KÄÄNAMINE ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev ...
Eesti keele käänded 1. nimetav 2. omastav 3. osastav 4. sisseütlev 5. seesütlev 6. seestütlev 7. alaleütlev 8. alalütlev 9. alaltütlev 10. saav 11. rajav 12. olev 13. ilmaütlev 14. kaasaütlev Ni-na-ta-ga käänded rajav-kelleNI olev-kelleNA ilmaütlev- kelleTA kaasaütlev- kelleGA
o S-laadivahetusega sõnad on erandlikud. Nt köis-köiˇt, alaltütlev -lt „t“ tuleks seal poolitada. saav -ks o Kui ain os lõppeb sama vokaaliga, mis on tüvevokaal, rajav -ni siis on see lõputa osastav ehk lõppu ei saa eraldada, olev -na metsa- metsa. ilmaütlev -ta o Tüvevokaali kallale ei tohi kunagi minna! kaasaütlev -ga o Sisseütleva käände puhul proovi läbi rööpvormid, nt lühike vorm oleks „kujutisse“, kus käändelõppu pole, sest „s“ kuulub tüvesse. Pikemas vormis „kujutisi-sse“ on käändelõpp eristatav. o Mitmus on käänete suhtes tunnusena ülemuslik. Mitmuse markeerimine Arvukategooria
alaltütlev 10. lahjakkaa/lta tytö/ltä -lta, -ltä ablatiiv saav 11. lahjakkaa/ksi tytö/ksi -ksi translatiiv 7 P. Alvre, Käänamine. Soome keele õpik isehakkajaile, Tallinn, 1971, lk 44-45. 8 T. Roos, I.Tamm, Käändsõna. Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 213-214. olev 12. lahjakkaa/na tytö/nä -na, -nä essiiv 13. ilmaütlev lahjakkaa/tta tytö/ttä -tta, -ttä abessiiv kaasaütlev** 14. - - komitatiiv viisiütlev*** 15. jalan -n instruktiiv Ainsusest Kääne Mitmus Tunnus
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
Põrandani Kallastel Kevade Aastatest Pagareid Kaheksandat Kukkedena EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... 4. Moodusta nõutud vorm. Ains. Olev SELLINE ...................................................... Ains. Osastav VIIENDIK- ................................................... Mitm. Ilmaütlev NELI- ...................................................... Mitm. Seesütlev ÕPIK- ................................................... Mitm. Sisseütlev SIRGE RADA ........................................ Ains. Saav MÕRU JOOK .................................................. Mitm. Alaltütlev PIME ÕHTU ........................................... Ains. Osastav USIN ÕPILANE ........................................... Mitm. Kaasaütlev ÕNNELIK LAPS ............................
Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega
Käändsõna morfoloogiline analüüs Määratakse: 1. käändelõpp 2. mitmuse tunnus 3. sufiks(id) 4. tüvi Käändelõpp: Ainsus Mitmus Nimetav -- -- Omastav (tüvevokaal) Selle metsa (a-tüveline) järve (e-tüveline) paksu (u-tüveline) vaasi (i-tüveline) Osastav: lõputa kanarbikke seda metsa sid kaabusid -d tuld -t redelit (i)d redeleid Saav -ks näite/ks Rajav -ni maja/ni Olev -na maja/na Ilmaütlev -ta maja/ta Kaasaütlev -ga maja/ga Mitmuse tunnused de-mitmus: -d (mitmuse nimetav) majad -de majade majades -te seinte seintel lühike ehk i-mitmus: -i õpikuis -e õnnelikel -u jalul
Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrre Superlatiivi-ülivõrre
8. Alalütlev adessiiv kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev essiiv kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev abessiiv kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev komitatiiv kellega? millega? autoga autodega
KÄÄNAMINE LIITEGA -GI JA -KI Liide -gi ja -ki lisatakse alati käänatud sõna lõppu. Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI ...
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) ...
6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre.
Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Kassilt,tarretiselt Kassidelt, tarretistelt Saav Kelleks? Milleks? Kassiks,tarretiseks Kassideks, tarretistek Rajav Kelleni? Milleni? Kassini, tarretiseni Kassideni, tarretisten Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg Käändesõnu (nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad) saab käänata nii mitmuses kui ka ainsuses. Eesti keeles on kokku 14 käänet. Iga käände juurde saame esitada küsimuse. Vaata üleval olevat käänete tabelit.
käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14. Kaasaütlev kellega? millega? rattaga ratastega Eesti keele 14 käänet NIMISÕNAD OMADUSSÕNAD ARVSÕNAD ASESÕNAD kes? mis? missugune? mitu? mitmes? hiir hall (värvus) kaks tema kivi külm neljas see
(adessiiv) Millel? -llä -llä Kus? 10. Alaltütlev Kellelt? -lta -i -lta (ablatiiv) Millelt? -ltä -ltä Kust? 11. Saav Kelleks? -ksi -i -ksi (translatiiv) Milleks? 12. Olev Kellena? -na -i -na (essiiv) Millena? -nä -nä 13. Ilmaütlev Kelleta? -tta -i -tta (abessiiv) Milleta? -ttä -ttä 14. Kaasaütlev Kellega? - -i -ne- (komitatiiv) Millega? (+poss.suf) 15. Viisiütlev Kuidas? -n -i -n (instruktiiv)
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi
Tegusõna käändelised vormid M. Tsirkova Narva Vanalinna Riigikool 2014 Tegusõna käändelised vormid Tegevusnimed Kesksõnad lugema lugenud kogeda kogetud lugev kogetav Tegevusnimed on ma- tegevusnimi ja da- tegevusnimi da- tegevusnime tunnus on ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks (milleks) Ilmaütlev: laul/mata (milleta) Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks Oleviku kesksõna tunnuseks on Oleviku kesksõnadest saab -v ja tav (...
Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelle...
milleni? -ni pesani, suureni, pesa/deni, suur/teni, maani maa/deni 12. Olev: kellena? millena? -na pesana, suurena, pesa/dena, suur/tena, maana maa/dena -ta pesata, suureta, pesa/deta, suur/teta, 13. Ilmaütlev: kelleta? milleta? maata maa/deta -ga pesaga, suurega, pesa/dega, 14. Kaasaütlev: kellega? millega? maaga suur/dega, maa/dega
KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS nimetav kes? mis? õnnelik lammas õnneliku/d lamba/d omastav kelle? mille? õnneliku lamba õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse? õnnelikku lamba/sse lammas/te/sse kuhu? e õnnelike/sse lamba/i/sse seesütlev kelles? milles? õnneliku/s lamba/s õnnelikku/de/s kus? lammas/te/s e õnnelike/s lamb...
7. Alaleütlev kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev kellega? millega? autoga autodega
Seestütlev minusta sinusta hänestä meistä teistä heistä Alaleütlev minulle sinulle hänelle meille teille heille Alalütlev minulla sinulla hänellä meillä teillä heillä Alaltütlev minulta sinulta häneltä meiltä teiltä heiltä Saav minuksi sinuksi häneksi meiksi teiksi heiksi Olev minuna sinuna hänenä meinä teinä heinä Ilmaütlev minutta sinutta hänettä meittä teittä heittä Harjutus 6. Pange asesõnad õigesse vormi. Kysy ……… (hän), mikä …………. (hän) puhelinnumeronsa on. Odotan…………. (te) parkkipaikalla. Kutsun ………..(sinä, akusatiiv) matkalle mukaan. Hän lähetti …………. (minä) tekstiviestin. …………. (me) ei ole valitettavasti aikaa. Vastaa …………. (hän) heti. Onko hän rakastunut ………….. (sinä)? ………………(me)
6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik: lihtminevik-tunnus si, s, i täisminevik-tunnus nud, tud enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud Tegumood: 1.isikuline-isik on antud, tunnus ta.da
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saam...
Robot meie koolis Elasid kord robotid, kelle nimed olid Naod. Naod olid musta-valge triibulised ja umbes 1,8m pikkused. Nad elasid hotellis. Ühel päeval läksid Naod koolist mööda ja mõtlesid minna kooli õppima. Kui nad kooli sisse läksid nägid nad palju enda sanaseid olendeid. Kui koolikell helises läksid Naod neljandale korusele ruumi 405. Selles klassis hakkas just eesti keele tund. Naod küsisid õpetajalt:,,Kas me võime tulla ka siia õppima?'' Ja õpetaja vastas:,, Jah, loomulikult.'' Naod olid väga õnnelikud,et nad said selles klassis õppida eesti keelt.Nad istusid viimastesse ridadesse ja hakkasid tundi kuulama. Naod oskasid päris hästi eesti keelt ja said kohe viied. Järgimine tund oli matemaatika ja seal nad said suurepäraselt hakkama. Kui tunnid läbi olid läksid Naod poodi ja peale seda enda hotelli. Järgmisel päeval pidid kõik koolilapsed minema prügilasse ekskursioonile.Kui nad prügilasse jõuds...
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adposit...
