Valgeid vereliblesid on eriti palju lümfisõlmedes ja põrnas ning sealt saab alguse ka immuunvastus, mis tähendab et immuunrakud ründavad haigustekitajat selle kehast eemaldamiseks.Palju vereliblesid on ka nahas, kus nad saavad kohapeal hävitada kehasse tunginud pisikud. Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud. Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad haigustekitajaid alla neelates ning neid leidub kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsüütideks, abistaja T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad
Immuunsüsteem 1. Peatükk Immuunsüsteemi olemasolu on meile äärmiselt oluline, see kaitseb meie kehasi igas olukorras ja vahetpidamatta. Kui meie immuunsüsteem ei töötaks või puuduks üldse ei oleks meil midagi, mis meid kõikide pisikute eest kaitseks. Immuunsüsteemil on ka võime mäletada kõiki haigustekitajaid, millega me oleme nakatanud, nii et kui peaksime mõnega neist uuesti kokku puutuma, ei jää me enam haigeks. Seda nimetatakse Immunoloogiliseks mäluks. Immuunsüsteem koosneb spetsialiseerunud rakkudest, mida nimetatakse immuunrakkudeks. Üheks osaks meie immuunsüsteemist on veri ning seal sees olevad valged verelibled. Immuunsüsteemis on mitmesuguseid rakke. Neutrofiil, mis kaitseb pisikute
RAKULISE EHITUSETA BIOLOOGILISED OBJEKTID. GRIPIVIIRU S VIIRUSHAIGUSTESSE NAKATUMINE: PIISKNAKKUS (nt gripp) SÖÖGI VÕI JOOGIGA (nt kollatõbi) KOEVEDELIKEGA (nt AIDS) HAIGETE LOOMADE (nt marutõbi, entsefaliit) KÕIGE TÕSISEMAKS VIIRUSHAIGUSI TÕRJUVAKS VAHENDIKS ON ORGANISMI ENDA IMMUUNSÜSTEEM. IMMUUNSÜSTEEM EHK IMMUUNSUSSÜSTEEM ON ORGANISMI KAITSESÜSTEEM VÕÕRVALKUDE VASTU. IMMUUNSUS ON ORGANISMI VÕIME TÕRJUDA MITMESUGUSEID HAIGUSTEKITAJAID. IMMUUNSUSE 2 LIIKI: KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS OMANDATUD IMMUUNSUS IMMUUNSUS OMANDATUD KAASASÜNDINUD Pärandub vanematelt AKTIIVNE PASSIIVNE järglastele IMMUUNSUS IMMUUNSUS Tekib pärast nakkus- Tekib pärast haiguse läbipõdemist vaktsineerimist, kui või vaktsineerimist,
Bioloogia mõisted vol. 1 immuunsus:organ.võime aktiivselt tõrjuda õgirakkude ja antikehade kaasaabil haigustekitajaid ja kehavõõraid ühendeid (Kaasasündinud immuun. e. pärandatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism
rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine
· Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse.Suur vereringe läbib tervet keha.Vere ülesandeks on hapniku transport.Eurotsüüdid sisaldavad valku nimega hemoglobiin.Immuunsüsteemi ülesandeks on
Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on : · Lümfisõlmed veri rikastub lümfotsüütidega, hävitatakse kehasse sattunud mikroobid. o Põrn moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad vananenud erütrotsüüdid, vere varupaik. o Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. · Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid,lümfotsüüdid,mis sünteesivad antikehi. · Õgirakud söövad haigustekitajaid(fagotsütoos), antikehad nõrgestavad haigustekitajaid. Vere hüübimine trombotsüüdid liiguvad veresoone vigastuskohta, nendest eralduvad ained, mille lõpptulemusena tekib fibriin. Tekib võrgustik, millese takerduvad vererakud, nii suletakse vigastatud koht. Kui veresoon on sisemiselt vigastatud, võib võrgustik
ergitav ja parasümpaatiline pidurdav. Sünaps koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel. Postsünaps asuvad retseptorid, millega virgatsaine seostub. harkluuüdis, identifitseerivad juba nakatunud rakke, purustavad selle membraani ja
