Teda on peetud abstraktseks humanistiks- tema lähenes sellest, etu tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Ta ei tahtnud lugejaid veenda ega kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Romaanid (mida vaadeldakse realistlikena), koosnevad seostatud episooodidest, tegelaste mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale. Loomingut võib iseloomustada kui- 1. Individualistlikku, sest see keskendub üksikisikule, 2. Ideoloogiaskeptilist, kuna kindlaid hindamiskriteeriume ja lahenduse ei pea kirjanik võimalikuks. Teosed ,,Elusäde", ,,Kolm seltsimeest", ,,Tagasitulek."
Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim parlamendile!Teooria vabaduse kaitseks. Ta on seisukohal, et valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. James Harrington(1611-1677)-omand loob võimu.Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand.
Just sellisest läh enemisest on teda peetud abstraktseks humanistiks. R emarque ise on end määratlenud " sõjaka patsifistina". Remarque on öelnud, et ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Tema romaanid, mida traditsiooniliselt on vaadeldud realistlikena, koosnevad seostatud episoodidest, tegelaste mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale . Remarque loomingut võib iselomustada kui individualistlikku, sest see keskendub üksikisikule. ideoloogiaskeptilist, kuna kindlaid hindamiskriteeriume ja lahendusi ei pea kirjanik võimalikuks. Pilt lupe velez
välja vastukaaluks 19. sajandi Prantsusmaa Revolutsiooni radikalismile. Aja jooksul on konservatismi jaotatud mitmeti. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks. Samuti, on peetud konservatismi kaheks põhisuunaks traditsioonilist ja individualistlikku konservatismi. On ka levinud sellised konservatismi alaliigid nagu nn. uus konservatism ja neokonservatism. Konservatsimi põhivaated: Üldistavalt võttes võib konservatismile omaseks pidada järgmiseid põhimõtteid: 1)Traditsionalism- tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamist ning järk-järguliste reformide teostamise vajadust. 2)Inimolemuse ebatäiuslikkus- et inimene on egoistlik ja üksikuna saamatu, on tal vaja
koloniaalekspansiooni. Kodanlus, uusaadel. Kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton - suur inglise luuletaja (,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis"), kaitses trükivabadust, abielulahutust, oli riigikiriku vastu. ,,Türannide võim on saatanast!" Thomas Hobbes vestupidine Miltonile, kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ,,Leviathan" inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset. Julgeolek ja rahu on ühisk. Tähtsaimad vajadused. Eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu. Jumala olemus on haaramatu. John Locke Liberalismi rajaja. Kõrgeim võim riigis peaks kuuluma parlamendile. Rõhutas üksikisiku vabaduse tähtsust. Tema ideed võtsid omaks tulevased liberaalid viigid. Valitsuse põhiülesanne on omaldi kaitse. Inglise parlament alates 1256: · Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi
6. Konflikt ja koostöö Varased agressiivsuse teooriad lähtusid oletusest, et see on inimesele kaasasündinud iseloomuomadus, mis pole geneetiliselt siiski aga kinnitust leidnud. Hilisemad teooriad on vaadelnud agressiivsust sotsiaalse nähtusena, mis on tekkinud kas sotsiaalsest õppimisest või frustratsioonist. Kaasaegsed psühholoogid näevad agressiivsust tulenevat pigem tegurite kombinatsioonidest kui üksikpõhjustest. Eelarvamust seletavad teooriad individualistlikku või sünnipärasuse mudelit (võimukas isiksus, sotsiobioloogia, sotsiokultuurilised seletused, mille hulka kuulub patuoinaks tegemine ning sotsiaalne samastumine). Tühusad toimingud eelarvamuse vähendmaiseks põhinevad viiel tingimusel: võrdne staatus, isikliku tutvumise potensiaal, kontakteerumine mittestereotüüpsete indiviididedega, sotsiaalne toetus gruppidevahelises kontaktides ja ühise jõupingutuse vajadus.
Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Pildil on (ülevalt vasakult): Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas, August Alle, Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson Luule üldpilt: · G.Suits, E.Enno, Villem Ridala · uusromantiline/mitmekülgne luule, väljendati oma põlvkonna maailmakäsitusi, vaimseid ideaale ja ka isiklikke elamusi · ekspressionism tähtsustas individualistlikku, pessimistlikku ja traagilist elutaju; elu tõepärasus sai alguse Saksamaalt Ajaluule Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud viimse piirini võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust. Konkreetselt Eesti oludele viitava kõrval oli ülekaalus üldistav pilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust. Selgelt läbib paljusid luuletusi globaalse katastroofi teema. Inimkonda tabanud katastroofile
Aastal 1945 viidi ta Oslo psühhiaatriakliinikusse ning sealt Landviki vanadekodusse. Nii tema kuulumises Nasjonal Samlingisse kui ka vaimsete võimete languses on pärastpoole kaheldud. *************************************************************************************************************** ************************************************************************************** "Viktoria" on armastusromaan, milles Hamsun kujutas meisterlikult looduslähedaste erakute individualistlikku mässu ühiskonna vastu. Knut Hamsuni "Victoria" räägib suurest armastusest ja siin raamatus on mitmeid kohti, kus kirjeldatakse armastust väga pikalt ja erinevalt (574) Kesksed tegelased Victoria ja Johannes, kes aina üritab enda armastust tema vastu tõestada. Johannes ja Victoria on tundnud üksteist lapsest saati, aga nad on pärit erinevatest perekondadest. Victoria on rikas ja ilus lossipreili. Johannes on möldri poeg ja ta tunneb loodust väga hästi.
uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Kaalutletult, kuid veenvalt on lahendatud nende esiletõstmine teiste seast. Nende pead on ainsad, mille taustaks on hele taevas. 20. Michelangelo ei lootnud kunstile abi teadusest ja üldistest reeglitest, vaid uskus isiklikku inspiratsiooni. Michelangelo raius inimesi välja marmorirahnudest. Piiblist võetud teemade kaudu väljendab ta mitte ainult kristlikku, vaid ka individualistlikku ennastteostavat renessansiinimest. 21. Sixtuse kabeli lae ja altariseina pidi Michelangelo kaunistama ise ja ta tegi seda mitu aastat. Maalignute motiivid on võetud Piiblist. Talle ei piisanud piibliloo ümberjutustamisest, kogu tema loomingut täidab eriline pinge. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. 22
arusaam kõikelubavast liberaalsest ühiskonnast, kus puuduvad piirid lubatu ja keelatu, normaalse ja ebanormaalse vahel. Sotsialisatsioonifunktsiooni on kõigil aegadel väga oluliseks peetud, sest kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtudes. PEREKONNA OLEVIK Eristatakse familistlikku ja individualistlikku perekäsitlust. Familistliku perekäsitluse järgi on pere kui terviku väärtused ja huvid olulisemad kui peresse kuuluval pereliikmel. Individualistlik käsitlus seab aga esiplaanile just iga üksiku peresse kuuluva liikme kui isiksuse väärtused, vabadused ja õigused. Familistliku ja individualistliku perekäsitluse tausttegijad: NATURAALMAJANDUS INDUSTRIAALMAJANDUS
kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust.) ( 17. sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) Valgustusajastu tähtsaimad esindajad olid: · T. Hobbes elas Commonwealthi ajal pagulasena Prantsusmaal, seega tal ei olnud parlamendi ja vabariigi suhtes eriti sooje suhteid. Peateos ,,Leviathian. Ta arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Lõpetamaks kõikide sõda kõikide vastu, lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu. Viimane on ühiskonnale vajalik, ning seetõttu kasulik, kui see on võimalikult tugev. Parimaks pidas absolutismi. ( Inglismaa ) · J. Locke pooldas nn loomuõiguste olemasolu riigi tekkides loobusid inimesed osast oma õigustest riigi hüvanguks, seega on riik saanud oma võimu rahvalt ja peab tegutsema rahva hüvanguks
