“Kui kujutada sõltuvust loomana” Nukuteater, 11.10.14 Lavastaja ja koreograaf: Duda Paiva (Brasiilia/Holland). Stsenaariumi autor ja helilooja: Allan Segall (USA/Holland). Nukukunstnik: Jim Barnard (UK/Holland). Lava- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis. Dramaturg: Vahur Keller. Lauluõpetaja: Kaire Vilgats . Tõlkija: Johannes Kangur. Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu. Mängivad: Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko. Etendus “Ajuloputus” rääkis sõltlastest, kelle sõltuvust on kujutatud väikese ahvi nukuna. Ahvid olid end sõltlaste külge kindlalt kleepinud. Sõltlasi oli kujutatud mustas ja kõledas võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline. Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida sõnadega väljendada ei saaks. Lavastus oli küll lühike j...
,,Right from the tip",Reet Toot's wonderful historical play It seems like the music never stops in Reet Toot's historical youth play ,,Right from the tip." This musical was devoted to the 90th birthday of Georg Ots' Music school. Reet Toot has described her play as a ,,Musical history" in two surveys. Although everything in this play was really special, the most important thing was that all the actors were young people. Most of them are students in the birthday school. The play ,,Right from the tip" was played at the Estonian Puppet theater in February. The idea to make a musical out of the music school history came from one of the school's teatcher, Siim Aimla. He introduced his idea to the producer, Reet Toot. That's where the historical musical started. All the actors were really profeccional. It was a quit.e big suprise, because they were all very young. At this play there were two first actors Terje Pennie and A...
Henrik Ibsen ,,Ehitusmeister Solness" Tegelasteks on ehitusmeister Halvard Solness, tema naine Aline Solness, majaarst dr. Herdal, endine arhitekt ja nüüd Solnessi assistent Knut Brovik, tema joonestajast poeg Ragnar, Knuti raamatupidajast õetütar, Kaja Fosli, kes on ühtlasi Ragnari kihlatu ning preili Hilde Wangel. Etenduse tegevus toimub Halvard Solnessi kodus, kes on keskealine arhitekt. Teos algab arutlusega, kes võiks ehitada ühele noorpaarile villa. Solness ei ole nõus seda neile ehitama, sest ei tunne neid nii hästi. Kuna aga vana Knut Brovik on varsti siit ilmast lahkumas, sooviks ta näha, et ta poeg, Ragnar, saaks ühe ehitisega valmis ja palub Solnessilt, et Ragnar võiks maja ehitada. Solnessile see mõte ei meeldi. Ragnar esindab arhitektide uut generatsiooni, mis on Solnessile hirmutavaks muutnud. Ta kardab noorte pealetulekut ja ühtlasi ka seda, et ta enda loomevõime hakkab kaduma. Selleks korrak...
Sokrates Arvustus Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli siss...
Libahunt August Kitzberg Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Ti...
suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops
,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paikapanemist." Hamlet oli inimene, kes jäi inimloomuse kütkeisse. Ühest küljest oli Hamlet väga üllameelne ja õiglane inimene, püüdes maksta kätte oma isa mõrvarile. Ta oli seadusekuulekas, ent kättemaksus mõrvarile ei kohkunud Hamlet tagasi ka ebaseadusliku ees. Teisest küljest oli Taani prints jällegi võrdlemisi egoistlik ja isekas, mis väljendus peamiselt soovis saada alati oma tahtmine. Seejuures ei huvitanud teda teiste heaolu või arvamused. Ometi ei saa seda talle ette heita, sest nimetatud iseloomuomadusi leidub igas inimeses. Hamlet oli pärast oma isa, Taani kuninga surma võtnud nõuks tabada mõrvar ja vastata talle sama julma teoga mõrvaga. Ta pidi olema kindel, et tapab õige mehe, sest süütu inimese tapmist poleks Hamleti natuur välja kannatanud. Niisiis plaanis prints mõrva võrdlemisi kaua ning tahtis, et kõik oleks õiglane ja aus. Suure taga...
