Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "IIRIMAA POWEROINT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iirimaa, iirimaal, metsad, mendes, dublin, lipp, vapp, veerohked, kekÅ, õhutemperatuur, okaspuid, aegadel, harida, põllumaadIiri Vabariik II kursus 2014 Lipp ja vapp Iirimaa on iiri keeles Éire ja inglise keeles Ireland tähis IRL või IE Riigipea Michael D. Higgins, president alates 11.11.2011 Riigi hümn Amhrán na bhFiann (hääldatakse: “Oo-roon na Viin” ja tähendab “Sõduri laul”) http://www.youtube.com/watch?v=QV7lGmgFovM Riigikeeled: iiri ja inglise keel Iirimaa ehk Iiri Vabariik on Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes Pindala: 70 282 km2 Rahvaarv: 4,58 miljonit
Iirimaa Referaat Mustvee Gümnaasium Koostas:Jorma Pärn X.kl Juhendaja:õp. Ene Lüüs 2006 Iirimaa. Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe
.................................................................................................. 6 Iirimaa ajalugu...................................................................................................................6 Iirimaa jagunemine............................................................................................................7 Rahvastik........................................................................................................................... 7 Iiri Lipp..............................................................................................................................7 Iiri vapp..............................................................................................................................7 Iiri keel...............................................................................................................................8 Majandus..........................................................................................
Miina Härma Gümnaasium Iirimaa Autor: Evelin Kivi 2013 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 Riigi geograafiline asend...................................................................................................3 Riigi kuulumine suurregiooni.........
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soodsa pinnase turba kasvuks
Argentiina. Kuigi saareriigis kõrgeid mägesid pole, tekitab väga niiske kliima rohkesti madalaid jõgesid, mille veetase eriti ei kõigu. Suurim jõgi on Thames, mis viib oma veed läbi Lõuna-Inglismaa ja pealinna Londoni ning suubub Põhjamerre. Sinna voolavad ka Ouse ja Trent. Atlandi ookeani suubuvad Severn ja Clyde. Inglismaa põhjaosas, Walesis ja Sotimaal on palju järvi. Kunagi oli Suurbritannia kaetud tiheda taimestikuga: kasvasid suured tamme- ja pöögimetsad. Nüüdseks on metsad hävitatud ja nende asemel on rohumaad ja põllud. 10% riigi maa-alast hõlmavad puistud. Need levivad põhiliselt Sotimaal, mille loodeosas kasvavad eelkõige punamännimetsad. Inimtegevuse tõttu on kannatanud ka loomastik. Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik. Veel võib kohata poolmetsikuid hobuseid Shetlandi saarel ja mujalgi. Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased, oravad, jänesed, nirgid, kärbid jt
IIRIMAA 1 Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Keeled: iiri ja inglise Pealinn: Dublin President: Mary Patricia McAleese Peaminister: Brian Cowen Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 4 109 200 Rahaühik: euro Maakood: 353 2 Litosfäär Iirimaa asub Euraasia laamal. Iirimaa ei ole maavärina ohtlik piirkond ja vulkaanipurskeid seal ei esine. Põhja-Iirimaal on baikali ja kaledoonia kurrutuse piirkond, Lõuna-Iirimaal on hertsüünia kurrutuse piirkond.
