käände tunnusest ni. Morfeemid võivad kanda mitmesuguseid tähendusi. Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Seda tähendust kannab sõna tüvi. Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi. Seda tähendust kannavad tunnused. Tunnuseid on võimalik liigitada vastavalt nende asendile tüve suhtes, näitek sufiks järgneb tüvele, prefiks eelneb tüvele ja infiks asub tüve sees. Nagu foneem on abstraktsioon erinevatest foneemivariantidest, nõnda on ka morfeem abstraktsioon, millel võib olla mitu välist kuju. Näiteks sõnavormides saat/is ja saada/b esineb üks ja seesama morfeem kord kujul saat-, kord kujul saada-, ehkki tema tähendus on sama. Need eri kujud on morfeemivariandid ehk allomorfid. Supletiivne tüvi on tüvekuju, mis pole algvormist reeglipäraselt tuletatav, nt keskvõrdevorm parem sõnast hea. Keeleteaduse
INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25
10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25
morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: FUSIOONIKS 19. Kongruents on: SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 20. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d): VIISNURKNE 21. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMATUSÕNA, SÕNARAAMAT, VALGE-TOONEKURG 22. Morfeemide põhiomadus on see, et: NAD KANNAVAD TÄHENDUST 23. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 24. Sufiksid on: TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID, EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD 25. Morfoloogia ei uuri: SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 26. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed: (TA) KIRJUTAB 27. Seotud morfeem: ESINEB AINULT KOOS TEISTE MORFEEMIDE VÕI SÕNADEGA, LIITUB SÕNATÜVELE 28. Millised järgmistest ei ole sõnad? -SSE, -NUD 29. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega?
1. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt Sufiksid 2. Millist afiksit märgib A sõnas b-Aili? Infiks 3. Liidepartikkel on kliitiks, -ki/-gi 4. Väliskohakäänded on ablatiiv, allatiiv, adessiiv 5. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed raamat 6. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? sufiks 7. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed? (ta) kirjutab 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõna viisnurkne 9. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? minule, ent 10. Millised järgmistest ei ole sõnad? -sse, -nud 11
INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25
MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 15. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on AGLUTINEERIV 16. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? JALGU KANU 17. Väliskohakäänded on ADESSIIV ABLATIIV ALLATIIV 18. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 19. Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 20
Sõne- statistiline sõna Homonüüm- üks samakujulistest, kuid eritähenduslikest keeleüksustest, eelkõige sõnadest (tee-tee) Homofoon- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad (müüja- müüa) Homograaf- sama kirjapildi, aga erineva tähendusega ja hääldusega sõnad (palk-palk) 5. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega. Morfeem- väiksem tähendusega üksus keeles (näiteks mitmuse tunnus) Allomorf- morfeemi variant, morfeemi fonoloogiline avaldumiskuju, Kaks morfi on ühe morfeemi allamorfid, kui nad on tähenduselt samad, struktuurilt osaliselt sarnased või komplementaarses distributsioonis (täiendavas jaotumuses) Morfeemide liigid: • Vabad vs seotus • Leksikaalsed vs grammatilised • (juured ja) tüved vs afiksid
Hononüümid- kirjas ja häältuselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. nt baar-paar; ball- pall; müüja- müüa Homograafid- – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 7. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia ehk vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega).Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemide ja nende funktsioneerimisega. Morfeem- väiksem tähendusega üksus keeles. Allmorf- morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav. Morfeemide liigid: Morfeemide liigid: Vabad --- Seotud (Juured ja) tüved --- Afiksid