Lavakujundus oli lihtne, dekoratsioonid olid minimaalsed, kuid andsid piisavalt aimu tegevuspaigast. (vanad koolilauad, kirikuõpetaja laud, klaver). Kasutati pöördlava tegevuspaikade vahetamiseks, mis toimus sujuvalt ning arusaadav. Etenduse sündmusi oli kerge jälgida, osalt ka tänu valgustusele, mis mängis suurt rolli tegevuspaikade vaheldumisel. Valgustuseffektidega anti edasi küünlavalgust või siis vastavalt keskpäeva või õhtut. Tihti külas näidendi tunnusmuusika taustaks, mis oli väga omapärane ja sobis hästi kokku etendusega. Heliga anti edasi ka näiteks auto saabumist või siis mobiili helinaid. Maailmakuulsa dirigendi käe all saab külakoor hoopis uue ilme, tegelased hakkavad ennast avama ning Dareus sattub konflikti kirikuõpetajaga, kes oli varem olnud küla keskpunktiks. Paks Holmfried hakkab vastu Arne narrimisele. Nii mõnigi koori liikmetest avaldab oma armastust
``Vargamäe varjus`` analüüs Lavastus ``Vargamäe varjus`` räägib loo Mari vaatepunktist. Vargamäelt on kadunud armastus ja õnn, selle asemele on tulnud viha ja masendus. Ometi pole see lugu üdini traagiline, leidub ka siiraid ja kauneid hetki. ``Vargamäe varjus`` on Lennuki versioon meile tuntud ``Tõest ja õigusest``. Mulle isiklikult meeldis see lavastus. Kuna ma olin raamatu juba eelnevalt läbi lugenud oli huvitav näha ``Tõe ja õiguse`` nö uut versiooni, paralleere sai tõmmata palju. Mis mulle kõige enam huvi pakkus oli Lennuki tõlgendused tegelastest. Näiteks oli Pearu ehk Peeru, nagu Andres teda kutsus, palju lõbusam ja sõbralikum, kui oli raamatu Pearu. Ta jättis boheemliku mulje. Ka meeldis mulle Saare mängitud Juss, kellest raamatus eriti palju ei räägitud. Tema oli see päikesepoiss, kes kogu aeg naeris ja naeris. Lisaks sellele pakkus ka lavastus palju nalja. Oli hekti, kus terve publik naeris. Sellest nägin, et lavastus oli to...
Retsensioon „Mirandolina“ autoriks on Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni, kes oli nii kirjanik kui ka teatriuuendaja.. “Mirandolina" on Itaalia kaasaegse näitekirjanduse isa ja valgustusaegse euroopa teatri ühe tähenduslikuima meistri olulisemaid teoseid. VAT-teatri etenduse lavastaja oli Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assistent Auri Jürna, lavameister ja tehnik Raul Õitspuu, grimeerija Helga-Aliis Saarlen. Osades mängisid Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar ja Liisa Saaremäel (EMTA lavakunstikooli tudengid) ning Meelis Põdersoo. Tegu oli komöödiaga, mis rääkis võõrastemaja perenaisest Mirandolinast, kes oli universaalne naiselikkuse sümbol, keda kõik võõrastemaja meeskülalised armastasid. Mehed hellitasid teda nii kingituste kui vahetu tähelepanuga, mille Mirandolina kõik viisakusest vastu võttis. Vaid üks härra nimega Ripafratta kuulutas e...
Unistuste ja tegelikkuse vahekord inimese elus Anton Tsehhov on öelnud: ,,Elu tuleb kujutada mitte nii, nagu ta on, ka mitte nii, nagu ta peaks olema, vaid nii, nagu ta paistab unistustes." Igaüks on hellitanud mõtteid imelisest tulevikust, paremast elust, kui on tema naabril, unistanud soovide täitumisest. Öeldakse, et unistustel pole piire, see ei maksa midagi, kuid ometi tekib inimestel justkui võlg unelmate näol, mis iialgi ei täitu, on vastuolus tegelikkusega. Kui küsida väikese tüdruku käest, kelleks ta saada tahab, kõlavad alati vastused lauljaks, näitlejaks, printsessiks või tantsijaks. Kõik need ametid on seotud mingil määral kuulsusega, lapsed arvavad, et tuntud inimene on hea olla, laulda võib, millal iganes soovid ja mingeid kohustusi justkui polekski. Niina Zaretsnaja näidendist ,,Kajakas" unistas samuti näitleja elukutsest. Ta kadestas Trigorinit, kes teenis leiba kirjanikuna, te...