o C kuni +5 oC.(7 lk 130) Lähisarktikavööde hõlmab Islandi loodeserva, Skandinaavia ja Koola poolsaare ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjapolaarjoone taguseid alasid. Ka siin esineb polaaröö ja -päev. kuigi lumi suveks sulab ja sajab vihma, on maa igikülmunud. Põhja-Atlandi soe hoovus, mis ulatub Teravmägede ja Koola poolsaareni, muudab talve pehmemaks, kui see on mujal samadel laiuskraadidel. Samas aga põhjustab ka suurt pilvisust ja udu. Suvine õhutemperatuur on +5 oC kuni 4 +10 oC ning talvine -8 oC kuni 20 oC. sademeid langeb keskmiselt 300 600 mm aastas. (7 lk 130) Osa Põhja-Euroopast asub parasvöötme merelises valdkonnas. Sinna kliimavöötmesse kuuluvad Euroopast: Island, Briti Saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksamaa rannik, Jüüti poolsaar ning Norra läänerannik. Seda regiooni
detsembril 1921 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd maailmaaeg, suvel +1 Tippdomeen.ieROK-i kood IRL Telefonikood353 Iseseisvus 1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping, millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vaba Riik. Kuus Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal õiguse moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. Ü ldiselt Peamised tegevusalad: põllumajandus, turism, tööstus Peamised väljaveokaubad: kariloomad, loomaliha, piimatooted Peamised sisseveokaubad: masinad, tekstiilitooted, sõidukid Lipp Iirimaa lipp (iiri bratach na hÉireann /
Kuna rahvast on palju, siis peab mõtlema loodussäästlikuma energia tootmise peale, mida britid ka teevad, nad kasutavad juba hüdro- ja tuuleenergiat ning arendavad seda pidevalt. 7 Põllumajandus Kuna sademete hulk aastas on üpris suur, ning temperatuurid ei ole väga kõrged, ega madalad, siis see seab piirid taimede ning loomade kasvatamisel. Maakasutus Ühendkuningriigis: põllumaad: 25%; pidev karjamaa: 46%; metsad ja metsamaastikud: 10%; muu: 19%. (Lisa 3). Kuna pinnamood on enamasti tasane, siis on sinna hea põlde teha, mida juba on tehtud metsadest, seetõttu ongi seal metsasid vähe. Seal olles võib tunduda, et on väga metsane riik, kuid tegelikult on istutatud palju põõsaid ning kultuurtaimi. Võiks ju Suurbritannia üpris Põhjaliku asukoha tõttu arvata, et tegemist on külma kliimaga (eriti võrreldes Eesti asukohaga), kuid siinkohal mängibki üpris suurt rolli saarest mööduv soe
õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ja tugev tuul. Keskmine temperatuur on jaanuaris põhjas 3, lõunas 7, juulis vastavalt 13 ja 17 oC. Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati alla 500 mm/a. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Ilmastiku heitlikkus tuleneb eeskätt Põhja-Atlandilt lähtuvaist tsükloneist. Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad Thames, Quse, Trent, Tees, Tyne ja Tveed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja- Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Riigi suurim järv Lough Neagh asub Põhja-Iirimaal. 5 3.Rahvastik Igal aastal alates 1901 aastast on Suurbritannias olnud rohkem sünde, kui surmasid, ainsa erandina aasta 1976
settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask, plii, vismut, koobalt) ning rauamaagi leiukohad on ammendunud
suur roll oli statistiliste andmete iseseisval analüüsimisel. Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad ning nende alajaotused. Alapeatükid on vajalikud andmete selgemaks esitamiseks, et töö lugemine oleks mugavam ja tekst kergemini arusaadav. I. Riigi üldiseloomustus 4 1.1. Üldandmed Riigi ametlik nimetus on Suurbritannia ja Põhja- Iirimaa Ühendatud Kuningriik, on riik Lääne- Euroopas Briti saartel. Riigi pindala on 244 820 km², rahvaarv 60, 7 miljonit ning rahvastikutihedus 248,2 in/km². Suurbritannia riigikeeleks on inglise keel, mida üle maailma valdab ligi 2 miljardit inimest vähemalt elementaarse suhtlemise tasemel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 05/03/08) Suurbritannia riigikorraks on parlamentaarne monarhia, riigipeaks on alates 1953.
