süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalses ehk tugevas semantikas on oluline osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. - PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, sest konkreetsed reeglid puuduvad. Selleks, et õigesti suhelda, on vaja teada kõne etiketti, kultuurinorme. Pragmaatika tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni ning peab olema korrektne ja efektiivne. - IKOONILISED MÄRGID Ikoonilised märgid on märgid, mille vorm determineerib nende tähenduse. Ikoonid baseeruvad sarnasusel. Ikooniliste märkide tüüpilised näited on pildid, millel kujutatakse reaalsete objektidega sarnaseid motiive. Ikoonil on tunnus või aspekt, mis võimaldab tõlgendada ikooni märgina isegi juhul, kui objekti ennast ei eksisteeri. - INDEKSID Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Semiootikas on indeks selline märk, mille esitis on objektiga korrelatiivses suhtes
suhtlemisel. tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? Märk subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. Reaktsioon kujutisele sõltub meie eelnevast kogemusest, habitusest jmt. 7. IKOONILISED MÄRGID - On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt. Ikoon baseerub sarnasusel. Kui esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh. Probleemid: sümmeetria küsimus ja regressiooni küsimus. Mittesümmeetriline representatsiooniline seos: "ikooniline märk kujutab oma objekti, mitte vastupidi." (Wallis). Mitte tingimata
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline
tõlgendava mõistuse vahel, märki ennast mõistetakse kui märgi konstitueerimise viisi. W pandi Z sisse. Märgi klassifikatsioon: Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat I.märk ise oma olemuselt II.märk suhtes objekti III märk suhtes interpretanti 1.1Qualisign 2.1icon 3.1rhema(adum) 1.2Sinsign 2.2 index(~index finger) 3.2dicent(nending) 1.3Legisign 2.3 symbol 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. 2.3-sümbol on rajatud äratundmisele, arusaamisele, Peirce ütleb reeglile. Charles Morris-sotsioloogia, sotsiaalne psühholoogia, teoloogia. Tema jaoks oli semiootika seotud märkide arusaamisega. Lihtsustas Peirce ideid. Semioos: V,W,X,Y,Z v-märk w-interpretaator X-interpretant(a) y-objekt(tähendus) z-kontekst Gestalt psühholoogia Semioosi dimensioonid:
Suitsu ja tule seostamine Märk kui avastamisprotseduur kriminalistika Näoilmed CSI; Lie to me; Criminal minds; Mentalist; Dexter Kõik võib olla märk, mis näitab, mis toimuda võib. 1975 Martha Rosler. Semiotics of the kitchen. Köögisemiootika.feministlik teos. Meie igapäevategemised on kõigest hoolimata vägivaldse alatooniga. 4. Loeng Indeks – suund Sümboli aluseks on kokkulepe v seadus. Charles Morris. Ikoonilised märgid – suunad Semioos(semiosis) 5. Loeng 30. September 2010 Semiootika taassünd on seotud mitme valdkonnaga. Filosoofia Loogika Sotsioloogia jne (keeleteadus on osa sellest Saussure’i arvatehiilgav lektor – loengute ajals) Saussure on mitte ainult semiootika, vaid ka 20. saj keeleteaduse taasrajaja. Hiilgav lektor – loengute ajal improviseeris (veeris käekirja, seepärast rääkis peast). Üldkeeleteaduse kursus. – omapäraseim teos ajaloos üldse
INDEKS- baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu Kunstlikud indeksid termomeeter, lakmuspaber Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise temast sõltumatuks. IKOONILISED MÄRGID- võivad olla ka ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. *Ikoon baseerub sarnasusel. esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Näiteks: tütarlapse kohta võib öelda, et ta on oma ema ikooniline mark 9. Kommunikatsioon ja keel a) kommunikatsiooniskeemid Kommunikatsiooniteooria rajas Claude Shannon 20s. Kommunikatsiooniskeem: saatja-sidekanal (+müra)-vastuvõtja