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võ...
Libahunt August Kitzberg Tegelased: · Tammaru peremees · Tammaru perenaine · Margus · Tiina · Mari · Vanaema · Jaanus · Märt I vaatus: Perenaine, vanaema, Mann ja Margus ootavad koju peremeest ja sulast. Väljast kostab huntide ulgu ning selle saatel saabuvad ka oodatud pereliikmed. Ukse taha ilmub külmunud nõialaps, kes võetakse sisse sooja. Lapsel lubatakse ööseks jääda ning järgmisel päeval otsustada, mis edasi saab. II vaatus: Möödunud on kümme aastat ning lapsed on suureks kasvanud. Mari ning Tiina läbisaamine on paranenud. Tiina, Mari ning Margus on metsas, kui Mari otsustab, et läheb koju. Tiina ning Margus jäävad metsa ja tüdruk õrritab poissi. III vaatus: Terve pere on jaaniõhtul metsa ääres lagendikul. Joostakse nukku ning Margus ajab taga Tiinat. Tema tegevus aga ärritab Mari ning see räägib kõigile, e...
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis
E. Vilde ,,Pisuhänd" 1. Mis on ,,Pisuhänna" zanr? Too selle kolm tunnust. ,,Pisuhänd" on näidend. Näidendi kolm tunnust on: 1) tekst on jaotatud vaatlusteks; 2) tegelaste tegevused on pandud sulgudesse; 3) tegelaste nimed on tekstis suurte tähtedega kirjutatud. 2. Mida tähendavad järgmised laused: 1) ,,Vestman tuli vene saabastega linna, ja nüüd on ta Vestman Vestmani uulitsast." 2) ,,Kord Vestman all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestman peal." 1) Vestman saabus linna vaesena, kuid nüüd on terve tänav tema auks nimetatud, kuna ta nii tähtsaks inimeseks tõusnud on.
MÕISTEKAART KAHE TEGELASE ISELOOMUSTUS TARTUFFE JA MAJAOMANIK ORGON Elab Orgoni majas. Laisk Peaks seal teenima, aga elab lihtsalt TARTUFFE Orgoni kulul. Omakasupüüdlik Salakaval Häbitu Saavutamaks oma tahtmist on nõus abielluma Orgoni tütrega. Elab Orgoni majas ja Räägib ise Orgonile, et ...
Kuidas muutuvad näidendi käigus Demetriuse ja Lysanderi suhted? Kogu teose jooksul Demetriuse ja Lysanderi suhted on väga pingelised ja teravad. Näidendi alguses kaks noored aadlikud Lysander ja Demetrius taotlevad ühe ilsuvaim neiu Ateenas, Hermia, poolehoidu. Seejärel nende vahel on alati olemas võistlus ja ninaving. See fakt, et Hermia keeldub abiellumast talle isa poolt valitud Demetriusega, sest armastab Lysandrit, kindlasti annab Lysanderile priveleegi. Kui Demetrius saab teada Helena käest, et Hermia ja Lysander plaanivad sellise saatuse eest põgeneda Lysanderi tädi juurde teise linna ja seal
Näidendi „Kirsiaed“ probleemid on meie aja probleemid. Elu jooksul kujunevad inimestel vastavalt elatustasemele välja erinevad arusaamad ja suhtumised keerukatesse olukordadesse. Anton Tšehhov on oma tragikomöödilises teoses „Kirsiaed“ väga hästi välja toonud ja kirjeldanud erinevatest ühiskonnakihtidest pärit inimeste suhtumist finantsprobleemi, mis ähvardab jätta hulga inimesi ilma aastate jooksul neile kalliks saanud mõisast ja kirsiaiast. Teoses olid mõtlevad ja tegutsevad inimesed just need, kes polnud oma rikkust pärinud või rikkad olnudki. Väga hästi oli aru saada, et mõisaomanik Ranevskaja, kellele oli mõis nendest tegelastest kõige tähtsam, ei teinud mitte midagi selle jaoks, et tema valdus jääks püsima sellisena, nagu see on. Ta ikkagi korraldas balle, annetas raha möödaminejale ning palkas orkestri selle asemel, et raha säästa ja otsida võimalusi mõisa päästa. Usun, et tänapäeval paljud inimese...
