Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Immuunsüsteem (Kordamisküsimused)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
immuunsüsteem, immuunsus, tõvestaja, haigustekitaja, kahjutuks, reaktsioon, põe, koosta, vererakud, lümfisõlmed, põrn, harkelund, õgirakud, aeglasem, lümfotsüüdid, antikehad, paljudele, haigustekitajatelebakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik.
Immuunsüsteem kaitseb organismi Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha välised kaitsetõkked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid.
Veenilaiendid on jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired ja südameklapi rikked. Peatükk 8. Veri on vedel kude. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast 55% ja selles hõljuvatest vererakkudest 45%. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus (90% on vesi), seal on ka teisi lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone, jääkaineid ja muid ühendeid. Vererakke on kolme tüüpi: punased vererakud (erütrotsüüdid), valged vererakud (leukotsüüdid), vereliistakud (trombotsüüdid). Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku, see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. PUNASED VERERAKUD EHK ERÜTROTSÜÜDID Ülesanne: hapniku transportimine kopsudest kudedesse, vähesel määral süsihappegaasi ära kandmine kudedest. Värvus: punane Kuju: kaksiknõgusad kettakujulised, ilma tuumata Liikumine: ei liigu
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega
Bioloogia:immuunsus Imuunsüsteemi ülesanne on hävitada organismi tunginud haigustekitajaid(võõrvalke,viiruseid,baktereid, seeni, algloomi, kasvajarakke) Imuunsussüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund: 1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed, põrn ja harkelund.
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned
Vere teine tähtis ülesanne on kaitsta organismi. Veri on organismis siduv kude, sest vere ja verega edasi kanduvate hormoonide mõjutusel talitleb organism kui tervik. 9. Vere koostis Vastus: Veri koosneb vereplasmast (55%) ja selles hõljuvatest vererakkudest (45%). Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde. Valgeid vererakke tekib nt harknäärmes. 10. Vererakud: ehitus, ülesanded, kus tekivad? Vastus: Punaseid vererakke ehk erütrotsüüte on veres kõige rohkem. Nende põhiülesanne on hapniku toimetamine kopsudest kudedesse. Välimuselt meenutavad nad kaksiknõgusaid kettaid. Neil puudub tuum. Nendes on hemoglobiin. Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Moodustuvad punases luuüdis. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud
● KNS- erutuse analüüs ● eferentne närvikiud- juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/ näärmesse ● efektorid- organ, mis erutusele reageerib Tingimatud refleksid: ● kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid: ● omandatakse elu jooksul (kaitse- ja käitumisrefleksid) 8. Immuunsüsteemi elundid, immuunsus; Organismi kaitsebarjäärid. Mittespetsiifiline immuunsus. Histamiin. Humoraalne ja rakuline ehk tsellulaarne imm., Kaasasündinud ja omandatud imm., Immuunsuse omandamise viisid. Aktiivne ja passiivne imm. T-lümfotsüüdid, B-lümfotsüüdid, antikeha, antigeen. Allergia, autoimmuunsus. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad).
