NÄDALAPROGRA MM RÜHM: KASVATAJAD: Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev ÄRATUS ÄRATUS ÄRATUS (võimlemine, hügeen, (võimlemine, hügeen, (võimlemine, hügeen, 8.00 tubade korrastus, tubade korrastus, tubade korrastus, rivistus) rivistus) rivistus) 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK 10.00- SAABUMINE Väljasõit Vikingite (registreerimine, Esmaabi koolitus 11.15 majutus, rivistus) ...
Võimlemine Võimlemine kui võistlusspordiala Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel.
RÜHM: „SPORTLASED”- 16 tüdrukud,10 poissi Pille-Riin Pruus,Heidi Reial,Margus Mäeots Esmaspäev"Tere sport"Teisipäev"Meeskond" Kolmapäev"Võistlused" ÄRATUS(võimlemine, ÄRATUS(võimlemine, hügieen, tubade hügieen, tubade 8.00 korrastus,rivistus)H.Reial, korrastus,rivistus)H.R P-R.Pruus, M.Mäeots eial,P-R.Pruus 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK SAABUMINE(registre erimine,majutus, 10.00- rivistus);H.Reial; Mäng; Rahvastepall; Võrkpalli 11.15 P-R.Pruus, H.Reial,P- alused;reeglid, M.Mäeots;rühmater R.Pruus,M.Mäeots,Spord harjutused;H.Reial,M ritoorium istaadion uruplats LAAGRI ...
Hüpped: - Pikad hüpped hüpped jalalt-jalale seerias 20-40 hüpet, treeningul 300-500 hüpet - Nn ,,pöiahüpped" treeningul 600-800 hüpet Jõutreening: - Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. 1 Pallimäng: - Jalgpall liivas. Treeningnädal oktoobris. Esmaspäev: Soojendusjooks 15 min, võimlemine. Nn ,,kiirjooksja fartlek": näiteks 45 sekundit kiiret jooksu (umbes 250m) + 1min rahulikku sörki + 45 sek kiiret jooksu + 1 min rahulikku jooksu + 45 sek kiiret jooksu. Nüüd puhkus keskmiselt 6 min kuni pulsi taastumiseni (100-ni). Selliselt 3 seeriat, 2.ja 3.nädalal lõpetada kiired jooksud 60-80m spurtidega. Lõdvestus. Teisipäev. Soojendusjooks metsas 1,5 km, võimlemine. Jooksuharjutused 8-12 korda 60m. Kordusjooks 2x150m üle sörgi kiirusega 80%. Kokku 3-5 seeriat
Esimese stuudio avas Pilates 1926. a. New Yorgis ning see sai kohe populaarseks tantsijate hulgas, eesotsas kuulsa koreograafi Martha Grahamiga. Pilatese süsteem koosneb tervikuks ühendatud lihas-, hingamis- ja tasakaaluharjutuste kompleksist, milles tähelepanu on sisemise kontsentratsiooni arendamisel. Pilatese süsteem koosneb enam kui 500 harjutusest. Nende tegemiseks kasutatakse sageli abivahendeid kummilintidest hantliteni. Pilatese võimlemine pole ainult harjutuste süsteem,vaid ka filosoofia.Pilatese tehnika ei ole seotud müstika ega usundiga.See on füüsist arendav,sise-ja välislihaseid intensiivselt treeniv ning hingamist parandav tehnika. Pilates sarnaneb rohkem joogaga, ehkki siin pole nii palju pooside staatilist hoidmist. Samas on ka Pilateses (nagu joogaski) üheaegselt võimalik arendada nii lihaseid kui ka oma vaimset tasakaalu.Tunni ülesehitus on teistsugune küll kui näiteks aeroobikas või joogas. Pilatese süsteem
vigastuste võimalus. Üldist soojendust on soovituslik alustada suuremaid lihasgruppe kaasavate harjutustega nagu jooksmine rahulikus tempos. Soojendus ei tohiks olla nii pikk, et tekiks väsimus. Üldine soojendus peaks kestma 5 10 minutit. See peaks olema iga kord natukene erinev, et ei tekiks tüdimust ja soovi see kiiremini läbida. Soojendust peab tegema vahetult enne treeningut, sest lihastes langeb temperatuur üpris kiiresti ning soojenduse mõju hääbub umbes 15 minutiga. 1.2 Võimlemine ja venitamine Üldisele soojendusele järgneb tavaliselt võimlemine ja venitusharjutused. Võimlemist tuleks alustada liigeste ringidega alustades varvastest ning liikudes alt üles või siis kätest liikudes ülevalt allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd. Peale võimlemist võib alustada venitusharjutustega. On väga tähtis, et üldine soojendus tehtaks ennem kui hakatakse venitama, sest külmad lihased pole elastsed ning seega suureneb vigastuste oht tunduvalt
Tervislikud eluviisid. Austatud õpetajad ja klassikaaslased. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Tervislik eluviis ei seisne kapsalehe närimises, vaid selliselt elamises, et tervis oleks korras nii praegu tsitaatides tulevikus. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Tervisespordi parimad pooled: - Vähendab seljavalu - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Alandab vähki haigestumise riski. Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet. Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut.
