Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümbolid aluseks on kokkulepe: kass, koer, tuba Sõna kui keelemärgi omadused 1) Keel on muutlik lühendatakse sõnu (pastapliiats pastakas) 2) mõistetakse erinevalt nt jänes: lapsele on pehme mänguasi, jahimehele on õhtusöök, bioloogile on eksperimendi vahend 3) igas keeles on häälikutel omad järjestamise reeglid maaja? Keaps?
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on...
s. Mõnikord on küll võimalik seletada, et kust morfeem pärit on (näiteks teame, et slängisõna soppama tüvi on laenatud inglise keelest), kuid see ei seleta seda, miks inglased just sellist häälikukombinatisooni selles tähenduses kasutavad. Sümbolilisus on inimkeele üks põhilisi omadusi, kuid lingviste on alati huvitanud ka teised märkide liigid. Kuid kuna just nende puhul on vormil ja tähendusel omavaheline seos, vaatleme neid täpsemalt. 2.2. Indeksid Indeksid on märgid, mille tähendus põhineb järeldusel, mis tehakse teatud teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutamise olukorrale. Kui näeme suitsu metsa kohal, siis teame, et seal peab olema inimene. Suits ei meenuta meile inimest, seega pole tegemist ikooniga. Kuid ometi on meil põhjus, miks me arvame, et suits just inimest tähendab: teame, et keegi teine peale inimese lõket või korstnaga küttekollet kasutada ei oska, järelikult peab seal olema inimene.
Erineva arengutasemega riigid globaliseeruvas maailmas Kokkuvõte Maailma riike võib pingeritta seada ja rühmadeks jaotada väga mitmel moel. Parema ülevaate saamiseks on kasutusele võetud mitmed indeksid, mis annavad mitmekülgsema ülevaate arengutaseme eri aspektidest. Riikide arengutaset võib hinnata mitmel moel. Kõige sagedamini tehakse seda kitsalt majanduslikust aspektist lähtudes, kasutades sisemajanduse kogutoodangu näitajat. Mitmekülgsem ja sotsiaalmajanduslikke näitajaid arvestav on inimarengu indeks. Riikide omavaheliseks võrdlemiseks tuleb SKT arvutada riigi elaniku kohta ja teisendada summa ühtsesse valuutasse. Samuti tuleb SKT arvutamisel arvestada kaupade ja teenuste hindade erinevust. Kui SKT on riigi territooriumikeskne, siis rahvatulu on elukohakeskne mõõdik. Kui SKT on riigi territooriumikeskne, siis rahvatulu on elukohakeskne mõõdik. OECD püüab heaolu mõõta materiaalsete, e...
"Mis on andmebaas?" Kerli Erm VS12 Mõisteid · Andmed · Info · Andmeväli · Kirje · Andmebaasisüsteem · Andmebaasiserver · Indeksid · Relatsioonid Andmebaas · Moodus, kuidas organiseerida informatsiooni, milleks võib olla pisike nimekiri või tohutu informatsioon. · Andmebaas ehk tabel, mis koosneb ridadest ja veergudest. · Andmebaasi põhiülesanne on genereerida kvaliteetne, adekvkaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi kasutajatele. Andmebaas peab olema: · Ammendav · Terviklik · Mitteliiane · Struktuurne · Aktuaalne
Indeks ja baasindeks 11.klass Indeks on kahe arvu suhe, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab mingi majandus alase suuruse muutumist ajas. Rakendusalad on riigi, - maailmamajandus analüüs ja ettevõtted k.a. Indeksid on vajalikud selliste nihete ja muutuste uurimisel, mis pole empiiriliselt täpsed ja jääksid muidu analüüsia pilgu eest varju. Baasindeks- alusideks-see on indeks mingi kindla väärtuse ehk baasväärtuse suhtes teatud aja momendil või perioodil. Baasindeksid arvutatakse valemiga: Indeksi ülesanne : Leia indeksid kui leiva ja jahu hinnad 1995.a kvartalite kaupa võrreldes esimese kvartaliga olid järgmised: kvartal 1 2 3 4
USA aktsiaturud olid teisipäeval stabiilsed, investorid ootavad USA föderaalreservi samme majanduse ergutamiseks ja Kreeka võlakriisi edasist kulgu. Dow Jonesi tööstusindeks tõusis 7,65 punkti ehk 0,07 protsenti tasemele 11.408.66. Tehnoloogiaindeks Nasdaq langes 22,59 punkti ehk 0,86 protsenti tasemele 2590,24 S&P 500 langes 2,00 punkti ehk 0,17 protsenti tasemele 1202,09. Aktsiaindeksite tüübid Peamised aktsiaindeksite tüübid on järgmised: turuväärtusel põhinevaid indeksid, kus iga aktsia mõjutab indeksit vastavalt selle ettevõtte väärtusele. Näiteks: OMXT NASDAQ S & P 500 Aktsiaturu indeksid 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 Dow Jones Nasdaq S&P Täname vaatamast! Martin, Janely, Riko
s = s + sisend(i, r i = 1...ridu ei sisendi, rist_ve > 0 s = s + sisendi, rist_ve s Protseduur Max_ül_diag(sisend, ridu) Leiab maksimaalse elemendi ülalpool peadiagonaali ja tema indeksid (ruut_ri, ruut_ve) Protseduur Max_ül_diag(sisend, ridu) Protseduur Max_ül_dia max = sisend(1, 2): ruut_ sisend(), ridu korda i = 1 kuni ridu - 1 korda j = i + 1 kuni rid