Haigus Organismi elutegevuse häirumine. Haiguste põhjused Pärilikud haigused Päriliku eelsoodumusega haigused Mittepärilikud haigused Füüsikalised Keemilised Bioloogilised IMMUUNSÜSTEEM http://www.immunology-info.org/index.php? filmid=0&play=true Inga Kangur Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele · Selle tagab immuun- süsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: · kaasasündinud ehk loomulik immuunsus
hapnikurikas veri tagasi südame vasakusse kotta. Tekib arteriaalne veri. VV PK PV VK VV Arteriaalne veri-hapnikurikas veri Venoosne veri-hapnikuvaene veri Veri on vedel sidekude,mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja seles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada puneseid verrakke(erütrotsüüte), valgeid vererakke(leukotsüüte)ja verelistakuid(trombotsüüte). ERÜTROTSÜÜDID LEUKOTSÜÜDID TROMBOTSÜÜDID punased vererakud valgedvererakd vereliistakud värvus punane värvitu värvitu kuju kettakujuline amööbjas korrapäratu liikumine ei liigu amööbi sarnane ei ligu ülesanne hapniku transport võitlus võõrkehade osalevad vere ja võõrmikroobidega hüübimises moodustavad selleks antikehi tuum puudub olemas puudub
väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel fibriin, - vere hüübimist soodustav aine immuunsus, Organismi võime muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavõõraid rakke ning kehavõõraid ühendeid omandatud immuunsus, kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel kaasasündinud immuunsus, Pärandub vanematelt järglastele. aktiivne immuunsus, Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. passiivne immuunsus Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. 1
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega
Kõige rohkem on punaseid vererakke, mis meenutavad välimuselt kaksiknõgusaid kettaid. Need on elastsed rakud, mis liiguvad ka peenemates veresoontes. Neil pole tuuma. Algses arengujärgus on küll tuum, kuid hiljem heidetakse see rakust välja. Punases luuüdis, moodustub neid koguaeg ka juurde.Hemoglobiin on valk, mis seob ja trantspordib hapnikku. See rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. Valged vererakud on tuumaga, värvitud, suhteliselt suured liikumisõvimelised rakud. Neid on mitut tüüpi, igaüks täidab erinevaid ülesaneid. Põhi ül. On võidelda organismi tunginud võõrmikroobidega. Ühed aktiivsemad on ntks õgirakud, mis läbivad veresoone seina ja kogunevad mikroobide v võõrkehade ümber ja hakkavad neid hävitama, see tekitab punetuse ja tõuseb temp, tekib põletik. Põletikuga suureneb valgete vererakkude arv. Vereliistakutel puudub tuum, nad on vajalikud vere hüübimiseks
*tagada organismi kaitse *organismi temperatuuri ühtlustada VEREPLASMA ÜLESANDED kannab organismi laiali toitained ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse MILLEST SÕLTUB VERE HEMOGLOBIINISISALDUS? Raseduse korral väheneb, treenitud inimestel on rohkem. VERE HÜÜBIMINE vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela tekib ühend fibriin fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse vererakud takedavad -halb on see, et osadel inimestel veri ei hüübi ja oht on liiga palju verd kaotada ning vahel kui veresoon on seest vigastatud, siis võib juhtuda nii, et fibriinivõrgustik sulgeb veresoone ja tekib tromb VERERÜHMAD.VEREÜLEKANNE vererühmade erinevus on tingitud erinevatest vere rakkude koostises vale vererühma vereülekanne võib tekitada erütrotsüütide kokkukleepumist ning selle tagajärjel surma (rh-negatiivne, rh-positiivne, 0,A,B,AB)
11. vereringe tervishoid, esmaabi vigastuste korral 12. Mis on veri ja millest see koosneb? Vedel sidekude(,mis ringleb veresoontes), mis koosneb vereplasmast, pun- ja valgelibledest ning vereliistakutest. (täiskasvanud inimesel 5-6l. verd) 13. Mis on hemoglobiin ja miks seda vaja on? Valk, mis seob ja transpordib hapniku ning see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. 14. Võrdle punaseid ja valgeid vererakke ning vereliistakuid! · Punased vererakud ehk erütrotsüüdid on tuumata, värvuselt punased, suhteliselt suured, kettakujulised, liikumisvõimetud rakud. Transpordivad hapniku. · Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured, amööbja kujuga, liikumisvõimelised rakud. Võitlevad võõrkehade ja võõrmikroobidega. · Vereliistakud ehk trombotsüüdid on tuumata, värvusetud, kõige väiksemad, korrapäratu kujuga, liikumatud rakud
vastu võetakse hapnik- kopsuveen- vasak koda. 2. Suur vereringe e. kehavereringe • vasak vatsake- aort: poolkuuklapid (takistavad vere valgumist tagasi südamesse)- kapillaarid- ainevahetus- kapillaarid koonduvad veenideks- parem koda. Vereplasma 55% • valkude vesilahus (vett 92%; valke 6-8%) • kannab laiali toitained • viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse Vererakud 45% : ➔ punased vererakud: • punased; ei sisalda tuuma; 90% moodustab hemoglobiin; kettakujulised; ei liigu; eluiga 120päeva e. 4Kuud • hapniku transportimine kopsudest kudedesse ➔ valged vererakud: • värvitud; amööbjas; liigub nagu amööb; eluiga mõni päev/nädal • võitlevad organismi tekkinud haigusetekitajatega ➔ vereliistakud: • värvitu; korrapäratud; ei liigu; eluiga 7-10päeva • osalevad vere hüübimises
rakkude või ainete vastu kaitsevalke-antikehasid. 2) Lümfisõlmed- Nendes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. 3) Põrn-Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. 4) Harkelund-Kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. 17. Selgita mõisteid kaasasündinud-, omandatud, passiivne- ja aktiivne immuunsus? Milles seisneb vaktsineerimise (mida süstitakse vaktsineerimisel? Kaks erinevat näidet) ja haiguste läbipõdemise sarnasus? Mis sel juhul organsimis toimub? Kaasasündinud immuunsus Tähistab mistahes kaasasündinud vastupanu-avaldust, mis on juba olemas esimesel kokkupuutel patogeeniga; see ei muutu oluliselt indiviidi elu vältel. Omandatud immuunsus Kujuneb elu jooksul nakkushaiguste läbipõdemisel ja vaktsineerimisel.