Shaw „Pygmalion“ film „Minu veetlev leedi“ 1. Kes oli Eliza? Kelleks tahtis saada? Millal hakkas daamilikumaks muutuma? Mis temast sai? Näidendi alguses on Eliza lihtne agulist pärit lilleneiu. Tema suhted oma isaga ei ole kõige paremad, sest isa tal tööd ei tee, pigem väldib üldse igasugust kokkupuudet tööga, ning tahab, et tütar teda üleval peaks, sest kunagi oli ju tema tütart üleval pidanud. Ta ootab et tütar nüüd isale samaga vastaks. Eliza tahab tegelikult saada lillepoe müüjaks, kuid teda ei võeta sinna tööle, sest ta ei oska viisakalt ja korrektselt suhelda
00Karnevali teema: Hunt ,,Tibi ja tema probleemid" Õpetaja: Ma olin just enda ülikooli õpilastega metsa ääres, kui mulle tuli mõte: ,, Annaks neile tegevust ja saadaks nad hunti otsime." Mõtlesin veel, et nad peavad tõestuseks tooma ühe pildi tooma hundist metsas. Andsin igale ühele fotoka. Inimesed olin ma paaridesse jaganud. Hanna-Liisa: ,, Miks mina pean Jaaniga paaris olema? Ta on nagu täiega nõme." Õpetaja: ,,Hakkage minema! Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole pro...
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis
Mati Unt Mati Unt on eesti teatri uuendusmeelsemaid lavastajaid. Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Mati Unt Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia
Vastasel juhul lubab Peategelaste iseloomustused kolonel neiu koolitamiseks kulunud summa kinni maksta. Higgins võtab Eliza Doolittle oli ninakas vaene lillemüüja, kellest raamatu lõpuks selle väljakutse vastu ning järgmisel hommikul Higginsi ukse taha vormus igati kombekas ja viisakas neiu. Eliza puhul toimub tema koolituse saamise sooviga ilmuv Eliza võetakse sinna kuueks kuuks muutumine terve näidendi jooksul, seetõttu võib öelda, et tal on mitu elama. nägu. Seda seltskondliku käitumise õppimist ja kombelist arengut võib Higginsi majja ilmub ka Eliza isa, kes tütre kaotuse eest raha soovib pidada ka n-ö täiskasvanuks saamiseks. saada. Higgins, lõbustatuna tema naljakast aksendist ning mehest lugu Kui teose algul oli Eliza veidi ebakindel enda päritolu ja veidra kokni pidades, annabki talle soovitud viis naela.
Tragöödia analüüs. Hamlet. 1.Hamleti traagilisus seisneb kummalistes ja keerulistes peresuhetes. Kogu näidend on üles seatud peategelase Hamleti kättemaksu haudumisel. 2. Ma arvan, et on tegemist klassikalise tragöödiaga. Klassikalise tragöödia üheks tunnuseks on dramaatiline lõpp. Selle näidendis see olemas. Lõpuks sureb näidendi peategelane. 3.Erilist komöödiat selles näidendis ei ole, rohkem tegemist võiks olla siis iroonilise komöödiaga, kui üldse. Eriti just seda näideni lõpus. Seal surevad nii peategelane kui ka täiesti süütud tegelased. Kättemaks on pime ja tänu sellele kannatavad ka täiesti süütud ja kõrvalised inimesed.