a. väärtus) + oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 (mono), 2 di, 3 tri, 4 tetra, 5 penta, 6 heksa, 7 hepta, 8 okta, 9 nona, 10 deka CO2 süsinikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid VALEMITE KOOSTAMINE I Märgi: koostiselementide sümbolid kõrvuti Fe O III II sümbolite kohale nende o.a. väärtused Fe O kasuta nn. "risti reeglit" ja kirjuta indeksid III II Fe 2 O 3 VALEMITE KOOSTAMINE II kui o.a.d on võrdsed, siis indekseid ei kasutata II II Ca O kui mõlemad indeksid jaguvad kahega, saame valemiks VI II S2 O6 /:2 = S O3 TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O vesi divesinikoksiid CO2 süsihappegaas süsinikdioksiid CO vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 ränidioksiid kvarts, mäekristall,
märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni ning peab olema korrektne ja efektiivne. - IKOONILISED MÄRGID Ikoonilised märgid on märgid, mille vorm determineerib nende tähenduse. Ikoonid baseeruvad sarnasusel. Ikooniliste märkide tüüpilised näited on pildid, millel kujutatakse reaalsete objektidega sarnaseid motiive. Ikoonil on tunnus või aspekt, mis võimaldab tõlgendada ikooni märgina isegi juhul, kui objekti ennast ei eksisteeri. - INDEKSID Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Semiootikas on indeks selline märk, mille esitis on objektiga korrelatiivses suhtes. Nii näitab indeks tihti piirnevust, seotust, külgnevust. Eristatakse loomulikke ja kunstlikke indekseid, mis mõlemad on tõelised indeksid, see tähendab, nad annavad infot objektist tänu objektiivsele sõltuvusele sellest. Tõeliste indeksite kõrval on väljasurnud indeksid need, mis on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes
................................................... 3 3VALEMID............................................................................................................... 4 4TABELID JA JOONISED........................................................................................... 5 5KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 6 1 TÄHED 1.1 Katustähed Zenja ja Sura lugesid zurnaale 1.2 Vene tähed 2 INDEKSID 2.1 Indeksid ja astendajad 1 m3=106 cm3, c2 =a2 +b2, NaHCl3, CO2, H2SO4, H2O, NaCl2, O2, H2NO3 Sümbol font 2 - kriteerium 3 VALEMID 2 [()] ¿ 2=1-exp - 5 t 2 = ab 2 ; ¿1 ; = 1/p
Skalicka- esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor a) märkide tüpoloogia Roman Jakobson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist. Lingvistik ja Peirce'i märgitüpoloogia 3 baasmõistet on indeks, ikoon(inimese semiootik. Kirj artikli värsiteadusest. portree) ja sümbol(rahvuslipp). INDEKS- baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu Kunstlikud indeksid termomeeter, lakmuspaber Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise temast sõltumatuks. IKOONILISED MÄRGID- võivad olla ka ainult terminid, indeksid
YLEWAZMAGJGMWZSGWJWKXWCWGJJLKAGSWVMHWDSLZWSOWUEADFKAWWKVVGAVWE LLTLWFUSWLSGLWGQAQWKSFAUWNQSWGSMGFKWLSKQ Y6:YUIETOKENSOZKRZZJKOUZKTKUKUTHTOTXNUAUGKMGKLZKNRKUUNLKUOKKUGXGGIZ KKZNOGSARTAGTSOGRYXGYVUTKORKKNYYATSKRXJRTCGZINOZGBEGOTYVVOAATHSOUNR GFIGRXVRYNOSOHYYZTJTNXOXRUTRYYTAGGYZO Y7:XCPESSSRPBCXGDXIXCKGYKAXCHUVPSGIPTKCCLPIIHDDCPACISPIGIHCQANIICPEHIDTCA HHSTISPHCCATHKPTGTHUSPQTJCINLPSTIHSWKWPXCXCXGADVHGTTRIINDTPXTHSTCATWAH TIXBAWTWSUVHHSPRUPATIXGIHIDC Kokkulangevus indeksid antud sõnede kohta: Ic(Y1 ) = 0,0633; Ic(Y2 ) = 0,0661; Ic(Y3 ) = 0,0653; Ic(Y4 ) = 0,0659; Ic(Y5 ) = 0,0691; Ic(Y6 ) = 0,0656; Ic(Y7 ) = 0,0689 Tulemus annab kinnitust, et oletus m=7 peab paika. Leiame omavahelise kokkulangevuse indeksid Ic(Yi,Yjg) kõigi nihkeväärtuste g=0...25 korral ja saame vastavad võrrandid: k1-k2=13 mod(26) Võtmeks saame siit: k1-k3=11mod(26) k1, k1+13, k1+15, k1+1, k1+14, k1+2, k1+11 k1-k4=25mod(26) k1-k5=12(mod26)