rh-positiivne, 0,A,B,AB) LÜMFOTSÜÜDIDimmuunsussüsteemi tähtsamad rakud, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Valmistavad organismi tunginud kehavõõraste ainete või rakkude vastu kaitsevalke. Eluiga on lühike ja neid peab koguaeg juurde tootma. LÜMFISÕLMEDovaalsed, 320 mm pikad, paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades, seal rikastub veri lümfotsüütidega, hävitab kehasse sattunud mikroobe. IMMUUNSUSorganismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke KAASASÜNDINUD IMMUUNSUSorganismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärineb liigi kõigile isenditele OMANDATUD IMMUUNSUSkujuneb elu jooksul, haiguse läbi põdemisel või vaksineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt lastele AKTIIVNE IMMUUNSUStulemus, mis tuleb kui vaktsineeritakse ja organism põeb haiguse kergel kujul läbi. Kestab kauem kui passiivne PASSIIVNE IMMUUNSUS vaktsineerimine
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned
Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb organismi. 4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid, lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke antikehasid.Organismi aktiivse kaitse tagavad nii valged vererakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid, kui ka lümfotsüüde, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb kas haiguse läbi põdemisel või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas nõrgestatud haigustekitajaid, nende mürke või surnud haigustekitajaid.Kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad antikehad, on tegemist aktiivse immuunsusega, kui aga organismi viiakse valmis kujul antikehad, siis on tegu passiivse immuunsusega.
Immuunsüsteem kaitseb organismi Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha välised kaitsetõkked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke.
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad
Vereringe ülesanded : 1.Kannab kehas laiali toitaineid 2.Kannab laiali hormoone 3.Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. 4.Transpordib veres sisalduvaid kaiserakke ja antikehi,mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. 5.Viib ära rakkudes tekkinud jääkaineid, tagades sellega pideva ainevahetuse 6. Kannab Kehas laiali hapnikku.
90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teine süüfilis Umbes 9.-l nädalal algab teisene staadium. Treponeemid levivad üle kogu keha süüfilis muutub süsteemseks. Teisese süüfilise haiguspilt on väga varieeruv. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandane süüfilis Kolmandase süüfilise korral tekivad nahas, suus, luudes või mistahes organis suured valutud sõlmed, mida nimetatakse gummadeks. Need hiljem haavanduvad ja paranevad armiga. Gummad võivad lõhkuda kõiki kudesid lihaseid, närve, veresooni. Suus võib tekkida suulae kahjustus ja keele liikuvuse halvenemine
Immuunsüsteem Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma
Antibiootikumid Egert Kruberg Antibiootikumid Antibiootikumid on elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad haigustekitajaid (pisikuid). 1928. aastal avastas penitsilliini soti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia Väike animatsioon http://www.youtube.com/watch?v=gOQ-nonlwwY&feature=related Antibiootikumide valik kas on tegemist bakteriaalse infektsioonhaigusega? kliinilised haigusnähud laboratoorsed näitajad infektsioonhaiguse lähtekoht? Infektsioonhaiguse tekkekoht? (kodutekkene/haiglatekkene) Kõrvalnähud
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu.