Pärast seda meile räägiti kuidas peab käituda metsades, näiti südurite žestid ja veel kuidas peab õigesti maskeerida. Umbes kell 18:00 meil oli õhtusöök. Veel sellel päeval meile õppisime kuidas toimub ringkaitse. Õpetati; et kui tuututatakse kaks korda, siis peab jooksma oma kohale, kus pead kaitsma oma territooriumi. Kui, aga, tuututakse kaks korda, siis peab koguneda ühele kohale, mi soli meie peakoht, kus toimus söömine, kogunemine, võimlemine jne. Pärast seda meil oli natukene vaba aega, aga me olime nii väsinud, et ei jaksnud mitte midagi teha ja lihtsalt istusime oma telgis. Umbes kell 21:00 me hakkasime hautama ahju, aga see tegevus ei olnud ka lihtne, sest meil polnud paberit ja me proovisime süüdata rohuga, aga rohust on väga palju suitsu ja vähe told. Pooltundi pärast oli meil ahi juba süüdatud. Ja me läksime magama. Öö jooksul me pidime järjekorras paaris ahju eest jälgima. Ärkamine laupäeval oli kell kuus
Tallinn 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ajalugu.........................................................................................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine...........................................................................................................................3 Naiste riistvõimlemine..................................................................................................................3 Kohtunikud............................................................................
Sellles essees on käsitletud peamiselt Dagmar Normeti , Ingrid Idla, Aksel Tiigi kirjutise põhjal loetut , kus on käsitletud Idla koolkonda kahest aspektist: Idla võimlemissüsteem ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritud maailmas kannatab enamik inimesi liikumisvaeguse ning töö-ja vaimsest pingest tingitud stressi all.(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 9) Idla võimlejatee algas Tallinna reaalkoolis entusiastilku võimelmisõpetaja Anton Õunapuu juures. 17-aastasena Vabadussõjas, siis sõjakoolis ja seejärel soomusrongi dessantroodu ülemana korraldas ta sõduritele ja kohalikus algkoolis võimlemistreeninguid. (Heino Rannap, 2001, "Ernst Idla võimlemise sajand", lk 63) Aastatel 1922-1925 õppis Ernst Idla spordiseltsi "Kalev" stipendaadina Berliini Kehalise
Too patsiendile midagi lugeda ajaleht 4. Väta aega, räägi patsiendiga, lase oma muret väljendada 5. Vii patsient teiste juurde kui võimalik 6. Informeeri toimuvast, räägi uudiseid. Haiglas: sõltuvalt seisundist raamatud, arvuti, teler. Suhtlemine personali ja kaaspatsientidega, kodus pereliikmetega. Füüsiline aktiivsus, võimlemine. Tegevusteraapia: inimese seisundi mõjutamine eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu, et saavutada maksimaalne toimetulek igapäevaelus. Tegevused jagunevad 3 gruppi: 1. Enese eest hoolitsemine: WC kasutus, pesemine, hügieen, söömine, riietumine, siirdumine, turvalisus, seksuaalsus. 1. Töötegevused: palgatöö, majapidamistööd, pere eest hoolitsemine,
sooritamine lihtsam. Ujumine on ka kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime, ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud.. Rulluisutamine Tänu meie esimesele leedile on rulluisutamine üha populaarsemaks muutunud. Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. Võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Võimelda võib olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Eriti hea on võimlemine aga mitmete seljahaigustega inimestele. Samuti aitab võimlemine ka kehakaalu säilitada. Eriti efektiivne
