See kindel ajamoment võib olla mingi kindel kuupäev, näiteks aasta lõpp või algus, näiteks rahvaarv 1. jaanuari seisuga või bilanss mingi kuupäeva seisuga. Momentrea oluliseks iseärasuseks on asjaolu, et nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtuste summal ei ole reaalset sisu. Näiteks ei oma sisu rahvaarvude liitmine 1. jaanuari seisuga. • Perioodrida – aegrida, mille iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga (perioodiks võib olla kuu, kvartal, aasta). Selliseid ridu nimetatakse mõnel juhul ka intervallridadeks. Perioodridu liigitatakse pidevateks ja sõredateks. o Pidev perioodirida – selle puhul järgnevad perioodid vahetult üksteisele. (kvartalite kaupa nt). Sellel on majanduslik sisu – nad väljendavad sama tunnuse väärtust pikema perioodi kohta.
KIRJELDAVAD STATISTIKUD INTERVALLITUD REAS Kirjeldav statistika on numbriliste andmete organiseerimine ja summeerimine, see on vajalik andmeanallüüsi esimesel etapil. Valimit kirjeldatakse, kuid üldistusi ei laiendata üldkogumile. Kirjeldav statistika annab järgmist informatsiooni: uuritava tunnuse väärtuste vahemik tunnuse kõige tüüpilisemad väärtused tunnuse varieeruvus Lisaks aitab kirjeldav statistika sõnastada hüpoteese ning tõlgendada uurimistulemusi. Asendikarakteristikud(annavad infot selle kohta, kuidas tunnuse väärtus paikneb). Need on aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. Nende välja arvutamine oleneb sellest, pas meil on tegu pidevate(mingi vahemik) või diskreetsete(1 väärtus) andmetega. Hajuvuskarakteristikud(kui erinevad on väärtused valimi erinevatelobjektidel).Nende eesmärgiks on mõõta andmete varieeruvust andmekogumis(iseloomustavad tunnuse üksikväärtuseerinevust keskmisest) Need on d
3) Tõenäosusteooria so.reaalsuses sageli esineva ja majanduses eelkõige tulevikuga seonduva ebakindluse kirjeldaminne 4) Järeldav statistika so. Järelduste tegemine hangitud andmete ja vaatluse põhjal uuritava objekti kohta. 5) Prognoosimine 6) Statistiline otsuste teooria (otsuste tegemine ebakindlas keskkonnas, mittetäieliku informatsiooniga) MEETOD: mis tahes probleemi uurimisel läbitaksekolm ettappi: a. vaatlus b. vaatlusandmete kokkuvõtt (hangitud andmete tuletamine ja nende esialgne töötlemine) c. andmete analüüs (süvendatud uurimine, mille tulemuseks on kirjalik jäädvustamine) 2. uurimise staadiumid Mistahes statistilisel uurimisel läbitakse harilikult kolm erinevat tööetappi: statistiline vaatlus, mille käigus hangitakse andmed uuritava massnähtuse kohta;
tagajärgsetunnuse mõõtühik Regressioonikordaja mõõtühik = põhjuslikutunnuse mõõtühik 18) Regressioonianalüüs mitme põhjusliku tunnuse korral Tegelikus elus põhjustab tagajärgse tunnuse muutusi mitu üheaegselt toimivat põhjuslikku tunnust. 1. Tuleb koostada normaalvõrrandite süsteem. 2. Lahendada see otsitavate a, b1, b2… suhtes; saadakse sirget määravad parameetrid. Probleem: Põhjuslike tunnuste omavaheline korreleeritus. 19) Baasindeks – arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p i ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhet. Sageli võetakse baasperioodiks rea esimene liige p0. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtena. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuste suhe. Liitindeks – mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist.