kõigist sugulastest ja edasi veel kõigist imetajatest, kõigist selgroogsetest jne jne lõputus retrogressioonis veelgi üldisemate märgitsetavate poole. Loomakäitumises rohkesti ikoonsuse näiteid, mis hõlmavad kõiki olemasolevaid kanaleid -- keemilisi, auditiivseid või visuaalseid. Sipelga häireaine -- kui oht hetkeline, raugeb signaali vallandunud feromooni kogus kiiresti, vastupidi -- aine levib. Varieerub analoogilises proportsioonis ohustiimuli kasvamise või nõrgenemisega. 8. INDEKSID Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Peirce: "need, mille seos oma objektiga seisneb nende vastavuses faktile". Tähistaja on piirnev/külgnev tähistatavaga või on selle näidis. Põhjanael kui põhjapooluse indeks. Opositsioonis terminiga sarnasus. Loomade jäljed on indeksilised märgid. Linnud Indicator indicator -- meejuhatajad, viitavad siristamisega. Mesilaste tants (Frish). Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt
erinevate elementide aatomitest. · Liitained võivad esineda molekulidena. Nii esinevad gaasilises ja vedelas olekus liitained. (HCl, CO2, H2O), · Liitained võivad esineda ka kristallidena NaCl, MgCl2 · Enamus liitaineid on süsinikuühendid. Liitaine valem · Liitaine koostist väljendatakse valemiga. · Elemendi sümboli juures oleva indeks märgib elemendi aatomite arvu molekulis. · Liitainevalem- kristalsetes ainetes näitavad indeksid vastavate elementide aatomit või ioonide suhet kristallis.
Ettevõtete vahelised kohustused võivad olla ähmased. Ei ole vastuvõetav, kui prahtija fikseerib kaks või enam laeva ühe lasti jaoks. Laeva uuesti tarnimine olenemata ajagraafikust igal ajal enne laeva vabanemist on vastuvõetamatu, kui omanikuga ei ole eelnevalt vastastikku kokku lepitud. Börsi liige, kes ei järgi kõiki tingimusi või tavasid võivadakse vastavalt reeglitele distsiplineerida. Direktoritel on selleks volitused. 3.Maailma tähtsaimad prahituru indeksid, nende sisu, moodustamise alused ja hetkeväärtus suvalisel selle kuu päeval: a). BDI (Baltic Dry Index) – Maailma kõige tähtsam prahiindeks. näitab, mis maksab tooraine - näiteks rauamaagi, terase, tsemendi, kivisöe ja muu tarnimine kogu maailmas. Baltic Dry indeksit koostab iga päev The Baltic Exchange. Indeksi koostamiseks helistavad Balti börsi liikmed üle kogu maailma puistlasti saatjaile, et näha, mis on nende hinnad 22 erinevale laevateele üle maailma
fotokeemilise peegeldumisindeksi abil (531 ja 570 nm); taimelehtede veesisalduse hindamine: spektraalsete mõõtmiste abil vee neeldumisribade juures, ka kiirgustemp annab infot veedefitsiidi kohta; taimelehtede füsioloogilise seisundi hindamine fluoresentsmeetodil(stresside olemasolu) Kuivaine sisaldus terades isel teravilja valmimisega seotud fenofaase: piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus; selle seos NDVI-ga (väheneb täisküpsuse suunas). 8. Multispektraalsed indeksid, nende olemus ja kasutamine. Multispektraalsed indeksid kui meid huvitab taimkate mulla foonil, siis on eesmärgiks indeksil vähendada mulla mõju signaalis. Mõne maakatteüksuse, nt mulla mõju vähendada, et taimkate paremini välja tuleks. Lineaarsed indeksid kasutavad korraga ära kõikide kanalite näitusid, kusjuures kordajad valitakse nii, et vastav indeks omaks teatud füüsikalis-bioloogilist tähendust (integraalne heledus
Oksiidid Õpime Oksiide Koosnevad • Koosnevad 2 elemendist millest üks on hapnik • Nt: FeO • Kasutatakse Eesliitmeid 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO • Alumiiniumoksiid Al2O3 B-Rühma Metallid • Indeks risti alla keskele kesmine indeks rooma numbriga • Plii(II)oksiid PbO • Tina(IV)oksiid SnO2 • Plii(IV)oksiid PbO2
B 29 26 38 23 754 874 120 Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage: • Liha keskmine hind märtsis ja aprillis. • Hinna üldindeks. • Liha käibe maksumuse absoluutne muutus aprillis võrreldes märtsiga, mis oli tingitud hindade muutumise • Keskmise hinna muutuva struktuuri, püsiva struktuuri ja struktuurinihete indeksid. • Keskmise hinna absoluutne kogumuutus. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud hindade muutumisest. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud müüdud koguste muutumisest. Andke vastustele lühike tõlgendus. tingitud hindade muutumisest.
B 29 26 38 23 754 874 120 Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage: • Liha keskmine hind märtsis ja aprillis. • Hinna üldindeks. • Liha käibe maksumuse absoluutne muutus aprillis võrreldes märtsiga, mis oli tingitud hindade muutumise • Keskmise hinna muutuva struktuuri, püsiva struktuuri ja struktuurinihete indeksid. • Keskmise hinna absoluutne kogumuutus. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud hindade muutumisest. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud müüdud koguste muutumisest. Andke vastustele lühike tõlgendus. tingitud hindade muutumisest.