mis on esmaseks tingimuseks neist ülesaamiseks. Eeldused liikumiseks teadmuspõhise ühiskonna suunas saavad Eestis kujuneda järk-järgult. Oluliseks eelduseks on muuhulgas põlvkonnavahetus ühiskonna võtmesektorites, teadmusühiskonda vedava uue eliidi mõjulepääs avalikus elus, ühiskonna hoiakute ja poliitikate kujundamisel. Eliit, kes suudab ületada eesti kultuuri traditsioonilist suletust ja suhtlusbarjääride jäikust, individualistlikku "töörügamise eetikat", umbusku ja vaenulikkust "teiste" suhtes, mis kõik kokku vähendab oluliselt Eesti ühiskonna koostöövõimet ja takistab sotsiaalse kapitali realiseerumist arenguressursina. Selle ületamine saab toimuda vaid koostöövõrgustike stimuleerimise, eriti aga haridussüsteemi kaudu koostöötahte ja koostööoskuste ning kommunikatiivsete ja sotsiaalsete oskuste suurendamise teel. Liikumine teadmusühiskonna suunas ei taandu Eesti
Michelangelo Buonarroti (1475-1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusse ja kunstniku erilisusse. See mees ei lootnud kellegi abile, vaid uskus iseenda inspiratsiooni. Ta oli nii maalikunstnik kui ka skulptor. Ta kujutas oma tegelasi pingeseisundis, kus kehapoosid ja pilgud väljendasid otsuse raskust, aga ka valmisolekut tegudeks. Ta väljendab nii kristlikku kui ka individualistlikku, enamasti renessanssinimest ja ka enamasti ennast. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud (tutvumine Lorenzo de`Medici antiigikoguga ) ning Giotto, Masaccio, Donatello ja J.de Quercia teosed.Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine
• Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti konservatismi ja selle käsitlust inimloomusest. • Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid ühiskonnafilosoofe, kes mõningaid ta seisukohti omaks võttes üldiselt talle siiski vastu vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke. HOBBESI FILOSOOFIA • Ta arendas mõtet, et inimene pole loomult halb, kuid teda tuleb valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Lõpetamaks kõikide sõda kõikide vastu, lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu. Viimane on ühiskonnale vajalik, ning seetõttu on kasulik, kui see on võimalikult tugev. Kuninga võimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani, nagu juhtus Inglismaal. Absolutistliku kuningavõimu ülesanne on rahu ja isikliku julgeoleku kindlustamine.
kaasa juhtide paindliku analüütilise mõtlemise kujunemisele, õpetab nad ettevõtet väliskeskkonna muutuvatele tingimustele kiiresti kohandama. 9 Z TEOORIA KOKKUVÕTE Uue teooria võib luua mitme erineva teooria kokkusobitamisel - nii loodi Jaapani juhtimisstiili põhjal USA ühiskonna individualistlikku eripära arvestades Z teooria. Olemasolevaid teooriaid hinnatakse ja kujundatakse eelkõige vastavalt sellele, millist tähelepanu on ühele või teisele põhiküsimusele pööratud. Teooriate eelistamine sõltub kultuurist, ühiskonna mõjust inimestele ja ettevõtetele, erinevatest väärtushinnangutest, sihtidest ning lisaks veel paljudest teistest olulistest teguritest. Kokkuvõttes ma leian, et üht konkreetset juhtimisteooriat ei ole võimalik teiste teooriate suhtes ülistada
Michelangelo esindab kõige äärmislikumal viisil kõrdrenessanssi tüüpilist usku kunsti väärtuse ja kunstniku erilisusse. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusesse paavstiga, kas olid tema kunsti peamise peamised tellijad. Ta uskus oma inspiratsiooni. Ta maalis inimesi ja raius neid välja marmorist. Talle meeldis neid kujutada pingesisundis. Ta väljandas kiriku sõnumit, individualistlikku, enesetteostavat renessansiinimest. Michelangelo Taavet oli jõuline kangelane kes oli valmis otsustavasse heitlusesse minema. Moosese figuur pidi olema osa hauamonumendist, aga see jäi lõpetamata. Mooses oli kuju.Mooses oli kujutatud istuvana, kuid tema poosis ja näos väljendub raev. Tema üks suur tellimus oli Sixtuse kabeli ja altari kaunistamine. Ta tegi seda üksi mitmeid aastaid. Maalinkute motiivid on võetud piiblist. 24. Millise linnas tegutses Tizian