poole. Madala: kananahk, veri koondub kehas sissepoole . 2)Kõrge temp: varju minek, tuulutamine. Madal: Kokku tõmbumine, riided 8. Kirjelda organismi reaktsiooni haigustekitajale. Millel põhineb omandatud immuunsuse teke? Ning miks öeldakse, et meie immuunvastus tihti hilineb? On kaks viisi kuidas organism ennast haigustekitajatest vabaneda üritab: 1) Kiire reaktsioon See toimub kõige esimesena ja alati. Õgirakud ründavad valikuta kõiki haigustekitajaid, et neist võimalikult kiiresti lahti saada. Kuid tavaliselt organism kõiki haigustekitajaid sel viisil kahjutuks teha ei suuda, mistõttu läheb käiku teine viis (aeglasem ja täpsem reaktsioon) haigustekitajast vabanemiseks. 2) Aeglasem ja täpsem reaktsioon lümfotsüüdid hakkavad valmistama erilisi kaitsevalke antikehasid - mille ülesanne on organismi sattunud viiruste ja tõvestavate bakterite kahjutuks tegemine. Antikehad on spetsialiseerunud hävitama konkreetselt just seda
tuberkuloosiks. Eristatakse tuberkuloosi nakatumist ja haigestumist. Tuberkuloosi nakatumise korral on inimese organismis haigustekitajad, kuid need pole aktiivsed. Tuberkuloosi nakatunud inimesel ei ole haigussümptomeid ning ta ei levita tuberkuloosibaktereid. Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu. Kui kopsu- või kõrituberkuloosi põdev inimene köhib või aevastab, paiskub õhku suur hulk tuberkuloosibaktereid sisaldavaid süljepiisku. Kui terve inimene hingab sisse haigustekitajaid sisaldavaid piisku, võib ta nakatuda tuberkuloosi. Suurim nakatumise tõenäosus on haige lähikontaktsetel: perekonnaliikmetel, sõpradel ja töö- kaaslastel, kes on haigega koos iga päev. Tuberkuloosi ei nakatuta haigega käteldes, samu sööginõusid või tualetti kasutades. Kopsuvälist tuberkuloosi põdevad haiged on harva nakkusohtlikud. SÜMPTOMID Tuberkuloosi sümptomid ehk haigustunnused sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud
IMMUUNSÜSTEEM Loe õ lk 42-45 Koosta kokkuvõte 1. Mis on immuunsus? Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid ja nende mürke enne, kui need haigust tekitavad. 2. Millistele kehavõõrastele objektidele immuunsüsteem reageerib? Nimeta 6. Võõrvalkudele, mikroobidele ja vigastele rakkudele 3. Mis moodustavad inimese immuunsüsteemi? Valged vererakud, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 4. Kuidas toimub kiire üldine reaktsioon? Õgirakud hävitavad tõvestajad. 5. Kuidas toimub aeglasem ja täpsem reaktsioon? Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu
Valgevereliblede reaktsioone haigustekitajatele nim immuunvastuseks. Valgeverelibled küpsevad üldiselt tüümuses. Eristatakse omandatud ja kaasasündinud immuunsust. Kaasasündinud immuunvastuse omadused on: see käivitub kiiresti, hävitab suurema osa haigustekitajast, tunneb haigustekitajat põhitüübi järgi (nt bakter, viirus, algloom või seen) kuid mitte spetsiifiliselt ning kaasasündinud immuunsusel puudub mälu. Omandatud immuunsuse omadused: see käivitub aeglasemalt, hävitab haigustekitajaid infektsiooni lõppfaasis, tunneb haigustekitajat spetsiifiliselt ning sellel on immunoloogiline mälu. Tähtsad on B- ja T- rakud. B-rakud toodetakse luuüdis ning need toodavad antikehi. T-rakud toodetakse tüümuses ning need jaotatakse abistaja, tsütotoksilisteks ja regulatoorseteks T-rakkudeks. Üks tuntumain immuunsüsteemi kahjustavaid haigusi on AIDS, mis hävitab T-rakke. Lümfotsüüdid tunnevad haigustekitaja mõne üksiku pinnamolekuli järgi, mida kehas endas loomulikult ei esine
nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teisene süüfilis. Umbes 9.-l nädalal algab teisene staadium. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud, mida nimetatakse roseoolideks, aga vahel kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt.Veenuse kroon otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired. Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus
Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, õgirakud, põrn, luuüdi, harkelund ja lümfisõlmed. ● Lümf on värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid. ● Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nende ülesanne on filtreerida ja puhastada läbivoolavad lümfi ning hävitada haigustekitajaid. Kui on põletik, suurenevad ka haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmed asuvad kaelal, kaenla all, vaagnaõõnes, kõhuõõnes ja kubemes. ● Harkelund asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul harkelund taandareneb. ● Põrn asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke. ● Luuüdi tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte.