1. OKSIIDID 2) dilämmastiktrioksiid N2O3 1.1. Oksiidide koostis ja vääveldioksiid SO2 nimetused dikloorheptaoksiid Cl2O7 A. Määra elementide tetrafosfordekaoksiid P4O10 oksüdatsiooniastmed ja kirjuta nende süsinikoksiid CO nimetused (elemendi taga sulgudes on tema oksüdatsiooniaste) 1) Li2 ( I ) O ( -II ) liitiumoksiid Mg ( II ) O ( -II ) magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Mä...
Oksüdatsiooniaste: elemendi aatomi laeng keemilises ühendis (eeldusel, et ühend koosneb ioonideks). Elektriliselt neutraalses ühendis on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null s.t. kõigi aatomite positiivsete oksüdatsiooniastmete summa võrdub negatiivsete oksüdatsiooniastmete summaga. Okiidide nimetamis viisid 1) elemendi nimetuse järel märgitakse sulgudes tema oksüdatsiooniaste oksiidis: Fe2O3 raud(III)oksiid (loeme: raud-kolm-oksiid) 2) elemendi ja hapniku indeksid oksiidid valemis märgitakse eesliidetega: N2O3 dilämmastikoksiid Nimetamine eesliidete abil See nimetamisviis on kasutusel eelkõige mittemetallioksiidide korral. Nimetustes märgitakse oksiidid valemis olevad indeksid ladinakeelsete eesliidete abil: 2- di, 3- tri, 4- tetra, 5- penta, 6- heksa, 7- hepta, 8- okta, 9- nona, 10- deka. Näiteks: Co2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid N2O dilämmastikoksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid
Märgid meie elus Meie ümber on palju erinevaid märke.Märgiteadust nimetatakse semiootikaks. Enamus inimesed ei mõtle pikemalt märkide olemuse üle,sest neil ei ole selleks lihtsalt vajadust.Tähtis on inimestele meelde tuletada,et märgid pole alati olnud nii iseenesestmõistetavad,kui praegu. Ilma märkideta oleks suhtlemine võimatu, sest keel on märgisüsteem.Tüüpilised keelemärgid inimkeeles on sõnad .Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks.Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on meelevaldne. Häälikujärjend ei tule kuidagi tähistatavast endast või selle mõistest.Keelemärke on kolme liiki:ikoonid,indeksid ja sümbolid.Kõik kolm märki esinevad niihästi verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Ikoon on märk,mis on sarnane objektiga või tegevusega,millele ta viitab.Indeksiks nimetatakse sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mi...
○ Arvelduslaen ○ Õppelaen ● LIISING ○ Autoliising ja autolaen ○ Liisingu lepingute sõlmimine ● VÄÄRTPABERID ● HOIUSED ○ Hoiused ○ Tähtajaline hoius ○ Kogumishoius ○ Investeerimishoius ● PENSION ○ Teine sammas ○ Kolmas sammas ● LASTELE KOGUMINE ○ Koolifond + ● KOGUMINE LÄBI FONDIDE ○ Fondid ○ Privaatportfell ● MINU PORTFELL ○ Indeksid ○ Märkimised ○ Väärtpaberiülekanne ○ Korporatiivsed sündmused Analüüs: Senised teadmised on olnud väga vähesed, olen kasutanud pangakaarte peamiselt maksmiseks. Sain SEB panga ja SWEDBANKI pangateenuste kohta palju uut infot, kogumisfondide, laenude, liisingute, pensionisammaste ja igapäevaste maksete kohta. Näiteks mul polnud SEB digikassast aimugi, või SWEDBANKI eelarvest. Tutvusin erinevate õppelaenude tingimustega
grammatikareeglite abil. Mõtteid edasiandvad sõnajärjendid laused 2. Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks. Kui inimene oskab keelt, siis tajudes tähistajat, teab ta, et signaali tähendust. 3. Ikoonid tähistaja on sarnane objekti või tegevusega, millele viitab verbaalsed loodushääled (näu, sulisema, määgima jne) mitteverbaalsed - juhtnöörid, emotsioonid Indeksid loomulikul viisil seotud nähtusega verbaalsed: asesõnad (mina, tema; eile, praegu jne) mitteverbaalsed : norskamine=magamine, haigutamine=igavus Sümbolid seos kokkuleppe alusel verbaalsed: enamik sõnu tähistaja ja tähendus on kokkuleppelised mitteverbaalsed: tähendus kokkuleppeline, ära õppida: &, §, 4. Ikooniks nimetatakse märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab.