,,Sixtuse Madonna". 14. Michelangelo Buonarroti (1475-1564) Peetri kiriku ehituse juht oli. Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusse ja kunstniku erilisusse. See mees ei lootnud kellegi abile, vaid uskus iseenda inspiratsiooni. Ta oli nii maalikunstnik kui ka skulptor. Ta kujutas oma tegelasi pingeseisundis, kus kehapoosid ja pilgud väljendasid otsuse raskust, aga ka valmisolekut tegudeks. Ta väljendab nii kristlikku kui ka individualistlikku, enamasti renessanssinimest ja ka enamasti ennast. ,,Taaveti figuur" Tema Taavet on tahtejõuline vägilane, kes on valmis heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega on ka ,,Moosese figuur" istuv, kuid tema poosis ja näos väljendub raev usutaganejate vastu ning otsustavus neid karistada. + ,,Sixtuse kabeli lagi ja altarisein" üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Oma maalidel
erilised õigused ja kohustused. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni ning konfliktideni paavstiga, kes olid tema kunsti peamised tellijad. Michelangelo ei lootnud oma kunstile abi teadusest ja üldistest reeglitest, vaid uskus oma isiklikku inspiratsiooni. Enamasti piiblist võetud teemade kaudu väljendab Michelangelo mitte ainult kristlikku sõnumit, vaid ka individualistlikku, ennastteostavat renessansiinimest ja kokkuvõttes iseennast. Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Manerism Itaalias 1. Eemaldumine renesanssi ideaalidest.Kõrgrenessansi suurmeistrid olid oma loominguga trotsinud kaasaaega ja kaitsnud usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ning maailma harmooniasse. 16 saj sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja eriti sajandi keskel alanud vastureformatsioon kõigutasid sellist usku
mis ongi orienteeritud ühiskonna seisundi ja ettevõtte prioriteetide, väärtuste koos- kõlastamisele. Kui on loodud piisavalt tugev alus, kujundatud ettevõttesisesed normid ja tegutsemisfilosoofiad, mis on kõigile arusaadavad ning käitumuslikuks eeskujuks, olles kooskõlas ühiskonna üldiste hinnangutega, siis ei ole teistsuguse teooria rakendamises midagi ületamatut. Uue teooria võib luua mitme erineva teooria kokkusobitamisel - nii loodi Jaapani juhtimisstiili põhjal USA ühiskonna individualistlikku eripära arvestades Z teooria. Tuleb arvestada, et teooriad töötatakse välja olemasolevate teadmiste põhjal, kuid on väga keeruline puhtalt statistiliste uurimuste, numbrite, faktide põhjal ennustada, kas teooria kujuneb pädevaks või mitte. Kokkuvõttes ma leian üsnagi selge olevat, et üht konkreetset juhtimisteooriat ei ole ratsionaalselt võimalik teiste teooriate suhtes ülimuslikuks pidada.
6. Iseloomustage lineaaraktiivset kultuuri ja nimetage tüüpilised esindajad. Individualistlik, orienteeritud isiklikele saavutustele. Teeb ¸hte asja korraga, planeerib ette, täpne. Töötab kindlatel kellaaegadel. Mittekontaktkultuur piiratud kehakeel. Introvertne, kannatlik, vaikne. Otsene stiil, napisýnaline. Segab harva vahele, emotsionaalselt neutraalne. 7. Iseloomustage võrdlevalt kollektivistlikku- ja individualistlikku kultuuri. Kuhu kuulub Teie arvates Eesti? Põhjendage. Elin Palumäe SR13 Kollektivism Individualism Õpetajad näevad õpilasi kui gruppi Õpetajad näevad õpilasi kui indiviide Õpilaste omaalgatust ei julgustata Õpilaste omaalgatust julgustatakse Õpilased esitavad rahvuskeskseid, Õpilased esitavad ,,modernseid" vaateid traditsionaalseid vaateid
mis ongi orienteeritud ühiskonna seisundi ja ettevõtte prioriteetide, väärtuste koos- kõlastamisele. Kui on loodud piisavalt tugev alus, kujundatud ettevõttesisesed normid ja tegutsemisfilosoofiad, mis on kõigile arusaadavad ning käitumuslikuks eeskujuks, olles kooskõlas ühiskonna üldiste hinnangutega, siis ei ole teistsuguse teooria rakendamises midagi ületamatut. Uue teooria võib luua mitme erineva teooria kokkusobitamisel - nii loodi Jaapani juhtimisstiili põhjal USA ühiskonna individualistlikku eripära arvestades Z teooria. Tuleb arvestada, et teooriad töötatakse välja olemasolevate teadmiste põhjal, kuid on väga keeruline puhtalt statistiliste uurimuste, numbrite, faktide põhjal ennustada, kas teooria kujuneb pädevaks või mitte. Kokkuvõttes ma leian üsnagi selge olevat, et üht konkreetset juhtimisteooriat ei ole ratsionaalselt võimalik teiste teooriate suhtes ülimuslikuks pidada.