Häälik suulise kõne väikseim üksus Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi Häälikute kvaliteet häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus Haru osa keelepuust, moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses Idiolekt ühele isikule omane keelekasutus Infiks tüve sisse lisanduv morfeem IPA kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem Isolaatkeel on keel, millele ei ole sugulaskeelt Kääne väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud Kaksikliigendus keelemärgi jaotamine vormiks/tähenduseks ja vormi jaotamine foneemideks Keeleuniversaalid keelte üldine omadus Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm
sõnavormile või lausa tervikfraasile. Kas Mallegi kirjutas? Kas Malle kirjutaski? Malle kirjutas täna kolm kirjagi. Afiksite liigid Sufiks on tüvele järgnev afiks. leijona-lle 'lõvile' (soome keel) Afiksite liigid Prefiks on tüvele eelnev afiks. no-cal 'minu maja' to-cal 'meie maja' mo-cal 'sinu maja' amo-cal 'teie maja' i-cal 'tema maja' in-cal 'nende maja' (possessiivsuse väljendamine nahuatli keeles) Afiksite liigid Infiks on tüve sees asuv afiks. isriq 'ta varastas' istariq 'ta varastas endale' (enesekohasuse väljendamine akadi keeles) Afiksite liigid Tsirkumfiks on mõlemal pool tüve paiknev afiks. ge-komm-en 'tulnud' ge-lauf-en 'jooksnud' (partitsiibid e kesksõnad saksa keeles) Afiksite liigid Superfiks on rõhk või intonatsioon. wa ühtlane intonatsioon 'puhastab' wà langev intonatsioon 'puhastas ära' wá tõusev intonatsioon hakkab puhastama'
6. Poola kuju ja pööratud Poola kuju. Poola kuju – loogikaavaldiste kirjapanek sulgusid kasutamata. Idee seisneb selles, et kui panna tehtemärgid väärtuste ette või järele ja kui tehtemärgi poolt töödeldavate väärtuste hulk on üheselt määratud, siis saab hakkama ilma sulgudeta. Tehtemärgid väärtuste ees on Poola kuju. Prefiks (+ab). Pööratud poola kuju – ilma sulgudeta kirjapanek, tehtemärgid väärtuste järgi. Postfiks (ab+). Tavaliselt infiks (a+b). Näide – infiks notatsioon on (a*b)+c, sama avaldis postfiks notatsioonis oleks ab*c+ Pööratud Poola kuju näide N:(5*3)+(1+(3-2)) Normaalkujult -> Postfixkujule Reeglid 1.Arv kirjuta väljundisse 2.Vasakut sulgu ignoreeri 3.Operaator(tehtemärk) pinusse 4.Parempoolse sulu puhul võta operaator pinust ja pane väljundisse. 1. 5*3)+(1+(3-2)) vasak sulg nahui 2. *3)+(1+(3-2)) nr väljundisse V:5 P:tühi 3
o abstraktsemat tüüpi tähendusi, nt käsku, seesolu vms. Seega ei ole kõik sõnad lekseemid. Homonüüm – samakujuline, kuid eri tähendusega sõna; Homofoon – sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõna; Homograaf – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõna; 7. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia: • tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega; vormiõpetus, uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamust sõnadeks; • morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles • morf – morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles • allomorf – Allomorfideks nimetatakse ühe ja sama morfeemi erinevaid variante. Ühe morfeemi allomorfid kannavad kõik seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga
Häälikuseadused: kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet: häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet: häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru: on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt: konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks: tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k hiraman `laenama'; h-in-iraman ` laenas') Intensioon: (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA: International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud
Häälikuseadused - kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet - häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet - häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru - on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt - konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks - tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – hiraman ‘laenama’; h-in- iraman ‘ laenas’) Intensioon - (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA (International Phonetic Alphabet) – kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud)
Operaatorid o Aitavad parandada lähtekoodi loetavust o Kõik süsteemioperaatorid v.a. ”,” on ümberdefineeritavad o Omavad kehtivust mooduli piires, kuid saab ka moodulitest välja eksportida Operaatori deklareerimine o prioriteet (1, ..., 1500) – väiksem number annab kõrgema prioriteedi. o tüüp: §assotsiatiivsus(näide:16/2 + 6) § kuju (prefiks, infiks, postfiks) Kui operaatori # tüüp on yfx, siis täidetakse # korduvesinemisi vasakult paremale Kui operaatori # tüüp on xfy, siis täidetakse # korduvesinemisi paremalt vasakule Operaatori deklaratsioon: :- op(Priority, Type, Name). Võrdus: arg1 = arg2 või =(arg1, arg2) Võrdus kehtib, kui võrdusega seotud muutujat omavahel unifitseeruvad (väärtused