hüübimisprotsess. Puupinnuga lähevad sisse ka haigustekitajad ehk mikroobid. Vere kaudu tulevad kohale valgelibled ehk leukotsüüdid. Põhilised neist on õgi- ja tapjarakud. Õgirakud haaravad sissetunginud mikroobid enda sisse ning hävitavad selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad sissetungjatega nakatunud rakud. Kohalikud koesisesed õgirakud moodustavad esmase sisemise kaitse. Õgirakud on väheliikuvad ja ei suuda hävitada kõiki haigustekitajaid. Nad tagavad kaitse esimese tunni jooksul. Selles nakkuse kohas tekib valgeliblesid ligitõmbavaid aineid ja suureneb õgi- ja tapjarakkude hulk. Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid. Selleks, et valgelibled jõuaksid pinnuga sisse toodud mikroobideni suureneb verevool. Seetõttu tõuseb piirkonna temperatuur, tekib punetus, turse ja valu. Sissetungijaid hävitatakse valimatult. Nad kas fagotsüteeritakse või ei talu nad väljapaisatud mürke. Tekib põletik.
D T U E E N E D M K O N D Elundkond, mis eemaldab kehast jääkaineid ? 1. Kude, mis katab ja kaitseb organismi ? 2. Organismi vastureaktsioon ärritusele ? 3. Organismi kaitseb süsteem, mis hävitab organismi tunginud haigustekitajaid ? 4. Luustunud spiraal, mis on sisekõrvade kuulmiselund ? 5. Millega on täidetud alveoolid ? 6. Elundkond, mis tagab organismi paljunemise ? 7. Kus kasvab inimese loode ? 8. Mis on luu sees ? 9. Kuulmise täielikku puudumist tähistava sõna ? 10. Erituselundid, kus moodustub uriin ? 11. Hormoon, mis eritub verre ehmatuse, hirmu, viha korral ? 12. Inimese kõige suurem sisenõrenääre (40 g), mis paikneb kaelal ? 13. Luustiku osa millesse kuuluvad nii aju kui näokuju ? 14
Kasvu ülepüük Täiendi ülepüük Ökosüsteemi oluliselt mõjutav ülepüük Ülepüük põhjustab teatud liigi arvukuse vähenemist ning see mõjutab oluliselt ka teiste liikide arvukust. Maailma kalavarude biomass on kahanenud piirini, kus saaki pole enam võimalik endises koguses püüda. Arvatakse, et Aafrikas on parasiitse imiussi poolt põhjustatava haiguse ehk skistosomiaasi esinemissageduse tõus tingitud sellest, et on vähenenud haigustekitajaid edasikandvatest tigudest toituvate kalaliikide arvukus. Ülepüügi tõttu kaovad meduuside suurimad konkurendid ja meduuside arvukus kasvab. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige kurnavad maaharimisviisid ülekarjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad metsade üleliigne raie veepuudus Ülepüük, muldade vaesumine ja veepuudus põhjustavad taimede arvukuse
piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. a) KAASA SÜNDINUD b) OMANDATUD kujuneb elujooksul. *vaksineerimine *nakkushaiguse läbi põdemine VAKSIIN surmatud või nõrgestatud haigustekitajad AKTIIVNE IMMUUNSUS Kui vaksineerimise tulemusel moodustavad organismis antikehad. PASSIIVNE IMMUUNSUS Kui organismi viiakse valmis kujul antikehad SISENÕRENÄÄRMED * On elundid mis toodavad hormoone Hormoonid
nähtav. Ka võiks ennast ohtralt mitmesuguste inimesele ohutute lõhnaainetega (sääsetõrjevahend, odekolonn) piserdada, puuk ei ründa tugevalt lõhnavaid objekte. Hiljem tuleb riided ja keha hoolikalt läbi kontrollida, et ronivaid või juba nahale kinnitunud puugid üles leida. Mida teha, kui oleme puugi kehal (sagedamini rinna all, kubemes, kõrva taga) avastanud? Puuk tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Teda ei tohi aga sikutada tagakehast, just nii võib haigustekitajaid sisse viia. Kui ei ole käepärast pintsette tuleb puuki haarata pea poolt võimalikult vastu nahka ja otsejoones välja tõmmata. Oskuslikul tõmbamisel tuleb ta üsna hõlpsasti inimese küljest lahti. Seejärel peab haava kindlasti vee ja seebi vm desinfitseeriva vahendiga pesema.
Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. Valkude ülesanded Ensümaatiline Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Valkude ülesanded Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Valkude ülesanded Transport
TUBERKULOOS Bioanalüütiku õppekava üliõpilane Diana Didenko Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt Tuberkuloosi tekitajaks inimesel on bakter Mycobacterium tuberculosis Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdev haige, kes levitab haigustekitajaid põhiliselt rögapiiskadega Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel haigestub tuberkuloosi maailmas igal aastal hinnanguliselt kaheksa miljonit ning sureb kaks miljonit inimest TUBERKULOOSI KLIINILISED SÜMPTOMID Palavik Öine higistamine Köha Hemoptüüs (verine köha) Kehakaalu langus Väsimus Rindkere valud Tuberkuloosi haigustunnused võivad sarnaneda
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidi...
• Taimedes on kaks immunsust tekitavat geeni: (PTI) ja (NBS-LRR) • PTI on iidvana geeni vorm, mille vallandab molekulaarne kokkupuude haigustekitajatega • Samas haigustekitaja tagajärjel esile kutsutud NBS-LRR geen seob nukleotiide • Kiivis on 96 NBS-LRR geeni. Samas arbuusis on 44, riisis 600 ja tomatis 250 • Kuna kindel NBS-LRR geen tunneb ära kindla haigustekitaja tunnuse, siis väike NBS-LRR geenide vähesuse tõttu võib geen ära tunda ka vähem haigustekitajaid • See, et kolmandik NBS-LRR geenidest asuvad 10 kobarana genoomis viitab sellele, et need geenid on kujunenud peamiselt dubleerimise teel Täname kuulamast! Kasutatud kirjandus • http://www.medicalnewstoday.com/articles/271232.php (14.03.2016) • http://www.nature.com/ncomms/2013/131018/ncomms3 640/full/ncomms3640.html (14.03.2016) • http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/01140671.20 10.482966 (14.03.2016) • https://en.wikipedia
Bioloogia:immuunsus Imuunsüsteemi ülesanne on hävitada organismi tunginud haigustekitajaid(võõrvalke,viiruseid,baktereid, seeni, algloomi, kasvajarakke) Imuunsussüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund: 1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke
90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teisene süüfilis. Umbes 9.-l nädalal algab teisene staadium. Treponeemid levivad üle kogu keha süüfilis muutub süsteemseks. Teisese süüfilise haiguspilt on väga varieeruv. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud, mida nimetatakse roseoolideks, aga vahel kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt."Veenuse kroon" otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired (esineb nii hüper- kui hüpopigmentatsioon).