korrelatsioonikordaja, Kordaja , Somersi d, Kendalli korrelatsioonikordaja ja Kendalli Kendalli korrelatsioonikordajad: Kui tunnustel ei ole korduvaid väärtusi, saame välja arvutada Kendalli korrelatsioonikordaja. Kui esineb võrdseid tunnuseid, kasutatakse Kendalli . d = R 2 = r 2 Determinatsioonikordaja näitab, millise osa üldvariatsioonist on kirjeldatud argumenttunnuse muutumisega. Seose kuju uurimist nimetatakse regressioonanalüüsiks. Seose kuju uurimisel kasutatakse vähimruutude meetodit. Seoste uurimise puhul määratakse kindlaks sõltumatu tunnus (x) ja sõltuv tunnus (y). Regressioonikordaja (b) näitab, kui palju suureneb resultaatsuurus keskmiselt, kui argumendi x arvväärtus kasvab ühe ühiku võrra. Et tulemusi laiendada üldkogumile testime: H0: kor. kordaja üldkogumis on 0 H1: kor. kordaja üldkogumis ei ole 0 Leiame testistatistiku tr on jaotunud t-jaotusega vabadusastmete arvul n-2
V Võimalik on juhuslikkus, kui y V d y i d y V Variatsioon ja standardhälve tulevad tavaliselt statistilistest programmidest välja. Paralleelridade analüüs Variant 1. Andmed aegridades (Y-müügitulu; X- töötajate arv, saadakse tööviljakus) Aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal keskmine Näitaja y y1 y2 y3 y4 y kesk Näitaja x x1 x2 x3 x4 x kesk y1 y2 y3 y4 y kesk
situatsioone, mille kohta uurijad soovivad, et nende poolt saadud järeldused või prognoosid kehtiksid. Valim – liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimimaht – Valimisse valitavate objektide arv. Tunnuste- all mõistetakse liikmeid kirjeldavaid erinevaid omadusi. 2. Statistilise uurimistöö etapid. Mingi probleemi statistilise uurimisel läbitakse 4 tööetappi: Uuringu ettevalmistamine Statistiline vaatlus või eksperiment Vaatlusandmete kokkuvõtte ja esialgne töötlemine Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3. Statistlise vaatluse vead. Eristatakse vaatlusmeetodist tulenevaid metodoloogilisi vigu ja registreerimisvigu. Metodoloogilised nt : valimivaatlusel esinevad representatiivsusvead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt
1. MÕÕTMINE Mõõtmine on objektide võrdlemine - Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte palju, valitakse välja üks (etalon) ning teisi võrreldakse sellega. Otsene mõõtmine ja kaudne mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, m
Sissejuhatus - Test 1 1. Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast a. kõige vähem informatiivsem nimiskaala b. suurema informatiivsusega järjestusskaala c. kõige informatiivsem intervallskaala 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. a. Eesti elanik objekt b. Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend f. Eesti elanikkond üldkogum g. inimese vanus tunnus h. need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum i. inimese sissetulek tunnus 3. Milliste vaatlustega on tegemist? a. küsimustiku
Näiteks pitsaturu lihtne mudel sisaldab kahte eksogeenset muutujat, milledeks on tarbijate sissetulek Y ja pitsa valmistamiseks vajalike toormaterjalide hind Pm. Endogeenseteks muutujateks on aga pitsa ühikuhind P ning pitsa nõutavad ja pakutavad kogused mingi hinna juures. Mudel näitab, kuidas muutused eksogeensetes muutujates mõjutavad endogeenseid muutujaid. Varu on suurus, mis eksisteerib teatud ajamomendil, voog on aga mingi suuruse muutus teatud ajaperioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul. Varumuutuja momentsuurus (nt töötajate ja töötute arv, töötuse määr, valuutakurss) Voomuutuja jooksev suurus (nt inflatsioonimäär, sündide surmade arv, kogutoodang) Majandusmudelite üks tähtsamaid eeldusi on see, kui kiiresti palgad ja hinnad reageerivad nõudluse ja pakkumise muutustele turul. See tähendab kui kiiresti saavutatakse uus tasakaal. Enamasti eeldatakse olukorda, et turud on tavaolekus tasakaalus, st tasakaaluhind ja kogus