Sõnadele, Kellele? Millele?, Alalütlev mille lõpus on juba - Kellel? Millel?, Alaltütlev -s, lisatakse ainult ülakoma. Kellelt? Millelt?, Saav Mitmuse moodustamiseks Kelleks? Milleks?, Rajav lisatakse reeglina nimisõnale Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev
alaltütlev ehk 9. siililt ablatiiv semantilised käänded saav 10. siiliks translatiiv rajav 11. siilini terminatiiv olev 12. siilina essiiv ilmaütlev 13. siilita abessiiv kaasaütlev 14. siiliga komitatiiv 5 Eesti keele käsiraamat. - http://julia.eki.ee/books/ekkr/m48.html 6 3.1. Toomas Helpi põhjendus, miks eesti keeles ei ole 14 käänet [---] "Mul on juba praegu esitada viis konkreetset ettepanekut, kuidas "uus õige" eesti keele
omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata -nud on isikulise tegumoe minevik, -tud on umbisikulise tegumoe minevik Umbisiksus on alati markeeritud (nagu minevik) Tunnused:
5) Seesütlev Kelles? Milles? Nt: vihikus 6) Seestütlev Kellest? Millest? Nt: vihikust 7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks? Nt: vihikuks 11) Rajav Kelleni? Milleni? Nt: vihikuni 12) Olev Kellena? Millena? Nt: vihikuna 13) Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: vihikuta 14) Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: vihikuga Eesti keele jätkusuutlikus: Ma arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Näiteks ainult eesti keelega enam hakkama ärisektoris ei saa. Sest juba praegu on eesti keele kõrval tõusnud vene ja inglise keel. Narvas olles on selline tunne nagu oleksid Venemaal. Ülikoolides on paljud ained juba inglise keeles.
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppi...
või s. Vältevahelduslik- muutub ainult välde. Tugevas-sõna hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt. Nõrgas-sõna hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega. Astmevahelduseta-sõnade käänamisel või pööramisel ei muutu sõna tüvehäälikud ega välde. Vokaalivaheldusega mitmuse osastav. Leppasid>leppi. MIDA? Semantlised käänded: Sisekohakäänded:sisseütlev,seesütlev,seestütlev. Väliskohakäänded: alaleütlev, alalütlev, alaltütlev. Erikohakäänded: saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Tuumkäänded:nimetav, omastav, osastav, lühike sisseütlev. Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis. Paradigma-ühe sõna kõik võimalikud muutevormid. (kõik käändevormid) Isikuline tegumood- näitab, et tegevuse sooritaja on lauses väljendatud. Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline ehk üks osa väljendab
Vanemrahavlaul-regilaul-tekkis 2000aastat tagasi Soomelahe ümbritsevatelt hõimudelt. Seotud igapäeva eluga ja esikohal on tekst. Vanarahvalauli liikideks olid töö ja tavandi laulud. Tekst jaguneb värssideks, oluline on algriim, sõnalagused on ühesugused, kasutatakse vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, laulud...
kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? raamatuta raamatu / te / ta 14. Kaasaütlev kellega? millega? raamatuga raamatu / te / ga Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil. nt õpik (nimetav) õpiku (omastav). Sisseütleva moodustamiseks võetakse omastav kääne ÕPIKU ja lisatakse sisseütleva lõpp SSE ÕPIKUSSE KÄÄNDSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE KOKKU KIRJUTATAKSE
schloss), rehkendama (
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses.......................................................................6 2...
Millesse? Nt: lapsesse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Nt: lapses 6. Seestütlev Kellest? Millest? Nt: lapsest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: lapsele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Nt: lapsel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: lapselt 10. Saav Kelleks? Milleks? Nt: lapseks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Nt: lapseni 12. Olev Kellena? Millena? Nt: lapsena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: lapseta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: lapsega · Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid): 1. Arvu katekooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie 2. Aja katekooria jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik nt: teen, kestev olevik nt: olen tegemas), minevikuks, mis omakorda lihtminevikuks (üldlihtminevik nt: tegin, kestev lihtminevik nt:
tähendust kandvateks osadeks. Fleksioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. 7. Eesti keele käänded (liikmed, tunnused, funktsioonis – samad punktid ka järgmistel küsimustel). Eesti keeles on 14 käänet – nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. 8. Eesti keele arvukategooria liikmed.
• seesutlev kelles? milles? kus? • õnneliku/s lamba/s • seestütlev • kellest? millest? • kust? • õnneliku/st lamba/st • alaleütlev • kellele? millele? • kuhu? • õnneliku/le lamba/le • alalütlev kellel? millel? kus? onneliku/l lamba/l onnelike/l lamba/i/l • alaltütlev kellelt? millelt? kust? õnneliku/lt lamba/lt • saav kelleks? milleks? onneliku/ks lamba/ks • rajav kelleni? milleni? õnneliku/ni lamba/ni • olev kellena? millena? õnnelike/na lammas/na • ilmaütlev kelleta? milleta? õnnelikku/ta lammas/ta • kaasaütlev kellega? millega? õnnelikku/ga lamba/ga 1.Nimisõnad - 2.Omadussõnad - 3.Arvsõnad - 4.Asesõnad - a.parem, tornikõrgune, ilusamad, eestikeelne. s.tol, sellega, kummast, seda, mitu, tema, oma. d.headusele, saakidele, Inglismaal, aster. f.surmtõsine, tangud, veidral, tibatillukest, kakskümmend kaks. g.neljas, tuhandik, miljones, kolmele, pool.