puhul lekseem sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma, mõnikord eristatakse tüve ja juurt. homonüümid vormi poolest sarnased, tähenduse poolest erinevad:tee - tee homofoonid hääldatakse ühtmoodi, kirjutatakse erinevalt: müüja - müüa homograafid kirjutame ühtmoodi, hääldame erinevalt: palk - palk 7. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega. morf kõige väiksem tähendusega osake sõnas kirja+sta+ma(+)tu+te+le+gi morfeem kõige väiksem tähendusega üksus keeles, võib koosneda allomorfide hulgast nt mitmuse tunnus on üks morfeem, millel on kaks allomorfi; -te ja de allomorf morfeemi variant Kaks morfi on ühe morfeemi allomorfid, kui nad on: tähenduselt samad nt de; te + d struktuurilt osaliselt sarnased vt eelnev näide
- laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia 3)keeletüpoloogia: oli algselt (19.saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmisetele küsimustele: esitekse, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline või sünteetiline keel). Ja teiseks, kuidas neid elemente liidetakse (prefiks, infiks, sufiks). Keelte tüpoloogiline liigitus 1.isoleeriv (puudub morfoloogia) nt, vietnami keel, millel on grammatilised lõpud puudu 2.aglutineeriv (grammatilised lõpud liidetud sõnadele) nt, türgi keel 3.flekteeriv (sõnatüvi muutub) nt, rootsi keel 4.polüsünteetiline-inkorporeeriv ( tüved koonduvad pikkadesse sõnadesse) Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada)
(Juured ja) tüved mis tahes sõnaosa, millele afiks liitub; juurmorfeem tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Leksikaalne morfeem Grammatilised morfeem Afiks liitub tavaliselt tüvele (seotud morfeemid) Prefiks tüve ees asuvad afiksid (eesliited, mis muudavad sõnatähendust) Sufiks tüvejärgsed afiksid (ee tunnused ja lõpud) Tsirkumfiks prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon (nt ge+komm+en) Infiks tüve sees paiknevad afiksid Nullmorfeem erandlik morfitüüp, mis ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul (nt kirjuta+n oleviku tunnus puudub) Kliitik (kliitiline morfeem) liituvad sõnavormile (nt -ki ja -gi). Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks. vaba leksikaalne tüvi seotud grammatiline afiks Morfoloogilised protsessid
• Tuleb otsustada, kumba pidi viidad jooksevad, et push ja pop protseduure lihtsam kirjutada oleks • Piisab ühest viidast pinu tipule, et temaga peamisi operatsioone teha • Ei pea paiknema füüsiliselt järjestikku, vaid järgnevusseose määravad viidad • Elemendid võiksid viidata olemasoleva pinu poole (nö alla poole) 6. Postfiks avaldis ehk Pööratud Poola kuju (Reverse Polish Notation). Mis see on, kuidas teisendatakse tavaliseks infiks avaldiseks ja vastupidi. Nii loogika kui ka aritmeetikaavaldisi saab kirja panna kolmel erineval kujul: prefiks (+ab , Poola kuju, operandid on avaldises ees.), postfks (ab+ , pööratud poola kuju, operandid järel) ja infiks (a+b) kujul. 6.1 Postfiks avaldis ehk pööratud Poola kuju – (ab+) viis kuidas panna kirja loogikaavaldisi sulge kasutamata. Operatorid pannakse operandide järele.
• (juured ja) tüved <- -> afiksid Kaks morfi on ühe morfeemi allomorfid, kui nad on 1) tähenduselt samad; 2) struktuurilt osaliselt sarnased; 3) komplementaarses distributsioonis (täiendavas jaotumuses)• jalga- / jala- ; -de- / -te- prefiks eba+viisakas – tüve ette siituv forfeem sufiks jalga+de+le+gi – tüve lõppu liituv morfeem tsirkumfiks saksa ge+mach+t- tüve ümberliituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks infiks akadi išriq "he stole" iš-ta-riq"he stole for himself“- tüve sisse liituv morfeem kliitik kellelegi ~ kellegile(liidepartikkel) 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria • hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused Gr