Mati Unt sündis 1.jaanuar aastal 1944 Jõgevamaal Saare vallas Linnamäe külas ja suri 22-august , aastal 2005. Ja surma koht oli tal tallinnas . Film , mis ta tegi oli filmi nimi : Sügisball . Tema amet oli kirjanik ja teatrilavastaja . 2005.aastal oli ta tartu ülikooli vabade kuntstide professor . 1992-2003 töötas Mati Unt draamateatris lavastajana pärast seda jäi ta vabakutseliseks . Mati Unt on kirjutanud 15 romaani ja jutustusi . Ja üle 10 näidendi draamatiseeringu , filmiseneraariumigu , esseistikat ja sadakond teatrilavastust . Mati Unt õppis Leedimäe koolis alustas õpinguga 1951-1958 ja lõpetas 1962. Aastal Tartu 8. Keskkooli ja 1967 aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filodoofia erialaga . Üks pilt Mati Undist
Tänapäeva Romeo & Julia! Osades: Romeo Julia Amm Capuletti (Julia isa) Capuletti ( Julia ema) Tybalt Tybalti sõber (treener) Beoolio (Romeo sõber) Paris Kaardinad avanevad. (Romeo ja tema sõbrad (Mercutio,Benvolio) on laval ja müravad. Romeo läheb kõvale, teised müravad edasi :D Järsku lausub Romeo... (sõbrad lõpetavad omad tegemised ja jäävad kuulama Romeot)) ROMEO: "Olen kaotanud end, ei ole ma nüüd Romeo, ei tea, kus viibib ta." BENVOLIO: "Miks siis?" ROMEO: "Armastus on pugenud mu hinge." BENVOLIO: "Kuid ütle, kes su armastus on?!" ROMEO: "Ei tea ma ta nime veel!" (Romeo laulab loo "Pilveräbalad") MERCUTIO: (Ütleb Romeole üsna selgelt) "Nüüd kuula mind semu, lõpeta mõtlemine talle ja KOHE! Sest see kalgistab sinu hinge!" (Kusagilt ilmub jookstes Tybalti sõber e. teener ja peatub nende juures) TEENER: "Teate poisid, Capulettide juures on täna PIDU, vaba place on. Siis saab veel naisi, õltsi ja savu ...
Johanna Merirand Reflective Statement How was your understanding of the cultural and contextual considerations of the work developed during your interactive oral? My comprehension of the traditions and culture of the ancient Greek was substantially enhanced through the discussion we had on the conflict between men and nature in Antigone by Sophocles. The two main characters in the play are Antigone and Creon, who both are motivated by their hubris and the need for glory. In the play, Antigone rebels against the rules set out by Creon, when she attempts to bury her brother even though it has been prohibited by the state. Antigone is sentenced with a death penalty, which is found unreasonable by many of the other members of the society. In the discussion we explored the nature of men and authority i...
,,Minu veetlev leedi" Eliza on näidendi algul lillemüüja linnatänaval, kes paistab silma rumalate väljendite ja Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu
Kättemaks ja aukartus elu ees. Kirjutan kirjandi W.Shakespeari näidendi ,,Hamlet" põhjal. Prints Hamlet leinab oma vastmõrvatud isa ja juurdleb kuidas ja kellele tasuda selle võika teo eest. Kas Hamlet tegutseb mõistlikult? Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus mõrvarkuningas palvete lugemise pealt tappa, aga prints loobus oma kavatsusest, sest arvas, et Claudius oli just patud andeks saanud ning pääseks
tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus,,). Loositud järjekorras etendati esimesel päeval 5 komöödiat ja järgmisel kolmel päeval 3 tertaloogiat, mis koosnesid igaüks kolmest tragöödiast ja ühest saatüridraamast. Näidendid valisid linna ametnikud. Nad andsid autori kätte näitlejad ja nimetasi jõuka linnakodaniku kes maksis etenduse eest. Lavastajaks oli näidendi autor ise. Pärast entendusi määras zürii pa remusjärjestuse ja jagas auhindu. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Näidendite publik ja esitamise koht. Teater oli kõigis suurtes linnades. Ettendusi korralditi lahtise taeva all päevavalgel väga suurele publikule (15000-20000 inimest). Vaatajad olid kõigist ühiskonnakihtidest. Teatri vaatamine oli kohustuslik. Vaesemad võisid odavamalt pileteid osta. Päris vaesed said tasuta tagaridadest vaadata