See muutis tema elukäigu väga erinevaks nt. Raffaeli omast, kes oma rahuliku ja harmoonilise loomingu najal võis nautida edu ja kuulsust. Inimeste hingeelu väljendamiseks eelistas ta kujutada oma tegelasi mitte tegevuses, vaid pingeseisundis, nt. kohtamas mõnda ohtu või väljakutset, kus nende kehad ja pilgud väljendavad otsuse raskust, aga ka valmisolekut tegudeks. Enamasti Piiblist võetud teemade kaudu väljendab Michelangelo mitte ainult kristlikku sõnumit, vaid ka individualistlikku, ennastteostavat renessansi-inimest ja kokkuvõttes iseennast Michelangelo skulptuure: Taaveti figuur (11. pilt)- tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. Moosese figuur (lõpetamata jäänud hauamonumendilt paavst Julius II-le)- väljendab raevu usutaganejate vastu ja otsustavust neid karistada. ,,Pietà"- kujutab leinavat Maarjat, kes hoiab oma põlvedel surnud Jeesus Kristust. Sellel noorpõlvetööle omast õrnust ja harmooniat leidub meistri loomingus harva.
" Revolutsiooni ajal avaldas ta poliitilisi pamflette, mille hulgast osutus eriti mõjukaks tsensuuri vastustav ja trükivabadust kaitsev ,,Areopagitica." Tuntuks sai ta ka abielulahutuse kaitseks. Ta astus välja vabariigi kaitseks. Thomas Hobbes Miltonile vastupidistel seisukohtadel oli Thomas Hobbes (1588-1679), kes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Tema kuulus teos ,,Leviathan", selles arendas ta mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Parimaks pidas ta absolutismi. Ta rõhutas et julgeolek ja rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas, revolutsioon oli kuritegu. Usuküsimustes tunistas ta kõrgema olendi olemasolu, arvates, et jumalat ei ole võimalik kujutleda kehaliselt, vaid jumala olemus on haaramatu. Ta õppis Oxfordis. John Locke Inglise filosoof. Õppis Oxfordis meditsiini. Kaitses parlamenti kunindavõimu vastu ja ülistas eriti Kuulsat revolutsiooni
Minu isiklik nietzcheaanlik ärkamine toimus luterlikus leerikoolis. Kirikuõpetaja oli dekaloogi ümberseletamisel jõudnud kuuenda käsuni: ,,Sina ei või tappa". Peale käsu sisu põgusat lahkamist küsis kirikuõpetaja: ,,Aga kas sellele käsule on erandeid olemas?". Ja vastas ise: ,,No kui ikka suur rahvas tungib kallale väiksele, siis väiksel rahval on kodumaa kaitsel lubatud seda käsku murda. Seda ikka...".... Nietzsche katse luua super-individualistlikku maailmakäsitlust, mis omakorda ühtiks universumi ülima reaalsusprintsiibiga, lõppes peale äärmiselt viljakat loomeperioodi vaimse kokkuvarisemisega. 1889. aastal haaras ta Torino keskplatsil oma kallistusse ühe piitsutatava hobuse, millest saigi tema hüvastijätuzest. Viimased kümme aastat oma elust veetis Nietzsche oma ema ja õe järelvalve all. Ainus ja oma Nietzche pärandi lummav ilu ja jõud sisaldab palju sellist, mis alles ootab järele teadusliku
° Tema tähtsamad teosed on seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamisega ja vabariigi kehtestamise ümber. ° Astus välja vabariigi kaitseks. ° Väitis, et rahval on õigus välja astuda türannist kuninga vastu. Thomas Hobbes üks ühiskondliku lepingu teooria rajajaid: ° Kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ° Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult paha, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. ° Parimaks pidas ta absolutismi. ° Kuningavõimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani. ° Absolutistliku kuningavõimu ülesanne on rahu ja isikliku julgeoleku kindlustamine. ° Julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. ° Isikuvabadus eitas. 8 ° Revolutsioon oli kuritegu. ° Jumala olemus on haaramatu. John Locke inglise filosoof, üks liberalismi rajajaid.