(nt seis(ma) + ata > seis/ata(ma), Tunnusmorfeemid kannavad grammatilist tähendust (nt sõnavormis ela/si/me väljendab si lihtminevikku ja me mitmuse esimest pööret). Afiksi (seotud morfeem) liigid: - sufiks (eesti keele tunnused ja lõpud; tüve lõppu liituv morfeem) järelliiide - Jalga/de/le/gi - prefiksid (tüve ette liituv morfeem) eba/viisakas - aufiksid (liidetakse pärast tüve) - tsirkumfiks (tüve ees ja lõpus on morfeem), ge-mach-t - infiks (tüve keskele pannakse teine morfeem), išriq – he stole; iš-ta-riq – he stole for himself - kliitik - tüvega nõrgemini seotud, sageli ei seostugi üldse, vaid liidetakse juba muuudetud sõnavormile v hoopis tervikfraasile. ( kellelegi – kellegile) Ebatüüpiline morfeem. 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus
ideogramm e. kirjamärk, mis tähistab tervet sõna idiolekt e isikukeel, üksikinimese keelekuju idioom- keeleomane, vormilt kinnistunud ja tähenduselt piltlik väljend ikoon- oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis implikatiivsed universaalid- üldised loogilised järeldusreeglid implikatsioon- loogiliselt tulenevad järeldused indeks- selle aluseks see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga infiks e. siseliide, käib tüvisõna sisse infinitiiv e. tegevusnimi infiniitne vorm- osutab sellele, et vormid on enamasti määratlematud nende muutumiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud informatsiooniteooria- uurib erinevaid sidesüsteeme, mille hulka kuulub ka loomulik keel inherentne omadus- iseloomulik omadus inkorporeerivad e. polüsünteetilised keeled- neis keelis pole iseseisvaid sõnu õieti
X ja Y on järjekorras XY VO keeltes sagedamini kui OV keeltes, kui on X mittehargnev ja Y hargnev. A ja N on mittehargnevad kategooriad, mistõttu nende järjekord pole ennustatav. Hargnemine iseloomustab süntaktilist struktuuri. 12. Morfeemide liigid: · sufiks järelliide · prefiks (kõige sagedasem) eesliide · tsirkumfiks 2-osaline ,,ümbritsev" afiks, mis liitub nii tüve algusse kui lõppu (prefiks+sufiks, nt ge-mach-t) · infiks katkestab tüve · (reduplitseeritud afiks tüüpilised tähendused: rohkus, deminutiiv, intensifitseerimine) · suprafiks/superfiks seotud suprasegmentaalse nähtuse morfoloogilise tähendusega; rõhutõstmise eesmärk (nt inglise keeles) · nullmorfeem · kliitik (nt gi/ki) · portmanteau/eraldi liigita morfeemid) 13. Grammatiseerumine morfoloogia mõiste, kus tekib kas grammatiline morfeem või grammatilisem tähendus.
Seotud saavad esineda ainult koos teiste morfeemidega, vabad ka üksinda • Grammatiline – leksikaalne (omavad tähendust, tähistab mingit objekti vms) - Tavaliselt on seotud morfeemid grammatilised ja vabad leksikaalsed, aga on ka erandeid. 5 Sufiks – pärast tüve (tüpoloogiliselt sagedasemad) Prefiks – enne tüve infiks – tüve keskel tsirkumfiks - üks osa enne ja teine pärast tüve, saksa ge-mach-t Lisaks nimetatakse veel mõnikord: reduplitseeritud afiks - afiks, mis on mingi teise osa kordus (vä-väga) suprafiks e superfiks - suprasegmentaalne nähtus morfoloogilise tähendusega. pannakse suuremale üksusele peale (vahepeal nt välde, rõhk-inglise keeles: inglise VERB SUBSTANTIIV conv´ict cónvict
Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf morfeemi variandid, ühele tähendusele vastavad erinevad morfeemid. Vaba morfeem morfeem, mis saab esineda üksi. Näiteks sõnad Seotud morfeem morfeem, mis saab esineda vaid koos vabade morfeemidega. Neil on enamasti grammatiline tähendus. Afiks seotud morfeemid, mis jaguneb esinemiskoha alusel sufiksiks, prefiksiks, infiksiks ja tsirkumfiksiks. Prefiks afiks, mis esineb tüve ees. Infiks afiks, mis esineb tüve sees. Sufiks afiks, mis esineb tüve järel. Tsirkumfiks afiksid, mis esinevad tüve ümber ehk siis koosneb sufiksist ja prefiksist. Preskriptiivne grammatika normid on ettekirjutatud, st et õige viis keele kasutamiseks on ette antud. Deskrpitiivne grammatika kirjeldab ja seletab, kuidas grammatika funktsioneerib. Morfosüntaks keeleteaduse osa, mis uurib nii morfoloogilisi kui süntaktilisi nähtusi.
Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt ,,koer" lauses ,,Koer hammustas poissi". Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid tähendusega. Grammatilised morfeemid tunnused ja lõpud. Prefiks eesliide (eba+viisakas) Sufiks tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks tüvi keskel (saksa ge+mach+t) Infiks liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi isrik ,,he stole", is-ta-rik ,,he stole for himself") Nullmorfeem ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru foneemide ega tähtede kujul. Nt raamatu+0. Kliitik afiksi ja tüve vahepealne morfeem, grammatiline tähendus, liitumine teistmoodi kui afiksil. Nt kellelegi, kellegile. Ebatüüpiline morfeem. 7) Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine.
Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt ,,koer" lauses ,,Koer hammustas poissi". Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid tähendusega. Grammatilised morfeemid tunnused ja lõpud. Prefiks eesliide (eba+viisakas) Sufiks tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks tüvi keskel (saksa ge+mach+t) Infiks liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi isrik ,,he stole", is-ta-rik ,,he stole for himself") Nullmorfeem ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru foneemide ega tähtede kujul. Nt raamatu+0. Kliitik afiksi ja tüve vahepealne morfeem, grammatiline tähendus, liitumine teistmoodi kui afiksil. Nt kellelegi, kellegile. Ebatüüpiline morfeem. 5
Tunnusmorfeemid kannavad grammatilist tähendust (nt sõnavormis ela/si/me väljendab si lihtminevikku ja me mitmuse esimest pööret). Morfeemi liigid: (seotud) - sufiks ( eesti keele tunnused ja lõpud ) järelliiide - Jalga / de / le / gi - afiksid (liidetakse tüvele) - prefiksid (eessõnad) ge/macht , eba/viisakas - aufiksid (liidetakse pärast tüve) gema - tsirkumfiks (partitsiibi tunnus, tüvi keskel), - infiks (tüve keskele pannakse teine morfeem), - kliitik - tüvega nõrgemini seotud, sageli ei seostugi üldse, vaid liidetakse juba muuudetud sõnavormile v hoopis tervikfraasile. ( kellelegi kellegile) Ebatüüpiline morfeem. 7. Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural.
*Morfeem-väikseim tähendusega keeleüksus *Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles *Allmorf-morfeemi variant (nt. Eesi k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd t nt lõunat ja 0, nt õuna) Vabad ja seotud morfeem *vaba morfeem võib esineda iseseisvana *seotud morf. Saab esineda vaid koos teiste morf.-ga või sõnadega. Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega. Seotud morfeemide liigid: Vastavalt liitumise kohale: afiksid Tüve ees: prefiks- eba;meeldiv Tüve sees: infiks- kelle;le;gi Tüve lõpus: sufiks- jalu;st Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt. Vietnami k. (nende funktsioonid on jagatud nt. Abisõnadele, sõnajärjele) Grammatilised morfeemid: 1) Nende hulka lisandub harva uusi liikmeid 2) Neil on fikseeritud positsioon(vt.lähemalt õpikust lik 131-2) 3) Neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub
dokumentide abil. Keele allsüsteemid: Foneetika-teadusharu, mis uurib häälikulist substantsi ja selle loomist ning vastuvõttu. Fonoloogia-teadusharu, mis uurib keele hälikulist struktuuri. Morfoloogia. Morfeem - väikseim tähendusega keeleüksus lauses ja liigid: 1)vabad, mis esinevad ka üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited, mis jagunevad omakorda neljaks: infiks, sufiks, prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0. Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted
Allomorf morfeemi variant (nt eesti k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd -t, nt lõuna-t ja 0, nt õuna, kuju sõltub ümbritsevatest häälikutest. Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega, õrnalt seotud morfeem on kliitik Seotud morfeemide liigid: Afiksid vastavalt liitumise kohale: Tüve ees: prefiks - ebameeldiv Tüve sees: infiks - kellelegi, millelegi Tüve lõpus: sufiks - jalust Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt vietnami k (nende funktsioonid on jagatud nt abisõnadele, sõnajärjele) Tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused: 1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid; 2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon (vt täpsemalt õpik lk 131-2); 3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid
* seotud morfeemid Morf on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles: talu, talu-sse, talu-st, talu-gi . Morfidel on iseseisev tähendus või vähemalt grammatiline funktsioon ja tavaliselt esinevad nad paljudes sõnavormides. Allomorfid on eri morfeemide variandid e teisendid; eesti keele osastava (partitiivi) eri lõpud 34. Vaba ja seotud morfeem Seotud morfeemid on afiksid: * prefiks - tüve ees; eba-, re- jne * infiks - tüve sees; kelle-le-gi * sufiks - tüve lõpus; jalu-st * tsirkumfiks - tüve ees ja lõpus Seotud morfeemid saavad esineda ainult koos teiste morfeemidega või sõnadega, on enamasti grammatilise tähendusega, ei esine kunagi iseseisvalt Vaba morfeem võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente; nt punane, tool, see, söö, all, eriti, kui, hästi, ja, ai
Morfeem väikseim tähendusega keeleüksus Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Allomorf morfeemi variant (nt eesti k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd t, nt lõunat ja 0, nt õuna Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega. Seotud morfeemide liigid: Afiksid vastavalt liitumise kohale: Tüve ees: prefiks ebameeldiv Tüve sees: infiks íribe 'süüa+tegemaINS1.sg.perf.egocentric' (keva keel, https://wals.info/chapter/22) Tüve lõpus: sufiks jalust Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt vietnami k (vastavad funktsioonid on jagatud nt abisõnadele, sõnajärjele) Keeletüpoloogia 1. Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: analüütilised laua peal sünteetilised lauale plüsünteetilised 2. Liidetakse: sünteetiline väljendusviis kordused abisõnad