Märk on objekti asendaja, substitutiivne. Üksik märk on elementaarne osake, mis võib ka iseennast tähistada. Šveitsi keeleteadlase Ferdinand de Saussure`i (1857 - 1913) jaoks on märgimudel diaad ehk kahesuunaline elementide omavaheline suhe, mille moodustavad tähistaja ja tähistatav. Märgid saavad eksisteerida aga ainult märgisüsteemis (nii märgi olemasolu, kui ka selle puudumine on tähenduslikud). Tähtsamaks märgisüsteemiks on loomulik keel. 24. Kuidas erinevad ikoonilised, indeksiaalsed ja sümboolsed märgid? [Kultuurisemiootika, lk 170] Ikoonilised märgid on Pierce`i jaoks need, mille tähistaja sarnaneb oma tähistatavaga. Indeksiaalsed märgid suhestuvad ja viitavad otseselt, reaalajas kuidagi oma tähistatavale. Sümboolsetel märkidel puudub otsene seos tähistatavaga, see on kokkuleppeline. 25. Miks eristab Ferdinand de Saussure keelt ja kõnet? [Kultuurisemiootika, lk 173]
Ikoon baseerub sarnasusel. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline või kausaalne suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud, suits annab märku tulest, jne. * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, intensionaalsus (kavatsuslikkus) eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid) Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus, mõistmine asetab Esmase suhtesse Teisesusega 12
20-20.00). Nähtavasti komenteeritakse autorina pigem meedipersoone ja neidki siis, kui alusartikli autori valitud roll (olgu konrastis arusaamga sellest persoonist või mitte) kommenteerijat ärritab. Enda tunnete paremaks väljendamiseks kasutatakse emootikone, mis esineb reeglina lause lõpus ning täidab tühiku ja lõpumärgi funktsiooni, seetõttu lõpumärki sellele ei lisata, nt ma ei satu nii kaugele nagu vabaduse plats:-) Emootikonid on ikoonilised märgid, mis on moodustatud loovalt arvutiklaviatuuri sümbolitest-tähtetest, numbritest, kirjavahemärkide sümbolite kombinatsioonidest. Emootikone vaadatakse 90 kraadi pead vasakule kallutades, nii et moodustub näo või eseme kujutis, nt :-) märgib koolon silmi, sidekriips nina ja sulg suud. Rohkem kasutatakse head meelt ja rõõmustamist väljendavaid emootikome. Negatiivseid emotsioone väljendavaid emootikome esineb märgatavalt harvem.
Märk on seotud objektiga saranasuse kaudu. Peirce'il 3 ikooni alamklassi: kujundid, diagrammid ja metafoorid. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud. Eristab loomulikke ja kunstlikke(termomeeter). * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, kavatsuslikkus eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik - terminid, laused, argumendid. Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus. * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe tõsiasjad. * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid
See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon – märgi otsene tähendus Konnotatsioon – kaastähendus. Ikoon- On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt. Ikoon baseerub sarnasusel. Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. sümboli puhul on tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid). Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. Vajadus – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk.
kunstistiili põhimõtted, mida võime lugeda kunstiajaloo õpiku tekstist (erandiks modernistlikud voolud, kes manifesteerisid end esiteks läbi teksti ja alles seejärel lõid manifestidele vastavaid teoseid). (Vaata ja võrdle Heie Treieri skeem ,,Teosest paradigmani") Iga stiili tutvustamiseks võiks valida üks-kaks teost, mis vastaks võimalikult täpselt stiili põhijoontele ning mille abil oleks neid iseloomulikke omadusi lihtne meeles pidada, need on nn ikoonilised või ,,paradigmaatilised teosed" (vt Heie Treieri artikkel). Selgitades ajaloolist, poliitilist ja sotsiaalset olukorda ning ideelisi murranguid loob õpetaja põhjuse-tagajärje seose uue stiili ja ajastu vahele ning näitab, kuidas vajadus väljendada uusi ideid leidis ühe või teise kunstniku töö abil uue visuaalse vormi. Ühe või kahe ikoonilise töö näitel saab selgitada peamist kujutatavat teemaderingi, peamisi stiilivõtteid, kompositsiooni ja koloriiti. Sellisel