1. Milline on Lagrange'i kordaja optimaalse väärtuse majanduslik tõlgendus tingliku ekstreemumi (võrduskitsendusega) ülesandes? Lagrange'i kordaja optimaalne väärtus O* x näitab, et ressursi varu b y suurendamisel hakkab toodangukoguse maksimaalne väärtus suurenema kiirusega x (nt eelarvetingimusel 4 K L 9 on toodangukoguse maksimaalne väärtus Qmax 1,125;4,5 | 5,06 , st ressursi varu suurenemisel ühiku võrra on maksimaalne väärtus suurenenud ligikaudu 1 võrra). 2. Kuidas tõlgendatakse varihindade optimaalseid väärtusi LP ülesande lahendi tundlikkuse seisukohalt? Võrrelge Lagrange'i kordaja tõlgendusega. Varihinnaks on Lagrange'i kordaja väärtus. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel. Varihindade optimaalsed väärtused LP ülesandes näitavad, kui tundlik on sihifunktsioon maksimaalne väärtus sellele, kui muudetakse ära kitsenduse väärtus ülesandes (parem pool). 3. Mill
SISUKORD ÜRO INIMARENGU ARUANNE.........................................................................................................................3 INIMARENGU INDEKS (IAI)..............................................................................................................................3 NIGERI VABARIIGI NÄITAJAD........................................................................................................................4 INIMARENGU ARUANNE 2009 NIGER.........................................................................................................6 INIMESTE VAESUS: KESKENDUMINE ENIM PUUDUSTKANNATAVATELE INIMESTELE ERINEVATES MÕÕTMETES.. .8 VÕIMALUSTE LOOMINE NAISTELE.........................................................................................................................8 RÄNNE......................................................................
Taimelehtede optilised mudelid: Prospect mudel peegeldus- ja läbilaskekoefitsent sammuga kuni 1 nm. Sisendparameetrid kuivaine hulk, klorofülli hulk leheüinna ühiku kohta, veekihi paksus, puunide pigmentide kontsentratsioon, rakukihtide efektiivne arv. 4. Muldade optilised omadused. Taimkatte kaugseire baseerub oluliselt rohelise taimestiku ja mulla spektraalsetel erinevustel. Taimkatte uurimisel püütakse mulla mõjust peegeldunud signaalile tavaliselt lahti saada. Mullatüübi teadmine oluline lisainfo kaugseire andmete tõlgendamisel. Erinevate mullatüüpide peegeldumisspektrid palju orgaanikat ja peen struktuur, lõimis vms väike peegeldumine eri lainepikkustel; suur rauaoksiidide sisaldus ja peen struktuur veel madalam peegeldumine, kuid väikestel lainepikkustel suurem; a-st järgmine, heledam, on vähe orgaanikat ja
Raha tegelik ostujõud - praktiline väärtus muutub. Raha reaalse väärtuse mõõtmiseks kasutatakse erinevaid indekseid ehk indekseerimine. Reeglina mõõdetakse indeksitega väärtuste muutusi erinevate perioodide vahel (nt mida saab 10 euro eest ühel aasta ja siis mis selle eest järgmisel aastal saab). Üldlevinud on hinnaindeks - suhtarv, mis näitab valikulise kaupade komplekti hinna muutumist mingi perioodi jooksul. Enamlevinud 2 meetodit hinnaindeksi arvutamiseks: ● alus- ehk baasindeks (valitakse kauba hind ühel aastal - see on baas ning selle hinda võrreldakse järgmiste aastatega. Kõik võrdlused käivad selle ühe baasi suhtes). Valem: hinnaindeks n perioodil = ostukorvi maksumus n perioodil x 100 ostukorvi maksumus baas perioodil ● ahelindeks (võrreldakse eelneva aastaga/perioodiga, 2014 võrreldakse 2013ga ja 2013 2012ga jne)