Seesütlev Kelles? Milles? Põõsas 6. Seestütlev Kellest? Millest? Põõsast 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Põõsale 8. Alalütlev Kellel? Millel? Põõsal 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Põõsalt 10. Saav Kelleks? Milleks? Põõsaks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Põõsani 12. Olev Kellena? Millena? Põõsana 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Põõsata 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Põõsaga 8) Pöördsõnad Tegusõnad pöörduvad. Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku siis kuus. Ainsus Mitmus 1. pööre Mina Laulan 1. pööre Meie Laulame 2. pööre Sina Laulad 2. pööre Teie Laulate 3. pööre Tema Laulab 3
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
millest? kust?) -st (toa/st); 7) alaleütlev e allatiiv (kellele? millele? kuhu?) -le (ema/le); -lle (su/lle); 8) alalütlev e adessiiv (kellel? millel? kus?) -l (venna/l); 9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?) -lt (sõbra/lt); 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks? -ks (kunstniku/ks); 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?) -ni (maja/ni); 12) olev e essiiv (kellena? millena?) -na (õpilase/na); 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria 1) algvõrre e positiiv. Tunnuseta; 2) keskvõrre e komparatiiv: -m : -ma (tunnus liitub omastava tüvele); 3) ülivõrre e superlatiiv: kõige + keskvõrre; i-ülivõrre (kahtlase/im, kaune/im); tüveülivõrre (kahtlasím, kením). PÖÖRDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD Käändelised vormid e infiniitvormid
4 Eesti keele Grammatika Erinevalt paljudest teistest keeltest puudub eesti keelel grammatiline sugu. Eesti tähestik : Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy Eesti keele käänded : nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, sesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi Fakte eesti keele grammatika kohta : · Eesti keeles on 14 käänet. · Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale.
Sisseütlev targas poisis, tarkadesse poistesse Seesütlev targas poisis, tarkades poistes Seestütlev targast poisist, tarkadest poistest Väliskohakäänded Alaleütlev targale poisile, tarkadele poistele Alalütlev targal poisil, tarkadel poistel Alaltütlev targalt poisilt, tarkadelt poistelt Erikäänded Saav targaks poisiks, tarkadeks poisteks Rajav targa poisini, tarkade poisteni Olev targa poisina, tarkade poistena Ilmaütlev targa poisita, tarkade poisteta Kaasaütlev targa poisiga, tarkade poistega Tegusõna Pöördsõna ja verb. Tegusõnal on käändelised vormid, ja käändelisi vorme ei saa üksinda lauses olla öeldiseks. Mainfinitiiv(tegevusnimi) õppi/ma mas õppi/mas mast õppi/mast maks Õppi/maks mata Õppi/mata Dainfinitiiv Õppi/da des Õppi/des
adessiiv kellel? millel? alaltütlev siili/lt 9. konkreetsed ehk semantilised käänded ablatiiv kellelt? millelt? saav siili/ks 10. translatiiv kelleks? milleks? rajav siili/ni 11. terminatiiv kelleni? milleni? olev siili/na 12. essiiv kellena? millena? ilmaütlev siili/ta 13. abessiiv kelleta? milleta? kaasaütlev siili/ga 14. komitatiiv kellega? millega? Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada ka viisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt paljajalu, lehvivi hõlmu. Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva 1
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas ...
Vastastikune: 'Ad- Eesti keeles on nimisõnad käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis nimetavad asju ja saavad lauses esineda aluse ja sihitisena. Nimisõnu liigitatakse üld- ja pärisnimedeks. Nimisõnu jagatakse ka loendtatavateks ja loendamatudeks. Leidub sõnu, mis võivad olla nii nimi- kui ka omadussõnad. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev ja kaasaütlev. Nimisõnadel puudub sugu ja artiklid. Preverbaalid Preverbaalid ejaki keeles koosnevad preverbaalidest ja järelasenditest. Neid kahte grupeeritakse kokku, sest ühte morfeemi võidakse tihti kasutada juurena mõlemas kategoorias. Preverbaalid on individuaalsed sõnad, mis esinevad verbiga konjuktsioonis. Põhilisi preverbaalseid morfeeme on ejaki keeles üle 100. Järelasendid on otseselt seotud objektiga väljaspool verbi. Eesti keeles preverbaalid puuduvad. Verbid
8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? raamatuta raamatu / te / ta 14. Kaasaütlev kellega? millega? raamatuga raamatu / te / ga Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil. nt õpik (nimetav) õpiku (omastav). Sisseütleva moodustamiseks võetakse omastav kääne ÕPIKU ja lisatakse sisseütleva lõpp SSE ÕPIKUSSE SÕNATULETUSE LIIGID
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