Organismi kaitsereaksioonid. Omandatud ja loomulik immuunsus. põevad koerad, kassid jne). Pärast nakkushaiguste põdemist tekkib meil Iga elusorganism, ka inimese organism, peab end pidevalt kaitsma eri OMANDATUD IMMUUNSUS selle konkreetse haigustekitaja vastu. kanaleid mööda tungivate võõrkehade vastu. Organismil on evolutsiooni Nakkushaiguste ennetamiseks kasutatakse kaitsesüstimist, mille tagajärjel käigus välja kujunenud erinevat tüüpi kaitsemehhanismid, kuna ka ründajad tekkib: AKTIIVNE KUNSTLIK IMMUUNSUS (kui kasutatakse vaktsiine, võivad olla väga erinevad:erinevad mürgid mürgisedtaimed, nahale sattunud mille koostamises on kas hävitatatud või nõrgestatud mikroobid ja organism
IMMUUNPATOLOOGIA KÜSIMUSED (vastata Ü. Parm. Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest lk.39-46 põhjal) 1. Millal tekib immunoloogiline reaktsioon? – Kui organism satub antigeen, mille vastu on vaja reageerida. (Kas siis võõras haigustekitaja või kehaomane degenereerunud rakk). 2. Tooge üks näide organismile kasuliku immuunreaktsiooni kohta. – Haiguse puhul, näiteks immuunreaktsioon nohu vastu. 3. Tooge 3 näidet organismile kahjuliku või mitteadekvaatse immuunreaktsiooni kohta. - ülitundlikkus, immuundefitsiit, autoimmuunsus. 4. Defineeri ülitundlikkus/immuundefitsiitsus/autoimmuunsus. - Ülitundlikkus – e. allergia on organismi ebanormaalne ja “liigne” vastus mingile
võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4. Eritised, nt sülg, higi ja pisaravedelik, kus on patogeene hävitavad ained 5. Maomahl hävitab patogeene 3. Kuidas toimub esmane immuunvastus, miks on see kehale väga koormav? Oska kirjeldada. Haigustekitaja, nakkus organism peab tootma väga palju valgevereliblesid, mis on õgirakud ja tapjarakud kehavõõrad rakud hävitatakse Keha peab korraga väga palju valgevereliblesid tootma, verevool peab suurenema, temperatuur tõuseb ja tekib punetus ja valu, sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele 4. Kuidas tekib omandatud immuunsus? Kirjelda! Pärast esimest korda haigustekitaja hävitamist salvestab organism selle info
Kõige rohkem ( u 35 triljonit) Hemoglobiin rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk. Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest. · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. · Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga, värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta ) Trombotsüüdid vereliistakud, mis osalevad vere hüübimises. Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on : · Lümfisõlmed veri rikastub lümfotsüütidega, hävitatakse kehasse sattunud mikroobid. o Põrn moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad vananenud erütrotsüüdid, vere varupaik. o Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. · Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid,lümfotsüüdid,mis sünteesivad antikehi. · Õgirakud söövad haigustekitajaid(fagotsütoos), antikehad nõrgestavad haigustekitajaid.