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik
järved ja jõed, kõrgemad mäed, pealinnad, nende ajalugu, loodus ja maavarad mis tööstused seal on, nende keele ja rahvastiku kohta, põllumajanduse ja hariduse kohta. Näiteks seda kui vanalt minnakse seal kooli. Ma üritangi enda töös seda teda saada. Millest Koosneb Inglise Ühendkuningriik? Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ka:Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannia koosseisu kuulub ka Gibraltari väin põhjaosas auv maaüksus Gibraltar. Suurbritannia jaguneb territoriaalselt 98 krahvkonnaks ja 84 linnakrahvkonnaks. Inglismaa ja Wales jagunevad 47 krahvkonnaks ja 6 linnakrahvkonnaks. Sotimaa koosneb 11 religioonist. Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi
langus üksnes umbes 12...13 cm/km, lahe lähedal alla 10 cm/km. Jõgi lookleb ning moodustab palju järvi. New Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool -30 °C, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9 °C, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C; läänepoolkera kõrgeim). Keskmine temperatuur Suvi Talv Põhjaosa 8...16 °C 0...-32 °C Lõunaosa 16..
Selle riigi valisin ma sellepärast, et mind huvitas selle riigiga seonduv ning leian, et India pole tüüpiline riik. Selles riigis on palju hädasid ning ka majandsolukord pole Indas kiita. India Vabariiki valides teadsin ma, et ei pruugi palju materjali leida, kuid see ei hirmutanud mind eriliselt. Töös käsitlesin mitmeid teemasid nagu näiteks loodus, pinnamood, taimestik-loomastik, rahvastik ning palju muud. Üldinfo: India lipp India vapp Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi ( 301300 elanikku ) Pindala: 3287365 km2 Rahvaarv: 935,7 mln. Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: hindi ja inglise keel Rahaühik: India ruupia Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja siiite 2,8 %), katoliiklased (2,4 %), sikhid (1,1 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muu (4%)
on osaline autonoomia. · Riigikeel : puudub · Ametlik keel : Inglise keel · Pealinn : Washington · President : Barack H. Obama · Asepresident : Joe Biden · Pindala : 9 826 630 km² · Rahva arv : 305 529 000 (1.01.2009) · Iseseisvus : 4. Juuli 1776 · Rahaühik : dollar (USD) · Ajavöönd : maailmaaeg -5 kuni -10 tundi · Riigihümn : The Star-Spangled Banner · Religioon : USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud (1) Usa lipp Usa vapp Paiknemine ja ühenduvus muu maailmaga Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool
Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Saart läbib mediaan. Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhja- Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain). Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Naaberriikideks on Prantsusmaa, Iirimaa ja Holland. Ülevaade looduslikest tingimustest: · Reljeef: Mägiseid alasid on Põhja-Sotis , Wales'is ja Põhja-Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Mõnel pool (näiteks Pennin'i mägedes ja Darkmoor'is) 2 on väga ohtlik liikuda soode tõttu, eriti sademerohketel aegadel. Rannikut
odra, kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. Metsamajandus 8% riigi pindalast katavad metsad, mis on istutatud enamasti luiteid kinnistama. See on väga vähe ja seega ei ole selles riigis kõrgelt arenenud metsatööstus. Enamasti on istutatud männi-või paplisalud. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool. Olemasolevad puiduvarud ei rahulda oma riiki puitu imporditakse sisse. Metsade arvelt on võetud põllumaad. Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus. Tööstuse areng Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola.
talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, parasvöötme mussoonmets. Parasvöötme metsad jagunevad lehtmetsadeks, okasmetsadeks ja segametsadeks. Parasvöötme okasmetsad Okasmetsad läbivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Levinud on ka okasmetsade teine nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest
Kaardil nr. 1 olevate numbrite selgitused. Number kaardil Riik 1 Belgia 2 Holland 3 Saksamaa 4 Iirimaa 5 Norra Kaardile on välja toodud Suurbritannia asukoht. Suurbritanniast lõunas asub Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland. Üle Põhjamere asub Norra, millega on omavahel jaotatud Põhjamere nafta ja gaasivarud. Suurbritanniast läänes asub Iirimaa. Põhja-Iirimaa on Suurbritannia osa ning Iirimaa ja Suurbritannia vaheline piir ja Gibraltari ja Hispaania vaheline piir on ainukesed maismaapiirid, mis sellel riigil on
..................................5 4.1 Põllumajandus...........................................................................................5 4.2 Tööstus......................................................................................................5 4.3 Metsamajandus.........................................................................................5 5.Lisa................................................................................................................6 5.1 Lipp ja Vapp...............................................................................................6 5.2 Üldandmed................................................................................................7 6.Kokkuvõte....................................................................................................8 7.Kasutatud kirjandus....................................................................................9
Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas, pealinnaks on London ja Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland, kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Sotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja natukene kolmnurga sarnane. *Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili. *Riigi pikkus- ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 W ning pealinna Londoni 51°30 N ja 0°7 W. *Londoni kaugus Tallinnast on 2343 kilomeetrit. *Londoni kellaaeg erineb Tallinna omast kaks tundi(taga). *Rahvaarv on 51,446,000 miljonit. See on keskmise suurusega riik.
Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandinaavia rist. Norra vapp on Euroopa üks vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. 2.Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km² (2008), millega ta on maailma maade seas 67. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Peale
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega.
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard
The wide world ov'er. From every latent foe, Plymouth From the assasins blow, God save the Queen (King)! O'er her (his) thine arm extend, For Britain's sake defend, Our mother, prince, and friend, God save the Queen (King)! Vapp Thy choicest gifts in store, On her (his) be pleased to pour, Long may she (he) reign! May she (he) defend our laws, And ever give us cause, To sing with heart and voice, God save the Queen (King)! Rahvastik
..............................................................12 KOKKUVÕTTE Sissejuhatus Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid. Need loodusvööndid on järgmised: vahemereline taimestik, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ning jäävöönd. Vahemereline põõsastik ja mets Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus Vahemere ümbruses. Sellised euroopa riigid, kus levivad vahemerelised metsad on näiteks: Türgi, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Horvaatia ning Prantsusmaa. · Asend ja kliima Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega
Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Tundra (ja ka metsatundra) Oksasmets (hõbekuused, ebatsuugad) Segamets Lehtmets Kõrgusvööndilisuse ala Vahemereline kuivalembeline põõsastik Rohtla (ja ka metsrohtla) Poolkõrb ja kõrb Puisrohtla ja hõrendik Aastaajati niiske mets Kliima Arktilisest kliimavöötmest kuni lähisarktilise kliimavöötmeni Mandri sise- ja idaosas on talvel keskmine õhutemperatuur madalam kui Euroopas samadel laiuskraadidel Sademete hulk o USA Keskosas jääb 250-500mm, idarannikutel 1000-3000mm aastas o Kanada Vaikse ookeani rannikul sajab 2400-2700mm ning Atlandi rannikul 1000-1400mm aastas Temperatuur o USA Keskmine temperatuur põhjaosas 8°C-16°C, lõunaosas 16°C- 24°C (suvel)
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Albaania Referaat Juhendaja: Ene Külaots Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks Sarandës on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juulis 24° C ja jaanuaris 9° C. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda 26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks Peshkopis on keskmine õhutemperatuur juulis 23° C ja jaanuaris -1° C. Albaanias sajab palju vihma, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. Keskmine aastane sademete hulk on Põhja-Albaania Alpides üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm
peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USAs kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud
Nendes metsades leidub üle 11 000 erineva taimeliigi, mis teevad Kongo Aafrika kõige looduslikult mitmekesisemaks alaks ning millest 30% on omased ainult sellele piirkonnale. Nendest 69 taimeliiki loetakse ohustatuks. Sealsed vihmametsad moodustavad 18% kogu maailma vihmametsadest. Enim levinud on Okoumé ja Caesalpiniaceae alamsugukonda kuuluvad puuliigid. Suurem osa vihmametsast asub Kesk-Kongos, osa jääb ka lääne- ja idapiirialadele. Metsad on elanikele väga olulised – nendest saadakse ravimeid, küttepuitu ja toitu. Kongo vihmametsades elab üle 150 etnilise grupi, kes elavad endiselt toetudes küttimisele ja korilusele. 94% puidu kogutoodangust läheb toorpuidu või puusöena energia tootmiseks. Samuti raiutakse väärtpuitu. 2016. aastal ähvardas Kongo avada oma metsad suurtele tööstustele, kuid seda ei juhtunud. Metsamajandus arenguks on potentsiaal hea –
annaabi.ee 