olemas esimesel kokkupuutel patogeeniga; see ei muutu oluliselt indiviidi elu vältel. Omandatud immuunsus Kujuneb elu jooksul nakkushaiguste läbipõdemisel ja vaktsineerimisel. Passiivne immuunsus - Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. Aktiivne immuunsus - Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Vaksineerimisel viiakse kehasse: a) nõrgestatud või surmatuid haigustekitajaid, et organism ise toodaks nende vastu antikehasid b) valmis antikehasid Vaktsineerimise ja haiguse läbipõdemise sarnasuse seisnebki selles, et mõlemal puhul toodab organism haiguse vastu võitlemiseks antikehasid. Enamasti, kui haiguse on juba läbi põetud, siis sellesse enam uuesti ei nakatu. Täida lüngad · Inimese vereringe koosneb veresoontest - arterid, veenid ja kapillaarid, südamest ja verest, mis
liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. HINGAMISELUNDKOND Rakuhingamine - Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Toimub gaaside vahetus kudede ja vere vahel.
Läti, Soome, Tai ja India. Soolenakkuste kõige sagedamini esinevad haigusnähud on kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, peavalu ja külmavärinad. Toidu käitlemine Kõhulahtisuse või oksendamise sümptomitega isik tuleb viivitamatult kõrvaldada toidukäitlemisest Kõik puu- ja köögiviljad tuleb korralikult pesta jooksva veega, eriti need, mida enne tarbimist termiliselt ei töödelda Koori juur- ja puuviljad Köögiviljade ja liha korralik kuumtöötlemine hävitab haigustekitajaid Väldi ristsaastumist ehk haigustekitaja levikut toorelt toidult valmistoidule. Näiteks kasuta eraldi lõikelaudu toore liha ja küpsetatud liha jaoks ning värskete köögiviljade jaoks või pese lõikelaud pesuvahendiga erinevate toiduainete käitlemise vahel. Kuidas võib haigestuda? Varasemate koli-nakkuse haiguspuhangute korral levisid haigustekitajad ebapiisavalt termiliselt töödeldud veise- ja muu lihaga, pastöriseerimata
oksendamine; kõrvetised; söögiisu kaotus; palavik; song. Diagnoos Astsiidi diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: 1) Vereanalüüs albumiini hulga ja maksarakkude kahjustuse hindamiseks. 2) Ultraheliuuring vedeliku hulga ja siseorganite seisundi määramiseks. 3) Laparotsentees ehk kõhuõõne punktsioon, mida tehakse väga suure vedeliku hulga korral. Selle abil väljub liigne vedelik kõhuõõnest, millest saab hinnata vedeliku koostist ning otsida haigustekitajaid. 4) Kompuutertomograafia haiguse konkreetse asukoha ja suuruse hindamiseks. Ravi Astsiidi kahtluse korral tuleb alati pöörduda arsti poole. Vee väljutamiseks määratakse diureetikume ehk organismi liigse vee väljutajaid ning soolavaba ja vähese valgusisaldusega dieet. Vastavalt arsti ettekirjutisele määratakse kas ambulatoorne-, haigla- või intensiivravi. Kui muud ravimeetodid ei ole piisavad, võidakse resistentse astsiidiga
lendamisel tekkivat iseloomuliku heli. Ühiselulised putukad elavad kolooniatena kus pereliikmete vahel on väljakujunenud tööjaotus. Sellised on paljud kiletiivalised putukad (neil on kaks paari kilejaid õhukesi tiibu ning mõnedel liikidel on muneti muundunud teravaks astlaks), nagu näiteks mesilased, herilased ja sipelgad. Inimkaaslejate hulka kuuluvad toakärbsed (elab peamiselt inimasulates, toitub jäätmetest, aastas on mitu põlvkonda, kannab edasi mitmesuguseid haigustekitajaid), toasääsed (vastsed arenevad valamute ja vannide haisulukkude vees, lekkivate kanalisatsioonitorude läheduses ja unarusse jäetud lilledega vaasi vees, eelistab keskküttega maju, inimest ründab pimedas), prussakad (elavad elamu soojades ja niisketes paikades, nagu köögis, eelistavad tegutseda pimedas ning toituvad toidujäätmetest), vaaraosipelgad (väikesed ja kollakaspruunid, eelistavad tegutseda pimedas, segatoidulised), soomuklased (tiivutud, elavad niisketes
valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on sead. 10. Paelussi sümptomid ehk avaldumine. - Maksas paiknevad tsüstid õivad tekitada ebamäärast kõhuvalu ja naha kollasust ehk ikterust. Kui selline tsüst lõhkeb, tekib nahasügelus, palavik ning nahalööve. Vahel võib tekkida isegi surmaga lõppev allergiline reaktsioon. Kopsus paiknev tsüst võib samuti lõhkeda ning siis tekib köha, veriköha ning valu rinnus. Kuna tsüstid sisaldavad ka haigustekitajaid, tekib peale tsüsti lõhkemist rohkelt tsüste üle kogu organismi. Harva satuvad tsüstid luudesse ja kesknärvisüsteemi. Siis võivad tekkida iseeneslikud luumurrud ja ajukahjustus. Heleen Sillasoo Tartu Kommertsgümnaasium 2012
Kelly Ilp Lindudest on levinumad papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jne. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Inimtegevus- Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Keskkonna probleemid- Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Metsade
Kuna Tlümfotsüütide rakkudel on keskne roll organismi imuunvastuse algatamises ja regulatsioonis, väheneb nende funktsiooni languse tõttu kogu immuunsüsteemi toimimise efektiivsus. Immuunsüsteemi talitlusele mõjub pärssivalt rasvarohke toit. Inimese lümfotsüüt Põrn Immuunsüsteemi elund. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Täname tähelepanu eest!
kohta VAKTSIIN nõrgestatud või tapetud haigustekitajad või haigustekitajatele iseloomulikud molekulid, mille toimel keha õpib tootma vastavaid antikehi VAKTSINEERIMINE vaktsiini sisendamine organismi HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4. Eritised, nt sülg, higi ja pisaravedelik, kus on patogeene hävitavad ained 5. Maomahl hävitab patogeene 3. Kuidas toimub esmane immuunvastus, miks on see kehale väga koormav? Oska kirjeldada. Haigustekitaja, nakkus organism peab tootma väga palju valgevereliblesid, mis on
Kuidas mõjutab nikotiin artereid? Põhjustab (koos vingugaasiga) lubjastumist arterites ja veretrombide teket Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab seda (+CO) d. Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? Kopsudesse Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? Tõrv võib hävitada limaskestal oleval ripsmekarvakesed ja seeläbi satub kopsudesse rohkem baktereid ja haigustekitajaid. Võib tekitada ka vähki. Kuidas mõjutab sigaretisuitsus olev vingugaas inimese tervist: Mis juhtub vingugaasi sattumisel verre? Vingugaas seondub hemoglobiini molekulide külge ja seeläbi ei suuda need enam siduda hapnikku, rakkudes tekib hapnikunälg ja elusorganism võib lämbuda. Milline on tubakatoodete tarbimisega seotud olukord koolinoorte (11-15 aastased) hulgas? Palun vaata HBSC uuringu lehekülge:http://www.hbsc.org/publications/datavisualisations/tobacco_use.html
Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. Norwalk viirus ehk noroviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus, oksendamine, osadel kõhulahtisus, palavik. Peiteaeg: 24-48 tundi ja sama ajaga paraneb ka haigus iseenesest. Haige levitab haigustekitajaid veel 2-3 päeva pärast paranemist! Rotaviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja osadel ka palavik. Peiteaeg: 15 tundi. Hepatiidiviirused Organismis kandub viirus maksakoesse, põhjustavad seal põletikku ehk hepatiiti (kollatõbe). Esineb limaskestade ja naha kollasus, seetõttu nimetatakse kollatõveks. A- hepatiit Levib haige
kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Surrogaatema asendusema,kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. Kooriongonadotropiin raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin Käärimine pärmseente abil C6 + H12 + O6 = 2 CO2 + 2 C2H5OH Käärimine piimhappe bakterite abil C6H12O6 --- 2 C3H6O3 ( piimhape) Selgita vaksineerimis põhimõtet süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigustekitajaid, mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. Miks ülim steriilsus on olmes hukatuslik ? Kuna siis ei tekiks aeroobseid bakteried. Need lõhustavad orgaanilisi reoaineid Mis võimaldab bakteritel resistentseteks kujuneda? Sest neil on plasmiidid.see säilitab varuained. nt tärklis Milles seiseneb tuumkloonimine ja millist bioloogilist tõde sellega kontrolliti ? somaatilise keharaku tuuma siiramises munarakku. sellega kontrolliti T.Morgani hüpoteesi,kus ta väitis,
osta pulbri, kapslite või tablettidena väikeses annuses on rohkem baktereid ning need on läbinud ranged kvaliteedi ja ohutuse nõuded. Annustamine on täpsem ja lihtsam ning avaldavad tugevamat toimet. Probiootikume kasutatakse mitme haiguse korral organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanuvõime tõstmiseks. Probiootiliste piimhappebakterite ainevahetuse üheks lõpp-produktideks on piim- ja äädikhape, mis aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Lisaks sellele takistavad probiootilised bakterid haigustekitajate kinnitumist sooleseinale. Enamasti soovitatakse probiootikume kasutada viirusliku kõhulahtisuse puhul ning antibiootikumravist tingitud kõhulahtisuse raviks. Probiootikumid leevendavad kõhupuhitust ja kõhuvalusid ka funktsionaalsete seedetraktihäirete (ärritatud soole sündroom, krooniline kõhukinnisus) korral.
madalmolekulaarseid ühendeid, mis juhitakse taime maapealsetesse osadesse. Mükoriisaseened aitavad tekitada taimedes ka indutseeritud süsteemset resistentsust, mis avaldub suurema valmisolekuna tõrjuda mis tahes võõraid organisme mis tahes taimeosas. Selgrootud rohusööjad eelistavad taimi, kes pole teatud põhjustel mükoriissed või kelle seensümbiont pole tõhus antud kahjuri vastu. Juurte kaitse on arusaadavam: enamik haigustekitajaid ei talu mükoriisaseente tekitatud happelist keskkonda ega antibiootikume. Nad konkureerivad mükoriisaseentega taimejuure kui kasvusubstraadi pärast. Patogeensel seenel või bakteril on raske läbi tungida juba välja arenenud tihedast elujõulisest seenmantlist. Mitmete sümbiontsete seeneliikide niidistik on surmavalt mürgine lestadele ja hooghännalistele. Seened omastavad tapetud selgrootutest toitaineid ning edastavad neid ka taimele.
Vereliistakud liiguvad haava kohta, nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalikke keemiliste reaktsioonide ahela. Lõpptulemusena tekib haavale tihe fibriinist võrgustik, millesse takerduvad vererakud ja suletakse vigastatud koht 7. mis aine tagab hapniku transpordi Hemoglobiini sisaldav erütrotsüüd 8. mis on immmuunsus, mis rakud ja mis elundid on immuunsusega seotud Immuunsus-organismi võime tõrjuda aktiivselt õgirakkude ja antikehade kaasabil haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi ühendeid. Immuunsusega on seaotud lümfisõlmed ja põrn ning lümfotsüüdid 9. võrdle kaasasündinud ja omandatud immuunsust Kaasas- bioloogilisest eripärast tulenev vastpanuvõime haigustekitajale Omandadtud-kujuneb elu jooksul, ei pärandu geneetiliselt 10.nimeta ja iseloomusta hingamiselundeid Ninaõõs-ül sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Neel-ristuvad õhu ja toidu liikumisteed Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest
annaabi.ee 