3 Võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Ka Ülemaailmne Võimlemisföderatsioon FIG (Fédération Internationale de Gymnastique) on üks vanimaid omataoliste spordiorganisatsioonide seas ning on asutatud 1881.a. Esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Eestimaal pärinevad aga 19.saj. esimeselt poolelt Tartust. Alates 18
Head lihaste elastsust. Tugevaid rühilihased. Lülisamba lihaste mõlemapoolne balanssi. Normaalset liikuvust liigestest. Teadlikust oma rühist, pluss teadlikust õigest rühist, mis tagab teadvusliku rühi korrigeerimiseni. Palju praktikat ja harjutamist, et korrigeerida rüht seistes istudes ja lamades. 11. Milline eesmärk on rasedusaegsel võimlemisel? Kui arst lubab, on raseduse ajal soovituslik rasedusaegne võimlemine väljaõppinud treeneri juhendamisel. Rasedusaegne võimlemine aitab korrigeerida rühti. Võimlemine valmistab ette sünnituseks, kuna õpetatakse sünnitusasndeid, hingamis ja lõdvestusharjutusi. 12. Millised põhjused võivad olla halval rühil? Halb rüht teeb sind vanemaks kui sa oled - kui vajud kössi või küüru ja ei seisa sirgelt võid lisada endale eluaastaid juurde. Naised kellede õlad on ette vajunud on vajunud alla ka rinnad. Iga naine olenemata oma east võib vähendada oma rinna allavajet lihtsalt sirgelt seistes. 13
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja Sportvõimlemine Pilleriin Varik M-11 Juhendaja: Evo Saar Valga 2013 Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende
...........................................4-7 venitusharjutused...............................................................................................................................8-9 kasutatud materjal...............................................................................................................................10 Sissejuhatus Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisosa. Kaasaegse riistvõimlemise aluseks loetakse Sookoli võimlemiskoolkonda, mis tekkis 19. sajandil Tsehhis. Selle koolkonna ühe rajaja M. Tõrsi algatusel hakati noorsõdurite kehalise ettevalmistuse programmi võtma võimlemisharjutusi riistadel. Paljusid võimlemisharjutuste sooritamisel omandatud oskusi on võimalik kasutada ka teistel
toimunud konverentsil Esteetiline keha liikumine, kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võim. · Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest
Üldettevalmistuse treening võimlas. 1. Soojendus. 2. Kergejõustikualased harjutused. 3. Kergejõustikualade tehnika õppimine (stardid, tõkkejooks, kõrgushüpe) 4. Akrobaatika ja riistvõimlemine. 5. Harjutused topispallidega. 6. Hüpped ja hüplemisharjutused üle tõkete või mattidel. 7. Harjutused tõstekangiga ja sangpommiga. Kiirjooksutreening talvel 1. Soojendus 1000 m. 2. Võimlemine 10 min. 3. Kiirjooksud 4-6 korda 30 m. 4. Stardiharjutused käskluseta ja lähtekäsklusega. 5. 8-10 korda 30-40 m tõusva kiirusega jooksu, 15 m sellest täiskiirusega. 6. Kaugushüpe ja kordushüpped jalalt-jalale. 1 7. Kuulitõuke tehnika õppimine. 8. Lõdvestav sörkjooks 800-1000 m. Treeningu kestvus 90 min. Maastikujooks 1. Soojendusjooks 1,5 km. 2
juures on glaukoomi tekkimisoht väiksem kui üldse mitte treenides. Selgus, et see tõenäosus oli lausa 25% väiksem! Sport ja silmatervishoid Teises uuringus uuriti, milline on sportimise ja AMD(maakula degeneratsioon) tekkimise vahelised seosed. Kokku osales uuringus 3800 inimest. Ka siin tõestati, et neil, kes teevad nädalas vähemalt 3 korda trenni, on haigestumise risk palju väiksem kui vähemaktiivsetel inimestel. Spordialad ja traumad Madal risk- võimlemine, jalgrattasõit, ujumine, kergejõustik, suusatamine, sõudmine jne Kõrge risk- poks, võitluskunstid, korvpall, pesapall, jäähoki, tennis, vehklemine, veepall, jalgpall Kõige ohtlikumad on spordialad, kus kaitseprillide või maskide kasutamine pole võimalik. Silmatraumad http://www.aafp.org/afp/2003/0401/p1481.html KASUTATUD KIRJANDUS http://prillidestpriiks.weebly.com/silmaharjutused.html http://www.telegram