4. Kui ühendis on · 1C aatom, siis eesliide on meta · 2C aatom, siis eesliide on eta · 3C aatom, siis eesliide on propa · 4C aatom, siis eesliide on buta · 5C aatom, siis eesliide on penta · 6C aatom, siis eesliide on heksa · 7C aatom, siis eesliide on hekta · 8C aatom, siis eesliide on okta · 9C aatom, siis eesliide on nona 5. Süsivesiniku radikaal, sest ta koosneb alati süsinikust ja vesinikust ainult indeksid on erinevad. 6. n- üldvalemist, süsiniku aatomite arv. 7. Homoloogilised read on suured orgaaniliste ainete rühmad e. põhiklassid, kus samas rühmas olevate ainetel on sarnased keemilised omadused, erinevad füüsikalised omadused seeepärast antakse keemilised omadused, rühma põhiesindaja järgi. Füüsikalised omadused muutuvad ülevalt alla liikudes korrapäraselt. NT: esimesed liikmed rühmades gaasilised ained, viimased liikmed rühmas tahked ained.
Samal ajal ei saa ükski alumise taseme kirje olla ülemise taseme kirje omanikuks. Nt kataloogide-failide puu arvutites. Andmelaod ja andmeaidad Andmeladu on Infosüsteemi osa kus hoitakse ja kuhu lisatakse uusi andmeid. Seega võib öelda, et andmeladu on andmebaas. Andmeait Andmeait on andmebaasiga programm, näiteks SAP BW, mille ülesandeks on kokku koguda, hoida ja esitada firma igapäevases tegevuses kogunevaid andmeid. Andmebaaside põhimõisted Atribuudid, indeksid, võtmed. Atribuudid - Veerud, mis aitavad meil mõista asju järjestikuliselt, mis asetsevad veergudes. Indeks- ei ole standardi osa, kuid praktiliselt igas andmebaasis on olemas. INDEKS -on andmebaasi objekt (nagu tabel või vaade). Indeks on andmebaasi objekt, mis sisaldab kõikide indekseeritava(te) veeru (veergude) väärtust ning viidet(e.aadressi) nende kirjete asukohale (ROWID) andmebaasis, mille koosseisu antud veergudes asuvad väljad kuuluvad. Indeksite eesmärgiks on : 1
sisaldab siis happejääki PO43- ehk fosfaatiooni laenguga 3-. Neid laenguid saad kontrollida Õ, lk 140 tabelist või TV LK 103. KT ajal peavad olema peas, sest 8 hapet peab ju olema peas. TV LK 103 tabel näitab ka ära metalliiooni laengud, tsingi korral Zn2+ . Soola valemit tehes kannad algul metalliiooni ja happejäägi kõrvuti koos õigete laengutega: Zn 2+ PO43- . See on aga VALE VALEM, kuna annab 1- laenguga aine, mida ei saa olla. Edasi tekitad õiged indeksid ’risti reegliga’: Zn2+3( PO43-)2 . Nüüd on 6+ laengut ja 6- laengut, seega õige. Vahel ei tule ühtegi indeksit ega pole ka vaja sulge, näiteks CaS. Kaltsiumioon on laenguga 2+, sulfiidioon 2-, ongi kokku laeng 0 ja indekseid 1 ju ei kirjutata. Kuna Ca omab kõik aeg laengut 2+ (ja ka sama oksüdatsiooniastet), siis ei tule mingit rooma numbrit nimetusse, on lihtsalt kaltsiumsulfiid. Nagu CaO on kaltsiumoksiid.
tabeli ID on võrdne Comment tabeli UserID-ga ja UserID jääb 50 ja 55 vahele. SELECT Username, COUNT(dbo.[Post].ID) AS PostCount FROM dbo.[User] INNER JOIN dbo.Post ON dbo.[User].ID = dbo.[Post].UserID WHERE CreationTime BETWEEN '2017-12-30' AND '2018-12-10' GROUP BY Username; *Näitab, mitu postitust on kasutaja teinud ajavahemikus 30.12.2017 10.12.2018. 5. Githubi link https://github.com/kodasma/andmebaasid3 6. Indeksid a. Esimest päringut ei andnud indeksitega kuidagi kiiremaks teha. b. Teise päringu puhul lõin järgneva indeksi: CREATE NONCLUSTERED INDEX IDX_Username ON dbo.[User] ([ID]) INCLUDE ([Username], [Name]); Seda sellepärast, et kallis programm Microsoft SQL Server Management Studio nii mull soovitas. Väitis, et sellega annab parandada jõudlust kuni 42%. Tabeli User loogiliste lugemiste arv langes 42-lt 26-le. c
Muutused erinevatel bioloogilistel tasanditel ehk BIOMARKERID · Molekul: ensüümi sisaldus/aktiivsus, i-RNH, DNA sillad · Rakk: organellide funktsionaalsed ja struktuursed kõrvalekalded, mikrotuumad · Organ: histopatoloogilised kõrvalekalded, LSI, GSI Organismist kõrgemal tasemel nimetatakse indeksiteks · Organism: füsioloogilised parameetrid, kasvukiirus, viljakus · Populatsioon: vanuseline struktuur, suurusjaotus · Ökosüsteem: mitmekesisuse indeksid, funktsionaalsed parameetrid Etoksüresorufiin O-deetülaasi aktiivsused Emajões sumpades hoitud vikerforellide maksas 70 EROD pmol/min/mg prot. 60 50 40 winter 30 spring 20 10 0
a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksiid Mittemetalli oksiid Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega 2 di 3 tri 4 tetra 5 pentra 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka HAPPED Happed on ühendid, mis annavad lahusesse vesinikioone (vesinik paikneb valemis alati esimesel kohal). Hape ei sisalda kunagi metalli. VESINIKIOON ! Põhjustab iseloomulikke tunnuseid. Nt: Hapu maitse, söövitava toimega HAPPE ANIOON Ühendil on üks o.a! Alati negatiivse laenguga. Laengu saad korrutades vesiniku laengu (+I)
Ühe päeva vaatlus Aeg: 17.03.2014 (esmaspäev) Koht: Tallinn, kodu, kool Vaatluse kestvus: 24h ehk 1440 min Indeksid: E- ettevalmistusaeg, V- vaba aeg, M- magamine, T- sõitmine transpordivahenditega, J-jalutuskäik, K- kool, S- söömine Järjekorra nr Tegevus Indeks Aeg Kestvus(min) 1 Ärkamine E 07.30 7 2 Riietumine E 07.37 4 3 Pesemine E 07.41 5 4 Sättimine E 07.46 10 5 Riietumine E 07.56 4 6 Jalutamine J 08.00 15 trollipeatusesse 7 Trolli ootamine E 08.15 2 8 Trollisõit kooli T ...