Erandiks on ühe silmapaistvaima ekspressionisti G.Benni luule. Benn ei läinud kaasa hilisekspressionismi valdava politiseeritusega. Ta tervitas alguses natsionaalsotsialismi edu, hiljem mõistis aga selle poliitilise liikumise tegelikku olemust ja eesmärke. Peatselt keelati Benni teoste avaldamine. Ekspressionistliku draama keskpunktis seisab protagonist (peategelane), kelle subjektiivsed meeltemuljed, elamused ja nägemused määravad kogu näidendi maailma ilme. Teda ümbritsev keskkond on sageli esitatus grotesksena, kõrvaltegelased on üldistatud tüüpkujud (Mees, Tööline), kes tihtipeale käituvad nagu marionetid. Eelistatult kujutatakse põlvkondade vastuolusid ja klassikonflikte. Tegevuseaeg ja ruum on enamasti abstraktsed. Stiili kujundavad järsud kontrastid, ekstaas ja paatos. Peategelase pikad lüürilised monoloogid vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ning suurte massistseenidega. Juba
Haldja paleest siirduvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtuvad enda surnud vanavanemate ja õdede-vendadega. Sealt sinise linnuga tagasi tulles tabab neid aga ehmatus lind on muutunud mustaks. Järgmisena suundutakse Öö paleesse. Öö ja Kassi salasepitsustele ning Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" keelitustele järele andmata soovib Tyltyl siseneda kõigisse kambritesse, sealhulgas Saladuste ja Sõdade tuppa. Suurt peaust avades leiab poiss ...
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et
Iseloomusta Maunot. Millise muutuse teeb Mauno näidendi jooksul läbi? Kirjelda Mauno ja vanaema suhteid. Kes oli onu Paul? Millisena näeb teda Mauno? Mis Sulle Mauno juures meeldis, mis mitte? Mis võiks olla selle näidendi põhiidee? Käis esimeses klassis 8 aastat. Tahtis püsida esimeses klassis, kuigi õpetajal olid plaanid teda teise klassi panna. Tal hakkas isegi juba habe kasvama.• Vanaema on tal surnud. Suhted olid head. Meenutab koguaeg kuidas vanaema talle lapsepõlves süüa tegi. Vanaema jäi haigeks ja suri. Paul oli tema onu kes tema eest hoolitses
11. Intermediaarsus- vahepealne tunnus( domineerimisnähtus puudub) 12. Polüalleelsus- allele on rohkem kui kahe variandina, iseloomustab populatsioon. 13. Dihübriitne ristamine- ristamine,mille puhul jälgitakse 2 tunnusepaari pärandumist. 14. Mendeli III seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teised hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Ka lahknemise seadus. 15. Sugukromosoom- idendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. 16. Suguliiteline geen- inimese X-kromosoomis paiknev geen 17. Suguliiteline puue- inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis 18. Hemofiilia- vere hüübimatus, inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 19
Teatriarvustus Jan Müür Mis juhtub siis, kui minna teatrisse vaatama enam kui sada aastat tagasi toona noore arstiteaduskonna õpilase Antoša Tšehhonte poolt loodud humoristlikke novelle ja lühinäidendeid? Üllatuslikult näed, kui kaasaaegsed paistavad Elmo Nüganeni poolt lavastatud näidendi probleemid tänapäeva noorele. Elmo Nüganeni lavatöö koosneb üheksast lühikesest pildist, millest seitse on novellid ja kaks lühinäidendid. Koos Linnateatri suurepäraste näitlejatega on ta põiminud need pildid kokku üheks tervikuks. Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Kõik need näitlejad suudavad suurepäraselt oma tegelaskujude
muud töödtegemised kõrvale. Kogu polise elanikkond, pidulikes riietes mehed, naised ja lapsed (teinekord ka koduorjad) läksid teatrisse. Sissepääsu eest tuli tasuda väikest maksu. Vaesematele ateenlastele andis polis raha sissepääsumaksu tasumiseks -- sedavõrd tähtsaks peeti teatrietendusi. Etendused algasid koidikul ja kestsid pimeduse saabumiseni. Sealsamas söödi ja joodi. Võistlusse astuvate dramaturgide järjekord otsustati loosiga. Iga näidendi algust teadustati pasunasignaaliga. Publik oli asjatundlik ja elas etendusele kaasa. Kui näidend meeldis, avaldati heakskiitu aplausi ja ja hüüetega; kui see ei meeldinud, siis vilistati, trambiti jalgu ning laksutati keelt. Oli juhtumeid, kus näitleja kihutati kivirahega lavalt minema ja nõuti teist näidendit. Teater oli rahvale omamoodi elukool, mis õpetas lahendama keerukaid olukordi.