Satre.Eksistentsifilosoofiat vaadatakse ka vahest kui radikaalset subjektifilosoofiat.Kõikidele autoritele on ühine see, et nende tõlgitsuses pole inimese eksistents vaadeldav esemena ning on sellisena empiirilisele teadusele haaramatu.Satre oli „eksistentsialismi“ tuntuim levitaja.Pärast Teist maailmasõda hõlmas eksistentsialism ka teisi kultuurinähtusi nt ilukirjandus ning tähistades muu hulgas vabameelset ja individualistlikku elustiili.AUDENTSUSE PROBLEEM- kuidas olla ise, milline on audentne iseolemine, konkreetse indiviidi eksistents pole seletatav filosoofiliste süsteemide abil. . Inimene saab läbi isikliku valiku valida esteetilise, eetilise (lähtuda kohustusest) ja religioosse etapi vahel. Meeleheide – inimene on kogu aeg meeleheitel. Esteetiline elustiil viib paratamatult meeleheitele. Inimene teeb esteetilise valiku, kuna seda peetakse üldiseks normiks (seda tunnustatakse)
Tänapäeva kultuur on olulisem kui poliitiline, tootmis ja tehnoloogiline ühiskonna sfäär. Ehkki Bell ütleb, et juhiistmel istub tarbija, on tema tööst läbi näha konservatiivset kriitikat tarbimisühiskonna vastu ja Lääne kapitalistlike väärtuste kadumise pärast. Tema meelest ,,postmodernism" tähendab sellist hoolimatust ja suutmatust vanu väärtusi alal hoida. Ta ütleb, et tarbimisühiskond on sootsimui suhtes düsfunktsionaalne. Tarbimine täidab individualistlikku eluviisi pseudosotsiaalsusega. Kodanlikul ühiskonnal on kaks alust: puritaanlik töö eetika (kokkuhoidlik, kaine, kalkuleeriv) ja radikaalne hobbseism, rahuldamatu inimene, mis poliitikas on kammitsetud kui majanduses ja kultuuris on piiramatu. Kuid kultuur on vaene, kuna isikliku vabaduse kaudu ei saa saavutada transtendetset tähendust. Ülima tähenduse asemel on ainult isklike ihade plahvatus, mida rahuldab massikultuur. Kui sa ei saa lõbutseda, on sul midagi viga
1) sugugi kõik andekad lapsed ei suhtu võistluslikkusesse ühtemoodi; 2) andekad lapsed tajuvad võistlejate eri motiive ja arvavad, et meister- likkusele orienteeritud õpilastele meeldib õppida, vastase löömisele orienteeritud õpilastele meeldib võita; 3) andekad lapsed kalduvad soosima individualistlikku ja võistluslikku stiili õppimisel, mis vihjab sellele, et teatav võistlusmoment võiks an- dekate õpilaste õpivõimet tõsta; 4) mõningatel juhtudel, kaitsmaks sõprussuhteid ja toetamaks vähem võimeka kaaslase enesehinnangut, võivad andekad vältida võistluslik- kust sõprussuhetes või varjata oma tegelikke võimeid.
Kõige olulisem on aga laiema sotsiaalse kogukonnaga. Pereliikmete ja/või sõprade seisukohti võidakse arutada, kuid asjaolu, et nad käituvad mõnda aega vaatlejatena, kuulates, mida räägitakse. Sellise tavaliselt ei püüta pereliikmeid ja sõpru otseselt nõustamis- protsessi kaasata. Üksikisikule stsenaariumi edukus sõltub ilmselgelt vanemate ja nende laste positiivsest suhtest. keskendumine peegeldab meie individualistlikku ühiskonda ja veendumust, et inimestel peab Kliendile oluliste inimeste kaasamist nõustamisse on proovitud ka põlisrahvaste olema vabadus teha oma karjäärivalikuid ilma, et perekond või sõbrad neid selles mõjutaksid. kogukondadega töötades
annaabi.ee 