jt teised mürgid, traumad, pärilikkus, nakkused ja vananemine Kesknärvisüsteemi haigusteks on: entsefaliit .e. ajupõletik, lastehalvatus .e. poliomüeliit, Dementus, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, epilepsia .e. langetõbi, insult, selgroovigastused Piirdenärvisüsteemi haigusteks on ka kaasasündinud ja omandatud Kaasasündinud – geeni või kromosoomi viga, väärareng, nakkus, teratogeenid Omandatud – alkoholism, vitamiinipuudus, HI – viirus 4. Immuunsüsteem Organism peab pidevalt võitlema bakterite ja viirustega Veri koosneb 55% vereplasmast, milles on 91% vett, 7% valke, 2% muid orgaanilisi ühendeid ja mineraalsooli ning 45% vererakkudest, milleks on punased ja valged verelibled ning vereliistakud. Imuunsüsteem jaguneb kolmeks kaitseliiniks. 1. Kaitseliin nahk limaskestad maohape sülg pisaravedelik 2
haigestu kergesti) hästi. Kahjulik eluviis(halb toitumine, vähene kehaline aktiivsus, vähene uni, suitsetamine, liigne alkoholitarbimine) mõjutab nii vereringeelundkonda(veresooned võivad ummistuda, mille tagajärjel tekib südamelihase infarkt või inimene võib surra, kui trom on kopsus, ajus või südames veresoone sulgenud, veresõhk kõrgeneb ja aja jooksul südame töövõime langeb) kui ka immuunsüsteemi(kerge on haigestuda erinevatesse haigustesse, sest immuunsüsteem muutub nõrgaks) halvasti. Selgita vereringeelundkonna ehitust ja talitlust(joonised, skeemid) Vereringeelundkond koosneb suurest ja väikesest vereringest. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, liigub mööda kopsuartereid kopsudesse ning kopsudest jõuab arteriaalne veri südame vasakusse kotta(ülesanne rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist). Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, liigub mööda veresooni läbi keha, sh ka pea ning
Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. EPITOOP ehk antigeenne determinant on antigeeni osa, kuhu antikeha seondub. Immunogeensus - võime esile kutsuda spetsiifilise im.vastuse (humoraalsel või rakulisel tasandil). Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda AK-de või TCR-iga KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS moodustab esmase kaitseliini, kiire, kuid mitte tõhus: a. Anatoomiline i. Nahk patogeenivastane barjäär, happeline keskkond. ii. Limaskestad koosnevad glükoproteiinides. Mikrofloora on patogeenidele konkurendiks. iii. Rips-epiteelid väljutab mikroobe b. Füsioloogiline i. Temperatuur ii. pH iii. lüsosoomid, iv. PRR c. Fagotsütoos d
Sest see voolab kopsu arteritest südame vasakusse kotta. 33.Kuidas muutub veri suures vereringes? Põhjenda! Hapnikurikas veri saab hapnikuvaeseks vereks, sest sest see voolab keha arteritsest südame paremasse kotta. 34.Nimeta 4 veresoonkonna haigust. Reuma, Südame rütmihäired, Leukeemia, Südamelihaspõletik. 35.Nimeta südamelihase infarkti riskitegurid. Ebatervislik eluviis, stress, kõrge kehakaal jne. 36.Mis ülesanne on immuunsüsteemil? Tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. 37.Nimeta elundid, mis kuuluvad immuunsüsteemi. Lümfiringe, lümfisõlmed, põrn. 38.Nimeta 4 immuunsusvormi. Kuidas need tekivad? Kaasasündinud immuunsus, omandatud immuunsus, aktiivne immuunsus nakkushaiguste läbipõdemisel, passiivne immuunsus vaktsineerimisel. 39.Põhjenda väidet, et vaktsineerimisest keelduv inimene ohustab nii enda kui ka teiste tervist. Kui talle ei süstita kaitsevalke, siis ta võib vabalt haigestuda ja siis seda teistele edasi kanda või neid nakatada