12. POLÜALLEELSUS populatsioonis on ühe fenotüübilise tunnuse määramiseks rohkem kui 2 geeni. 13. DIHÜBRIIDNE RISTAMINE ristamine,mille puhul jälgitakse 2 tunnusepaari pärandumist. 14. MENDELI III SEADUS homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teised hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Ka lahknemise seadus. 15. SUGUKROMOSOOM idendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. 16. SUGULIITELINE GEEN inimese X-kromosoomis paiknev geen. 17. SUGULIITELINE PUUE inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis. 18. HEMOFIILIA vere hüübimatus, inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 19
William Shakespeare ,,Hamlet" Näidendi tegevus toimub Taanimaal Helsingori lossis ja põhineb 12.sajandil kirja pandud lool Saxo Grammaticuse kroonikas. Peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet, kes on aus mees ja vihkab elus kõige enam reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Tähtsaks tegelaseks on Horatio, kes on Hamleti tõeline sõber
mõttetusest Shaw´ satiiri märklauaks olid traditsiooniliselt juurdunud seisukohad ning tõekspidamised. Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu. 1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja,
Ivanov Kohe esimesena haaras mind lavakujundus. Tühi ring tekitas minus kõhedust nagu sellega proovitakse midagi öelda. Juba see lavakujundus andis märku, et midagi tõelist ja sünget ilmub. Tagaplaanil asuvad näitlejad ei jäetud sinna niisama, need paistid ikka väga hästi välja, nagu näiteks Peeter Oja ja üks tundmatu, keda ma pole enne näinud. Ivanovi depressiooni oli kaugelt tunda, nagu oleks haaratud ta tunnetega. Istusin nii öelda 3. reas ja tundsin inimese ''aurat''. Indrek mängis oma osa väga hästi, oleks pidanud talle lilli viima. Ta kannatas elus nii palju, mis viis teda piirini. Miks ta ei valetanud Annale oma afäärist? Miks ta ei olnud tema kõrval ilusti viimse eluaastani, ta oleks võinud suruda depressiooni alla ja kasvõi valetada oma tunnetest ning helge olla Anna vastu, et too sureks õnnelikult. Ita Ever oli vapustav, pole teda enne näinud laval. Olen ikka tõsiselt uhke, et teda laval...
2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ 12 1.3. „Hetkede surematus“ 14 1.4. „Aduvik“ 15 1.5. „Kõik on kõige peegeldus“ 16 Lisa 2. Pilt Artur Alliksaarest 18 KASUTATUD ALLIKAD 19 2 SISSEJUHATUS Artur Alliksaar on tuntud Eesti luuletaja. Ta on kirjutanud palju väga olulise tähtsusega luulet ning ühe näidendi. Alliksaar ei elanud küll kaua, aga see-eest suutis eestlastele väga palju edasi anda oma eripärase ning sügavamõttelise loominguga. Tema eluajal ei näinud trükivalgust mitte ükski luulekogu, aga kirjastuses suutis trükimusta näha vaid tema ainuke näidend. Mõne ajakirjandusväljaande teenena siiski üksikud Alliksaare luuletused jõudsid ka tema eluajal avalikkuse ette. Peatükkidest on sõltuvuses luulekogu „Päikesepillaja“ tsüklilise järjestusega, mis mingil
aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops
annaabi.ee 