noolt). Võrrand tuleb tasakaalustada. See tähendab seda, et mingi elemendi aatomeid peab mõlemal pool võrdusmärki olema ühepalju, sest ühegi elemendi aatomid keemilise reaktsiooni käigus ei teki ega kao, samuti ei muutu nad mõne teise elemendi aatomiteks. Tasakaalustamiseks kasutatakse koefitsente, need on arvud, mis kirjutatakse ainete valemite ette. Võrrand näitab, millised olid lähteained ja millised on saadused, kuid ta ei vasta küsimusele, kuidas lähteained saadusteks muutuvad Indeksid näitavad molekuli koostist (kirjutatakse sümboli järele ja alla). Koefitsendid näitavad molekulide arvu kirjutatakse sümboli ette). Tasakaalustamiseks kasutame koefitsente. Indekseid seejuures muuta ei tohi. Koefitsent 1 jäetakse tavaliselt kirjutamata (nagu ka indeks1). Tasakaalustamiseks on mitmeid võimalusi, hea on leida kohe kaks koefitsenti. "Väiksema ühiskordse" meetod. Al + FeCl2 = Fe + AlCl3 Al I3 + Cl2 = AlCl3 + I2
aasta indeksi arvestuses. 2. Kes eelneb ja järgneb? Mida see teile ütleb? Meie naabritest jääb ette Soome indeksiga 5,02 saavutades sellega 12. koha. Läti ja Leedu aga jäävad kõvasti alla poole indeksitega 4,36 (30. koht) Läti ja 4,34 Leedu (32. koht). Eestile järgneb Malta indeksiga 4,88 saaavutades sama indeksi, mis Eesti kuid jäädes üldise punkti seisuga ühe punktiga eestile alla (19. koht). Eestist koha võrra ees pool on Küpros kelle indeksid ärikeskonna, infrastruktuuri, inim- , kultuuri-, ja loodusresursside osas on kõrgemad, kui Eestis. Saavutades 17. koha indeksiga 4,89. 3. Millistes kriteeriumites ollakse paremal ja halvemal positsioonil? Reisimist ja turismi reguleeritava raamistiku koguindeks on suhteliselt kõrge 5,50 võrreldes teiste Euroopa riikidega näiteks Suurbritanniaga, kes on üldpildis kuuendal positsioonil on antud indeks 5,35. Ärikeskonna ja infrastruktuuri indeks on samuti suhteliselt kõrge 5,09
asukohta ja liikumismomenti. 3.Mis on ioonilise sideme aluseks? Ioonilise sideme aluseks on tugeva kulonilised jõud nende erinimeliste laetud ioonide vahel. 4.Miks on grafiit pehme? Grafiit on pehme kuna süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tsapindade vahel on nõrk. 5.Millised on võimalikud variatsioonidtetragonaases süsteemis? Lihtne- ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid? Milleri indeksid on kristallograafiliste tasapindade identifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y ja z telgedele. Ühikmõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nim isotroopseteks kui nende füüsikalised omadused ei sõltu suunast. St isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks?
