise otstarbekus. Suure infohulga võib jagada erinevaist veebilehtedest koosnevaks koguks, ent iga leht selles peab olema teistest sõltumatu, st ta peab käsitlema konkreetset teemat või küsimust selliselt, et teemast arusaamiseks ei tekiks vajadust vaadata lisaks ka mõnda teist lehte. Kui keerukas aines on esitatud ühel lehel, võivad kasutajale abiks olla tabavalt sõnastatud pealkirjad ja lühike sisukokkuvõte, et kiiresti haarata sellel lehel olevat põhiinformatsiooni. Ülesehituse selgus
annaabi.ee 