Jah, ei saa väita, et see on vale, kuna teadmised, ideed ning palju muud on tänapäeval kättesaadav tuhandel erineval viisil, seega, kas lugemine, kui selline üldse loeb enam midagi? Kas see annab meile midagi rohkemat, kui internetis surfamine? Ma ei saa rääkida kellegi muu eest, seega otsustan olla täna positiivne ning rääkida sellest, et lugemine loeb, miks, kuidas ja kellele? Sir Richard Steele on öelnud: ''Lugemine on vaimule sama, mis võimlemine kehale.'' , kui nüüd mõtlema hakata, siis tõetera on selles lauses sees küll, kui me loeme, see arendab meid, me mõtleme rohkem ning oleme ideederohked ja tõepoolest, kui kõrvutada lugemist võimlemisega, siis võimlemine tugevdab ning arendab keha, samamoodi nagu seda teeb lugemine meie vaimule. Loomulikult lugemine loeb juba ainuüksi sellepärast, et see on tervislikum ning ei riku nii palju silmi, kui seda teeb internet või televiisori vaatamine, kuid
24.olümpiatule süütamise rituaal viiakse läbi alates aastast: 1928 1932 1936 25. Vanimate pidulike OM traditsiooni algatajaks Inglismaal William Penny Brooks Richard Chandler Robert Dover 26. olümpiatõotus anti esmakordselt aastal 1920 Ateena OM Antverpeni OM Berliini OM 27. Olümpiatuli põles esmakordselt aastal 1928 Antverpeni OM Amsterdami OM Berliini OM 34.Pariisi olümpiamängudel oli naistel kavas: Võimlemine ja tennis Tennis ja golf Ujumine ja võimlemine SuveOM ja talve OM 35. Õppeasutus, kus hakati esimesena viljelema mängulist ja sportlikku kehalist kasvatust oli Cambridge’i ülikool Sandhurst’i Sõjaväeakademia Rugby kolledž 36. Tänaseni kestavad Wenlocki olümpiamängude traditsiooni algataja oli William Penny Brooks Richard Chandler Robert Dover 37. Olümpialipp heisati esmakordselt aastal 1920 Ateena OM-l
1.Sissejuhatus Võimlemine on spordiala, mis vajab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG). Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 1.2 Sportvõimlemine Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli ...
Anna Raudkats leidis aktiivseid kaasalööjaid oma õpilaste seast Tallinna Tütarlaste gümnaasiumis ja toetust Kalevi võimlemisosakonna poolt. Peagi moodustati tema initsiatiivil esimene Kalevi naisvõimlemisrühm. Õnneks ei pidanud Anna Raudkats alustama päris tühjalt kohalt. Naiste tervise ja tütarlaste kehalise kasvatuse olukord oli ajakirjanduse vahendusel juba tõusnud eestlaste ühiskondliku tähelepanu keskpunkti. Ajakirjanduses rõhutati, et võimlemine on vajalik mitte üksnes meestele, vaid ka naistele ja tütarlastele. Kuid see ei olnud veel kaugeltki naisvõimlemine. Seisukoht, et naiste võimlemine peab meeste omast sisuliselt erinema, alles küpses. Anna Raudkatsi Soomes õppimise ajal sealnegi naisvõimlemine alles püüdis iseseisvuda, vabaneda Lingi ja sookolite võimlemise jäikusest, muutuda dünaamilisemaks ja plastilisemaks. Selle nimel töötasid Elin Kallio ja Elli Björksten, töö viis lõpule Hilma Jalkanen, kes oli eelnevalt
REGULAARSE LIIKUMISE TÄHTSUS NOORTELE JA LASTELE MIKS? • abiks tugi-liikumiselundkonna kujunemisele • liikumisharjumuse püsimine ka täiskasvanueas • positiivne psühhosotsiaalne mõju • aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on aktuaalseteks teemadeks puberteedieas • tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel • kaitseb paljude terviserikete vastu • sotsiaalse kuuluvustunde tekkimine • oma kehaliste võimete tundmine, piiride leidmine VÕIMALUSED: 1. JOOKSMINE 2. VÕIMLEMINE 3. UJUMINE 4. JÕUHARJUTUSED 5. RATTASÕIT 6. KEPIKÕND 7. AEROOBIKA 8. JÕUHARJUTUSED JNE..
muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon. Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi. Kasulik oleks teha ka igal hommikul paariminutiline võimlemistunnike, et keha oleks päevaks valmis. Võib ka õhtuti, enne magamaminemist natuke harjutusi teha. Spordi tegemisega kasvab meie enesetunne, hoiame vormi, parandame tervist, lihased on tugevamad
ka spordiga mittetegelemist. Põhjusteks oli toodud aja ja viitsimise puudust ning piisava füüsilise koormuse saamist kehalise kasvatuse tunnist. Spordiga tegelemise põhjuseks toodi füüsilise koormuse vajadust vabal ajal trennide näol ning seltskonnaga aja veetmist. Trennis käiakse keskmiselt kolm korda nädalas ning tasutakse selle eest 235 krooni kuus. Treeningu eesmärkideks on seatud jõu- ja südamelihaste tugevdamise. Tüdrukute lemmiksalad on 10. klassides võimlemine (3), korvpall (2), tennis (1) ja ujumine (1). Samuti leidus ka kergejõustiku (1), jooksmise (1) ja jalgrattaspordiga (1) tegelemist, mida märgiti üksikutel kordadel. Spordiga ei tegele seitse vastajat. Vastajatel pole aega ning kehalisest kasvatusest saadakse vastajate arvates piisav füüsiline koormus nädalaks kätte. Spordiga tegelejad tegelevad hea füüsilise koormuse saavutamise ja kehakaalu normis hoidmise eesmärgil. Spordisaale külastatakse kolm korda nädalas ja kulutatakse
eesmärgil. Akrobaatilised harjutused suurendavad vastupidavust, jõudu, painduvust, reageerimiskiirust, osavust, julgust, koordinatsiooni, ruumitaju, keha täielikku valitsemist jne. Harjutuste sooritamine paarides või grupis arendab lapse oskusi abistada ja julgestada kaaslasi. Samuti õpitakse olema üks osa meeskonnast, mis soodustab teiste liikmetega heade sõprussidemete kujunemist ja koostöö oskuse arendamist. Üheks naiselikumaks spordialaks peetud võimlemine ei ole ainult tüdrukute mängumaa. Tüdrukud panevad rõhku graatsilisusele, poiste võimlemine kujutab endast aga hoopis akrobaatikat: tehakse hüppeid, kukerpalle ja saltosid. Mida õpitakse? Kõnniharjutused (kindla rütmi ja muusika järgi), hüplemisharjutused (kombinatsioonid), hüplemine hüpitsa ja hoonööriga, roomamine, veeremine ja veered, tirel ette ja taha, pool- ja täisspagaat, turiseis, kaarsild, tasakaaluharjutused, hundiratas, tiritamm,
Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Sportvõimlemine Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT 12 30.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 Riistvõimlemine, iluvõimlemine......................................................4 Rühmvõimlemine, sportaeroobika...................................................5 Trampoliinvõimlemine.....................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................8 ...
BEEBIEELARVE TARVIKUD: Vanker 640 Soojakott vankrile 49,90 Vihmakile vankrile 25 Turvahäll 119 Turvatool 265 Vann 9 Vannilina 18,80 Vannitermomeeter 4 Voodi 110 Voodikarussell 60 Madrats 25 Tekk 11 Voodipesukomplekt(5-osaline: tekkikott,padjapüür, voodipehmendus,voodiseelik, lina) 70 Baldahhiin 25 Lamamistool 79 Kummut koos mähkimisalusega 710 Beebitarvete kott 78 Beebimonitor 79 KOKKU: 2377,7 BEEBI TARVIKUD: Britton mähkmed( esimeseks elukuuks 5 pakki, 50 tk pakkis) 50 Lutt 5 Lutipudel 10 Küünehoolduskomplekt 6 Beebikreemid 15 Riided(body'd, püksid, pluusid,sokid, mütsid jne) 100 Pesemisasjad(shampoon, vannivaht, dussigeel) 15 KOKKU: 201 NAISELE: Riided(uued püksid, pluusid, pesu jne) 200 Rasedatele vitamiinid( 7kuud kokku, alates sellest, kui teada sain, et rase) 50 Võimlemine(keskmine arvestus, palju trenni saab teha kokku raseduse ajal) 45 KOKKU:295 KOGU BEEBIEELARVE: 2873,7 PILDID: b...