AG-deks võivad olla mikroobid, teise organismi koed, allergeenid – st ained, mis sisaldavad võõrast informatsiooni 1) organismis immuunvastust esilekutsuv aine ehk immunogeen; 2) antikehadega või T-lümfotsüütidega reageeriv aine Immuunsüsteemi põhiülesanne – tagada organismi stabiilne sisekeskkond, eristada oma võõrast: tunda ära ja reageerida selliselt, et aine elimineeritaks ning kujuneks immunoloogiline mälu MHC I – koesobivusantigeenide kompleks: immuunsüsteem teeb nende abil vahet omal ja võõral MHC klass I valgud esinevad kõikidel rakkudel, igal inimesel on 6 markerit 200 eri variandist MHC II – klass II valgud on ainult spetsiifilistel rakkudel, igal inimesel on 8 markerit umbes 230-st MHC valgud esitavad immuunsüsteemi rakkudele antigeene TCR – T-cell receptor; T-lümfotsüüdil olev antigeeni retseptor, seostub antigeeni ja MHC molekuli kompleksiga BCR – B-cell receptor; B-lümfotsüüdil olev antigeeni retseptor
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus:
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus
JAGUNEMINE 1) Indigeenne e. residentne e. sümbiontne mikrofoora – mikroobid, mis on omased antud biotoobile ja tagavad kolonisatsiooniresistentsuse. 2) Eksogeenne e. transiitne mikrofoora – mikroobid, mis satuvad antud biotoopi ning jäävad sinna püsima lühikeseks ajaks. Probiootkumid – on bioloogiliselt aktivsed bakteriaalsed preparaadid, mis sisaldavad organismi residentmikrofoorast pärinevaid elusmikroobe ja mis avaldavad kasulikku mõju inimese tervisele. 8. Immuunsüsteem. Organismil on spetsiiflised ja mitespetsiiflised mehhanismid, mis kaitsevad neid mikroorganismide ja infektsioonhaiguste eest. 1) Loomulik (natiivne) e. kaasasündinud immuunsus e. organismi loomulik resistentsus ehk mitespetsiifline immuunsus – vastus kiire, paljudele tekitajatele; pidev valmisolek. 2) Omandatud e. spetsiifline immuunsus e. adaptiivne - vastus kindlale tekitajale, täpselt reguleeritavad. Humoraalne: (tsütokiinide produksioon: tagavad kommunikatsiooni immuunrakkude
Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum
eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. Vaktsineerimine immuunsüsteemi ei kahjusta. Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis on immuunsüsteem kohe valmis teda kaitsma. Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on
Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Sisenõrenäärmed - Ajuripats ehk hüpofüüs toodab kasvuhormoone ja endorfiine; Käbikeha sünteesib nahapigmente; Kilpnääre toodab türoksiini; Neerupealised toodavad adrenaliini; Sugunäärmed toodavad suguhormoone (nt testosteroon); Kõhunääre toodab insuliini. 25) Immuunsuse mõiste ja organid, mis osalevad immunsüsteemi töös. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Organid, mis osalevad immuunsüsteemi töös - põrn ja lümfiringe. 26) Lümfiringe ja selle osa immuunsüsteemis. Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. 27) Õgirakkude ja antikehade tootmine. Õgirakke ja antikehasid toodab organism seepärast, et võidelda erinevate
kaudu. Tingimatud refleksid: kaasasündinud reaktsioonid. nt. aevastamine, oksendamine, põie ja pärasoole tühjendamine, imemine, neelamine. Tingitud refleksid: õpime kogemuste najal elu jooksul. nt. kuum pliit. Refleksikaar Keskkonnast võetakse vastu ärritus Ärritus muudetakse APks Erutus liigub sensoorse närviga seljaajju Saabunud info töödeldakse KNSi erinevates piirkondades Motoorne närv kannab erutuse KNSist reageerivasse organisse Toimub sihtorgani reaktsioon. Pea- ja seljaaju (e. KNS) Suuraju: vastutab mõtlemise eest, kõrgelt arenenud. Koosneb neljast sagarast: 1) Oimusagar: helide töötlemine ja mälu 2) Kiirusagar: töötleb puute-, soojus-, surve- ja valuärritusi. 3) Kuklasagar: vastutab nägemise eest 4) Otsmikusagar: määrab isiksuse, kõne, mõtted Ajutüvi ühendab omavahel peaaju ja seljaaju. jaguneb:
annaabi.ee 