kolmas - Interpretant (tõlgend, mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis). Ch. S. Peirce Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat I. märk ise oma II. märk suhtes objekti III.märk suhtes interpretanti olemuselt 1.1 qualisign 2.1 icon 3.1 rhema (adum) 1.2 sinsign 2.2 index 3.2 dicent (nending) 1.3 legisign 2.3 symbol 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. Märkide tüpoloogia IKOON Sarnasus: näib, kõlab, tundub, maitseb, lõhnab samamoodi. Diagramm Foto, joonis Metafoor Algebraline võrdus a1x+b1y=n1 a2x+b2y=n2 Märkide tüpoloogia INDEKS tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse
märkide põhiliiki, milles vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoonid ja indeksid. Ikoon oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Paljud mitteverbaalse suhtluse keelevälised märgid kuuluvad indeksite hulka: higi=närvilisus, punastamine=häbelikkus, naer=rõõm vms. Sümbolilised, ikoonilised ja indeksikaalsed elemendid realiseeruvad sagelu samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indekaalseid vihjeid. Ikoonilistes liiklusmärkides on ka sümbolilisi elemente: nt kolmnurkne kujund on tähelepanu äratamise sümbol. Keele allsüsteemid: Loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Sellel on allsüsteemid, mis on omavahel mitmesugustes suhetes. Keele
Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise temast sõltumatuks. suunavad subjekti tähelepanu mingile olemasolevale objektile, samal ajal teda nimetamata ja määratlemata, tema kohta midagi ütlemata. Interpretatsioon võib toimuda vaid keele põhjal. IKOONILISED MÄRGID - 4 Ikoon baseerub sarnasusel. Kui esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Näiteks: tütarlapse kohta võib öelda, et ta on oma ema ikooniline märk, kui tema kui tähistaja ja tema ema kui märgitsetava vahel on topoloogiline sarnasus. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Probleemid: sümmeetria küsimus ja regressiooni küsimus. SÜMBOL
Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti heterogeensus ja polüglotilisus tuleneb semiootilisest algdualismist, maailma kahestumisest keeles ja inimese kahestumisest ruumis. Minimaalne semiootiline mehhanism ongi seetõttu asümmeetriliselt binaarne ja ka seda moodustavad süsteemid on põhimõtteliselt kaht tüüpi -- diskreetsed (verbaalsed, ajaloolised) ja kontinuaalsed (ikoonilised, mütoloogilised). Organismiline kultuurikäsitlus- Diskreetsetes süsteemides on esmane tinglik ja käitumisest sõltumatu märk, kontinuaalsetes on olulisem tekst, milles märgid on kujutavad ja käitumisega seotud. Esimesel juhul loovad keele märgid, teisel juhul tekst. Lotman näeb analoogiat peaaju poolkerade, keele, teksti ja kultuuri vahel ja seega on tema kultuurikäsitlus organismiline ja kultuur ise defineeritav kui inimese ja maailma vahel eksisteerivate seoste süsteem.
Märkide tüpoloogia Baastrihhotoomiaid 3 (algul kümme) I. märk ise oma II. märk suhtes objekti III. märk suhtes olemuselt interpretanti 2.1 icon 1.1 qualisign 2.2 index 3.1 rhema 1.2 sinsign 2.3 symbol 3.2 dicent 1.3 legisign 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid v. laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. (I) (V) (VIII) (X) Rhematic Rhematic Rhemati Argumen Iconic Iconic c t Qualisign Legisign Symbol Symbolic Legisign Legisign (II) (VI) (IX) Rhemat Rhemati Dicent ic c Symbol
fotokunst. Igasugune kunst on seotud materjali ületamisega. Kunst on võitlus materjaliga. · Semiootiline klassifikatsioon. Märk koosneb tähistajast ja tähistatavast. Märgid ja mittemärgid. Mittemärgid ei sisalda lisainfot. Märgid on asjad, mis kannavad lisaks oma materiaalse olemasolu infole ka lisainfot (tähendust). Tähistaja on materiaalne pool, tähistatav aga sisuline. Tähistatav on mõiste, millele märk viitab. Ikoonilised tähistajate ja tähistatavate vahel on sarnasus. Pilt ja inimene, kes on pildil. Onomatopoeetilised efektid on samuti ikoonilised. Konventsionaalsete märkide puhul on tähistaja ja tähistatava seos tinglik, nt sõna, matemaatilised märgid, noodimärgid. See seos on kokkuleppeline. Indeks-märgi puhul osutab tähistaja tähistatava omadusele. Tuli ja suits. Suits on tule indeks. Suur täht sõnas Teie viitab austusele.
* Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, intensionaalsus (kavatsuslikkus) eristab pärisnimedest. KMingi kood Sõnad on sümbolid! Näiteks valge tuvi on kokkuleppeliselt rahu sõmbol, kuigi neil kahel puuduvad välised sarnasused või füüsiline suhe. Sümboli tähendus sõltub kontekst. Nt punane värv võib sümboliseerida nii armastust, verd kui ka kommunistlikku režiimi. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid). Peirce'i kategooriad (trihhotoomiad): * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on „tunne“, võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega sul seostub märgiga, see on tunne. Kas Kaspariga on kõik elus, see on puhas TUNNE. Tuleb mõttesse * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad
kvaliteedi. Näiteks: (IKOONILINE MÄRK) On see õun või kirss ? Märgi oluline omadus: Me ei aja teda segi asjaga II märk suhtes objektiga. See on kõige tähtsam kaks objekti on omavahel seotud. Näitab suhet ja suunda. Näiteks. (INDEKSAALNE MÄRK) III märk suhtes interpretanti. Üldine seaduspära, omadus, reegel või seadus. Näiteks õun sümboolne, ühelt poolt üldine, teiselt poolt suvaline ta on kokku lepitud. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksaalsed märgid (indeksid) võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. Peirce'i üks tähtsamaid järglasi oli Charles Morris. ,,Foundation of the Theory of Signs" , ,,Signs, Language and Behaviour". Tal oli kolm kõrgemat haridust, uuris sotsiaal(käitumis)psühholoogiat, huvitus teoloogiast. Võrreldes Peirce'iga on Morris lihtsam; propageeris Peirce'i.Semiootikul oli üks käitumise ala. SEMIOOS ehk märgisituatsioon
tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoonid ja indeksid. Ikoon oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Paljud mitteverbaalse suhtluse keelevälised märgid kuuluvad indeksite hulka: higi=närvilisus, punastamine=häbelikkus, naer=rõõm vms. Sümbolilised, ikoonilised ja indeksikaalsed elemendid realiseeruvad sagelu samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indekaalseid vihjeid. Ikoonilistes liiklusmärkides on ka sümbolilisi elemente: nt kolmnurkne kujund on tähelepanu äratamise sümbol. Keele allsüsteemid: Loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Sellel on allsüsteemid, mis on omavahel mitmesugustes suhetes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele
liikide kommunikatiivsed väljendused tähendavad jne. Küsimus, et inimesed ei suuda krokodille näha kui midagi ohtlikku, vaid midagi neutraalset – põhjus: krokodill ei tee näoga mingeid erilisi grimasse, aga tema suunurgad on üles poole – inimesed tõlgendavad seda kui midagi positiivset. Loomaaias väga rikkalik eri liikide vaheline kommunikatsioon – ilmselt kusagil looduses ei saa kokku nii palju eri liikide lõhnasignaale. Loomade ikoonilised, indeksiaalsed ja sümbolilised representatsioonid – kuidas viitadel, piltidel loomi kujutatud, mis inimesi selle juures huvitab (nt lapsi ja vanemaid erinevad asjad), kuidas need tegelike loomadega seostuvad. Loomadel oluline suutmatus mõtestada omailmas mingeid keskkonna tunnuseid, eriti olukorras, kus muutuvad keskkonnatingimused. Küsimuses loomade kognitiivne võimekus, võime õppida nt kiirteede juures liikuma – nt kuidas teha nii, et loomad ületaksid maismaasilda e
Sümbol viitab referendile. Sümbolit tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Ülejäänud kaks märkide põhiliiki, milles vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoon ja indeks. Ikoon on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus või muus suhtes oma referendiga. Sümbolilised, ikoonilised ja indeksiaalsed elemendid realiseeruvad sageli samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Ikoonilisust keeles võime jagada jäljendavaks (imitative) ja struktuuriliseks. Jäljendavad ikooid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt, onomatopoeetilised sõnad (auh, kikerikii, kopp-kopp). Peale onomatopoeetiliste sõnade on kõrge ikoonilisuse astmega veel deskriptiivsõnad, nt vilksti, jõllama, võpatama