.............................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal................................................................................11 Sissejuhatus Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Referaadis toon välja erinevad võimelise liigid, nende stiilid ja mõne liigu juures ka kellele on kasulikud sellised harjutused. 11 Aeroobika Aeroobika on muusika saatel korduvate harjutuste ja liigutuste sooritamine, kus
· Koolid õpetaja eraalgatusel tegutsevad ja õppemaksuga · Koolihariduse sisu: lugemine, kirjutamine, arvutamine, muusika ja võimlemine · Peredesse, kus oli kooliealisi poisse palgati paidagogos e. lapsesaatja Muusade kool · LUGEMINE, KIRJUTAMINE õpetas kirjatark e. grammatist · MUUSIKAÕPINGUD õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma · VÕIMLEMINE PALESTRAS õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist. Gümnasion (gymnos kr. k. alasti)
Jalapress trenazööril 3 x 8 - 10 Jalgade kõverdamine trenazööril istudes 3 x 8 - 10 Pöiasirutus trenazööril seistes 3 x 8 - 10 Keresirutus horisontaalsel alaseljapingil 3 x 10 - 12 Jalgade tõsted kaldpinnal 3 x max Märkused: Enne trenni soojendus: velotrenazöör, stepper, jooksurada vms 10-15 min, võimlemine. Enne etteantud seeriate juurde asumist sooritada soojendusseeria(d) kergema raskusega. Peale trenni venitusharjutused, lõdvestus. Pausid seeriate vahel ca 2 minutit. Vajadusel rohkem. Kava teha läbi 2x nädalas, mitte järjestikustel päevadel. Harjutusi võib vahetada. Intensiivus olgu algajate kavas 80% st mitte pingutada suutlikkuseni vaid jätta seerias 2 kordust varuks. Algajate kava eesmärgiks on pigem õppida harjutuste õiget tehnikat, harjutada keha treeninguga
palat. Anda palju juua, et lima ei muutuks vintseks ja raskesti väljaköhitavaks.Lisa hapniku vajadus ja inhalatsioon ning rögalahtistavad ravimid ja kloppimine seljale kopsupiirkonda. Trombi oht kasvab, kui jalalihaseid ei kasutata ja vereringe aeglustub.Voodis lamavad ja hiljuti opereeritud haiged on erilises ohus. Patsient saab verd vedeldavaid ravimeid ja veenisukad. Ennetamiseks- harjutuste tegemine ja võimlemine voodis, kasutatakse passiivset liikumist motorexiga. Vähendadapidevat survet jalgadele, näiteks patjade eemaldamine. Pes eguinus on hüppeliigese väärasend, mis tekib pikaajalisel lamamisel. Hüppeliiges muutub jäigaks ja varbad osutavad ette suunas, selleks kasutatakse ortroose. Neil võivad tekkida spastilisus (kõrgenenud lihastoonus) ja kontraktuurid (liigese kokkutõmbumine), eriti käe- ja õlaliigestes
Samuti loetakse sundasenditeks füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil asendis. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Töötaja ei tohiks sundasendis töötada üle ettenähtud tööajanormi ja tuleks teha puhkepause. Tuleks vältida raskuste teisaldamist kummargil asendis. Oluline on ka võimlemine ja massaaz, sest see aitab lihastel lõdvestuda ja paraneb verevarustus. Kutsehaigus Kutsehaigus on haigus, mis on põhjustatud tööst. Kutsehaigusi võivad põhjustada nii füsioloogilised, füüsikalised kui ka keemilised ohutegurid. Kutsehaigestumisse ennetamiseks tuleb: · reguleerida töökoht ergonoomiliselt, et oleks mugav ja sobiv tööasend; · täita tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · täita töötervishoiuarsti korraldusi;
rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Spordirajatised Sportimise keskkond ehitatakse võistlusreegleile vastavalt. Staadion on rajatis, mis võimaldab
ROOTSI Koostasid:Maiko Runtal ja Hardi Liimets Rahvus toidud Klenäter serveeritud jogurtiga Kapsavorm Janssoni kiusatus Oasupp singiga Rosinakompvekid Kevadetort Rootsi spordi alad Korvpallkergejõustik, kreeka-rooma maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides Rootsi-Poola sõda (16001611) Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas
· Demokraatia · Ernst Eiselen 3.pedagoog, kes muuhulgas töötas välja 22.Saksa kehalise kasvatuse süsteemis oli suure hulga analüütilisi kehalisi erilise tähtsusega: harjutusi,oli: · Vehklemine · John Locke · Ujumine · Johann Heinrich Pestalozzi · Riistvõimlemine · Jan Amos Komensky 23.Saksamaal viidi võimlemine 4. Esimene filantropiin asutati: gümnasiiumide õppekavva: · Neuhofis · 1844 · Dessaus · 1820 · Schnepfenthalis · 1814 5.Raamatute autoriteks on: 24.Sookolite võimlemisrühmade ,,võimlemise kunstist"Hyronymus organiseerija Miroslaw Tyrs(1832- Mercurialis 1884)oli,kas
vastus streptokokk infektsioonile. „Osteoartroosi korral on kehakaal suure tähtsusega, ülekaal on riskifaktoriks enamasti kandvate liigeste (puus, põlv) puhul. Kuna kehakaalu mõjutavad liikumine ja toitumine, siis on tervislikult toitudes ja rohkelt liikudes võimalik seda haigust kontrolli all hoida,” Kui liigesed veel paistes pole, tuleb liikuda. Sörkjooks ei sobi, eriti kui seda järsku ja ilma eelneva ettevalmistuseta tegema hakata. Sobivad kiirkõnd, jalgrattasõit, võimlemine ja ujumine. Vältima peab raskuste tassimist.Liigestele ei tohi panna suurt koormust, sealhulgas keha enda raskust. Meelde tasub jätta üks lihtne selga säästev reegel: kõiki raskusi tuleb maast tõsta sirge, mitte kumera seljaga. Lily-Ann Rand
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES ...