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Register (teema 7) 15. Kuidas on omavahe
9,2 ühikut 5.) Valimi andmete põhjal aritmeetiline keskmine on 80, standardhäve 20 ühikut. Kui suur peaks olema valim, et teha kndlaks keskmist taset +/- 3 ühikut, usaldatavusega 95%? 1. 964 2. 170 3. 353 4. 811 5. Ei saa leida Kronoloogilist keskmist kasutatakse aegridade keskmise taseme arvutamisel, kui on tegemist momentreaga ning ajaperioodid üksikute momentide vahel on võrdsed. Geomeetrilist keskmist kasutatakse kõige sagedamini aegridade uurimisel, keskmise kasvutempo arvutamisel. SEOSED JA DISPERSIOONANALÜÜS: Selleks et väljavõtukogumi alusel tehtavad järeldused oleksid usaldatavad peab väljavõtukogum olema ESINDUSLIK. Esinduslikkuse tagamiseks tuleb kasutada JUHUVÄLJAVÕTTU. Juhuväljavõtuga on tegemist, kui igal uuritaval kogumi liikmel on ühesugune tõenäosus sattuda väljavõtukogumisse. Keskmine esindusviga on väljavõtukeskmiste standardhälve. Keskväärtuse hindamisel võrdub keskmine esindusviga e
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on s
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokompleks. Maastik kui regio
MAJANDUS JA POLIITIKA SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport.........................................................................................................7 3. INFLATSIOON...............
Allikas: Lisa1, Lisa 2 ja Lisa3. 4 Nagu tabelist 1 nähtub, on Jõhvi ning Narva korterite tehingu üldised summad kasvanud (aastate lõikes). Kuid vaatame hindade dünaamikat täpsemalt ehk kvartalite põhiselt. Jõhvis oli 2012 aasta I kvartalis tehingute üldine summa 484 258 € (joonis 2), II kvartal aga vähenes ligi 2 korda ning jäi 239 966 € juurde. Kuid juba III kvartal oli summa 440 008 €, mis tähendas tõusu 83,3% ning IV kvartal summas 432 189 €, mis oli kolmanda kvartaliga võrreldes jälle kerges languses. 2013 aasta algas aga uuesti lootusandvalt, kus tehingute üldine summa oli 541 829 €, mis on 25,3% kasv. Nii nagu 2012 aastal, oli ka 2013 aasta teine kvartal languses, kuid mitte nii suurel hulgal kui 2012 aastal. 2013 aasta II kvartali langus jäi 8% juurde. Sama aasta III
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakkumine, ega
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti teeninduse areng Referaat Juhendaja: Viljandi 2010 Sisukord 1. Muudatused Eesti teeninduse arengus 2. Mobiilside ja internet teenusteareng Eesti teeninduses 3. Eesti Teeninduse Indeks 2008: veebiteenindus on saanud võrdseks 4. Eesti Teeninduse Indeks annab pildi ettevõtete teenindustasemest ja arengust läbi aegade 5. Eesti teeninduse areng on hea Muudatused Eesti teeninduse arengus Eesti kaubandus- ja teeninduskeskkonnas on viimase 1015 aasta jooksul toimunud radikaalsed muutused. Sarnaselt kogu muu majandusega tegi ka Eesti kaubandus ja teenindus läbi transformatsiooni turumajanduse ja arenenud riikide ärikultuuri suunas. 2003. aastal ei mõju eestlasele enam sokeerivalt naabermaa Soome turul tehtud fotod kuldsete banaanide all lookas lettidest või ööpimeduses kiiskavatest värvilistest neoonreklaamidest. Veel viisteist aastat tagas