Kirjuta algvariant ( mustand ) Viimistle teksti Vormista korrektselt PLANEERI OMA TÖÖD TÄHTAEG! TEEMA VALIK Teema annab õpetaja Vaba valik Teema olgu konkreetne Väldi teemast möödakirjutamist REFERAAT PEAB VASTAMA TEEMALE! KUST SAAB MATERJALI Liigikataloog (aimekirjandus) Artiklite kartoteek Elektronkataloog ( ESTER) Elektrooniline aineregister (Eesti Loodus) Internet Veebi indeksid (NETI; YAHOO!) Otsingumootorid (ALTA VISTA; GOOGLE) KÜSI ABI RAAMATUKOGUST! MILLEST ALUSTADA Töötle läbi vajalik kirjandus Koosta esialgne sisukord Mõtle läbi teksti alajaotused KIRJUTA MUSTAND REFERAAT PEAB OLEMA LOOGILINE JA TERVIKLIK! REFERAADI PÕHIOSAD Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö põhiosa Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad
väiksemaks kui 3:1 120 päevaga, olenemata sellest, kust nad alustasid, tarvitades Zinzino Balance Oil `i! Zinzino Balance Oil koosneb kalaõlist ja rohkete antioksüdantidega oliiviõlist Zinzino BalanceTest: Analüüsijaks on St. Olavs University Hospital Laboratory Norra Mõõdab veres olevatest rasvhapetest 98% Küllastunud rasvhapped Omega-9 rasvhapped Omega-6 rasvhapped Omega-3 rasvhapped Arvutatavad indeksid: Sinu keha kaitseprotsent põletikuliste haiguste eest Omega-3 tase (EPA+ DHA) Omega-6 (AA) ja Omega-3 (EPA) suhe Arahhidoonhappe (AA) formeerumise efektiivsus Rakumembraani voolavuse indeks Mentaalse tugevuse indeks Indeksite normtasemed: Sinu keha kaitseprotsent alates 90% norm. Omega-3 tase(EPA+DHA) alates 8% norm. Omega-6 (AA)/Omega-3 (EPA) tasakaal ≤ 3:1 norm.
15. Mida näitab intensiivsusteguri (kvalitatiivse teguri) indeks? Intensiivsusteguri indeksis võetakse ühismõõduks jooksva aasta näitajad ja väljendatakse ühe teguri mõju kogumuutusele, isoleerides teise teguri mõju. 16. Mida iseloomustab tasemeindeks? Tasemeindeksi väärtus näitab mingi näitaja keskmise väärtuse muutumist. 17. Kuidas tõlgendatakse intensiivsusteguri indeksit ja püsiva struktuuri indeksit maatriksanalüüsis (arvuliselt on need indeksid võrdsed)? Intensiivsustegurite E indeksid IJ IE ID Tulemusnähtused q a m f 1,0000 1,0201 0,9012 0,9399 0,8811 1,0000 0,7792 0,8546 1,0667 1,0000 1,0000 0,9774 1,0571 1,0954 0,9827 1,0000
TELLIMUSE LOOMINE (@KLIENT)........................................................................... 51 5.2 ANDMEMAHTUDE HINNANG..................................................................................................... 52 5.3 VAATED..................................................................................................................................... 53 5.4 SALVESTATUD PROTSEDUURID JA FUNKTSIOONID................................................................. 54 5.5 INDEKSID.................................................................................................................................. 55 5.5.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.6 JULGEOLEKUMEETMETE DISAIN............................................................................................. 55 5.6.1 ORACLE...................................................................................
Füüsikalised omadused: 1. Sulamistemperatuur 2. Keemistemperatuur 3. Tihedus Põlemisreaktsioonid Põlemisel ained oksüdeeruvad hapniku toimel ehk tekivad OKSIIDID Lihtained 2H2 + O2 2H2O Liitained (kõik elemendid (va N) moodustavad oksiidi CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Kuidas teha põlemisreaktsiooni võrrandit? 1. Kirjutad lähteained. Hapniku valem on O2 2. Kirjutan saaduse (oksiidi) valemi. Oksiidi valemis tuleb o.a abil leida indeksid. Peast pean teadma, et C + O2 CO2 ja S + O2 SO2 3. Võrrand tuleb tasakaalustada, st iga elemendi aatomeid peab olema võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt. Lahuse ülesanne: NÄIDE Mitmeprotsendiline lahus saadakse kui 250g vees lahustatakse 10g soola? VALEM: Arvutus: Tähele peab panama seda, et antud vee mass ja aine mass ning lahuse mass on seega nende summa: 250g + 10g = 260g VASTUS: Saadud lahus on 38,5%-line NÄIDE2
16. Sõltuvus kuubilise raku külje ja aatomraadiuse vahel PTK elementaarrakus? a = 2 17. Koordinatsiooniarv HTP struktuuris? KA=12 18. Ekvivalentne aatomite arv HTP? =6 19. Pakkefaktori väärtus HTP rakus? PF=0.74 20. Mis on suundade perekonnad? Ekvivalentsed suunad moodustavad perekonna. 21. Mis on Miller'i indeksid? pöördväärtused lõikudest, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y, z telgedele. Kuidas leida kristallograafilise tasapinna Miller'i indeksid? 1. valime tasapinna, mis ei läbi punkti (0, 0, 0); 2. määrame selle tasapinna lõikumispunktid x, y, z teljega elementaarses kuubis. 3. moodustame pöördarvud neist lõikepunktide väärtustest; 4. leiame vähimate täisarvude kombinatsiooni, mis omab sama suhet kui saadud lõikude pikkused.
Kui suurem kui 2x2 ehk (MxM), siis sobib kontingentsus koefitsent: 2 V n(k 1) k min( r , c) Ülejäänud sagedustabelite korral (MxN) sobib Crameri V kordaja: INDEKSID Indeksid (index) on üldistavad näitarvud, mille abil iseloomustatakse tunnuste väärtuse muutumist ajas. Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse muutumist ajas. Indeksiteooris on kaks peamist suunda: 1. Deskriptiivne ehk kirlejdav suund - seab eesmärgiks niisuguste ndeksiridade tuletamise, mis kirlejdaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. 2
RAM RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. RAM on tulnud inglise sõnadest random access memory. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad. Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetu...
· kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik · Haridus- ja teadusalase koostöö tihenemine Lisaks... · Poliitikas riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL · Keskkonnaalane koostöö RV-d konventsioonid, lepingud (Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta) Globaliseerumise mõõtmine · Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. · Majanduslik integratsioon RV kaubandus ekspordi/impordi % SKPst Välismaised otseinvesteeringud (% SKPst) Välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Sotsiaalne Väliskülastusi üle riigipiiri (turism) RV-d rahaülekandeid Väliselanike arv riigis Vahetusõpilaste arv Globaliseerumise mõõtmine Infovood
· raku suurust · kuju · värvust · omavahelist paiknemist Otsene mõõtmine: PCV Hemoglobiin Erütrotsüütide hulk MCV Leukotsüütide arv Plasma proteiinid (refraktomeeter) Trombotsüütide arv Keskmine tromotsüütide suurus Mikroskopeerimne: Diferentsiaal valgeliblede arv Punaliblede morfoloogia Trombotsüütide morfoloogia ja kontroll Retikulotsüüdid (aneemia) Kalkuleerimine Erütrotsüütide indeksid (MCHC, RDW) Absoluutarv valgelibled Absoluutarv retikulotsüüdid · Retikulotsüüdidebaküpsed vererakud. · Erivärving identifiteerimiseks. Retikulotsüüdid: · Lugeda 1000 erütrotsüüti ning jagada norm. rakkudeks või retikulotsüütideks · RBC/L x % Retikulotsüüdid= Retikulotsüüdid /L Verehüübimise testid: trombotsüütide arv aktiveeritud hüübimisaeg veritsusaeg (limaskest) lisateste kasutatakse vastavalt vajadusele Erütrotsüütide hindamine-aneemia
· hemogramm- vereäige mikroskoopiline hindamine · leukotsüütide valem või leukogramm, mis ei sisalda erütrotsüütide ja trombotsüütide hindamist Vererakke loendatakse spetsiaalsete hematoloogiliste analüsaatorite abil, mille tööpõhimõte on järgmine: vererakkude loendamine, hemoglobiini kontsentratsiooni mõõtmine. Mõõdetud parameetrite alusel arvutab analüsaator erütrotsüütide ja trombotsüütide indeksid. Sõltuvalt aparaadi keerukusest on võimalik määrata ka leukogramm, leukotsüütide noorvormide esinemine, retikulotsüütide hulk jpm. Leukotsüüdid Lihtsamad analüsaatorid loendavad teatud verekogusest tuumaga rakud. See tulemus väljastatakse leukotsüütide üldarvuna. Leukotsüütide üldarv on piiratud informatiivsusega parameeter, kuna leukotsüüdid on tegelikult kogum eri tüüpi rakke: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid ja lümfotsüüdid
Test 1 mood, mediaan, aritmeetiline keskmine, asendikeskmine, mahukeskmine aritmeetiline keskmine, mood aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, detsiilid detsiil, kvartiil lihtne harmooniline keskmine, kaalutud aritmeetiline keskmine, kaalutud harmooniline keskmine, lihtne aritmeetiline keskmine, mood, järjestusskaala kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefit...
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog)
meritint) · katadroomne ränne sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) Paiksed kalad mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas Värska lahte, meresärg jõgedesse, räim koelmutele). Üleminekud, poolsiirdekalad poolsiirdesiig (Pärnu siig), vimb, vobla. 10. Kalade mõõtmed, kehaproportsioonid ja kasv. Kala pikkuse mõõtmine, kala kaalumine, tüseduskoefitsient Fultoni ja Clarki indeksid, suguküpsusastmed, plastiliste tunnuste (kõrgus, pea pikkus jne) arvutamine ja varieeruvus. Kalade kehaosade proportsioonid suhtelised mõõdud kala suuruse suhtes, mis muutuvad olenevalt kala vanusest, toitumisest, sugutsükli staadiumist jne. Näitkes paremini toitunud kala keha kõrgus ja paksus võib olla suurem kui nälginud kalal, viimasel on aga suhteliselt suur pea, suured silmad, madal keha ja peenike sada. Proportsioonid ehk plastilised tunnused.
14). .......... 33 4.4.3. Heksagonaalse tihedaima pakkimisega kristallsüsteem (joonis 3.15, 3.16) ... 34 4.5. Kuubiline elementaar-rakk ...................................................................................... 34 4.5.1. Aatomite asendid kuubilises elementaarrakus (joonis 3.17) .......................... 34 4.5.2. Suunad kuubilises elementaarrakus (joonis 3.18, 3.19). ................................. 35 4.5.3. Milleri indeksid kristallograafiliste tasapindade tähistamiseks kuubilises võres (joonis 3.20, 3.21, 3.22). .................................................................................................. 35 4.6. Kristallograafilised tasapinnad ja suunad heksagonaalses elementaarrakus. ........ 37 4.6.1. Kristallograafiliste tasapindade indeksid THP elementaarrakus (joonis 3.23, 3.24). 37 4.6.2. Baastahud heksagonaalses kristallis.....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