Naiste osavõtt olümpiamängudes t Keity Vaistla 12.C 1900. aasta suveolümpiamängud Leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. aastal. Alad: kroket, tennis, purjetamine, ujumine, jalgpall, võimlemine, ragbi, veepall, sõudmine, vehklemine, golf, kergejõustik, ratsutamine, jne. Kasutati esimest korda motot: Citius, altius, fortius. Eesti sportlased Pariisis ei osalenud Pierre de · Coubertin Kaasaegsete Click to edit Master text styles Second level Third level olümpiamängu Fourth level
Jooksmine 1. Hommikujooksu alustada vaikse kõnnakuga ,et jalad ja liigesed üles ärkaksid.Kõndida umbes 50-100m .Sealt edasi rahulikult joostes 500m 1 km . 2. Võimlemine 1. Jalad Harki ,käed puusa pearingid vasakult paremale ja teistpidi. 2*15 sek. 2. Käed õlgadele , õlaringid tagantpoolt ettepoole ja teistpidi. 2*30 sek. 3. Läheb üle suurteks käteringideks ja teistpidi. 2*30 sek. 4. Käed puusa - puusaringid vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek. 5. Käed rinnale risti ,suured ülakeharingid.vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek 6
Tervislikud eluviisid Katrin Karu, 1KU Tahtsin kirjutada selle ettekande tervislikest eluviisidest, sest tegelikult on ka minu jaoks tervislikud eluviisid tähtsad ja arvan, et neist tuleks kinni pidada, kui tahta tervet ja kaua kestvat eluiga. Selle tõttu valisingi teemaks tervislikud eluviisid ning selle põhimõtted. Tervislik eluviis tähendab seda, et sa toitud ja elad tervislikult. Sellisele eluviisile aitab väga kaasa ka regulaarne trenni tegemine, igasugused spordialad ja näiteks on ka väga kasulik võimlemine. Selleks ettekandeks lugesin palju erinevaid materjale tervislike eluviiside, toitumise ja muude teemade kohta ja pean tõdema, et see pani mind ikka korralikult mõtlema. Tervislikuks eluviisiks on mõeldud näiteks järgmised spordialad: jalgrattasõit, ujumine, sörkimine ja kõndmine. Informeerisin ennast ka sellega, et tuleb jälgida pidevalt mida sööd, sest ...
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on hea tervise aluseks. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Inimesele kasulik on tervisesport. Tervisespordi parimad pooled: vähendab seljavalu, alandab depressiooni, aeglustab vananemisprotsessi, säilitab kehakaalu, tugevdab südant
käimine” liikumisega “Ettevalmistus harjutused “Lend”. harjutused “Päikese “Rakett”. kosmonaudiks”. helk”. Võistlusmängud, musikaalne võimlemine. Muusika Kosmose muusika Laulud kosmosest. kuulamine.