20 0 Gini I II III IV V Eesti 39.5 6.6 10.7 15.1 21.4 46.3 EL 30.5 8.0 13.1 17.3 22.9 38.6 Siirdemaad 29.0 8.4 13.2 17.7 23.3 37.4 Allikas: WDI, 1998, autori arvutused ja joonis Joonis 1. Eesti tulujaotuse võrdlus gruppide keskmistega Tulujaotuse dünaamika Tulujaotuse dünaamika uurimisel on pikaajalised traditsioonid Kagu-Aasia ja Ladina- Ameerika riikides. Võrreldavaid andmeridu leidub Euroopa Liidu tänaste liikmesmaade kohta kuni 90-te aastateni ja siirderiikide kohta just viimastel aastatel. Üldiselt võib öelda, et stabiilses majandussituatsioonis olevates arenenud riikides suuri muutusi tulujaotuses tavaliselt ei toimu. Näiteks Saksamaal ei ole tulujaotus kahekümne aasta jooksul (19731993) peaaegu üldse muutunud
andmete sama majandusnähtust iseloomustavat teist keskmist. Aritmeetilist keskmist kasutame me hästi sageli eelkõige tema interpreteeritavuse mugavuse pärast. Siiski on olukordi, kus ka harmoonilisel keskmisel on selge majanduslik tähendus. · Ruutkeskmisi kasutatakse statistilise rea varieeruvuse üldistavaks iseloomustamiseks. · Geomeetrilist keskmist kasutatakse majandusstatistikas kõige sagedamini aegridade uurimisel keskmiste kasvutempode leidmiseks, kuid teda on kasutatud ka hinnataseme muutusi kirjeldavate börsiindeksite konstrueerimiseks. Geomeetrilist keskmist leida ei ole üldjuhul võimalik, kui mõned rea liikmed on hulgas negatiivsed. · ÜL. Midagi liigub punktist A punkti B, vahemaa 100 km. Läbib edasi ja tagasi. Minnes 60 km/h, tagasi 120 km/h. Leidke keskmine kiirus punktist A punkti B ja tagasi. Kiirus= teepikkus/aeg Keskmine kiirus= teepikkuste summa/aegade summa
Kronoloogilist keskmist kasutatakse kui on tegemist: 6. periodreaga ja perioodid on võrdsed 7. perioodreaga ja perioodid ei ole võrdsed 8. standardhäbe arvutamise juures 9. momentreaga aegrea kesmise taseme arvutamiseks. 10. ei ükski Kronoloogilist keskmist kasutatakse aegridade keskmise taseme arvutamisel, kui on tegemist momentreaga ning ajaperioodid üksikute momentide vahel on võrdsed. Geomeetrilist keskmist kasutatakse kõige sagedamini aegridade uurimisel, keskmise kasvutempo arvutamisel. VARIEERUMINE: Varieeruvuse hindamisel: 1.... 2.... 3... Dispersioonanalüüsi eesmärk on: 3. dispersioonide leidmine 4. uuritava nähtuste tegurite mõju olulisuse hindamine SEOSED JA DISPERSIOONANALÜÜS: Seose juures on vaja kahte regrssiooni kordajat. 5. regressioonikordaja iseloomust sõltuva muutuja ühikulist... Seoste analüüsil: 5. regressiooniseos ei ole pööratav 6
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on Vali
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geo
BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu Probleemid bartertehingutega 1. Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast, aga vastaspoolt ei leidu 2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade taha ( nt laevadega). Hakkas
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtak
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressurss
tase; *insuliini algtase; *leptiini algtase; *kasvuhormooni, IGF-l algtase, autonoomne närvisüsteem; *adrenaliini ja noradrenaliini algtase; *SLS variatiivsus; *SLS ja vererõhk puhkeolekus, hematoloogia ja immunoloogia; *leukotsüüdid; * immunoglobuliin A süljes, hormoonid; *kortisooli algtase; *ACTH- kortisooli suhe; * vaba testosterooni tase; *testosetooni/ kortisooli suhe; *lutropiini algtase; *TSH Elektromüostimulatsiooni kasut inimese närvi-lihasaparaadi funktsioonide uurimisel: 4 · skeletilihaste kontraktiilsete omaduste uurimisel · lihasväsimuse uurimisel · kasut spinaalsete motoorsete reflekside uurimisel · kasut erutuse leviku kiiruse uurimisel motoorsetes närvides · kasut lihaste treeningu eesmärgil ÜHTLUSMEETOD:- suhteliselt pikka aega vältav konstantse iseloomuga ja intensiivsusega katkematu tegevus. Erijuhuks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