Tähtis on kogemus. Kõige hüperrealistlikum portree ei ole oma referendiga sarnane ei faktuuri, liikuvuse, mahu jne järgi. Isomorfism ei ole ka lahendus, kuna sõltub kultuurilistest eelistustest. Kui ikoonilisel märgil ka on referent, siis see referent ei ole "objekt, mis on võetud reaalsusest, vaid alati kultuuri sünnitis" (grupp ). Eco toob välja visuaalsete kujutiste kodeerimise mitmetasandilise struktuuri: vastuvõtu äratundmise edasiandmise tonaalsed ikoonilised (figuurid, märgid, seemid) ikonograafilised maitse retoorilised stilistilised alateadvuse koodid Interpretatsiooni probleem. "Las kõik interpretaatorid on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad". Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt,mis on eriti selgelt väljendatud Aquinase Teoloogia summas, kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. Taolisele järeldusele jõudis Eco, fnalüüsides J
vormis seda, mida ühiskond ei suuda pakkuda. Ent kui Debord ja tema situatsionistidest liitlased kritiseerisid toonast arhitektuuri ja linnaehitust peamiselt selle ühetaolise elamuehituse ning teiselt poolt keskkonna turistlikule pilgule allutamise pärast ja kohtade ühetaoliseks muutmise pärast, siis postmodernsuse tingimustes on see loogika ümber pööratud: ikoonilised hooned on need, mis seisavad fetisite rollis ja "seletavad ja kaunistavad" seda, mida ei suudeta päriselt anda. Pärast Guggenheimi 21 muuseumi filiaali rajamist Frank Gehry projekti järgi Baskimaa tööstuslinna Bilbaosse 1997. aastal ning seda saatnud majanduslikku edu,
Et sõna koer minu koera ei asenda, aga saab temast mõelda, nt kuidas ravida ja jne. Ehk asendaja vaimseks tegevuseks. Et oma sisekõnes me mõtestame situatsioone. Noobid ? uuri mis see on + PsL - Semiootika Semiootika tegelt märgikasutamise probleemidega. Kõige lihtsanmad märgid on signaalid, nt kui metast tõuseb suitsu, siis metas on tuli arvatavasti. Et laps saab pildi joonistada, et suits tõuseb. Nt linnulaul signaliseerib/annab märku, et läheduses on lind. Kujundid pildid ja ikoonilised märgid. Nt Jeesus Kristuse ikoon Sümboolsed märgid kodeerivad teavet (võrrand, skeem). Alternatiivsed suhtlusvahendid kujutavad/kirjeldavad (viiped). Märgil on tähendus ja ühtmärgisüsteemi saab kodeerida teiseks märgisüsteemiks. Kõiki märgisüsteeme saab kodeerida verbaalseks, samas ikka mõni asi/detail läheb kaduma. PsL meditsiin Anatoomia ja füsioloogia _ Kõne FS (kas füsioloogia?) bioloogiline ja talituslik areng.
on teatavate konstruktsioonide või praktikate tulemid on tema puuduseks ebaajaloolisus, struktuuri ebajumalikustamine. Poststrukturalism lähtub ja arendab viimase ehk lõpliku tähistatava puudumise ideed. Pole sellist tähistatavat, mis ei viitaks juba ise millelegi või ei nõuaks põhjendamist teiste tähitajate/tähistatavate kaudu. Põhimõtteliselt sisaldub sama idee juba ameerika semiootiku Charles Peirce I idees piiritust semioosisest, kus on 3 liiki märke: ikoonilised otsene osutus 80 indeksikaalsed tuli ja suits sümbolistlikud, kus seos referendiga on konventsionaalne. Sama märk funktsioneerib kõikides liikides ja toodab samal ajal ka uusi märke. Siit tulevad nn konnotatsioonide ideed, mida uurib Barthes või jälje idee, mis mängib olulist rolli Derridal. Teksti tähendus saab ammendamatuks nii Derridal, kui ka Barthesil alates Balzaci uuringust S/Z
mudelile aga rakendusv~oimalusi, kuna kanji m¨ark v~oib Wilkinsoni jaotuse j¨argi esineda k~oigis kolmes funktsioonis ning seega pole selline jaotus taksonoomiliselt m~ottekas. 2.3 Kokkuv~ otteks Kasutades C.S.Peirce m¨argiteooriat taandasin eelnevas peat¨ ukis esita- tud kuueosalise kanji mikrotasandi taksonoomia kolmele p~ohikomponen- dile: 1. ikoonilised seosed; 2. osutavad seosed; 3. s¨ umboolsed seosed. V~ottes u¨lesandeks m¨arkide mikrostruktuuri kirjeldamise, tuleb arvestada k~oigi kolme toodud v~oimalusega. Siit saame universaalse kriteeriumi m¨argis~onastike mikrotasandiliseks hindamiseks. Lisaks morfoloogiliste seoste olemasolu kriteeriumile ja toodud takso- noomiale v~oib esitada veel kaks lisakriteeriumit: 1. seoste koosk~olalisus; 2. seoste argumenteeritus.
annaabi.ee 