Sissejuhatus Teen ülevaate tervisespordialadest ja toitumisest. See on vajalik, sest tänu sellele saab inimene oma eluiga pikendada ja seda täisväärtuslikult nautida. Tervisesport ja toitumine kooskõlas hoiavad inimese tervena ja soovitud vormis. Kui tervis on hea siis on tuju ja kõik ülejäänud tähtsad asjad korras. 1 Tervisespordialad · Käimine ja jalutamine · Jalgrattasõit · Võimlemine, aeroobika · Jõutreening · Jalgpall · Golf · Kergejõustik · Saalihoki · Jooksmine Tegevusetus ja vähene kehaline aktiivsus põhjustavad terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus on tänapäeval üks efektiivsemaid ravivorme paljude haiguste ravimisel. Kehaline aktiivsus aitab vältida luude hõrenemist vanematel inimestel. hoiab ära rasvumise ja on hea meetod kehakaalu kahandamiseks. vähendab liigesevalusid.
PIKA, DRUNKOREKSIA JA PREGOREKSIA Grete Marleen Kongo PIKA Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast pica; Inimene sööb mittesöödavaid asju; Põhjustab pliimürgitust, aneemiat, hammaste ja seedeorganite vigastusi; https://www.google.ee/search? q=pica+disease&biw=1093&bih=521&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwi6yNS DssfJAhXnqXIKHdfJDzQQ_AUIBigB#imgrc=JimNkJbnbqtS9M%3A VORMID JA ISELOOMULIKUD TUNNUSED Amülofaagia; Geofaagia; Pagofaagia; Erinevate bioobjektide söömine; Erinevate majapidamiskemikaalide manustamine; Süüakse kõikvõimalikke muid asju; TEKKEPÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Puudus toorainetest, tahetakse tunda mingit kindlat tekstuuri, magusa maitse saamiseks, nälja peletamiseks; Surm, mürgitus, lootekahjustused, defitsiit, seedekulga vigastused, rikutud hambad, parasiitide saamine, paistetus; ...
Tervisesportlase treening Tervisesportlane on erinev kui tava sportlane. Sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener.Kes on seadnud endale kõrged sihid ja väiksem oht ületreenida kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisesportlastel on kindlad reeglid.Algul tuleb püstitada mingi eesmärk kas soov kaalu langetada,kasvatada lihaseid või endas paremat enesetunnet tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab vaeva nägema. Tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ning ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treenimiseks peab looma mingi kindla kava kuna mida teha sest kui jätta vahele mõni tree...
täpselt ravimis süüstemi, mis täielikult ravis skolioosi ja, mille pärast ei puhkus tüsistus Ravimine #1 Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri rakendamine, et seljalihased tugevaks võimelda. Ravimine #2 Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja ujumine. Ravimine #3 Kaugele arenenud juhtudel (nurk rohkem 40°), kui on tekkinud juba rindekere organite haiguslikud muutused, tehakse operatsioon. Kui nurk rohkem 60° siis operatsioon on hädavajalik. Ennetamine On vaja jälgida, et istumiseks oleks alati sobiv tool ning asend, kooliranits peaks olema alati 2 sangaga. Olulisel kohal on ka kehaline kasvatus ja sportimine. Kasutatud allikad https://ru.wikipedia
Soovituslik suvine treeningkava 7-12. aastastele judokatele Eesmärk: iseseisva sportimisharjumuse kujundamine, üldfüüsilise vormi parandamine Harjuta 3-5 korda nädalas 1. Sörkjooks rahulikus tempos (jookse sellise kiirusega, et oleksid võimeline sõbraga samal ajal vestlema). Kokku jookse nii mitu minutit kui vana oled. Igal nädalal jookse 1 min rohkem kui eelmisel nädalal. 2. Võimlemine: käteringid, puusaringid, põlveringid, painutused ette ja taha, käte vibutused jms (vali ise 5-10 harjutust) Vali järgmiste harjutuste hulgast 4-6 harjutust (ühel päeval vali erinevate värvide seast), vali erinevatel treeningpäevadel erinevaid harjutusi. 3. Põlvetõstejooks: 10 sekundit kiiruse peale, tee seda ühel treeningul 2-4 korda vastavalt enesetundele 4. Kiirjooks: 30-50 m täiskiirusega jooks, tee seda ühel treeningul 2-4 korda 5
ÕPPETEGEVUSE KONSPEKT MUUKEELSETELE LASTELE Koostas: TEEMA: JÄNES VANUS: 5-6 aastased EESMÄRGID: Laps hääldab järele kuuldud sõnu. Laps kuulab eestikeelset jutustamist ja ettelugemist. Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna. Laps kordab järgi õpitud luuletust. VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt. Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
